Üks silmapaistvamaid neist oli Estonia teater, kus näidendati ka oopereid ja ballette. Asulates üle kogu Eesti loodi näiteringe. Asutati ka Eesti Näitlejate Liit, kuhu koondati näitlejaid ja lavastajaid. Arenes ka filmikunst. Pärast iseseisvuse välja kuulutamist hakkas Eestis tekkima mitmeid uusi spordiseltse, nende suunamiseks loodi ka Eesti Spordi Keskliit. Populaarseimad alad sel ajal olid tõstmine, maadlemine, pallimängud , kergejõustik ja laskmine. Hakkati korraldama mitmesuguseid spordi üritusi Eestlased osalesid nii olümpiamängudel kui ka meistrivõistlustel. Kokkuvõtteks võib öelda, et maailmasõdade vahel toimus Eestis väga palju muutusi. Kõige silmapaistvamad muutused toimusid teatri, kirjanduse ja hariduse ja sprodi valdkondades. Need arengud muutsid Eestit tohutult, ja ilma nende muutusteta oleks meie elu praegu hoopis teist sugune.
Alo Mattiisen sündis 22.aprillil 1961.aastal. Esimeseks õpetajaks oli õpetaja Ojamaa. Jõgeva Laste Muusikakooli läks teisest klassist alates - ema suunamisel, kuid ka ise oli muusikast väga huvitatud. Muusikakoolis olid tema õpetajateks Elvi Kotkas ja Ilmar Lääne. Esimese loo kirjutas muusikakooli kolmandas klassis, see oli viis lasteluuletusele. 5.klassist alates hakkas Alo tegelema palju spordiga. Eriti võlusid teda korvpall ja kergejõustik. Vahepeal oli isegi aeg, kus ta pidi muusikakooli spordi pärast pooleli jätma (13-14-aastasena), kuid 2 aastat enne lõpetamist meeldis talle muusikakoolis väga ja isegi viimases klassis ütles õpetaja Anzon, et seda last õpetaks veel ja veel. Alo huvi muusika vastu näitab veel seegi tõsiasi, et iga kuu viimasel laupäeval toimus Tartus täika, kus müüdi, vahetati ja osteti plaate. Alo ei puudunud ükski kord ja tema muusikakogu oli väga suur. Eriti meeldis talle "The Beatles"
Vana-Kalamaja 7-9 abielus Tootmine treial 900 Paasiku 28-3 abielus Finants referent 647 Vana-Kalamaja 20-16a abielus Tootmine tööline 580 Kibuvitsa 3-3 lahutatud Tootmine tööline 580 Huviala Kodulemmik Sugu Sünnikuupäev Vanus jalgpall koer mees 2/11/1985 29 raamatu lugemine kass naine 4/25/1987 27 kergejõustik kass mees 5/13/1964 50 pillimäng hamster naine 5/15/1966 48 rahvatants papagoi mees 8/14/1947 67 programmeerimine koer naine 11/8/1957 57 korvpall koer naine 10/7/1971 43 karate ei ole mees 4/5/1954 60
aastatel. Raskejõustik jäigi kauaks kõige menukamaks spordialaks. Kui 19. ja 20. sajandi vahetusel asutati esimesed spordiseltsid, lisandusid jalgrattasport, jooks, võimlemine, jalgpall, poks, ujumine ja uisutamine. 1912. aasta Stockholmi olümpiamängudel kuulus Venemaa võistkonda ka eestlasi. Selleks ajaks oli teiseks edukaks alaks saanud kergejõustik. Iseseisvas Eestis saavutasid kõrge rahvusvahelise taseme laskesport, purjetamine, jääpurjetamine, male ja meeste kergejõustik, endiselt võidukad olid raskejõustiklased. Sportimine meie elus Spordi ajalugu on pikk, kuid spordiharrastuste laialdane levik jääb siiski vaid käesoleva sajandi, eriti viimase kolmekümne aasta piiridesse. Üldiste arvestuste kohaselt on praegu maailmas umbes 1 miljard aktiivset spordiharrastajat, kusjuures Lääne majanduslikult kõrgesti arenenud maades spordib keskmiselt iga teine inimene. Inimese üheks tähtsamaks kehaliseks võimeks peetakse tänapäeval vastupidavust
taustajõudude esindajat. Olümpiamängude avamise ajaks kahanes Eesti sportlaste arv 32-le. Vigastuse tõttu jäid eemale kümnevõistleja Mikk Pahapill ja tennisist Kaia Kanepi. Kokku võttis olümpiamängudest osa 204 koondist. Eesti sportlased võitsid 2 medalit: Heiki Nabi kreeka-rooma maadluses hõbeda ja Gerd Kanter kettaheites pronksi. Alasid, milles eestlased osa võtsid, oli palju. Näiteks: · jalgrattasport (2 eestlast) · judo (1 eestlane) · ujumine (2) · kergejõustik (11) · laskmine (1) · maadlus (2) · purjetamine (5) · sulgpall (1) · sõudmine (6) · vehklemine (1) 4 · vibulaskmine (1) Olümpiamängude kavas oli 26 spordiala 39 distsipliinis. Eelmiste olümpiamängudega võrreldes arvati mängude kavast välja pesapall ja softpall. Esmakordselt võistlesid naised poksis. Neil oli kolm kaalukategooriat
Spordiajaloo kt konspekt I KONTROLLTÖÖ Spordiajalugu kui teadus: ajalugu teadus, mis uurib ühiskonna arenemist ja selle seaduspärasusi spordiajalugu ajaloo haru, mis keskendub spordiajaloo uurimisele (kehaliste harjutuste kasutuselevõtu põhjusi ja arengut jms.) kehakultuur ühiskonna kultuuri ja inimeste sotsiaalse suhtlemise koostisosa; hõlmab ühiskonna saavutusi spordiga seotud aladel sport mänguline, valdavalt võistlusliku ja kehalise iseloomuga tegevus kehaline kasvatus kasvatusprotsessi osa, mis on suunatud liigutusvilumuste kujundamisele, kehaliste võimete arendamisele ja spordialaste teadmiste omandamisele Spordiajaloo allikad: ainelised(igasugused esemed); etnograafilised (tavad, kombed); lingvistilised(väljandid, suuline pärimus); rahvaluule; kirjalikud; audio-visuaalsed Uurimismeetodid: rekonstrueerimine; tüpologiseerimine(tüüpide alusel liigitamine); periodiseerimine; kirjeldamine; intui...
lesk Transport autojuht 1,070 € pillimäng abielus Transport autojuht 1,360 € karate lahutatud Müük diiler 1,090 € pillimäng lahutatud Müük diiler 1,160 € võrkpall vabaabielus Müük diiler 980 € programmeerimine vabaabielus Müük diiler 1,050 € kergejõustik vabaabielus Transport dispetser 960 € kalapüük vallaline Transport dispetser 940 € lumelauasõit lahutatud Transport dispetser 1,070 € programmeerimine lahutatud Ladu dispetser 990 € kalapüük abielus Majandus juhataja 2,540 € golfimäng abielus Tootmine juhataja 3,270 € golfimäng
Eesti spordiajaloo viktoriini 15 küsimust õiged vastused on tehtud paksult 1. Mis aastal algas Eestis sihipärane spordi-, eelkõige raskejõustikuharrastus? a) 1870 b) 1990 c) 1890 d) 1940 2. Iseseisvas Eestis saavutasid kõrge rahvusvahelise taseme laskesport, purjetamine, jääpurjetamine, meeste kergejõustik ja...?I a) kaugushüpe b) korvpall c) 100m jooks d) male 3. 1802.aastal võeti taasavatud Tartu Ülikooli õppekavasse ka ratsutamine, vehklemine ning...? a) tantsimine ja laulmine b) ujumine ja tants c) korvpall ja võrkpall d) keks ja kull 4. Millal toimus esimene avalik maadlusmats, kus osales ka eestlane? a) 1838a b) 1900a c) 1876a d) 100a eKr 5. 1895.a püstitas oma esimesed maailmarekordid kes? a) Johann Vaks b) Andrus Kivirähk
Kergejõustik Kergejõustik on üks vanimaid ja harrastatavaimaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurte võistluste kavva kuulub kuni 40 ala. Enamik võistlusi sooritatakse spordiväljakul või staadionil, pikamaajookse ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis, metsaradadel jm. Kergejõustiku ajaloost Lihtsaid jooksu, hüppe ja viskevõistlusi korraldasid paljud rahvad juba mitu tuhat aastat tagasi
Noorte vaba aeg Tänapäeva noortel on palju vaba aega, kuid paljud ei oska sellega ümber käia. Võimalusi vaba aja veetmiseks on palju. Millega tegelevad noored? Paljud noored ei tegele mitte millegagi. Nende põhitegevus on kas arvutis istumine või teleka vaatamine. Kuid vähemalt pooled tegelevad ka muude hobidega. Meie koolis on näiteks väga populaarne rahvatants, millega tegeleb umbes 20 õpilast. Õppida on veel võimalik kunsti ja muusikakoolis ja sellele lisaks on meil olemas, näitering, jalgpall, kergejõustik, korvpall, maadlus, jõusaal, prantsuse keel. Kuid ikka ei leia mõni inimene omale tegevust. Internetis surfamine on nüüdisajal noorte populaarseim ajaviitmise viis. Mängitakse mänge ja satutakse sõltuvusse. Mul oli üks arvutisõltlasest tuttav, kes ei jõudnud vahel kooli sellepärast, et oli vaja arvutis olla. Kõik mõtlevad alguses, et mis sinna jõusaali ikka vaja iga päev minna. L...
EESTI SPORT VABARIIGI AJAL 1920-1940 POPULAARSED SPORDIALAD Kergejõustik Jalgpall Korvpall Maadlus Võrkpall „KALEV“ SPORDISELTS Juba 24. mail 1901 loodi esimene spordiselts "Kalev", selle kavatsus oli ja on tänapäevani tegeleda ainult spordiga. 1919. aasta novembris kutsuti Eestimaa Spordiselts "Kalev"(esimees L. Tõnson) initsiatiivil kokku Esimese Spordikongressi. Kongressil otsustati moodustada spordi juhtimise keskorgan Eesti Spordiliit (ESL) ja saata võistkond järgmisel aastal toimuvatele olümpiamängudele Antverpenis. OLÜMPIAMÄNGUDEST 1924 aastal toimunud olümpiamängudel Pariisis saadeti Eestist 11 kergejõustiklast. Eduard Pütsep sai kreeka- rooma maadluses kuldmedali, Roman Steinberg pronksmedali. Tõstmises A. Neuland hõbemedal, Jaan Kikas ja Harald Tammer pronksmedali. Kergejõustikus Aleksander Klumberg sai kümnevõistluses 7329 punktiga pronksmedali. Peale olümpiamängudele võistlesid eestlased pidevalt iga...
Kehaline kasvatus eksam G1 Kergejõustik 1) mitmevõistlus - naiste seitsmevõistlus Esimene päev Teine päev 100m tõkkejooks kaugushüpe kõrgushüpe odavise kuulitõuge 800m jooks 200m jooks - Meeste kümnevõistlus Esimene päev Teine päev 100m jooks 110m tõkkejooks kaugushüpe kettaheide kuulitõuge teivashüpe kõrgushüpe odavise 400m jooks 1500m jooks 2)Heited, tõuked, visked Odavise- M 800g, N 600g (3 katset) Kettaheide- M 2kg, N 1kg (3 katset) Kuulitõuge- M 7,257kg, N 4kg (3 katset) Vasaraheide- M 7, 257kg, N 4kg (3 katset) 3) Hüpped Kaugushüpe- Kolmikhüpe- Kõrgushüpe- Teivashüpe- 4) Jooksud Tõkkej...
siis spordis tehakse otsuseid sageli sisetunde järgi. Samas on sport ja majandus just viimase 10-15 aasta jooksul teineteisele jõuliselt lähenenud, nii et spordist on hakatud rääkima kui omaette majandusharust. Riik on teinud selge valiku. Esimesed kümme ala saavad sisuliselt kaks kolmandikku toetusest. On alad, mis on meile strateegiliselt olulised, mille harrastamine võrdub sisuliselt kirjaoskusega: ujumine, kergejõustik, jalgpall, sõnaga alad, mille omandamine on kas eluliselt vajalik või mille harrastamine loob sisuliselt põhja ka teistele aladele. Siis on alad, mis haaravad küllaltki laiu masse harrastajaid, nagu korvpall, võrkpall, suusatamine, judo. Seejärel alad, mis ongi sisuliselt vaid saavutustealad vehklemine meenub siin esimesena. Suure osa ülejäänud harrastajaskonnas haaravad veel umbes kakskümmend spordiala.
DIE WURST -- VORST DIE BREZEL KRINGEL DIE MARMELADE MARMELAAD DIE BUTTER VÕI DIE ERBSE - HERNES DIE NUDEL NUUDEL DIE BOHNE AEDUBA DIE CURRYWURST - KARRIVORST DIE TOMATE TOMAT DIE KARTOFFEL KARTUL DIE SUPPE SUPP DIE FRIKADELLE FRIKADELL DER ORANGENSAFT APELSINIMAHL DER TEE TEE DER KAFFEE KOHVI DER APFELSAFT ÕUNAMAHL DAS MINERALWASSER MINERAALVESI DAS BIER ÕLU DIE LIMO(NADE) LIMONAAD Der sport fussball jalka leichtathletik kergejõustik kampfsport võitlussport motorsport-mootorsport wassersport- vee sport wintersport- talvesport der sportler-meessoost spordi tegija, sportija die sportlerin-naissoost sportija sportlich-sportlik der radsport rattasport die sportart spordiala eine sportliche disziplin-spordi distsipliin die sporthalle(n)-spordihall die sportarena- spordi arena der sportplatz(e) spordiplats das spiel(e) mängima, mängimine sport im wasser sport vees sport auf dem wasser sport vee peal
2. Kas Te tegelete spordiga? Jah 1 Ei 2 Kui vastasite „Ei“, siis palun jätkake küsimusest nr 11 3. Palun märkige, milliste spordialadega Te olete tegelenud viimase 2 kuu jooksul. (võimalik valida mitu varianti) Jooksimine 1 Aeroobika 1 Ujumine 1 Pallimängud 1 Jõusaal 1 Kergejõustik 1 Muu................................................................................................................................... 4. Kas ja kui tihti olete Te külastanud spordiklubi? Jah, külastan seda igapäev 1 Jah, külastan seda 3-4 korda nädalas 2 tel
Eriti kiiresti on sport arenenud pärast Teist maailmasõda. Eestis algas sihipärane spordi-, eelkõige raskejõustikuharrastus 1890. aastatel. Raskejõustik jäigi kauaks kõige menukamaks spordialaks. Kui 19. ja 20. sajandi vahetusel asutati esimesed spordiseltsid, lisandusid jalgrattasport, jooks, võimlemine, jalgpall, poks, ujumine ja uisutamine. Iseseisvas Eestis saavutasid kõrge rahvusvahelise taseme laskesport, purjetamine, jääpurjetamine, male ja meeste kergejõustik, endiselt võidukad olid raskejõustiklased (wikipedia.org). Mis on sport, mida sport inimesele annab ning milleks seda vaja on? Sport on mänguline kehaline või vaimne võistluslik tegevus ja meelelahutus. Sport jaguneb amatöör- ehk harrastusspordiks ja elukutseliseks (professionaalseks) ehk profispordiks. Eesmärgi järgi eristatakse tervisesporti, kus võistluslik aspekt ei ole oluline, ja võistlussporti. Viimase kõrgeim aste on tippsport. Spordi meelelahutuslik
Minu lemmiksportlane. Pean kohe alustuseks ütlema, et ühtegi lemmiksportlast minul otseselt ei ole. Elan väga kaasa kõikidele meie tippsportlastele, ükskõik millist spordiala nad esindavad. Infot saan eelkõige internetist uudisteportaalidest. Siiski on rohkem südamelähedased spordialad kergejõustik, suusatamine, ujumine ja jalgrattasport. Raskejõustikust mina tütarlapsena väga aru ei saa. Raske on mõista ka võitlusspordi ja tehnikaspordialasid. Olen ise kergejõustiku, suusatamise ja rattaspordiga sinapeal. Ei tegele otseselt ühe alaga kuid harrastusspordi tasemel aga tihedalt. Saan aru nende võimetest esineda ja esindada Eesti koondist suurtel tiitlivõistlustel, milleks minu võimed kahjuks ei küündi.
Eesti Näitlejate Liit - kutseliste näitlejate, lavastajate, dekoraatorite koondamine Filmikunst Esimene täispikk mängufilm „Mineviku varjud“ 1924 Esimene helifilm „Kuldämblik“ 1930 Filmioperaatorite kõrge tase dokumentalistika vallas Sport Loodi Eesti Spordi Keskliit 1940. aastal 243 kohalikku seltsi, 15000 sportlast Korraldati mitmeid võistluseid Populaarsemad spordialad Maadlemine Tõstmine Pallimängud (jalgpall ja korvpall) Kergejõustik Laskmine Tuntumad sportlased Kristjan Palusalu – maadleja Kaks kulda Berliini olümpia- mängudel Paul Keres - maletaja Kristjan Palusalu Paul Keres Kasutatud allikad http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/8/85/ErnstJuliusOpik.jpg http:// www.erm.ee/UserFiles/Shop/Products/Tartu%20%C3%9Clikool%20Jaani%20t%C3%A4nav_1.jpg https://www.lib.ttu.ee/img/Paul_Kogerman.jpg http://21k.ee/wp-content/uploads/2012/10/noodid
1,050 raamatu lugemine ei ole mees 3/13/1943 1,070 pillimäng papagoi mees 10/6/1972 1,360 karate ei ole mees 4/19/1945 1,090 pillimäng ei ole mees 4/5/1940 1,160 võrkpall koer mees 2/7/1984 980 programmeerimine kass mees 2/20/1972 1,050 kergejõustik meresiga mees 2/24/1969 960 kalapüük kilpkonn naine 5/3/1984 940 lumelauasõit ei ole naine 7/15/1981 1,070 programmeerimine ei ole naine 2/15/1974 990 kalapüük kass mees 11/27/1974 2,540 golfimäng kass naine 3/3/1942
Ebaõnne oli Eestil veelgi Pavel Loskutovi ja Andrus Värniku vigastustega kõrvalejäämise osas. 16 Medalid Eestile tulid ja seda oodatult kettaheites, kus medalita jäämine oleks olnud isegi suurem üllatus kui näiteks kaksikvõit (meenutagem, et ka Virgilius Alekna sai kvalifikatsioonist edasi alles kolmanda katsega). Kokkuvõttes oli ebaõnnestumusi ja alla oma võimete esinemist paraku rohkem kui õnnestumisi. Aga ärgem unustagem, et kergejõustik on spordialade kuninganna ning seal Euroopa või maailma tasemel läbi lüüa pole sugugi kerge. Ja ometi on meil tegijaid, kes seda jätkuvalt suudavad. Donatas Narmont Sporditähe väljaandja EM-i lõplik medalitabel: Koht Riik Kuld Hõbe Pronks 1 Venemaa 12 12 10 2 Saksamaa 4 4 2
Nimi 1 Martin Klein 2 Mihkel Kuusk 3 Alfred Neuland 4 Jüri Losmann 5 Alfred Schmidit 6 Eduard Pütsep 7 Alfred Neuland 8 Jaan Kikas 9 Harald Tammer 10 Aleksander Klumberg 11 Roman Steinberg 12 Alekssander Kolmpere 13 Osvald Käpp 14 Voldemar Väli 15 Arnold Lühaäär 16 Albert Kusnets 17 William von Wiren, Georg Faehlmann, Nikolai Veksin, Eberhard Vogdt 18 Kristijan Palusalu 19 Nikolai Stepulov 20 August Neo 21 Voldemar Väli 22 August Neo 23 Johannes Kotkas 24 Johann Lõssov 25 Bruno Junk 26 Bruno Junk 27 Aleksander Tsutselov 28 Hanno Selg 29 Ants Antson 30 Rein Aun 31 Jaak Lipso 32 Svetlana Tsirkova 33 Jaan Talts 34 Jaak Lipso 35 Jaan Talts 36 Jüri Tarmak 37 Svetlana Tsirkova 38 George Zazitski 39 Aavo Pikkuus 40 Raul Arnemann 41 Jaak Uudmäe 43 Viljar Loor 44 Ivar Stukolkin 45 Mait Riisman 46 Nikolai Poljakov 47 Ivar Stukolkin 48 Jüri ...
Ka praegu korraldatakse Alo Mattiiseni auks muusikapäevi, konkursse, Jõgeva piirkonnas. Alo Matiiseni õpingud Alo Matiisen käis alates teisest klassist Jõgeva Laste Muuskiakoolis ema suunamisel kuid teda ennast huvitas ka muusika. Ta kirjutas oma esimese loo Muusikakooli kolmandas klassis, mis oli viisiks lasteluuletusele. Alates 5. klassist hakkas Alo Matiisen tegelema palju spordiga. Teda võlusid kõige rohkem korvpall ja kergejõustik. Talle meeldis eriti ansambel "The Beatles" ning ise alustas ta ansamblis osalemisega keskkoolis Jõgeval. Keskkoolist astus ta otse Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikapedagoogika erialale. Alo MAtiisen omandas elukutsetest endale ainult muusiku karjääri ning millegi muu poole ta ei püüelnud. Alo Mattiiseni tegevus muusikas ja selle saavutused Alo Mattiisen on kirjutanud neljale filmile muusika: · Mängufilm ``Tule tagasi, Lumumba´´
Spordis ei ole lihtsaid võite Ajastaega on spordist lugu peetud ning seda harrastatud. Eesmärgid on aga sportimisel erinevad. Osa inimesi tegeleb sellega hea enesetunde saavutamiseks, teised selleks, et saada paremaid tulemusi. Kuna konkurents on tihe, siis tuleb pidevalt treenida ja vaeva näha, sest ainult järjepidev treening tagab paremad tulemused. Inimene, kes spordiga regulaarselt ei tegele, ei saa oodata, et ta kohe tippu jõuaks. Võtame kas või Kristiina Smiguni ,kes on kuulus murdmaa suusatamises ning läbinud enne pika tee kuni jõudis lõpuks olümpiani, saavutades suure edu. Kõik need 3 aastat ei näidanud ta erilisi tulemusi. Küll jäi tal tehnikast puudu, küll tuli tal ette vigastusi,haigestumisi ning palju pettumusi. Vahepeal ta isegi tegi teadavaks,et loobub.Öeldes ise:''kõigil mu olümpiatel on midagi valesti läinud.'' Ometi aasta hiljem Torinos, läks ja tõi kulla koju.Ta oli i...
põllumajanduse arendamine * Majanduskriis pidurdas põllumajanduse arengut ja inimeste ostuvõime langes 9. Iseloomusta Eesti Vabariigi kultuuri (kunst, kirjandus, sport) * Kultuurile hakati rohkem tähelepanu pöörama * Kultuuriautonoomia * Kutuuri proffesionaliseerumine * Raamatuid tõlgiti eesti keelde ©2012 | Mr.SmartFiles Ajaloo Kontrolltöö 23.01.2012 * Kõige populaarsemad spordialad maadlemine, tõstmine, kergejõustik, laskmine 10. Mis muutus maailma igapäevaelus teaduses ja kultuuris aastatel 1920-1940 * Tööstuskaubad muutusid kättesaadavamaks * Autod muutusid tarbekaubaks * Inimesed ostsid rohkem elektrilisi kodumasinaid ja mehaanilisi tööriistu * Raadio ja filmikunsti areng * Naiste tähtsus ühiskondlikus elus suurenes ©2012 | Mr.SmartFiles
.. Saatuse heldusest Melbourne'i mängudelt kangelase aupaistes naasunud Uno Palu polnud oma saavutustega tundmatu vist ühelegi koolipoisile. Poiste huvi spordi vastu on teadagi suur. Ühel heal päeval võib niisugune huvi ja kellegi innustav eeskuju saatuslikku osa etendada. Kui on ka kehalist jaksu, nagu oli Rein Aunal. Juba 12- aastaselt, Klooga pioneerilaagri võistlustel rassis Rein Aun kaasa '' kõiketeadjana ''. pikakasvulisele saledale poisile sobis kergejõustik, eriti kaugushüpe, kus tagajärjeks märgiti 3.83. Sporditegemine, jõukatsumine või kiiruse mõõtmine sõpradega haaras nüüd teda sageli. Rein Aun oli mitmekülgne, peale kergejõustiku meeldisid talle ka korvpall,jalgpall, võrkpall ja tennis, võib öelda, et oli väga aktiivne ja tegeles võimalikult paljude aladega korraga, mis aitasid kaasa mitmekülgsusele. 14- aastasena astusid koos Peeter Laanega, treener Vladimir Zulini noortegruppi. Energiast ülekeevatel
puudub transport, koolis suur koormus. Iga noore loomulik soov on olla terve ja kehaliselt hästi arenenud. Kehalise treeningu vajalikkust on noorematel õpilastel tavaliselt lihtsam mõista kui näiteks matemaatikaharjutuste oma. Spordi juures on lähtekohtades selgelt esikohal noor ning tema heaolu ja oskuste arendamine. Sport aitab noori eemal hoida halvast, pakub aktiivset puhkust ning vaheldust tavakoolile. Eestis on populaarsemad spordialad noorte seas kergejõustik, võrk- ja korvpall ning suusatamine (http://et.wikipedia.org/wiki/Sport ). Poiste seas on populaarsust kogunud rohkelt ka jalgpall. 4 SPORT LAAGRITES Et noorte aktiivsust suurendada, on laagrites sport ning liikumine suure tähtsusega. Noori äratakse hommikul üles hommikuvõimlemist tegema, minnakse matkale, korraldatakse erinevaid võistlusi , teatevõistlusi ning orienteerumismänge. Kutsutakse külalisi ,kellega koos
silmatorkavaid võite erinevatelt aladelt. Kuulsaimakas elusolevaks Eesti kergejõustiklaseks on Erki Nool. Suusatamisega alates 12. eluaastast tegelenud Andrus Veerpalu on nimekaim Eesti meessuusataja ja naissuusatajatest kuulsaim on Kristina Smigun, kellel on seljataga kaks kuldmedalit Olümpiamängudelt ja kuulub ka maailma naissuusatajate tippu. Läbi aegade on eestlased Olümpialt koju toonud kokku 24 Olümpiavõitu. Eesti kergejõustiklased Kergejõustik on üks harrastatavaimaid ja vanimaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab sportlikku käimist, jookse, heiteid, hüppeid ja mitmevõistlusi. Silmapaistvaimateks Eesti kergejõustiklasteks loetakse hetkel Erki Noolt, Andrus Värnikut ja Gerd Kanterit. Neist kuulsaim, Erki Nool on sündinud 25. juunil 1970. aastal Võrus, kasvades üles kuuelapselises peres neljanda lapsena. Kuni 1983. aastani õppis ta Võru esimeses 8.
· 1905. nov tühistati enamus Veebruarimanifestist · Soome sai loa Eduskunua kokkukutsumiseks - 1906. a valimistel osalesid ka naised!!! · Uus venestuslaine · Iseseisvumise mõtted 6.1 Hakati korraldama olümpiamänge. · 1896 toimusid esimesed nüüdisaegsed olümpiamängud · Jalgpalli võidukäik · Olümpial oli esikohal kergejõustik · Populaarne oli jalgrattasport, raskejõustik ja ujumine · Sportlikkus tähendas ka au- ja härrasmehelikku käitumist, julgust riskida, oskust kaotada, jõudu võitjast lugu pidada 7.1 Eesti ja Läti Leedu Majanduslik (tööstus) Arenes kiiresti Areng aeglane
vahel tänapäevani välja. kokkuvõtlikult sünniaastaist: ¾ 1913.a. esimene kord korvpall Eestimaa pinnal Narvas ¾ 1916.a. korvpalli kui spordiala algusaasta ¾ 1919/20. Hooaeg reaalse harrastamise esimene hooaeg ¾ 1920.a. korvpalli kui võistlusspordi algus Eestis Uus pallimäng leidis hea kasvupinnase eriti koolinoorsoo hulgas algul Tallinnas, hiljem mujal Eestis, mitmel põhjusel: 1. Tollal juba n.ö. vanade alade kõrval nagu raskejõustik, kergejõustik jalgpall, ujumine ja talvesport oli korvpall uudne ja emotsionaalne mäng. 2. Koolinoortel oli sport põhiline kooliväline harrastus, muid alternatiive oli vähe. 3. Üheks oluliseks faktoriks oli ka üldise kultuuritaseme kõrgem nivoo, mille tõttu mäng Eestis aga ka teistes Balti riikides hästi omaks võeti, võrreldes kasvõi mõne teise Tsaari-Venemaa regiooniga, kus ehk ka mängu tutvustati. Järeldus: korvpall vajas organisatsioonilist taset, et paljast trennist jõuda võistlusteni
Sport-kas kultuur, äri või poliitika Sõna sport on meile igapäevane nähtus või kuuldus, sest sellest kuuleme me igapäev kas koolis,kodus või meedias. Sport on väga tihedalt seotud kultuuriga, sest see on meie ühiskonna üks lahutamatuid osi, olgu selleks kas kergejõustik, jalgpall, korvpall. Enamus tippspordist lahkunud on läinud kas poliitikuks või on siiani väga edukad ärimehed. Spordi seos kultuuriga on väga suur, sest see on osake meist ja meie kultuurist. Kui ei oleks sporti, siis ei oleks ka eestlasi. Kui vaadata sporti, siis see on nagu teater,kino ja muusika-see on sama väärne asi. Ka spordis on suureks mõjutajaks kultuur. Kui võtame näiteks valge- ja mustanahalise inimese, siis mustanahaliste närvikava ja töötahe on hoopis
Rahuleping andis Eestile soodsa ida piiri ning lahendas majanduslikud probleemid. Venema tunnustas Eesti iseseisvumist ja loobus õigustest Eesti üle. Tartu rahu oli olulisim välisleping kogu omariikluse ajaloos 7. Iseloomusta 3lausega kunsti, sporti ja muusikat Eestis II maailmasõja vahel Sport : - Iseseisvusaastail tekkis hulk uusi spordiseltse,eesotsas Eesti Spordi Keskliit - Kõige populaarsemad spordialad: maadlemine, tõstmine, pallimängud, kergejõustik, laskmine. - Korraldati suuri spordipidusid, maavõistlusi, osaleti olümpiamängudel ja maailma- ja Euroopa meistrivõistlustel. Kunst : - 1918. asutati Tartus ühing Pallas, mille eesmärk oli kunsti edendada ja tutvustada. - Pallas korraldas eesti kunsti ülevaatenäitusi, kunstnike isikunäitusi ja väliskunsti väljapanekuid ning hulgaliselt vaidlusõhtuid.
· 1905. nov tühistati enamus Veebruarimanifestist · Soome sai loa Eduskunua kokkukutsumiseks - 1906. a valimistel osalesid ka naised!!! · Uus venestuslaine · Iseseisvumise mõtted 6.1 Hakati korraldama olümpiamänge. · 1896 toimusid esimesed nüüdisaegsed olümpiamängud · Jalgpalli võidukäik · Olümpial oli esikohal kergejõustik · Populaarne oli jalgrattasport, raskejõustik ja ujumine · Sportlikkus tähendas ka au- ja härrasmehelikku käitumist, julgust riskida, oskust kaotada, jõudu võitjast lugu pidada 7.1 Eesti ja Läti Leedu Majanduslik (tööstus) Arenes kiiresti Areng aeglane
Ajalugu Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr). Võisteldi ainult staadionijooksus (dromos ehk stadiodromos; pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses, Delfis ja mujal 150190 m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud (diaulos, hippios, dolichos), pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks. Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala viljelemist Suurbritannia õppeasutustes. 1850 asutati Oxfordis Exeter College'is esimene kergejõustikuklubi, 1855 koostati esimesed võistlusmäärused ja 1866 peeti esimesed Inglismaa meistrivõistlused. 1912. aasta suveolümpiamängudel Stockholmis alustati kergejõustiku rahvusvahelise keskorganisatsiooni loomist. 15 riigi esindajad moodustasid selleks asutava komitee ning 1912. aasta augustis toimus Berliinis Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu
Inimese füsioloogia 1. Miks me vananeme? Nimetage vananemise tunnuseid (4) Vananeme sest kromosoomide jagunemine lõpeb, DNA kahjustub keskkonnatingimuste mõjul, vabade radikaalida ühinemine hapnikuga. Tunnused: luustiku kulumine, kuulmise nõrgenemine, nägemise halvenemine, seedehäired, lihasjõu vähenemine 2. Selgitage 3-km jooksja energeetilisi kulutusi. Millised on vajalikud ATP allikad, ja nende kasutamise järjekord ja kestvus ning selle alusel selgitage, mis on energeetiline pidevus. Organismi esimese energiavaru moodustavad ATP ja kreatiinfosfaadi varud, millel on väga kõrge energiatootmise võimsus, kuid need varud on organismis väga väikesed. Teisena aeroobne treening, ehk hapniku juuresolul, lihastöö sooritamiseks vajalik energia saadud rasvade ja süsivesikute oksüdatsiooniprotsessidest, mille käigus vabaneb energia. Jooksutempo kiirendamine nõuab energiatootmist, mida aeroobsed protsessid...
Vastuseid lugedes saime teha järelduse, millega tegelevad meie sõbrad, kui neile on jäänud vaba aega KÜSITLUS 1. Mida teed vabal ajal ? a) veedan aega sõpradega b) loen raamatuid c) õpin 2. Kus sa vaba aega veedad ? a) kodus b) õues c) sõprade juures 3. Kellega sa vabal ajal koos oled ? a) perega b) sõpradega c) üksi 4. Kas vabal ajal sporti ka teed ? a) ei tee b ) teen 5. Kui jah, siis millise spordiga ? a) kergejõustik b) tantsimine c) ujumine b) ei tegele spordiga e) muu 6. Kui palju vaba aega jääb sul hobide ja õppimise kõrvalt ? a) piisavalt b) natukene, võiks rohkem c) väga palju e) ei jäägi 7. Mida arvad noortest, kes suitsetavad või tarvitavad alkoholi ? a) täiesti normaalsed b) imelikud c) lahedad 8. Kas sa arvad, et noored kasutavad oma vaba aega kasulikult ? a) jah b) ei 9. Kas noored vajaksid abi oma vaba aja sisustamiseks ? a) jah b) ei 10
Spordis ei ole lihtsaid võite Aegade jooksul on spordist lugu peetud ning seda harrastatud. Eesmärgid on aga sprtimisel erinevad. Osa inimesi tegeleb sellega hea enesetunde saavutamiseks, teised selleks, et saada paremaid tulemusi. Kuna konkurents on tihe, siis tuleb pidevalt treenida ja vaeva näha, sest ainult järjepidev treening tagab paremad tulemused. Inimene, kes spordiga regulaarselt ei tegele, ei saa oodata, et ta kohe tippu jõuaks. Võtame meie esimese taliolümpiamängude kullamehe Ants Antsoni, kes alustas kiiruisutamisega 1955 aastal, olümpiamedal tuli alles üheksa aasta pärast Innsbuckis. Kõik need üheksa aastat ei näidanud ta erilisi tulemusi. Küll oli tal tehnika paigast ära, küll ei suutnud ta taluda tohutut treeningmahtu. Veel 1963 aasta suvel loeti teda lootusetuks juhtumiks, kellest tippu ei saa. Kuid ometi ta tuli ja võitis. Ta oli üks eriline inimene, kes töötas end traditsioonideta, alg...
Sport kui enese teostamise viis ei kõla hästi mitte ainult indiviidi, vaid ka rahvusluse tasandil. Eesti Olümpiakomitee juht Mart Siimann on öelnud, kui sõjad välja jätta, on suured spordivõistlused inimkonnale kõige suurema tähelepanu tõmbamise objektiks. Tänu võitudele, mida tippsportlased läbi raskuste saavutasid, saab hakata lõpuks tulu tootma. Sport on vahend, mille kaudu on Eesti end maailmas "reklaaminud". Kergejõustik, raskejõustik, maadlus, suusatamine- suur hulk erinevaid alasid ning neid valitsenud sangarid on sirgunud ja treeninud meie kodumaal. Atleedist saab kangelane ja ta on kui visiitkaart ja alati eeskujuks. Ka diplomaatilisi suhteid on võimalik spordi teel arendada. 2008. aastal värbas USA ülikool appi Eesti kuldse kaheksapaadi. Sõudjad esindasid Lõuna-California ülikooli mainekal Henley regatil. Poisid on osalenud ka Münchenis MK-etapil ning olümpiavalikvõistlusel Poolas. Suured
ratsutamine kilpkonn M 4/5/1955 60 raamatu lugemine ei ole M 3/13/1943 72 pillimäng papagoi M 10/6/1972 43 karate ei ole M 4/19/1945 70 pillimäng ei ole M 4/5/1940 75 võrkpall koer M 2/7/1984 31 programmeerimine kass M 2/20/1972 43 kergejõustik meresiga M 2/24/1969 46 kalapüük kilpkonn N 5/3/1984 31 lumelauasõit ei ole N 7/15/1981 34 programmeerimine ei ole N 2/15/1974 41 kalapüük kass M 11/27/1974 41 golfimäng kass N 3/3/1942 73 golfimäng ei ole M 10/24/1972 43
kaks, VIII s neli, IX s 2, X s 2 ja XI s klassis 6 eksamit. Näiteks emal olid VIII klassi lõpueksamiteks: emakeele kirjand, matemaatika suuline eksam (teooria), nõukogude riigi õigused ja alused, anatoomia. VIII ja XI klassi eksameid pidid kõik tegema, teistes klassides aga said need õpilased, kes hästi õppisid eksamitest vabaks. Huvialaringid olid ka veidi teistsugused. Eks spordiringid töötasid ka siis, tähtsaimad olid kergejõustik ja suusatamine. Näiteks sellist ala nagu judo veel paarkümmend aastat tagasi ei tuntudki. Poisid käisid palju ka vabamaadluse trennis. Ema on ühes klassis õppinud mitme Eesti noortemeistriga. Palju klassivälist tegevust oli seotud pioneerinduse ja komsomoliga. Suviti töötasid pioneerilaagrid, ihaldatuim laager oli Musta mere ääres asuv Artek, sinna said vaid kõige tublimad. Olulisemad ringid olid ikkagi ainealased ringid, näiteks minu ema käis mitu aastat matemaatika ringis
Pärast skandaali tehti iluuisutamises uus hindamissüsteem (Cop), mis loodetavasti selliseid võimalusi edaspidi vähendab. · 2 aastat pärast iluuisutamises toimunud skandaali otsustas ka Rahvusvaheline võimlemisliit oma hindamissüsteemi muuta. Lootuses, et see hoiab ära taolised juhtumid iluvõimlemises. 6 3.Populaarsed versus mittepopulaarsed spordialad. Pallimängud, kergejõustik, suusatamine,..- spordialad, millele Eestis alati vaatajaid, sponsoreerijaid ja tegutsejaid leidub. Need on alad, mida meedias palju kajastatakse ja mille käekäigust enamik spordihuvilisi midagi teab. Sportlasel ja spordiliidul, kes sellel alal tegutseb on palju kergem endale rahalisi toetusi ja kajastamisvõimalusi organiseerida kui selle spordiala esindajal, millel sellist üldrahvalikku huvi ei ole. Nii ongi Eestis palju
.................................... Freudi teooria inimese seksuaalsusest ja selle kujunemisest Referaat Tallinn 2013 Sigmund Freud sündis 6. mail 1856. aastal ning oli Austria neuroloog. Ta on loonud mitmeid teooriaid, mille hulgas on ka psühhoseksuaalse arengu teooria. Freudi jaoks oli kõige olulisem seksuaalsus ja iha. Ta arvas et see ei motiveeri mitte ainult täiskasvanuid vaid ka lapsi ja isegi imikuid. Kui ta oma ideedega esmakordselt Viinis välja tuli, polnud keegi nõus neist rääkima, sest sellel ajal oli isegi seks täiskasvanute jaoks tabu. Ta väitis, et tegelikult on orgasmi võime inimestel sünnist saati neuroloogiliselt olemas. Freudi jaoks polnud aga mitte ainult orgasm kogu asja motivaator, vaid igasugune naha helladest kohtadest puudutamine. Nii lastele kui täiskasvanutele meeldivad kallistused musid ja muud õrnutsevad toimingud. Nii p...
hõlmates jõustikku või üleüldist sporti. Säärane kokkulangevus ei ole juhuslik. 80-90 aastat tagasi, kui kaasaegsed spordialad hakkasid Briti saartelt igasse maailmakaarde levima, võis pidada kergejõustikku tõesti kõige suuremat mitmekülgsust nõudvaks spordialaks. Kehaliste omaduste arendamise mitmekesisuselt on ta seda praegugi. Tihe seos inimese igapäevase tegevusega (käimine, jooksmine, hüpped, heited) lubab eeldada, et kergejõustik jääb ka edaspidi maailmas spordialaks nr. 1. Seda nii oma rakenduslikkuse ja tervislikkuse kui ka leviku ulatuse, pingsate võistluste, imetlusväärsete tulemuste ning suurkujude rohkuse poolest. Sisu Spordiajaloolased oletavad, et kehakultuuri algeid tuleb otsida inimkonna ajaloos 40 000 - 60 000 aasta kauguselt. Sel perioodil, nn. varasel kiviajal lõppes teatavasti inimese bioloogiline kujunemine
aastal ning jäähoki 1920. aastal. Olümpiamängude programmi kuulub 35 spordiala, 30 distsipliini ja peaaegu nelisada võistlusala. Maadlus on näiteks suveolümpiamängude spordiala, mis koosneb kahest distsipliinist Kreeka-Rooma maadlusest ja vabamaadlusest, mis jagunevad omakorda kaalukategooriate järgi meestele 14 ja naistele 4 võistlusalaks. Suveolümpiamängude programmis on 26 ja taliolümpiamängude programmis 15 spordiala. Igas suveolümpiamängude programmis on olnud kergejõustik, ujumine, vehklemine ja iluvõimlemine ning igas taliolümpiamängude programmis murdmaasuusatamine, iluuisutamine, jäähoki, kahevõistlus, suusahüpped ja kiiruisutamine. Uued olümpiaspordialad, näiteks sulgpall, korvpall ja võrkpall, pääsesid programmi kõigepealt näidisaladena ning said hiljem olümpiaspordiala staatuse. Mõned spordialad, milles võisteldi varematel olümpiamängudel, on praeguseks programmist välja jäetud.
Kuressaare Gümnaasiumis on arendanud oma sportlasteed näiteks sellised kuulsad sportlased nagu Marek Niit, Madis Kallas ja Tiidrek Nurme. 6 2. SPORDI TEGEMISE VÕIMALUSED KURESSAARE GÜMNAASIUMIS Kuressaare Gümnaasiumis on antud ajahetkel suhteliselt avarad võimalused spordiga tegelemiseks. Huvilised on oodatud tegelema: korvpall, võrkpall, saalihoki, jalgpall, kergejõustik ja ujumine. Kuresaare Gümnaasiumis on olemas täismõõtmetes saal, see tähendab, et saali mõõtmed vastavad nõuetele. Täismõõtmetes saal võimaldab koolis tegeleda näiteks korvpalli, võrkpalli, saalihoki ja teiste sise- ja spordialadega. Kuressaare Gümnaasiumil on ka täiesti oma ujula nelja ujumisrajaga, mis on linna koolides ainulaadne. Oma ujula annab võimaluse saada algõpetust erinevate ujumisstiilide kohta ja ka osaleda ujumistreeningutel.
Sport jaguneb amatöör- ehk harrastusspordiks ja elukutseliseks (professionaalseks) ehk profispordiks. Eesmärgi järgi eristatakse tervisesporti (kehakultuuri), kus võistluslik aspekt ei ole oluline, ja võistlussporti. Viimase kõrgeim aste on tippsport. Spordi meelelahutuslik külg hõlmab spordihuviliste tähelepanu ja kaasaelamise võistluste ja spordiuudiste jälgimisel. Maailmas enim harrastavate spordialade seas on kergejõustik, jalgpall, korvpall, poks, võrkpall ja ujumine. Eestis on populaarseimad kergejõustik, suusatamine, orienteerumine, võrk- ja korvpall. Suurimad ülemaailmsed võistlused on kaasaegsed olümpiamängud ja maailmameistrivõistlused. Ajalugu Spordi algeid võib leida muistest igapäevatööst ja sõjapidamisest. Sihiteadlikuks muutus sport Vana-Kreekas, kus see kuulus kasvatusse. Mitmesugustest jõu- ja osavusvõistlustest arenesid suurvõistlused: 776 eKr peeti esimesed olümpiamängud.
Avatud Ülikool Kehakultuuriteaduskond Karin Irval Kaugushüppe õpetamisest noortele Õppereferaat KKSP.05.036 Kergejõustik Õppejõud: T. Torop Tartu 2008 Kaugushüppe õpetamisest noortele Kaugushüppe loomulikkus ja lihtsus teevad nagu tarbetuks rääkida metoodika erinevustest kauguahüppe õpetamisel noortele. See pole siiski nii. Muidugi peab laste ja noorte sportlikus tegevuses, silmas pidades eelduste loomist kaugushüppeks tulevikus, täit tähelepanu pühendama jooksuoskuse ja -kiiruse arendamisele, samuti võimalikult suurema hüppevõime saavutamisele
ratsutamine kilpkonn mees 4/5/1955 59 1955 raamatu lugemine ei ole mees 4/25/1988 26 1988 raamatu lugemine ei ole mees 3/13/1943 71 1943 pillimäng ei ole mees 4/5/1940 74 1940 võrkpall koer mees 2/7/1984 30 1984 programmeerimine kass mees 2/20/1972 42 1972 kergejõustik meresiga mees 2/24/1969 45 1969 programmeerimine ei ole naine 2/15/1974 40 1974 kalapüük kass mees 11/27/1974 40 1974 kalapüük kilpkonn naine 5/3/1984 30 1984 lumelauasõit ei ole naine 7/15/1981 33 1981 golfimäng kass naine 3/3/1942 72 1942
LÄHIAJALUGU KT 1. Lähiajaloo piirid I MS 1914-1918 Kokkuleppeliselt algab lähiajalugu 1900 a. (transpordi areng, sidevahendite areng, filmikunsti areng, telegraaf). Eesti lähiajaloo algus 1918 (Eesti Vabadussõja algus, EV väljakuulutamine, I MS lõpp). Lähiajalugu kestab. 2. Periodiseering a) Esimese MS eelne aeg 1901-1913 b) 1914-1923 - Sõja ja kriiside aeg c) 1919-1929 - Sõjajärgne rahuaeg d) 1929-1933 - Ülemaailmne majanduskriis e) 1933-1939 - Diktatuuride ja totalitaarsete võimude aeg f) 1939-1945 - II MS g) 1945-1955 - Sõjajärgne aeg (külm sõda) h) 1956-1985 - külma sõja II periood, võidurelvastumine, kolmas maailm i) 1985-2000 - Sotsialismileeri kokkuvarisemine, perestroika, glasnost, majanduskriis j) 2001-2016 – Ususõdade algus, terrorismivastane võitlus, kaksiktornide ...
Vastuseid lugedes saime teha järelduse, millega tegelevad meie sõbrad, kui neile on jäänud vaba aega 2 KÜSITLUS 1. Mida teed vabal ajal ? a) veedan aega sõpradega b) loen raamatuid c) õpin 2. Kus sa vaba aega veedad ? a) kodus b) õues c) sõprade juures 3. Kellega sa vabal ajal koos oled ? a) perega b) sõpradega c) üksi 4. Kas vabal ajal sporti ka teed ? a) ei tee b ) teen 5. Kui jah, siis millise spordiga ? a) kergejõustik b) tantsimine c) ujumine b) ei tegele spordiga e) muu 6. Kui palju vaba aega jääb sul hobide ja õppimise kõrvalt ? a) piisavalt b) natukene, võiks rohkem c) väga palju e) ei jäägi 4 7. Mida arvad noortest, kes suitsetavad või tarvitavad alkoholi ? a) täiesti normaalsed b) imelikud c) lahedad 8. Kas sa arvad, et noored kasutavad oma vaba aega kasulikult ? a) jah b) ei 9
Kõige pikema aja on kooli juhtinud Harry Salmisto: ta alustas veel Kooli tänava majas 1959. aastal ning töötas direktorina 1987. aastani. 1987. aastast juhib Tapa Gümnaasiumi Elmu Koppelmann. Noore direktori visa tegutsemise tulemusena rajati uus soojustrass ning aastaid külmaga maadelnud Tapa kool on praegu vist küll maakonna joojemaid koole. Huvialad ja sport 80 aasta jooksul on Tapa Gümnaasiumis tegeldud palude spordialadega. Populaarsed on olnud kergejõustik, korvpall, laskmine, käsipall, suusatamine jt. 1960-ndatel aastatel tegutses Tapa linna Laste- ja Noorte Spordikool. Põhialadeks olid suusatamine kergejõustik ja korvpall. Tugev oli tüdrukute korvpallinaiskond. Henn Sepa juhendamisel saavutati vabariigis palju auhinnalisi kohti. Võimlemisega tegeleti Eike Sepa juhendamisel. Laskesport oli koolis üks eldukamaid ja kuulsust toonud alasid, kuid praegu kahjuks laskmisega ei tegelda. 1962
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
