- Shinkoff ja Phillips aastast 2000 on tõestanud, et varajase lapseea areng kujundab elustiili väärtused ja selle tervise. - Käitumine ja suremuskordajad (longituuduuring 7000 uuritavat ja 10 aastat, teadlased: Belloc, Breston,Enstrom) tervist ja elujõudu mõjutab 7 olulist käitumist 1) Piisav ööuni 7-8 tundi 2) Hommikune söömine ja iga päev 3) Mittesuitsetamine 4) Väljaspool toidukordi mitte söömine 5) Tervislik kehakaal (kehamassiindeks) 6) Alkoholi mõõdukas või mittetarbimine 7) Regulaarne kehaline aktiivsus (vähemalt 5 x nädalas, 30 minutit päevas) Alkohol on esimene antidepressant 5 aastaga on antidepressantide kasutamine kasvas 35% Omandatud eluviis on haiguste seisund. 90% kopsuvähkidest põhjustab suitsetamine, 80 % kroonilised kopsuhaigestumised, 40% südame- ja veresoonkonna haigestumised. Nikotiin (bioloogiline) aine, mis tekitab füüsilist sõltuvust. Kesknärvisüsteem
Ovulatsioon küpsenud munaraku vallandumine Polügeensus genotüübi omadus, mille korral munasarjast ja liikumine munajuhasse. isendi ühe tunnuse määramiseks osaleb samaaegselt mitu mittealleelset geeni. Polügeensed on näiteks Paleontoloogia uurib elu arengut Maal. inimese kasv, kehakaal ja nahavärvus. Parasitism on suhted, mis ühele osalisele on Polüpeptiid aminohappe jääkidest koosnev kasulikud, teisele aga kahjulikud, seonduvad biopolümeer. enamasti toitumisega (Näiteks: paeluss inimese soolestikus). Polüploidsus organismi kogu kromosoomistiku
(http://www.sport.ee) Plantarfastsiidi ennetamine Plantarfasdiidi teket saab ennetada, kui tehakse piisavalt soojendusharjutusi ning peale treeningut piisavalt lõdvestustharjutusi. Kui soojendus ja lõdvestus on liiga pikad, võib plantarfastsiid siiski tekkida. Selle vältimiseks tuleks kanda ilmasikule vastavaid jalanõusid, vältida kõval pinnasel jooksmist, jälgida, et treening ja puhkus oleksid tasakaalus ning kehakaal peaks olema normis. (http://www.sport.ee) 2. UURIMISTÖÖ ANALÜÜS Töö eesmärgiks oli teada saada: · millises vanuses esineb kõige rohkem spordivigastusi · kuidas spordivigastused tekivad · mida oleks vaja teha, et spordivigastusi ära hoida või ennetada · kuidas on võimalik vigastusi ennetada, mis tekivad treeningu käigus või võistlustel · milliseid vigastusi esineb kõige rohkem sporti tehes
Maksimaalseks elueaks on 14 aastat. · Koht ökosüsteemis Süües suurel hulgal sääsevastseid hoiavad vaos sääskede arvukust, kuid konnakullestest toitudes võivad vähendada haruldaste konnade arvukust. Vaenlasteks võivad olla nastikud, toonekured, erinevad röövlinnud. Tähnikvesilik Triturus vulgaris L. Tähnikvesilik Triturus vulgaris L. · Kehamõõtmed Kehapikkus koos sabaga on 8...11 cm, saba 4...5,5 cm. Kehakaal 1,0...3,5 g. · Levik Eestis ja maailmas On levinud Prantsusmaast, Inglismaast ja Lõuna-Rootsist kuni Lääne-Siberini (kaasa arvatud). Levila põhjapiir kulgeb läbi Lõuna-Karjala, lõunapiir alates Mustast merest. Esineb ka Balkani poolsaarel, Itaalias ja Väike-Aasia põhjaosas. Eestis on levinud igal pool. · Arvukus Tähnikvesilik on Eestis sage. · Ohustatus ja kaitse Et tähnikvesilik väldib avamaastikke, siis mõjub talle halvasti
Üks riskifaktoritest aju infarkti ja aju insuldi tekkes. o Ajuinfarkt – aju veresoone sulgus, mille tagajärjel mingi piirkond ajust jääv verest ilma (kergem haigus, kuna trombi on võimalik kiiresti lahustada ja ei teki püsiv kahjustus ajus) o Ajuinsult – mingi ajuveresoon purunebverevalandus ajju. Hüpertoonia mittemedikamentoolsed võimalused: Päriliku eelsoodumuse kõrval hoiduda suitsetamisest, hoida kehakaal normis, püüda rohkem liikuda, tarbida vähesoolast toitu. Lastel: o Süstoolne rõhk – vastsündinul 65-75 mm/Hg ning suureneb pidevalt, 2-aastasel juba 90-110 mm/Hg, noorulik 90-140 o Diastoolne rõhk – vastsündinul 20-60 mm/Hg nin suureneb pidevalt, 2-aastasel juba 45-80 mm/Hg, noorukil 60-90 V. Hingamine 1. Hingamiselundkonna struktuur. Sisse- ja väljahingamise mehhanism. Nina - ninaõõs on kitsas, limaskest õrn ja veresoonte rikas
Üks riskifaktoritest aju infarkti ja aju insuldi tekkes. o Ajuinfarkt – aju veresoone sulgus, mille tagajärjel mingi piirkond ajust jääb verest ilma (kergem haigus, kuna trombi on võimalik kiiresti lahustada ja ei teki püsiv kahjustus ajus) o Ajuinsult – mingi ajuveresoon puruneb → verevalandus ajju. Hüpertoonia (madal vererõhk) mittemedikamentoolsed võimalused: Päriliku eelsoodumuse kõrval hoiduda suitsetamisest, hoida kehakaal normis, püüda rohkem liikuda, tarbida vähesoolast toitu. Lastel: Süstoolne rõhk – vastsündinul 65-75 mm/Hg ning suureneb pidevalt, 2-aastasel juba 90-110 mm/Hg, noorulik 90-140 Diastoolne rõhk – vastsündinul 20-60 mm/Hg nin suureneb pidevalt, 2-aastasel juba 45-80 mm/Hg, noorukil 60-90 V. HINGAMINE A. Hingamiselundkonna struktuur. Sisse- ja väljahingamise mehhanism. Nina
Bokseritele sobib ka elu linnakorteris. Isegi siis kui piirdute päevaste jalutuskäikudega ning viite koera paar korda nädalas parki mängima. Teisalt vib bokser muutuda kergesti üleannetuks, kui teda igel ajal ei pidurdata. Eriti vajavad kindlakäelist ohjamist nooremad bokserid. Bokserite karvkate vajab suhteliselt vähe hooldamist ja üldse on koera lihtne pidada ja kerge kontrollida, ta oskab maja juures puhtust hoida ega ole ka ülearu lärmakas. Bokseri turja krgus on 53 - 63 cm, kehakaal 25 - 32 kg. Spanjel Prantsuse spanjel ehk Epagneul Français, kutsutakse ka Prantsuse setter, on pärit Prantsusmaalt. Ta on üks vanimaid spanjeli tuge, tema kohta on leitud märke juba 13 sajandil. Teda kasutatakse nii veelinnu- kui ka seisukoerana. Väljaspool Prantsusmaad on see tug vähelevinud. Prantsuse spanjel on iseloomult sotsiaalne, heatujuline ja rmsameelne, ta on tööhimuline ja kuulekas. Teda on kerge
Rs=aW-b* -b on W kohal Rs on hingamine; a sõltub organismi tüübist, temperatuurist; b= 0,25 (allomeetria reegel) Valem näitab, kui palju annab üks organism vesikeskkonnas produktsiooni ajaühikus. Oletame, et tingimused vesikeskkonnas on ideaalsed: Bakter, kelle mass on 10 astmel miinus 12 grammi, toodavad kudesid, mis ületavad 50 X bakteri kehakaalu. Bakteritest toituvad ainuraksed. Organismid, kelle kehakaal on 10 astmel miinus 9 grammi, toodavad kudesid, mis on kümme tema kehakaalu. Loomne hõljum, mille kehakaal on 10 astmel miinus 3 grammi, suudavad 10 päevaga toota oma kehakaaluga kudesid. Kala, kes kaalub 100 grammi, suudab oma kahekordistada oma kehakaalu kordistada 100 päevaga. EKSAMIS Veesiseste organismide rühmad 1) planktonorganismid (hõljum) - nii järve kui mere avavees elavate vetikate/loomade kogumid, mis on passiivsed või liiguvad vähe. Neid kannavad edasi veemassid.
Invaliidsuse ja surma tõttu kaotatud eluaastad 1990-2020 1.Alumiste hingamisteede infektsioonid 1.Isheemilised südamehaigused 2.Kõhulahtisus 2.Depressioon 3.Perinataalsed haigused 3.Liiklusõnnetused 4.Depressioon 4.Tserebrovaskulaarsed haigused 5.Isheemilised südamehaigused ...6.Alumiste hingamisteede infektsioonid 6.Tserebrovaskulaarsed haigused .....9.Kõhulahtisus ..9.Liiklusõnnetused .....11.Perinataalsed haigused DEPRESSIOON Esinemine: Üldpopulatsioons - 3%-l aasta jooksul 2,7-8,6% elu jooksul 4,9-14,9% Esmatasandi haigetel 6%(15,4%) Statsionaarsetel haigetel 11%-l Põhitunnused: Alanenud meeleolu, huvitus, rõõmutus, energiapuudus Lisatunnused: Keskendumisvõime alanenud, enesehinnang alanenud, süü- ja väärtusetusetun...
mäludes. Kui inimene ei ole päeva jooksul korralikult söönud, siis sööb ta õhtul kodus näljasena kiiresti ja liiga palju, mis viis selleni, et kurnatakse pankrease insuliini tootvad rakud. Pankreas väsib, ega suuda enam toota kvaliteetset insuliini mille üks tähtsamaid ülesandeid on kindlustada energiarikka glükoosi pääs rakkudesse. Vähemkvaliteetne insuliin osaleb glükoosist rasva sünteesimisel. Siit ka üks põhjus miks liiga suurte söögivahede puhul kehakaal suureneb. Keha teab, et ei saa niipea süüa ja seetõttu ladestab kogu aeg glükoosi rasvavarudesse (vt. biokeemia õppematerjal - ainevahetus). 5. Peatükk. KEHA TOIDUVAJADUS. KALORIMEETRIA 5.1 Keha toiduvajadus Organism vajab energia pidevat juurdevoolu. Kui seda ei toimu, lakkab organism ajapikku töötamast. Keha energiavajadus on määratud põhiainevahetusega ja tegevusteks kuluva ainevahetuse summaga.
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö- ja täiendõppe osakond Taastusvahendid Anna-Christi-Karita Aruksaar NT-1 Tallinn 2008 TAASTUSVAHENDID MASSAAZ massaaz- kõige vanem tehnika valu vaigistamiseks, organite formuleerimiseks, kudede taastuseks ja peaaegu kõigi sisemiste kõrvalkallete korrastamiseks. ükski tervendav meetod ei toimi tervikuna ilma massaazita. Ayurveda tõestab selle praktilist kasu. Ayurvedas koosneb inimkeha kolmest olemise toimimisest (tridosha), millede tasakaalus olek tagab täieliku tervise, ebakõlad aga tekitavad haigusi. elujõud, energia (e. prana) jaotub organismis just tänu nende kolme olemuse rahulikule koostoimele. Arvestades massaazi tähtsust, põhinevad kõik tervendavad kursused Keralas terviklikule lähenemisele keha ja teadvuse vahel, ning on tõestanud oma efektiivsust paljude haiguste ravimisel. · ,,AROOMI...
BIOLOOGIA ÕPPEMATERJAL II osa Koostas: Triin Põder Nimi: .............................. Õppegrupp: ............. 7. RAKENDUSBIOLOOGIA Ø Bioloogia seos teiste teadustega Bioloogia Ø Viirused § Viirused on eluta ja elusa looduse vahepealsel tasemel olevad rakulise ehituseta objektid. § Viirused saavad paljuneda ainult teiste organismide elusrakkudes. Väljaspool peremeesrakke viirusosakestel elu tunnused puuduvad. Neil puudub ainevahetus väliskeskkonnaga, nad ei saa kasvada suuremaks ega iseseisvalt paljuneda. § Viirused on palju väiksemad kui elusorganismid. Viirused on keskmiselt 0,01 0,3 mikromeetri suurused. ...
kliimamuutustega, tingitud refleksid ehk uute kogemuste omandamine b) kahjulikud. Loomadel: järsk keskkonnamuutus nullistab varjevärvuse efekti karvkatte helenemine jänestel, aga lund ei tule talvel; arenguhäired (osade meeleelundite mittetalitlemine) või jäävvigastused.(halvasti paranenud murtud jäse) 3. tunnused on: a) pöörduvad ilmnevad ja kaovad seoses neid esile kutsuva teguri mõjuga. 1. Inimene: naha pigmentatsioon, kehakaal, teadmised MÄLU SELEKTIIVSUS ON KAITSEKOHASTUMUS 2. taim: veesisaldus, lehtede asend b) Mittepöörduvad jäävad kestma kuni eluea lõpuni või lõpetavad üldse organismis eksisteerimise. 1. Inimene: tõsised traumad (luumurrud), amputatsioon, omandatud liigutusvilumused, jalgrattasõit, ujumisvõime, 2. taim: liigiline kuuluvus Taimedel tunnuste muutus: 1. geneetilised identsed taimed eritingimustes:
Külmas keskkonnas (talvel õues, külmakambris) töötamisel toimub nahaveresoonte ahenemine, et säilitada kehas ja elutähtsates organites normaalne temperatuur. Külma tõttu suureneb ka vee kadu neerude kaudu. Külmas töötamine toob kaasa lihastoonuse tõusu lihased muutuvad kangeks. Külmavärinate abil organism toodab soojust rohkem, kui tavaliselt. Külma toimet soodustab ka halb toitumine, madal kehakaal, suitsetamine, alkoholi tarbimine. Külmetusohtu suurendab suur õhuniiskus, tuul (tuuletõmbus) ja vähene riietus. Hüpotermia keha alajahtumine, keha talub ilma kahjustusteta 10°C võrra lühiajalist alajahtumist. 22. Optimaalne õhuniiskus töökeskkonnas Ohtlik on tervisele esmajoones kõrge, üle 70% õhuniiskus. See tugevdab nii liialt kõrge kui madala õhutemperatuuri ebasoodsat mõju. Õhuniiskus alla 30% põhjustab halba enesetunnet nina ja silma
Eksamiküsimused inimeseõpetuses 1.Mina pildi kujunemine. Enesehinnang, selle mõju inimesele. Enesehinnangu muutmise võimalusi. 202 tabel !!!! Inimese minakäsitus sisaldab kõiki selle inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid ning muutub kogu elu jooksul. Seda võib mõjutada peaaegu igasugune kogemus ning see muutub kogu elu jooksul, sest sõltub muutuvatest inimsuhetest. Teised inimesed ei määra seda tervenisti. Me tegutseme ka iseseisvalt ja meie arusaamad oma minast arenevad ka selle tegevuse tulemusel. Tavaliselt on inimestel iseenda kohta väga palju erinevaid arvamusi, isegi vasturääkivaid. Meie enda moodustatud enesekäsitusest oleneb suurel määral, millist uut informatsiooni enda kohta me vastu võtame ja kui kiiresti me seda teeme. Minakontseptsiooni sisu sõltub kultuurist ja inimese kogemustest. Enesehinnangu all mõistetakse inimese positiivseid või negatiivseid tundeid enda suhtes, eneseväärikustunne...
ilma toeta püsti seisma. Laps vajab nüüdki sinu julgustust, et oma koordinatsioonioskusi edasi arendada. Kolmas pidevalt arenevate kehaliste oskuste allikas on teise ja kolmanda eluaasta jooksul aset leidvad füüsilised muutused. Näiteks järgmised: Pikkus ja kaal. Teise eluaasta paiku on laps tõenäoliselt saavutanud poole täiskasvanuea pikkusest ja ka tema kehakaal on suurenenud. Lapse jalad on pikemad ja lihased tugevamad ning kindlamad, võimaldades tal vilkamalt, kiiremini ja sihipärasemalt edasi liikuda. Aju. Vastsündinu aju kaalub umbes veerandi täiskasvanueas saavutatavast, kaheaastasel lapse! aga on aju kaal umbes 75% lõplikust. Lisaks peaajule areneb ka seljaaju, mis tagab lapsele tasakaalu ja kehahoiaku üle suurema kontrolli. Nägemine
Regulaarsed söögiajad ja stabiilne elurütm on eelduseks, et hoida veresuhkrut paremini kontrolli all. Sööma peaks iga peäv võimalikult samadel kellaaegadel, 3 põhisöögikorda ja/ või 1-3 oodet. Toidukorrad peavad vastama süstitud insuliini toimeajale ja hulgale ning süsivesikute sisaldus peab olema lubatud piirides. Kui süüa regulaarselt tervislikku toitu, on tõenäoliselt võimalik vähendada veresuhkru kõikumisi ning organism saab kõiki vajalikke toitaineid õiges vahekorras, kehakaal püsib normis ning suureneb vastupanuvõime nakkushaigustele. Põhisöögikorrad ja ooted tuleks üles ehitada süsivesikurikastele toiduainetele (täisteraleib, täisterahelvestest või tatrast puder, pruun riis, täisterapasta) ning lisaks süüa rohkesti köögivilju ja mõõdukalt puuvilju. Hommikusöök paneb aluse kogu päevale, käivitades ainevahetuse ja andes päevaseks energiasüsti. Süües korralikult hommikusööki, on tõenäoline, et päeva jooksul näksitakse
Lihastugevus on Downi sündroomiga lastel harilikult normaalne. Nad võivad olla lõdvad, kuid enamasti pole nad nõrgad. Lihastoonuse alanemise intensiivsus on lastel erinev. Toonus on harilikult madalaim esimestel eluaastatel ning paraneb lapse vanemaks saades iseenesest. Olukord pareneb sedavõrd, et sündroomiga teismelistel ja täiskasvanutel ei kujuta lihastoonus endast enam mingit probleemi. Keha suurus. Downi sündroomiga laste keskmine kehakaal sünnihetkel on tavaliselt normaalsest pisut madalam. Ka nende sünnipikkus jaab veidi alla keskmise. Lapsepõlves kasvavad nad aeglaselt, kuid kindlalt ning ka täiskasvanuna on nende pikkus pisut vaiksem, kui perekonnas keskmiselt. Harilikult jääb niisuguste laste pikkus normaalskaala alumisse otsa, olles meestel vastavalt 145-168 cm ja naistel 132-155 cm. Rakud, kromosoomid ja geenid Downi sündroomi tekkepõhjuste mõistmiseks tuleb kõigepealt uurida väiksemaid osi, millest
a. · Kui munasarjad hakkavad funktsioneerima, kasvab udar põhiliselt sidekoe ja rasva ladestuse arvel. · Vahetult enne esimest inda hakkab kiiresti kasvama udara parenhüüm ( udara alveolaarne näärmekude). · See kasvab kiiremini kui teised organismi koed ( allomeetriline kasv). Söötmise mõju piimanäärme arengule. · Energia tase söödaratsioonis mõjutab nii hormoonide sekretsiooni kui udara arengut. · Puberteedi alguse määrab kehakaal, mitte vanus. · Mullikad hakkavad regulaarselt indlema ca 275 kg raskuselt. See moodustab 43% täiskasvanu kehakaalust. · 6nädalasele vasikale antakse söögiisu kasvatamiseks 6-8 kilo müslit, väga kallis sööt. See meelitab sööma. Starterit antakse vasikale 4 kuud. 6 nädalaselt võõrutatakse vedelast söödast. Söötmisega seotud ainevahetushaigused. · Toitainete ebaõige tasakaal või defitsiit ning vead söötmise korraldamisel kutsuvad
Misso Kool Deira Kangur KOOLIKIUSAMINE Uurimistöö 8. klass Juhendaja Kaija Juur Misso 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Mõisted................................................................................................................ 4 2.Koolikiusamine.................................................................................................... 4 3.Kiusamise avaldumine......................................................................................... 6 4.Mis on küberkiusamine?...................................................................................... 8 4.2 Kuidas kiusamine toimub?............................................................................9 5.Kuidas märgata kiusamist ja vajadusel sekkuda?.................................................
tahtejõudu, mõelda kriitiliselt ja teha koostööd teiste inimestega. Kõik need oskused on hädavajalikud selleks, et inimene oma elus hästi hakkama saaks. (Targo, 2016) 1.2.6. Esimesed märgid Kõik inimesed, kellel pole alkohol täielik eluviis juba, teavad, et alkoholitarvitamine kujutab endast ohtu tervisele. Sellest, et alkohol hakkab organismi mõjutama, annavad teada mitmed märgid. Osa neist ilmnevad kiiresti, osa mõne aja pärast. • Kehakaal Alkohol on energiarikas – 1 gramm puhast alkoholi ehk etanooli annab kokku 7kcal. Lisaks puhtale alkoholile sisaldub osades jookides ka suhkruid ja tulemuseks ongi kaloripomm. Näiteks annab suur klaas (250ml) veini ligikaudu 160kcal ja pudel õlut (500ml) 225kcal. Enamik alkohoolsetest jookidest ei sisalda praktiliselt üldse organismile esmavajalikke toitaineid, kuid annavad arvestaval määral kilokaloreid
Tervisekasvatuse alused 1.Tervise tähendus. Tervise ulatussfäärid.Tervis tähendab võimalust edukalt rakendada oma kehalist, emotsionaalset ja intellektuaalset potentsiaali. See tähendab ka suutlikkust vastu panna haigustekitajatele, säilitada töö- ja loomevõimet muutuvates füüsilistes, psüühilistes ja sotsiaalsetes tingimustes. Tervis on see, mis lubab kasutades organismi reserve, suhteliselt kiiresti kohaneda eksisteerimise looduslik-bioloogiliste ja sotsiaalsete tingimuste üha kasvavate nõudmistega. Tervis kajastub liikuvuses, näoilmes, nahavärvis. Tervise all me mõistame omaduste komplekti, mis soodustavad indiviidi ja liigi elu säilimist ja selle põhifunktsioonide täitmist ning põhieesmärkide saavutamist. Tervise omadus on taluda organismisiseseid ja väliseid koormusi. Tervise olemus:Sotsiaalne aspekt tervise põhieelduste kindlustamine tervisepoliitika ja sotsiaalsete mehhanismide kaudu. Bioloogiline aspekt võime säilitada keh...
Türoksiinil on neli joodiaatomit, trijoodtüroniinil kolm. Kilpnääre eritab rohkem türoksiini kui trijoodtüroniini. Suurem osa türoksiinist muutub kudedes enne toime avaldumist trijoodtüroniiniks, seega on T3 tegelik toimet avaldav kilpnäärmehormoon. Kilpnäärmehormoonide toimed ·Metabolism Hüpertüreoos katabolism suurenenud, toitainete lõhustamine ja O2 tarbimine suurenenud, organism töötab kiirenenud tempos, kehakaal väheneb. Hüpotüreoos üldine aeglus, toitainete lõhustamine aeglustunud, kehakaal suureneb ·Kasv ·Areng Kilpnäärmehormoone vajatakse suguelundite ja piimanäärmete normaalseks arenguks ja talituseks. Nende piisav eritumine on normaalse kehalise ja vaimse arengu vältimatu eeltingimus. Kilpnäärmehormoonidele, eriti türoksiinile on iseloomulik nende mõju aeglus. Nende toime täielikuks avaldumiseks kulub pärast manustamist mitu päeva. Glükoositasakaal
Näiteks USAs tehakse 60 protsenti traumadest mittepõhjustatud alajäsemete amputatsioonidest diabeetikutele. Ülekaalulisus soodustab Diabeedi avaldumist võib põhjustada inimese eluviis: napp kehaline koormus, rikkalik toidulaud ja rasvumine soodustavad haiguse arengut. Samal ajal võimaldavad tervislik toitumine, tervisesport ja ülekaalulisuse vältimine diabeeti ära hoida. Eelkõige soodustabki diabeeti haigestumist suurenenud kehakaal. Seetõttu on vajalik veresuhkru regulaarne kontroll, eriti oluline on see üle 35 aastastel inimestel. Tihti avastatakse diabeedi sümptomid juhusliku kontrolli käigus või seoses teiste haigustega. Veresuhkru taset saab kontrollida perearsti juures, haiglas või apteegis. Kes vajalikuks peab, võib endale ka koju glükomeetri 10
Kui turse tekib südame ümbruses, väheneb südame võime pumbata verd, tekib südamepuudulikkus, halveneb organismi varustatus hapniku ja toitainetega, · kaltsiumi väljutamist uriiniga ja võib tekkida osteoporoos, mistõttu on vaja kaltsiumit rohkem tarbida, · ühekordne suurem naatriumikogus võib imikutel põhjustada surma kuna nende veel täielikult väljakujunemata neerud ei suuda piisavalt eritada naatriumi, · pikaajaline liig võib osadel inimestel tõsta vererõhku. Liigne kehakaal, alkohol, diabeet ja stress halvendavad neerude võimet eritada soola. Seepärast suurendavad need faktorid soola vererõhku tõstvat toimet veelgi. Suurimateks naatriumiallikateks on keedusool, puljongipulber, valmistoidud, konservid, soolatud ja suitsutatud tooted, juust, leib, lihasaadused, oliivid, ketsup. Väävel Väävel- sidekudede alustala Tasakaalustatud toidust saab ka organismile vajaliku väävlikoguse kätte nii nagu see on ka teiste makro- ja mikromineraalainetega.
Kui turse tekib südame ümbruses, väheneb südame võime pumbata verd, tekib südamepuudulikkus, halveneb organismi varustatus hapniku ja toitainetega, · kaltsiumi väljutamist uriiniga ja võib tekkida osteoporoos, mistõttu on vaja kaltsiumit rohkem tarbida, · ühekordne suurem naatriumikogus võib imikutel põhjustada surma kuna nende veel täielikult väljakujunemata neerud ei suuda piisavalt eritada naatriumi, · pikaajaline liig võib osadel inimestel tõsta vererõhku. Liigne kehakaal, alkohol, diabeet ja stress halvendavad neerude võimet eritada soola. Seepärast suurendavad need faktorid soola vererõhku tõstvat toimet veelgi. Suurimateks naatriumiallikateks on keedusool, puljongipulber, valmistoidud, konservid, soolatud ja suitsutatud tooted, juust, leib, lihasaadused, oliivid, ketsup. 7. Jood- normaalseks ainevahetuseks vajalik Vajame: Kilpnäärmehormoonide sünteesiks ja kilpnäärme tööks
ühtlustamiseks kasutatud kahvatu jumestusega.Vitiliigokahtlus sai kinnitust ka Jacksonil lahkamisel. 1990ndate keskpaigas avaldasid mitmed kirurgid veendumust, et Jackson oli teinud erinevaid ilulõikusi nii ninale, otsaesisele, huultele kui ka põsesarnadele. Jackson aga väitis, et ta oli teinud ainult kaks ninalõikust. Samas tunnistas ta hiljem, et oli lasknud endale teha lõualohu. 1980ndate alguses langes Jacksoni kehakaal märgatavalt, mis oli tingitud söömisharjumuste muutusest ja soovist saada "tantsija keha". Jacksoniga kokku puutunud inimeste sõnul käis tal tihti pea ringi, mistõttu arvati, et ta põeb anoreksiat. Ka hilisemas elus oli Jacksonil probleeme sellega, et ta võttis periooditi tugevalt kaalust alla. Ravil olles sõbrunes Jackson oma dermatoloogi Arnold Kleiniga ning Kleini medõe Debbie Rowe'ga. Rowe'st sai hiljem Jacksoni teine abikaasa ja tema kahe vanema lapse ema ning Klein
Seotud kõrgemate psüühiliste protsessidega- mälu, mõtlemine, tajumine ja kõne. 11. Kliiniline psühholoogia 1. Anoreksia- See on psühholoogiline haigus, mis tähendab, et patsient hakkab end näljutama, jõudes mingil hetkel kehakaalus kriitilise piirini, nähes end siiski paksuna ei suuda ta süüa.Anoreksik mõtleb pidevalt toidust, ta on kehaliselt väga aktiivne, kui kondid hakkavad välja paistma siis varjab ta oma keha lohvakate riietega. Kehakaal on 15% normaalkaalust madalam. Kindlad riskigrupid anoreksiale kaldumiseks on balleti- ja tantsuõpilased, sporditrennides ja modellikoolides käivad noorukid, aga ka paljud tippsporti jõudnud täiskasvanud. Anoreksia tavalisemad sümptomid: suur kaalukaotus, toidukoguste vähendamine, rasvasisaldusega toiduainetest loobumine, kuni üldse toidust keeldumiseni, tüdrukutel menstruatsioon ei alga/muutub
PALJUNEMINE, areng, geneetika Järgnevat tabelit tihti küsitud eksamil 1) Mittesuguline a) Vegetatiivne * Ühest rakust lähtuv * Hulkraksusest lähtuv b) Eoseline 2) Suguline Vegetatiivne paljunemine............................................................................................................2 Vegetatiivne paljunemine raku tasandil- rakutsükkel, mitoos.................................................... 3 Rakutsükkel.................................................................................................................................3 MITOOS..................................................................................................................................... 4 Mitoosi bioloogiline tähtsus:.......................................................................................................5 EOSELINE PALJUNEMINE:...................................................................................
· Eritub muutumatult neerude kaudu · Vähendab loomkatsetes reageerimist välistele ärritajatele ning ei pärsi närvisüsteemi · Liitium(karbonaat) ravib maania 2-5 nädalaga ning toimib bipolaarse häire puhul hooge ennetavalt · Sobib ka unipolaarse depressiooni ennetamiseks · Raviv kontsentratsioon veres 0,8-1,2 mM ; 2 mM: oksendamine, ärrituvus; häiruvad tähelepanu, mälu, neerude talitlus; kehakaal suureneb; värinad; krambid; kooma · Toime teiseste virgatsainete tasemel? · Mõju monoamiinidele: tugevdab 5-HT & NA-mehhanisme, nõrgendab DAmehhanisme · Tugevdab atsetüülkoliini toimet · Mõjustab ka aminohape-virgatsainete & neuropeptiidide toimeid · Need mitmekesised efektid võivad olla põhjustatud liitiumi mõjust KNS rakumembraanide omadustele · Liitium muudab ööpäevaseid rütme, mis afektiivsete häirete puhul on nihkunud, muutes rütmiandvate neuronite talitlust
Süda paikneb rindkere õõnes, rinnaku taga ja jääb pisut vasakule. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku. Tipp on suunatud allapoole (teravam osa) ja põhimik ülesse. Tipp jääb suuremal osal inimestest viiendasse roide vahemikku, vasaku rinnanibu joonele. Südamel lihase suurenemise korral on ka tipuasend muutunud. Südame kokkutõmmete ajal annab tipp tõuke vastu rindkere siseseina (seestpoolt). Seda nimetatakse tipu tõukeks. See on käega hästi tuntav (kui just kehakaal suur ei ole, hästi lastel tunda). Südame suurus sõltub vanusest ja treenitusest ja patoloogiast. Südame haiguste korral võib südame mass olla märksa suurem, kui nt. tavaliselt (sportlastel on ka suurem umbes 300 g). Süda on neljakambriline, neid kutsutakse kodadeks ja vatsakesteks, 2 koda, 2 vatsakest, vasakul ja paremal pool. Vasaku ja parema poole vahel on vahesein. Südamesiseselt paremalt vasakule ja vastupidi veri liikuda ei saa. Südame kambreid eraldavad üksteisest peale
närvisüsteemiga, positiivse suhtumisega, arste ja meditsiini usaldav patsient. Sellistel inimestel on ka ravitulemused palju paremad kui kõhklevatel ja kartlikel inimestel." 10 6. Tervendajad ja rahvameditsiin Massöör Sulev Pullmann on öelnund, et ,,terve selg püsib kolmel vaalal".11 Need on: 1) liikumine = võimlemine ja tervisesport 2) vaimutöö = opaalhingamine, jooga ja mediteerimine 3) toitumine = normis kehakaal ja eestimaise eelistamine. Samuti kinnitab S.Pullmann, et seljavalu puhul ei ole mõtet teha klassikalist massaazi ainult õlavöötmele või kaelapiirkonnale. Lülisammas on tervik ning seda pole võimalik tervendada ositi. Ajakirjas Tervendaja (juuni 2007) ilmus hiljuti kirjutis, kus üks lugejatest soovib retsepti kroonilise reumatoidartriidi käes vaevlejale: ,,Olen selle haigusega väga tuttav. Tahan soovitada seda, mis on aidanud mind. Tuleb võtta
3. taime kaal sõltub ka diameetrist w =bD2 (2 mõõtmeline); w =bD3 (3 mõõtmeline) Eelnevatest valemitest asenduste teel tuletades ; wN=const. Muutes külvitihedust, saak ei muutu. sirgevõrrand Y = b - ax Isehõrenemise seadus ehk -3/2 astme seadus. Kirjeldatud looduslikes taimepopulatsioonides, eelkõige metsades. Mõistlik on siduda kehakaal diameetri kuubiga (puud). Joone vasakule kaldumine tähendab suremust. Kui on tihedalt, käituvad gruppidna; kui on hõredalt, siis lehtedena. Allpool joont on asjad lubatud, üleval pool keelatud. Joone pealt saab näha, kui suur saab olla taim teatud tiheduse juures. Looduslikes kooslustes on ülekaalus isehõrenemise seadus. Taimed kasvavad suuremaks, kuid samas nende tihedus väheneb. Liigisisesest konkurentsist tingitud suremus. J
organismi treenida, kuid VO2max ei ole alati seoses erialase saavutusvõimega. Sama VO2max näitajatega sportlastel võib olla erinev energiahulk, mida suudavad VO2max intensiivsusel edasi anda liikumisse. Sportliku saavutusvõime iseloomustamiseks kasutatakse tihti suhtelist VO2max ehk maksimaalset aeroobset võimsust sportlase kehakaalu ühiku kohta. Eriti murdmaa- suusatamine on ala, kus aeroobset töövõimet hinnates tuleks arvesse võtta ka kehakaalu, sest suurem kehakaal nõuab edasi liikumiseks ka tunduvalt rohkem energiat (erinevalt näiteks sõudmisest, aerutamisest ja jalgratta temposõidust, kus see tegur on väiksema tähtsusega). (Jürimäe, Mäestu 2011) 1.4.3. Anaeroobne lävi Uuringud on näidanud, et võistlustulemused on suuremas seoses selle osaga hapnikutarbimise näitajast (%VO2max), mida sportlane suudab säilitada pikemat aega. Sellist intensiivsust nimetatakse anaeroobseks läveks (AnL). (Jürimäe, Mäestu 2011)
vanadus Fetaalne surm · Üsasisesed abordid - umbes 12-15% rasedustest lõpeb iseeneslike abortidega, esineb tavaliselt esimesel trimestril · Fetaalsed surmad: Esimesel trimestril: kromosomaalsed muutused Teisel ja kolmandal trimestril: infektsioonid, diabeet, raseduseelne kaal, platsenta haigused, nabaväädi komplikatsioonid, selgusetud põhjused Sünnitraumad: sünnitusel vastsündinu traumad Põhjused: · Suur kehakaal ( > 4000 g) · Enneaegsus: enne 37 rasedusnädalat sündinud · Ema vaagna düsporportsioon (kitsas vaagen) · Raske sünnitus · Pikk sünnitegevus Sünnitraumad: · Kolju traumad · Närvikahjustused (harvam nt. näonärv) · Hematoomid (silmades, pehmetes kudedes) · Marrastused · Luumurrud Organismi täiskasvanuks saamine toimub kasvamise, küpsemise ja arengu kaudu: · Kasvamine keha ja kehaosade mõõtmete suurenemine
hüpertensiooni kindlakstegemisel; ravimresistentse hüpertensiooni juhtudel; antihüpertensiivse ravi määramisel; hüpotensiooni täpsustamiseks; adipoossete ja 1. tüübi diabeedi komplekssel uurimisel; krooniliste neeruhaigustega patsientide komplekssel uurimisel; hüpertensiooni suhtes koormatud pärilikkusega asümptomaatiliste laste uurimisel (Ristimäe 2003, Suurorg 2006). Ettevalmistavas etapis täpsustatakse lapse vanus, mõõdetakse kehapikkus, kehakaal ja vererõhk elavhõbedasfügmomanomeetriga, vastavalt juhisele. Õe ülesandeks on: aparaadi ettevalmistus, sobiva manseti valik vastavalt patsiendile, manseti asetamine uuritava paremale käsivarrele, manseti vooliku ühendamine aparaadiga, aparaadi asetamine patsiendi külge (riputatakse kaela või kinnitatakse rihmaga vööle, uuritava patsiendi põhjalik juhendamine (lapspatsiendi korral ka lapsevanemate nõustamine, juhendamine),
Munaraku eellase meioosil moodustuv üks tütarrakkudest. Polüalleelsus - geenifondi omadus, mille korral ühe fenotüübilise tunnuse määramisel osaleb populatsioonis rohkem kui kaks alleeli. ilmneb näiteks inimese AB0 süsteemi vererühmade määramisel. Polügeensus - genotüübi omadus, mille korral isendi ühe tunnuse määramiseks osaleb samaaegselt mitu mittealleelset geeni. Polügeensed on näiteks inimese kasv, kehakaal ja nahavärvus. Polümeraasne ahelreaktsioon (PCR) - meetod kindlast DNA-lõigust suure arvu koopiate saamiseks tsüklilise ahelreaktsioonina toimuva replikatsiooni teel. Polüpeptiid - aminohappe jääkidest koosnev biopolümeer. Polüploidsus - organismi kogu kromosoomistiku mitmekordistumine. Näiteks triploidsus (3n), tetraploidsus (4n) jne. Polüsahhariidid - on kõrgmolekulaarsed ühendid (polümeerid, liitsuhkrud), mille
jõudu ja seeläbi parandades koordinatsiooni ja vähendades kukkumise ohtu. Peamisteks allikateks on rasvane kala, munakollane ja maks. Vedelik Lisaks toitumisele on sportlastel oluline ka vedeliku tarbimine. Sporditeaduslikud uurimused on näidanud, et väsimus pikaajalisel kehalisel pingutusel tuleneb vedelikukaotusest (higistamisest), organismi süsivesikute varude vähenemisest ja elektrolüütide (K, Na ja Cl ioonid) disbalansist. Kui kehakaal vedeliku kaotuse läbi 13 langeb 2%, siis kehaline töövõime väheneb selle tulemusena 20%. Suurema vedelikukaotuse juures (4-5%) tekivad juba tervisehäired (lihaskrambid, südamerütmi häired, kuumarabandus). Kaotatud vedelikku ja elektrolüüte mitte asendades võivad tekkida lihaste krambid, peavalu ning kehatemperatuuri tõus. Seega on äärmiselt oluline vältida vedelikukaotust
vesikondades) Eutroofsetetes järvede profundaalis ja merede mandrilava allpool sessoonset taset? kõigub makrofauna biomass 10 kuni 100g 1m2 kohta. Sügavates oligotroofsetes järvedes on biomass suhteliselt tagasihoidlik ja sügavamal kui 4000m on 0,1g ringis ruutmeetri kohta. Produktsiooni arvutamine makrofauna liikide aastane produktsioon P aastane keskmine biomass B P/B=eriproduktsioon (%) Mida suurem on indiviidi kehakaal ja mida pikem tema eluiga, seda väiksem on eriproduktsioon (ehk P/B) generatsioonide arvutamine aasta jooksul? Mida sügavam, seda väiksem temperatuur ja organismide produktsioon on märkimisväärselt väiksem. Järvede ja ookeanide põhifunktsioonid on küllaltki sarnased. Järved erinevad ookeanist oma suuruse, sügavuse ja vanuse poolest ning reeglina ei ole järved soolased. Hoolimata veekogu tüübist ja suurusest on biogeokeemiliste tsüklite ja biootiliste koosluste
Säästetakse vaid meemesilasi kimalasi mitte (nt kimalased tolmendavad hommikul ja õhtul, mesilased keskpäeval) o Kaudne kontakt: (mürk jõuab juhtkanalite kaudu õietolmu ja nektaritesse) Toksikoosist suremine Erakordselt suur hulk surnud mesilase taru ees Mõju meemesilastele erinev looduslikele mesilastele, sest kehakaal on erinev, korjekäitumine erinev, pere suurus erinev, keegi ei loe looduslike mesilaste laipu üle o Subletaalsed mõjud Korjemesilaste tervisele ja tööjõudlusele Repellentsusele - püretroididel · Takistada mesilasi otsest kontakti sattumast (toru katse), peaks vähendama korjelkäijate arvu. Laborikatsestes mesilased ei taha
Anoreksia nervosa: - Kaalukriteerium - Hirm kaalu tõusu ees - Amenorröa Buliimia nervosa: - Vaidlusi tekitab termin 'ülesöömishoog' - 22% ülesööjaest ei söönud kogust mis oleks oluliselt suurem mitteülesööjatest kuid 70% tarvitas lahtisteid - Olulised söömishoo indikaatorid kontrolli kaotus, meeleolu häirumine DSM-V - Amenorröa kui diagnostiline kriteerium on AN välja jäetud - Äärmuslikult madal kehakaal - BN puhul liigsöömishoogude sagedusekriteerium: vähemalt 1 kord nädalas kolme kuu jooksul. - Liigsöömishäire puhul sagedusekriteerium: vähemalt 1 kord nädalas kolme kuu jooksul - Eristatakse: - kerge, mõõdukas, raske, äärmuslik vorm Liigsöömishäirete diagnostiline juhised A. Korduvad liigsöömishood, mida iseloomustavad suured toidukogused ja tunne, et söömist ei suudeta kontrollida B
Üldiselt eeldatakse, et tunnuse väärtus ei ole üldkogumis konstantne, st et üldkogumis leidub objekte, mille puhul tunnuse väärtused on erinevad. Tunnuse võimalike väärtuste hulka nimetatakse tunnuse väärtusvaruks. Sõltuvalt tunnuse väärtuse iseloomust jaotuvad tunnused: o arvulisteks ehk kvantitatiivseteks ja o mittearvulisteks ehk kvalitatiivseteks. Kvantitatiivne tunnus numbriliselt väljendatud tulemus. Näiteks on kvantitatiivsed tunnused inimese pikkus, kehakaal, tema keskmine palk, elanike arv riigis jpt numbriliselt mõõdetud tunnused. Arvulised tunnused jaotatakse omakorda pidevateks või diskreetseteks. Pidev tunnus võib omandada kõiki reaalarvulisi väärtusi mingist piirkonnast ehk mõõtmise käigus võidakse saada kõiki väärtusi, mis on seotud pideva skaalaga. Pidev arvtunnus saadakse enamasti füüsikalise mõõtmise tulemusena. Pidevad tunnused on näiteks inimese vanus, kasv, kaal, õhutemperatuur jms.
tihti). Kõrgetoodangulised lehmad, kes lüpsavad üle 5000-6000 kg piima aastas, suudavad tarbida umbes 2 korda suuremaid kuivaine koguseid ja nende päevatoodang ei lange kuni kinnijätmiseni alla 20-25 kg. Neilt saadakse rohkem piima siis, kui nad on võimalikult harva kinni ja poegivad harva. Seepärast soovitatakse neid seemendada alles 4-5-ndal poegimisjärgsel kuul. Esimest korda seemendatakse mullikas siis, kui tema kehakaal on umbes 65 % täiskasvanud looma kehamassist (võrreldakse ema või vanaema kaaluga). Normaalse söötmise korral saab mullikas seemendusealiseks 15-18 kuu vanuselt. Kui mullikas seemendatakse liialt väikesena, siis aeglustub tema kasv ja areng, esimeste laktatsioonide (lüpsiperioodide) toodangutase jääb väiksemaks ja vasikad sünnivad nõrgematena ning arenevad aeglaselt. Hilinenud seemendamine suurendab noorlooma üleskasvatamise kulusid ja piima omahinda.
Sugulise küpsemise perioodil, s.o umbes 1618aastastel kasvab lihasmassi proportsioon mõne aastaga vastavaks täiskasva- nutele (u 40%). Lihaste arengu tempo ületab tugi- ja liikumisparaadi passiivse osa, s.o luude, liigeste ja kõõluste arengu tempot. Enne sugulise küpsemise perioodi esineb lastel harva tõsisemaid traumasid, sest nende kehakaal ja rakendatavad jõud on suhteliselt väikesed. Puberteedi perioodil olukord muutub. Kõõluste fikseerumine lõpeb keha erinevates osades 12.20. elu- aasta vahel. Seoses lihaste võimekuse tõusuga kaasnevate treeningukoormuste kasvuga hakkab üha sagedamini esinema probleeme ja traumasid jooksjatel, 36 SPORDI ÜLDAINED I TASE hüppajatel ja viskajatel
väärarenguid, allergiat, häirida sigimisfunktsiooni. · Toksikoloogia kemikaalidest tingitud tervisehäireid uuriv teadusharu, õpetus organismile võõrastest ja mürgistest ainetest ja nende toimest. Toksilisust mõjutavad tegurid · aine keemiline koostis, · organismi sattunud aine hulk, · aine liikumine kudedes, · ekspositsiooni kestvus · organismi individuaalsed omadused (toitumus, kehakaal, vanus, rasvkoe hulk, vastuvõtlikkus vastavale ainele). Kudede toksilised mõjutused · püsivad · mööduvad Sõltuvalt ekspositsiooni kestvusest · äge e. akuutne (maksimaalselt 1 ööpäev), · alaäge e. sub-krooniline (10% elueast) · pikaajaline e. krooniline toksilisus. LC50 (LD50) · on ainehulk, mis põhjustab 50% organismide surma, see näitab akuutset, mitte aga kroonilist toksilisust. LC50 põhinev mürgilisusliigitus Alla 5 mg/kg Supermürk 5-500 mg/kg Väga mürgine
rütm, et päeva esimene toidukord on lõunal ning teine õhtul (suurtes kogustes ning kõike läbisegi) - selline käitumine tekitab alarmi seedenäärmetes. Pärast pikka pausi sööma hakates suurendab vere juurdevool seedeelunditesse järsult, kõhunäärmes võib tekkida turse. Nii kurnatakse ka pankreases insuliini tootvad rakud. Vähemkvaliteetne insuliin aga osaleb glükoosist rasva sünteesimisel. Siit ka põhjus, miks liiga suurte söögivaheaegade puhul kehakaal suureneb. Hommikusöök peaks jääma ajavahemikku 7.00-8.30. Esimene põhireegel: hommikusöögist peab inimene saama olulise osa toidusüsivesikutest. Toidusüsivesikutest peab inimene saama 50-60 % päevasest toiduenergiast. Inimorganism on nii korraldatud, et normaalne/tervislik on see, et põhiosa toidusüsivesikuid saadakse hommiku- ja lõunasöögiga ja üsna kaaluka osa sellest just hommikusöögiga. Olenemata sellest, kas inimene teeb füüsilist või vaimset
See on matemaatiliselt arvutatav. Pikem lõik suhtub pikemasse kogulõiku samuti, kui pikem lõik lühemasse lõiku. (?) X a-x x a 5:3= 8:5 a a-x x Halb proportsioon vs hea proportsioon (tõi näiteks pilte). Seda saab vaadelda näost, kätest ja üldse kogu keha peal. Kuldlõiget tajume ilusana. Modellide proportsioonid on täpselt kuldlõige. Alates 70ndatest on modellide kehakaal näidanud koguaeg kahanermise tendentse. Kuid proportsioonid on siiani samad. Vanasti nr 44, nüüd 36 (pikkus 176, vanus 18, suurus 36). Kotid- väikese kandjana tuleb kanda proportsioonilt õige suurusega kotti. Peab olema midagi, mis asümeetria tasakaalustab- nt suur kübar tasakaalustab suure koti. b) Detailide proportsioonid kandja suhtes (mingid pildid, mille peal õpetaja muutis riietuse proportsioone). ac) Rütm: joon, kujundid, materjal, värv. (Ilus on, kui need korduvad)
saamise ja eritumise tasakaalu. Tegelik valguvajadus on minimaalsest tunduvalt suurem, arvestades seda, et toiduvalke on vaja väga erinevate biofunktsioonide täitmiseks. Tarbitava valgu kogus sõltub otseselt ka konkreetse toiduvalgu aminohappelisest koostisest. Inimesele sobiva aminohappelise koostisega valke on toiduks vähem vaja võrreldes väheväärtuslike valkudega. Konkreetse indiviidi toiduvalkude vajadus sõltub mitmest faktorist, millest tähtsamad on: organismi kehakaal, sugu, vanus, füsioloogiline seisund, kehaline aktiivsus, lihasmass jne. Raseduse ja imetamise ajal on organismi valguvajadus suurenenud. Imikute absoluutne valgutarve arvestatuna grammides kehakaalu kilogrammi kohta on küllaltki suur. Organismi vanuse kasvades tarbitava toiduvalgu absoluutne hulk ja vajadus hoopiski suurenevad, sest ka organismi kehamass suureneb. Enamasti arvatakse, et vananenud organismi valguvajadus väheneb. Kuid on ka risti vastupidiseid seisukohti, mis väidavad, et
enamasti inimese toiduenergia vajadus all 2500 või isegi alla 2000 kcal ööpäevas, samas kui enamikus keskmiselt arenenud ja rikastes maades tarbitakse faktiliselt üle 3000 kcal. Koostiselt väheväärtuslik, kuid kalorivaene toit vähendab kehakaalu, takistab vanema eluea haiguste teket ja mõjub soodsalt tervisele, kuid samas ei vähenda tööviljakust vaimsel ja füüsiliselt kergel tööl. Peamiselt langeb tööväline füüsiline aktiivsus ja kehakaal. Ligikaudu arvestatakse, et toiduenergia vähenemine 50% võrra vähendab kehakaalu 25%; 25% vähem toiduenergiat vähendab kehakaalu 12,5% jne. 15. Füüsiliste iseärasuste optimeerimine Kõige lihtsamalt võib töid jagada vaimseteks ja füüsilisteks (täpsemalt mehhaanilisteks). Sagedamini esineb töid, mis ei nõua inimeselt vaimset pingutust. Töö tegemisel kasutab inimene peamiselt ülakeha: käsi, pead, õlavöödet, selja ülaosa. Selles piirkonnas asuvad peaaju ja süda
liigeshaigus koos kõhrealuse koeskleroosiga ning muutustega luukoes. Sekundaarne osteoartroos- artriitide, düsplaasiate, traumaatiliste liigeskahjustuste, osteonekroosi või veresoonkonna häirete tagajärjel tekkiv muutus liigeskõhres. Liiges deformeerub peamiselt luuliste vohandite arvel, mille tagajärjel areneb liigese liikuvuse piiratus. Osteoartroosist on kõige enam haaratud alajäseme suured liigesed- puusa-, põlveliiges. Haiguse riskifaktorid on: liigne kehakaal, raske füüsiline töö- ülekoormus liigeskõhrele. KOKSARTROOSI (puusaliigese kahjustus) põhjused: Kaasasündinud puusaliigese düsplaasia, mis tingib ebanormaalseid koormusi liigesele kogu elukaare jooksul. Luukoe pehmenemine ja degeneratsioon on tingitud halvenenud verevarustusest liigeses. Füsioterapeutilised probleemid osteoartroosi korral Valu haiges liigeses, haige liigese liikumispiiratus, liigest ümbritsevate lihaste nõrkus,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
