valgu miinimum - valgu kogus, mis on vajalik organismi elus hoidmiseks. 20-22 g/ööp. Ei taga tasakaalus lämmastikubilanssi. See valgupuudus pidev. valgu füsioloogiline minimum - minimaalne valgu kogus, mis on vajalik selleks, et säilitada tasakaalustatud lämmastikubilanss toiduratsiooni korral, mis täielikult katab organismi energeetilised vajadused. Ei piisa, kui energiavajadus suureneb. valgu optimum: toiduvalgu norm - valguvajadus organismi kõrgenenud ainevahetuse tasemel - 2500 kcal energiakulu puhul - 100 g - Iga täiendava 500 kcal kohta suurendada toiduvalgu sisaldust 10 g võrra - 0,8 – 1 g iga keha kg kohta - Kui eesmärgiks lihasmassi suurendada, arvestada 2g valku iga keha kg kohta 11. Lämmastikubilanss: iseloomustab erinevust organismi tulnud ja organismist väljunud lämmastikukoguste vahel (Toidu N2)-(Väljaheidete N2)-(Uriini ja higi N2) Tasakaalustatud - organismi tulnud ja organismist väljunud lämmastikukogused on võrdsed.
ning mis mood ligikaudu 70% üldisest energiakulust. Organismi energiavajaduse kolm komponenti. 1). AV põhikäive on energiahulk, mida organism vajab eluliselt tähtsate füsioloogiliste funktsioonide toimimiseks täielikus puhkeseisundis, lamades asendis, tühja kõhuga, normaalse kehatemp juures ning ümbritseva temp 20-22 C. Absoluut arvudes väljendatuna mood AV põhikäive nt 75 kg kehakaaluga mehel 1700-1800kcal lisaenergia, mis kulut tööks on 400 kcal. AV põhikäive sõltub: *keha kaalust ja pikkusest = keha pindala. Mida suurem on keha pindala, seda suurem on soojushulk, mida organism selle kaudu ümbritsevasse keskkonda kaotab. Järelikult on suurem ka energiahulk, mis on vajalik normaalse kehatemperatuuri säilitamiseks. Seega- mida suurem ja raskem on inimene, seda kõrgem on reeglina tema AV põhikäive; *vanusest - kõrge lapseeas ja kiire kasvu perioodil, langus ilmneb alates 40-
SUUSATAMISE POSITIIVSUSEST JA RISKIDEST Suusatamise positiivsed mõjud - suusatamine sobib igas vanuses - suusatamine koormab vähe liigeseid ja on seetõttu sobiv ülekaalulistele - suusatamine on justkui kogu keha treening, tugevdades nii ülajäsemeid, alajäsemeid, siseelundeid - suusatamisel on tugev toime energiasüsteemidele, sõltuvalt tempost kulutatakse 400 - 1000 kcal tunnis - suusatamine on sobiv ala perespordiks, ühisteks matkadeks ja reisideks - suusatamisel on hea toime meeleolule ja enesetundele - ilus loodus, lumi, vaikus, mets, puhas õhk - vigastuste risk suusatamisel on madal - suusatada võib ka kõrges vanuses, selliseid spordialasid on vähe Energiakulu (kcal / tunnis) suusatamisel Kehakaal(kg) 55 60 65 70 75 80 85 90 95 100
Täna- päeval ei ole veel ravimit, mis diabeedist terveks raviks, kuid on olemas tõhus ravi, mis hoiab veresuhkrut kontrolli all. 3.1 Tervislik toitumine ja dieet Planeerides oma toitumist on võimalik hoida oma veresuhkur kontrolli all. Kui patsient on ülekaaluline, siis täiskasvanud patsiendi 2.tüüpi diabeeti ravitakse esimese kolme kuu jooksul dieedi abil. Ka 1.tüüpi diabeedi ravimise aluseks on dieet. Täiskasvanu toiduvajadus päevas on vähese liikumise puhul 20-25 kcal oma ideaal- kaalu kilogrammi kohta, keskmise liikumise puhul 30-40 kcal kehakaalu kilogrammi kohta. Toiduainetest peab organism kätte saama süsivesikutest 50-55 protsenti vaja- likust energiast, rasvadest umbes 30 ja valkainetest 15-20 protsenti. Sobivad toidu- ained on aed- ja juurviljad, kartulid, teraviljatooted, riis ja makaronid. Piimatoodetest eelistada rasvavaba piima ja hapupiima. Tuleks hoiduda rasvasest lihast, vorstidest ja juustudest. Joogid peaksid olema suhkruvabad
SAHHARIIDID Sahhariidid koosnevad süsinikust ja veest. Cn(H2O)m Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Taimedes leidub neid 75-90%, looduses kuni 2% ja seentes 1-3%. Hästi kättesaadavad, kõrge energiaväärtusega, odav, kerge säilitada. HC=O | CH2OH | C=O 1g=4kcal süsivesikuid 30% glükoosist muudetakse neutraalseks ja rasvhapeteks. Glükoos ja Fruktoos sama valemiga C6H12O6 Maltoos(linnasuhkur) ja Laktoos(piimasuhkur) sama valemiga C12H22O11 Suhkurhaige uriin sisaldab glükoosi, mida võib kindlaks teha Cu(OH)2, millega Cu seob kaks O aatomit j...
Rasvas lahustuvad vitaminid. 22.11.2009 Margus Mäeste VITAMIINID Vitamiinid on vältimatult vajalikud organismi normaalseks kasvuks, nad aitavad reguleerida ainevahetust, sisesekretsiooninäärmete tegevust, säilitada nägemisvõimet, ära hoida väsimuse teket ning tugevdada inimese töövõimet ja parandada enesetunnet. Inimese toit peab sisaldama vähemalt kakskümmend vitamiini, mis teatavas kindlas koguses on inimorganismi normaalseks arenemiseks ja eluks tingimata vajalikud. Tavaliselt jaotatakse vitamiinid kahte rühma: * 1) rasvas ( ja õlis) lahustuvad (A-, D-, E-, K-vitamiin jt) * 2) vees lahustuvad (C-, B1-, B2-, B6-, B12-, P...
organism ei suudagi neid täielikult seedida. Kiudained soodustavad kolesterooli väljumist organismist ning hoiab normis veresuhkru sisaldust. Kiudainete rikas toit tugevdab südant ja seob rasvu, aidates inimestel kaalust alla võtta. Rafineeritud ehk keemilisel teel puhastatud toiduaineid peak meie toidus olema võimalikult vähe. Rafineeritud toodete toiteväärtus on madalam kui rafineerimata toitainetel. Normaalseks energiavajaduseks päevas loetakse 2000 kcal. Rasvadel ehk lipiididel on organismis täita tähtis osa. Nad annavad energiat ning neis lahustuvad vitamiinid. Samuti sõltub rasvadest meie keharakkud olukord. Rasvad jagunevad kahte liiki: Küllastatud ja küllastumatud. Küllastumatud rasvhapped jagunevad omakorda mono- ja polüküllastumata rasvhapeteks. Täpsemalt on need taimsed rasvad ehk õlid mis esinevad vedelas olekus. Oluline on eeslistada taimse 2 päritoluga rasvu
hautada, pruunistada või suhkruhaigetele Kõrge C- ja E-vitamiini täita. Tihti lisatakse sisaldus.Valge peakapsas on suppidesse, hautistesse või madala energeetilise vokiroogadesse. väärtusega alla 30 kcal 100g kohta. Punane peakapsas Kuju poolest sarnaneb Sisaldab 2 korda rohkem C- Punast peakapsast Mullaviljakuse suhtes on valgele peakapsale. Lehtede vitamiini ja 4 korda rohkem kasutatakse salatiteks, punane valgest peakapsast
vahekord, ennastkahjustava käitumise vältimine ja ennetamine. Antud referaadis kirjutan ka inimese vajadusest trenni teha ja lühiülevaate üldisest tervislikust käitumisest. 3 1. TERVISLIK TOITUMINE Tervisliku toitumise aluseks on tasakaalustatud toitumine. Iga inimene vajab päevas teatud koguse energiat. Tavaliselt on energiavajadus 20-35 kcal kehakaalu kilogrammi kohta. See tähendab, et 60 kilogrammi kaaluv inimene peab päevas saama 1300-2100 kcal. Süsivesikud peaks andma 55-65% vajalikust energiast, rasvad alla 30% ja valkude osakaal peaks jääma 10-15% juurde. Kindlasti ei tohiks alahinnata taldrikuvalemit- pool taldrikust peaks olema täidetud juurviljade, köögiviljade või toorsalatiga, veerand taldrikust peaks täidetama kartuli riisi või
liikumisest, mis on sama tähtis, kui õige söömine. Tervisliku eluviisi osadeks on veel ka kindlasti töö ja puhkuse õige vahekord, ennastkahjustava käitumise vältimine ja ennetamine. Antud referaadis kirjutan ka inimese vajadusest trenni teha ja lühiülevaate üldisest tervislikust käitumisest. 1. TERVISLIK TOITUMINE Tervisliku toitumise aluseks on tasakaalustatud toitumine. Iga inimene vajab päevas teatud koguse energiat. Tavaliselt on energiavajadus 20-35 kcal kehakaalu kilogrammi kohta. See tähendab, et 60 kilogrammi kaaluv inimene peab päevas saama 1300-2100 kcal. Süsivesikud peaks andma 55-65% vajalikust energiast, rasvad alla 30% ja valkude osakaal peaks jääma 10-15% juurde. Kindlasti ei tohiks alahinnata taldrikuvalemit- pool taldrikust peaks olema täidetud juurviljade, köögiviljade või toorsalatiga, veerand taldrikust peaks täidetama kartuli riisi või makaronidega, teine veerand jäägu liha-, või
1. Kineetika uurimise vajalikkus, seos termodünaamikaga. Kiirus võib olla otsustava tähendusega produktide tekkel! Vaatamata, et reaktsiooni vaba energia muut on negatiivne võib produkte mitte tekkida piisaval hulgal ja kiirest. Kiirus on aeglane Keemiline kineetika on füüsikalise keemia osa, mis kirjeldab reaktsioonide ajalist kulgu matemaatiliste võrrandite abil. Termodünaamika annab vastuse reaktsioonide kulgemise võimalikkuse kohta, kuid kineetiline analüüs näitab, kui kiiresti saabub tasakaal. Termodünaamiline tasakaalukonstant annab võimaluse arvutada reaktsiooni võrrandile vastavat max. saagist, kuid ei räägi midagi reaktsiooni kiirusest. Keemiliste reaktsioonide ja protsesside planeerimisel on tähtis: kirjeldada matemaatiliselt reaktsiooni kulgemist leida seos reaktsiooni kiiruse ja temperatuuri vahel eeldada reaktsiooni võimalikku mehhanismi reaktsioo...
· Energia jäävuse seadusest järeldub, et energia, mille süsteem saab väljastpoolt, peab võrduma süsteemi sisemise energia muudu ja süsteemist väljuva energia summaga Potentsiaalse energia peamised ühikud: Dzaul (J) - energia, mis on vajalik tööks, kus 1 kg raskus tõstetakse 10 cm kõrgusele Kalor (cal) - soojushulk, mis on vajalik 1 grammi vee temperatuuri tõstmiseks 1°C võrra. 1 kcal = 1000 cal Keskkonna energeetiline iseloomustus: Solaarkonstant - päikesekiirguse hulk kalorites, mis läbib atmosfääri ülemisel piiril kiirtega risti asetatud 1 cm2 suurust pinda 1 minuti vältel eeldusel, et Maa asub Päikesest keskmisel kaugusel (149 000 000 km). Solaarkonstandi arvväärtus on ligikaudu 2,0±0,04 cal/cm2 minutis (1372±30 W/m2 Albeedo arv, mis näitab, kui suure osa või mitu % moodustab tagasipeegeldunud kiirgusvoog pinnale langenud kiirgusvoost
Kõige tuntum organismi transportvalk on hemoglobiin, mis tänu oma võimele siduda kopsudes hapnikku ja kudedes seda vabastada, varustab hapnikuga kogu organismi. Organismi hapnikuga varustamine ja kehaline töövõime on omavahel kõige otsesemas seoses. Samuti koosnevad valkudest lihasraku struktuurid, mis tagavad lihase kokkutõmbe võime ja annavad meile võimaluse liikuda. Samuti on valkudel energeetiline tähtsus, valgud annavad energiat süsivesikutega võrdselt 4 kcal / g. 8 Tervisesportlase treening Inimese ööpäevaseks toiduvalgu vajaduseks on 0,8 - 1,0 grammi kehakaalu ühe kilogrammi kohta, mis toidu üldisest energeetilisest väärtusest annab 10 - 15 protsenti. Regulaarselt vastupidavusaladega tegelejail on vastav arv 1,2 - 1,4 ja kiirus - jõualade puhul 1, 4 - 1,7 g / kg
sama head kui need, mida leidub sojas, sest neis on palju erinevaid aminohappeid. Kaer vähendab ka südamehaigustesse haigestumise riski. Terade toiteväärtus ja biokeemiline koostis Toitained Väärtus Toitaine Ühik 100 g kohta Vesi 8,22 g Kalorsus 389,0 kcal Valgud 16,89 g Lipiidid 6,90 g Tuhk 1,72 g Süsivesikud 66,27 g Kiudained 10,60 g Toiteelemendid Väärtus Toiteelement Ühik 100 g kohta Kaltsium (Ca) 54,0 mg Raud (Fe) 4,72 mg
Kindlad kellaajad, toidukordade vahe 2,5-3 tundi Õiged rasvad, valgud, süsivesikud Vältida kiiresti imenduvate süsivesikute rohket kasutamist ühekorraga Süsivesikud peavad andma kalorite hulgast 50-55%, rasvad 30%, valgud 10-20% Valgurikkad toiduained peaksid olema võimalikult madala rasvasisaldusega Vältida rohket soola Kasuta rohkelt köögivilja Magus kombineerida valkude-rasvadega Päevane kalorihulk 1800-2000 kcal, olenevalt füüsilisest koormusest ja vanusest. Toidurühmad Toiduvaliku lihtsustamiseks on jagatud toiduained 6 rühma: 1.Köögiviljarühm sisaldavad palju kiudaineid ja seal leiduvad süsivesikud imenduvad aeglaselt. Kartul siia rühma ei kuulu, kuna sisaldab palju tärklist. Kuivatatud oad, herned ja mais sisaldavad rohkesti süsivesikuid neid võib süüa 25-30g korraga. 2. Leivarühm (kartul, teravili). Toiduvalikut hõlbustab leivaühiku süsteem (LÜ)=10-12 g süsivesikuid. Nt
lihatooteid, suhkrut ja maiustusi. Need soovitused rahuldavad organismi kasvu ja funktsioneerimise vajadused tänapäeva seisukohtade põhjal on tervislikud ja vähendavad võimalikke tasakaalustamata toitumisest tingitud haiguse tekke. Päevane energiahulk sõltub soost, vanusest, kehakaalust ja liikumisaktiivsusest või töö iseloomust. Minimaalseks päevaseks energiahulgaks võib pidada 1400- 1500 kcal, maksimaalse puhul aga 2300-2700 kcal. Ülekaalu ja haiguste korral tuleb toiduainete osas teha valik ja/või portsjonite arvu vähendada. Kui kehakaal on suur, siis on organismi energiatarve suhteliselt suur ja ei ole õige minna üle minimaalsetele portsjonitele. Väikese kehakaaluga inimene vajab vähem toitu, ent seda läbimõeldum peab olema toidu koostis, et tagada kõigi vajalike toitainete saamine. Täiskasvanute toidusoovituste alusel peavad 25% toidukorrast moodustama piimatooted, 19%
Energiakriisi saabumise põhjused: 1. Inimeste arvu jätkuv kasv. Prognooside kohaselt elab aastal 2050 meie planeedil 10 miljardit inimest, perioodil 2010-2050 sünnib juurde 3 miljardit inimest (kasv 43%). Kuigi kasv toimub arengumaades, vajab iga inimene ikkagi energiat. 2. Energia tarbimise kasv 1 inimese kohta. Primitiivne inimene vajas elutegevuseks 2000 kcal päevas. Tehnoloogilise ühiskonna inimene tarbib päevas 240000 kcal 120 korda rohkem kui primitiivne inimene. Kõik riigid on seadnud eesmärgiks SKP kasvu, selle eesmärgi realiseerimine on senini tähendanud ühtlasi energia tarbimise kasvu inimese kohta. Esimesed arenenud riigid teevad plaane energiavajadust pigem vähendada, aga arenguriikide arenguplaanid on seotud energia tarbimise kasvuga. 3. Energiaallikate struktuur. Pool inimeste poolt tarbitavast energiast saadakse nafta ja maagaasi töötlemise ja oksüdeerimise kaudu
5) 6) Energiat on vaja: 1) liikumiseks 2) homeostaasi säilitamiseks 3) vajalike ühendite sünteesi läbiviimiseks 4) assimilatsiooni- ja dissimilatsiooniproduktide transportimiseks sise- ja väliskeskkonda Inimese organismi üldise energiakulu peamised komponendid: APK - ainevahetuse põhikäive, KA - kehaline aktiivsus, TTE - toidu termiline efekt. Näidatud on erinevate energiakulu komponentide proportsioonid Noor aktiivne mees kulutab päevas (üldine energiakulu) 3000 kcal ehk 12,6 MJ energiat. Päevasest energiatarbest tuleks: 50 - 60% katta süsivesikute, 25% - 35% lipiidide, 10 – 20% valkude arvelt. Toiduenergia vähenemisel alla 1900 kcal/päevas peab valkude osakaal toiduenergiast suurenema. 7) ATP struktuur: • Ülesanne: universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. • ATP moodustub glükolüüsi, käärimise, hingamise ja fotosünteesi käigus
glükogeen(ladestub maksas ja lihastes) · Süsivesikute defitsiidi korral muudetakse organismis talletunud rasv energiaks, mille käigus eralduvad ketokehad ning see võib põhjustada ketoosi. Kõige tuntumad disahhariidid · sahharoos glükoos + fruktoosroo- või peedisuhkur (tavaline suhkur) · maltoos glükoos + glükoos linnasesuhkur · laktoos galaktoos + glükoos piimasuhkur Ühe grammi süsivesikute täielikul lõhustumisel vabaneb 17 kJ ( 4 kcal ) energiat Süsivesikud peaksid andma ligi 60 % päevasest energiast Glükoos Tselluloos Sahharoos MONOOSID Glükoos Fruktoos Ehk viinamarja suhkur · On monosahhariid, mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse. · Glükoos on püsisoojaste loomade eelistatud energiaallikas. · Avastas 1792. aastal J. Lowitz viinamarjadest · monooside esindaja · kõige magusam suhkur · On glükoosi isomeer · C6H12O6
teraviljatoodetes, odra ja kaerajahus) vähendavad vere kolesteroolisisaldust. · Kiudaineid sisaldav toit mõjub hästi hammastele ja igemetele. 6. Vitamiinid Kuus viilu rukkileiba katab täiskasvanul: 47% B1 päevasest vitamiinivajadusest 35% B2 päevasest vitamiinivajadusest 50% B3 päevasest vitamiinivajadusest 40% B6 päevasest vitamiinivajadusest 35% floorhappe päevasest vitamiinivajadusest 100g leiba sisaldab keskmiselt 220 kcal. Leiba peaks tarvitama päevas umbes 4-5 viilu. 4-5 viilu, sest leivas sisalduvaid kiudaineid, vitamiine ja mineraale saame me ka teistest toiduainetest. Faktid · Vanimat, 3500-aastast hästisäilinud leiba hoitakse New Yorgi Metropolitani Kunstimuuseumis · Suurim võileib valmistati 1997.a. aprillis Põhja-Ketucky Ülikooli tudengite poolt. See võileib oli 762 m pikk. · Ühekihilist võileiva torti nim. einevõileivaks ehk võileivaks. 7.
Glükogeen on glükoosi jääk ehk varusüsivesik. 30. Suitsetamise kahjulikkus (6tk) · Energiahulk väheneb · Keskendumisvõime väheneb · Sportlike võimete langus · Kopsuvähk · Trombid, insult, infarkt · Potentsi langus · Pidev köha, bronhiit 31. Energiabilanss inimesel. Kust ja millises järjekorras? · Kulutatud ja saadud energia summa · 16-18 a. Tütarlapse ööpäevane energiavajadus on 2300 kcal. · Rakuhingamine. 32. Kust saavad lihased energiat? Lihastel on 3ATP allikat : - ATP varu, mis on lihastes (3. Sekundiks) - ATP varu, mis tekib glükolüüsi käigus (60. Sekundiks) - ATP, mis sünteesitakse aeroobsel hingamisel. 33. Mis on neuron? Neuron on närvirakk. Kannab edasi närviimpulsse. 34. Mitu liitrit on inimese kehas verd? 5 7 liitrit. 35. Lihaskoe ülesanded Organismi liikumine, emotsioonid. 36. Rasvkoe ülesanded
Evolutsioon · Seedekulgla on arengu ja kohanemise tagajärg Toitumine · See vastab organismi vajadusele ja toidu olemusele · Inimese seedekulgla on ca K. Port 9m pikk 4..5 x keha pikkus · Lamba seedeklugla on 27 x kehast pikem · Inimene ja lammas söövad erineva seeditavuse astmega toitu Inimese energiavajadus Ülekaal · 2400 kcal/päevas · Kehaehitus · Keha akumuleerib · T...
veel 3 langevat seeriat peale 7. Surumine pinkide vahel 2 x suutlikkuseni * Alguses kasuta ainult keharaskust. Nädalate kaupa hakka kasutama lisaraskust 5 kg, 10 kg, 15 kg jne. Ole loov ja vaheta kõikidel päevadel aeg ajalt harjutusi, kasuta erinevaid shokimeetodeid!!! Mõni sõna toitumisest: Et sinu kaalu juures kasvada, võiksid päevas tarbida vähmalt ca. 3000 3200 Kcal. Valku võiksid tarbida 2 2.2 g 1 kg kehakaalu kohta päevas. See on siis 135 150 g päevas. See ei tähenda kindlasti seda, et sa seda kõike ühe korraga ära sööd, vaid see kogus tuleb päeva toidukordade peale ära jagada. Toidukordade arvu ma andma ei hakka, kuid nii enam vähem 3 3.5 tunni tagant peaksid alati ikkagi sööma. Kõik söögikorrad võiksid siis sisaldada nii 30 40 g valku ja ülejäänud osa siis süsikad ja rasvad
SISUKORD 1. Põlevkivi ...................................................................................................... ....................................2-3 2. Põlevkivitooted................................................................................. ..............................................3 3. Põlevkivituhk.................................................................................... ...............................................4 4. Põlevkivitööstus................................................................................. ............................................5 1 PÕLEVKIVI Põlevkivi, kollaks kuni peaaegu must settekivim , mis sisaldab peamiselt veekogude madalamatest organismidest pärineva...
· Sööge rohkelt puu- ja köögivilja; piima ja piimatooteid; kala ja linnuliha. · Valige väherasvased toiduained · Eelistage tervislikke toiduvalmistamise viise. · Piirake maiustuste ja karastusjookide tarbimist. · Kui pruugite alkoholi, siis tehke seda mõõdukalt. Kasulik teada: · Ööpäevases toiduratsioonis peavad süsivesikud kalorsuselt katma 60-70% vajadusest(või 8-12g iga kehamassi kohta kg kohta). 1g süsiveisikuid=4 kcal · Organismi ööpäevane rasvavajadus on 1,4-2,4 g iga kehamassi kg kohta või 20- 30% päevaratsiooni ülidisest kalorsusest.1g rasva = 9kcal · Kiudaineid vajab organism ööpäevas 25-30gkehamassi kg kohta) · Valgud moodustavad umbes 10-15% kaloritest(või1,6-2,6 g iga kehamassi kg kohta),mida organism omandab päeva jooksul toiduga,kus loomse ja taimse toidu optimaalne vahekord on-60%ja 40%.1g valku=4kcal
Võrumaa Kutsehariduskeskus Turismiõppetool Sille Kingla TT -05 Munad Referaat Juhendaja: Ene Laane VKHK kutseõpetaja Väimela 2008 Sisukord Eessõna....................................................................................................................................4 Muna ehitus:........................................................................................................................5 Munakoor............................................................................................................................6 Munavalge...........................................................................................................................6 Munakollane ehk munarebu................................................................................................7 [1; 31.03.2008].....
- soolepõletiku leevendamiseks, ainevahetuse ja seedimise korrastamiseks, - vähirakkude arengu pidurdamiseks, - reuma- ja podagravaevuste korral, - vereringe parandamiseks ja peavalu leevendamiseks jpm. Kirss : Kirsipuu vilju on kõrgelt hinnatud paljude rahvaste meditsiinis, kusjuures raviks kasutatakse peale viljade ka noori lehti, pungi, koori ja õisi. Energiat on hapukirssides ainult 50 kcal ja maguskirsides 70 kcal 100g kivideta kirsside kohta, mis lubab meil iga päev süüa peotäie, et 5 saada kätte vajalik A-, P- ja C-vitamiini kogus. Üldse on vitamiinide sisalduselt kirsid puuviljadest esikohal, kuid erinevad sorditi. Kirssides on suhteliselt palju foolhapet ja karotenoide. Eriti tähelepanu väärne on hapudes kirssides flavonoidide sisaldus, millest tuntumad on flavoonid ja rutiin. Just veresooni tugevdava
energiahulgaga. Lapse energia oleneb lapse vanusest, kehalisest aktiivsusest ja organismi eripärast. Vanusele vastava keskmise energiavajaduse saab välja arvutada, lapse täpne tegelik energiavajadus on alati individuaalne. ........................................................................................................................11 Üks võimalus lapse energiavajaduse arvutamiseks on kasutada lihtsustatud valemit:.......................11 vanus aastates × 100 + 1000 kcal....................................................................................................... 11 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................................. 11 2 SISSEJUHATUS
· Kaks-kolm päeva enne menstruatsiooni algust ning ovulatsiooniperioodil on alkoholi mõju kiiremini tunda. · Rasestumisvastased hormoontabletid lükkavad edasi nii alkoholi verre imendumist kui ka selle vereringest eemaldamist. · Naistel, kes joovad rohkem kui klaasi veini päevas, on palju väiksemad võimalused rasestuda. · Alkohol sisaldab palju kaloreid! 1 gramm puhast alkoholi sisaldab 7 kcal, mida on rohkem kui paljudes toiduainetes. Suur klaas veini sisaldab ligi 200 kcal, lisaks veel joogi suhkrusisaldusest tulenev energiahulk. · Alkohol suurendab söögiisu ja vähendab enesekontrolli: nii on lihtne süüa korraga liiga palju. Mis seksimured joomisega kaasnevad? Alkoholi joomine võib endaga kaasa tuua järgmised hädad: · Naised, kes tarvitavad rasestumisvastaseid tablette, võivad purjuspäi selle võtmise
Kui sa pidevalt niipalju sööd ja ka vähe liigud, võid hakata kaalus liigselt juurde võtma! Piira liigse rasva tarvitamist. Katsu osa praetavaid toiduaineid asendada keedetud toitudega, väldi suures koguses rasvaseid maiustusi ja rasvaseid snäkke. Sinu päevatoit sisaldas järgmisi Sinu oma Soovitatav toitaineid: Kalorsus 3114.74 kcal 2440 kcal Valgud 99.18 g 61-91 g Rasvad 141.96 g 68-81 g Süsivesikud 352.94 g 335-366 g Toiduenergia jaotumine toitainete vahel Sinu oma: Soovitatav: ANNOTATION The topic of the survey was the eating habits of Saue Gymnasium students and how it affects their body
Minu keskkonnaseisundi analüüs tuleb Puurmani valla kohta. Puurmani vald asub Jõgeva maakonna edelaosas. Territooriumi suurus on 292,7 km², kus elab 2010.aasta 01. Jaanuari seisuga 1745 elanikku. Vald piirneb lõunast Tartu maakonna Laeva vallaga, põhjast ja läänest Jõgeva maakonna Põltsamaa vallaga ja idast Jõgeva, Palamuse ja Tabivere valdadega. Ulatus põhjast lõunasse on 23 km, idast läände 14 km. Valla territooriumi läbivad Tallinn-Luhamaa (13,5 km ulatuses) ja Puurmani-Voldi-Uhmardu (18 km ulatuses) riigimaanteed. Valla keskuseks on Puurmani alevik. Valla koosseisus on 12 küla: Altnurga, Jüriküla, Kirikuvalla, Kursi, Laasme, Pikknurme, Tammiku, Tõrve, Härjanurme, Jõune, Pööra, Saduküla. Kõige kaugemal valla keskusest asuvad Härjanurme, Jõune, Pööra ja Saduküla külad, mille seos Puurmani alevikuga on olnud ainult haldussidemete kaudu. Puurmani vallal on üks Gümnaasium (Puurmani Gümnasium), üks algkool (saduküla Lasteaed-Algkoo...
Arvuta temperatuuri muut. (erisoojus võta lk.32 tabelist) 9I füüsika (8) 28.september 2012 10.1. Metanooli erisoojus on 2500J/(kg·K). Kui palju muutub 0,7 kilogrammi metanooli temperatuur, kui sellele anda 900 cal soojust? NB! Ära unusta ühikute teisendamise vajadust Tänase tunni teema: Ülesannete näiteid erisoojusega. 10.2. Teisenda: · 500kcal= kJ · 5MJ= J · 2kJ= kcal · 0,5Mcal= cal 10.3. Kuidas, soojushulka, massi, temperatuuri ja erisoojust tähistatakse?... milised on nende suuruste põhiühikud? Näiteks, jõu tähis on F ja selle põhiühik kg. 10.4. Kirjuta avaldis soojushulga (Q) arvutamiseks keha massi (m), temperatuuri muudu (T) ja erisoojuse (c) kaudu Loe lk.35 näiteid 10.5. Kui palju soojust sai 500g alumiiniumi, kui selle temperatuur kasvas temperatuurilt 20°C temperatuurile
Saalikäsipalli poolt esitatavad füsioloogilised nõudmised mängijatele võrdlus rannakäsipalliga. Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................... ..................................... 3 KIRJANDUSE ÜLEVAADE......................................................................................................4 1.KÄSIPALLIMÄNGU ÜLDISELOOMUSTUS... .............................................................................. 4 1.1.Rannakäsipalli tekkimine ja areng.....................................................................4 2.SAALIKÄSIPALLIMÄNGU POOLT ESITATAVAD FÜSIOLOOGILISED NÕUDED.......................5 2.1.Aeroobne-anaeroobne suutlikkus.....................................................................5 2.2.Füüsilised näitajad.....
Energiavajadus sõltub: · vanusest · soost · organismi ainevahetuse iseärasusest ja seisukorrast · paljudest väiksematest teguritest · kõige enam füüsilisest aktiivsusest Vanus Kehakaal PAV Kehaline koormus aastat kg kcal/kg Väga vähene Vähene Keskmine Kõrge 1,4-1,5xPAV> 1,6-1,7xPAV 1,8-1,9xPAV 2,0-2,2xPAV Mehed, kcal päevas 19-30 70 (±)10 25 2450(±)200 2800(±)250 3150(±)300 3500(±)350 31-60 70 (±)10 24 2350(±)200 2700(±)200 3050(±)250 3400(±)300 Üle 60 70 (±)10 20 2200(±)200 2300(±)200 2600(±)250 2850(±)300 Naised, kcal päevas 19-30 60 (±)10 23 1950(±)200 2050(±)250 2500(±)250 2750(±)300
· Energia jäävuse seadusest järeldub, et energia, mille süsteem saab väljastpoolt, peab võrduma süsteemi sisemise energia muudu ja süsteemist väljuva energia summaga Potentsiaalse energia peamised ühikud: Dzaul (J) - energia, mis on vajalik tööks, kus 1 kg raskus tõstetakse 10 cm kõrgusele Kalor (cal) - soojushulk, mis on vajalik 1 grammi vee temperatuuri tõstmiseks 1°C võrra. 1 kcal = 1000 cal Keskkonna energeetiline iseloomustus: Solaarkonstant - päikesekiirguse hulk kalorites, mis läbib atmosfääri ülemisel piiril kiirtega risti asetatud 1 cm2 suurust pinda 1 minuti vältel eeldusel, et Maa asub Päikesest keskmisel kaugusel (149 000 000 km). Solaarkonstandi arvväärtus on ligikaudu 2,0±0,04 cal/cm2 minutis (1372±30 W/m2 Albeedo arv, mis näitab, kui suure osa või mitu % moodustab tagasipeegeldunud kiirgusvoog pinnale langenud kiirgusvoost
• Energia jäävuse seadusest järeldub, et energia, mille süsteem saab väljastpoolt, peab võrduma süsteemi sisemise energia muudu ja süsteemist väljuva energia summaga Potentsiaalse energia peamised ühikud: Džaul (J) - energia, mis on vajalik tööks, kus 1 kg raskus tõstetakse 10 cm kõrgusele Kalor (cal) - soojushulk, mis on vajalik 1 grammi vee temperatuuri tõstmiseks 1°C võrra. 1 kcal = 1000 cal Keskkonna energeetiline iseloomustus: Solaarkonstant - päikesekiirguse hulk kalorites, mis läbib atmosfääri ülemisel piiril kiirtega risti asetatud 1 cm2 suurust pinda 1 minuti vältel eeldusel, et Maa asub Päikesest keskmisel kaugusel (149 000 000 km). Solaarkonstandi arvväärtus on ligikaudu 2,0±0,04 cal/cm2 minutis (1372±30 W/m2 Albeedo – arv, mis näitab, kui suure osa või mitu % moodustab tagasipeegeldunud
lihtsaid süsivesikuid, eeskätt mono- ja disahhariide) Süsivesikud on meie toidus esmase tähtsusega. Nad on hästi kättesaadavad, kõrge energeetilise väärtusega ja neid on kerge säilitada. Süsivesikute arvele langeb meie organismi elutegevuseks vajaminevatest kaloritest 55-60%. Inimeste jaoks on 320 - 350 (400 - 450) g süsivesikuid ööpäevas piisav kogus. Arvestades, et 1 g süsivesikuid annab umbes 4,1 kcal energiat, oleks nende summaarne energeetiline tulem 1300-1450 kcal. Aju energeetilised vajadused rahuldatakse peaaegu täies mahus glükoosi arvel. Ajutegevus vajab pidevalt glükoosi. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid, nad moodustavad üle 50% biosfääri orgaanilisest ainest. · Taimedes leidub neid koguseliselt kõige rohkem - 75-90% · Loomades on süsivesikute sisaldus tunduvalt madalam - umbes 2% · Seentes on süsivesikuid samuti kesiselt, kõigest 1-3% · Mikroobides 12 - 28%
Lipiidide füüsikalis-keemilised omadused: 1. hüdrofoobsed 2. veest väiksem eritihedus 3. olekud kas a) vedelad- taimsed õlid; või b) tahked - loomsed rasvad 4. hüdrolüüsuvad - tekivad rasvhapped ja alkohol 5. võivad rääsuda ehk osaliselt laguneda, tekivad kahjulikud ühendid. Rääsumist soodustavad valgus, hapnik ja kõrge temperatuur Õlide, rasvade biofunktsioonid 1. Energetiline a) need on kõige energiarikkamad - 1g umbes 9 kcal b) inimese ööpäevasest energiatarvidusest peaksid katma 30-32% c) iga kehakaalu kilo kohta peaks saama 0,8-0,9g lipiide päevas d) energeetilist fünktsiooni täidab ka pruun rasvkude - tema ülesandeks on ainult sooja tootmine. Pruun on seetõttu, et temas on palju veresooni ja mitokondreid. Pruuni rasvkudet kasutavad taliunest virguvad loomad; imikutel siseelundite juures ja kuklas 2. Kaitseline
vajalik ehtuskomponent. · tsükliline lipiid kolesteriid. Inikeha kolesteriidid sisaldavad enamasti linoolhappejääki, hsrvemini pikaahelalist küllastatud rasvhapejääki. On vaja rakumembraanide ,sapphappete, suguhormoonide ja vit D süteesiks. Lipiidide ülesanded: Lihtlipiidide ülesanded inimese organismis on järgmised: energiavaru - lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu toitained, sest 1 grammi lipiidide täielikul lõhustamisel vabaneb 9,3 kcal energiat, mis on üle kahe korra rohkem kui valkude ja süsivesikute lõhustumisel. kaitsefunktsioon a) termoisolatsioon (nahaalune lipiidide kiht on halb soojusjuht); b) lipiidid koonduvad siseorganite ümber ja moodustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva kihi; c) kaitseb märgumise eest (nt villa vahakiht, lindude päranipunäärmeeritis); d) kaitsevad ülekuumenemise eest ja vähendavad aurumist (nt taimelehti katab paks vahakiht ja päikesekiired
NEKTARIIN Referaat Sisukord 1. SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 2. NEKTARIINI KIRJELDUS.............................................................................................................4 3. NEKTARIINIDE KEEMILINE KOOSTIS.....................................................................................4 4. KASVUPIIRKOND JA KLIIMATINGIMUSED............................................................................5 5. KASUTAMINE TÖÖSTUSES JA LAUAPUUVILJANA..............................................................5 6. RETSEPTID.....................................................................................................................................6 7. PUUVILJADE TÄHTSUS MEIE TOIDULAUAL.........................................................................8 8. KOKKUVÕTE................................
Pagari- ja kondiitritoodete tehnoloogiline kaart TOOTE NIMETUS Tosca-kattega õunakook kamabiskviidiga KOGUS 8 portsjonit KAAL 1,450 BRUTO NETO KOOND KOOND RETSEP KÜLM RETSEP TOORAINE NIMETUS PÕHI TÄIDIS KATE T KAO % T Muna 2 tk 1 tk 0,180 0,150 Suhkur 0,043 0,043 0,043 0,129 0,129 Nisujahu 0,010 0,020 0,030 0,030 Kartulijahu 0,002 0,002 0,002 Kamajahu 0,025 0,025 0,025 Küpsetuspulber 0,002 ...
Nad kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse; vere erütrotsüütide koostises määravad veregrupi, nad kuuluvad ka rea hormoonide koostisesse. Nad on hästi kättesaadavad, odavad, kõrge energeetilise väärtusega ja neid on kerge säilitada. Süsivesikute arvele langeb meie organismi elutegevuseks vajaminevatest kaloritest 55-60%. Aju energeetilised vajadused rahuldatakse peaaegu täies mahus glükoosi arvel. Ühe grammi süsivesikute täielikul lõhustumisel vabaneb 17 kJ ( 4 kcal ) energiat. Tasakaalustatud toidu puhul moodustub põhilisest osast verre sattunud glükoosist energia, mida rakud kasutavad oma elutegevuses. Ligikaudu 30% glükoosist muudetakse neutraalrasvaks ja rasvhapeteks, ligikaudu 3% moodustub glükogeen, mis ladestub maksas ja lihastes. Süsivesikud peaksid andma ligi 60 % päevasest energiast. Süsivesikute defitsiidi korral muudetakse organismis talletunud rasv energiaks, mille käigus eralduvad ketokehad ning see võib põhjustada ketoosi. 1
Nad kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse; vere erütrotsüütide koostises määravad veregrupi, nad kuuluvad ka rea hormoonide koostisesse. Nad on hästi kättesaadavad, odavad, kõrge energeetilise väärtusega ja neid on kerge säilitada. Süsivesikute arvele langeb meie organismi elutegevuseks vajaminevatest kaloritest 55-60%. Aju energeetilised vajadused rahuldatakse peaaegu täies mahus glükoosi arvel. Ühe grammi süsivesikute täielikul lõhustumisel vabaneb 17 kJ ( 4 kcal ) energiat. Tasakaalustatud toidu puhul moodustub põhilisest osast verre sattunud glükoosist energia, mida rakud kasutavad oma elutegevuses. Ligikaudu 30% glükoosist muudetakse neutraalrasvaks ja rasvhapeteks, ligikaudu 3% moodustub glükogeen, mis ladestub maksas ja lihastes. Süsivesikud peaksid andma ligi 60 % päevasest energiast. Süsivesikute defitsiidi korral muudetakse organismis talletunud rasv energiaks, mille käigus eralduvad ketokehad ning see võib põhjustada ketoosi. 1
Seoses kasvukiiruse langusega langeb aasta jooksul energiavajadus pidevalt. 6.-9. elukuul on täheldatav väike energiavajaduse tõus seoses kehalise aktiivsuse tõusuga selles vanuses. Põhinäitaja, et laps saab küllaldaselt energiat ja toitaineid, on tema normaalne füüsiline areng.Kuni 6 kuu vanused imikud peaksid saama vajaliku toiduenergia kätte rinnapiimast. Enamikule piisab ainult rinnapiimast 4.- 6.kuuni.Terve, ajalise imiku energiavajadus on kuni 6 kuuni 485 kJ/115 kcal kg kohta päevas (piirides 400-610 kJ/ 95-145 kcal) ja väikelapsele vanuses 6 kuud - 1 a.: 440 kJ/105 kcal kg kohta päevas (piirides 320-565 kJ/80-135 kcal).Toit lasteaias peab katma 85% lapse päevasest toiduenergia- ja toitainetevajadusest. See omakorda peab jagunema toidukordadele: hommikusöök 35%, lõunasöök 4045%, õhtuoode 25% või hommikueine 25%, lõunasöök 4045%, õhtusöök 3035%. Toidukordade määratlemine
Nad kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse; vere erütrotsüütide koostises määravad veregrupi, nad kuuluvad ka rea hormoonide koostisesse. Nad on hästi kättesaadavad, odavad, kõrge energeetilise väärtusega ja neid on kerge säilitada. Süsivesikute arvele langeb meie organismi elutegevuseks vajaminevatest kaloritest 55-60%. Aju energeetilised vajadused rahuldatakse peaaegu täies mahus glükoosi arvel. Ühe grammi süsivesikute täielikul lõhustumisel vabaneb 17 kJ ( 4 kcal ) energiat. Tasakaalustatud toidu puhul moodustub põhilisest osast verre sattunud glükoosist energia, mida rakud kasutavad oma elutegevuses. Ligikaudu 30% glükoosist muudetakse neutraalrasvaks ja rasvhapeteks, ligikaudu 3% moodustub glükogeen, mis ladestub maksas ja lihastes. Süsivesikud peaksid andma ligi 60 % päevasest energiast. Süsivesikute defitsiidi korral muudetakse organismis talletunud rasv energiaks, mille käigus eralduvad ketokehad ning see võib põhjustada ketoosi. 1
13. Kas energia ühik on 1 kW või 1 kW · h? Energia ühik on 1 kw · h 14. Kuidas soojushulga ühik 1 cal on saadud? Soojushulga ühik 1cal on saadud nii, et võeti 1g vett, soojendati 1C ° võrra, ehk siis soojushulk, mis kulus 1g vee soojendamiseks 1 C ° võrra. 15. Miks kalorit ikka vähem kasutatakse? Sest ta on mittesüsteemne soojushulga ühik. 16. Nimetage praegu kasutatavaid soojushulga ühikuid? Kw · h - kilovatt tund, kJ kilodzaul, kcal 17. Mis on toitaine energeetiline väärtus ehk kalorsus? Millise energia liigi alla kuulub kalorsus? Keemilise sideme energia siseenergia liik. Energia mis saadakse toiduaine täielikul põlemisel 18. Mis on soojusülekanne? Soojuse kandumine ühelt kehalt teisele. 19. Nimetage soojusülekande suund. Suund soojemalt kehalt külmemale 20. Mis on soojuslik tasakaal? Soojenemine ja jahtumine tasakaalus. Temp. ei muutu. 21. Nimetage soojusülekande liigid.
Olulisus · Oder on tänapäeval Eesti põldudel tähtis teravili. · Eesti on põhiliselt piima- ja lihatootmise maa, oder hea söödateravili. · Oluline koht odral meie toidulaual: - kruubid, - tangud, - jahu, - linnased. 27 Toiteväärtus, biokeemiline koostis · Keedetud odrakruupide (lisanditeta) toiteväärtus ja biokeemiline koostis: Toitaineid 100 g kohta Vesi 68,8 g Kalorsus 123 kcal Süsivesikud 28,2 g Valgud 2,3 g Lipiidid 0,4 g Tuhk 0,3 g Kiudained 3,8 g 28 Toiteelemente 100 g kohta: · Kaalium 93,0 mg · Fosfor 54,0 mg · Magneesium 22,0 mg · Kaltsium 11,0 mg · Naatrium 3,0 mg · Raud 1,3 mg · Tsink 0,8 mg · Vask 0,1 mg · Mangaan 0,3 mg · Seleen 8,6 µg 29
valged. Tomat on väga valgusnõudlik. Olulised tomatite kahjustajad on seenhaigused tomati- pruunmädanik ja tomati-ruugehallitus, tomati-varrepõletik. Kahjuritest on levinuimad kasvuhoonekarilane ja öölased. Keskmiselt sisaldavad küpsed tomatid vett 94%, süsivesikuid 2,9%, valku 0,8%, rasva 0,4%, kiudaineid 0,8%, mineraalaineid 0,6%.Et tomat sisaldab ohtralt vett, annab ta vähe kaloreid: 100 g tomatit sisaldab vaid paarkümmend kcal. Peamiseks energaiaallikaks on tomatis suhkrud (glükoos ja fruktoos) ja orgaanilised happed (sidrunhape, õunhape).Viljadele annavad värvuse pigmendid lükopeen ja beetakaroteen; viljade kontsentreerimisel valmistatud toodetes kasulike pigmentide sisaldus suureneb. Tomatis on rohkelt ka vitamiine (B-rühma vitamiinid, C-, E- ja K-vitamiin) ja mikroelemente (vask, raud, jood, fluor ja tsink). Mineraalelementidest on tomatis palju kaaliumi ja vähe naatriumi
väärtuslikke toitaineid. Süsivesikuid on õunas olenevalt sordist 8-12 protsenti. Suhkrutest leidub viljas nii glükoosi, fruktoosi kui ka sahharoosi - see on inimorganismile igati sobiv komplekt. Viljade säilitamisel sahharoosi hulk väheneb, glükoosi- ja fruktoosikogus aga suureneb. Rasvu on õunas vähe, kõigest 0,3-0,4 protsenti, kusjuures põhiosa rasvadest on koondunud seemnetesse. Kalorsus on suhteliselt väike, sajagrammise õuna söömisel saab kõigest 45-58 kcal energiat. Ka valku on vähe. Hapetest on õunte viljalihas kõige rohkem õun- ja sidrunhapet. Olenevalt sordist ja vilja valmimise astmest on hapete sisaldus viljades 0,2-1,1 protsenti. Mida rohkem on viljalihas happeid, seda paremini õunad säilivad, sest enamiku bakterite ning hallitusseente areng on happelises keskkonnas takistatud. Kui õunu soovitakse töödelda kooritult ilma südamikuta, siis eemaldatakse südamik õunapuuri või lehtri otsaga enne õuna koorimist, muidu õun puruneb
tähtis on see et kala sisaldab seleeni, kaintseb meie südant infarkti eest. Kaalium on tähtis südamehaigetele. Merekalades leidub rohkesti joodi ja rohkem kaaliumit, kui järvekalades. Jood on oluline aju ja kilpnäärme normaalseks tööks. 3 2. Kala kasulikkus Kala sisaldab vähesel määral süsivesikuid. Temas leidub vähe naatriumit. Kõrge toiteväärtus. Kergesti omastatav Madal kalorsus 11g/100-130 Kcal Sisaldab erinevaid vitamiine, nagu A, D, B2, B6 ja B12. Kalas leidub ka mitmeid mineraalaineid: fosforit, rauda, magneesiumit ja kaaliumit. Vajalikul määral sisaldab seleeni. 100- 150 g merekala võib katta umbes 200 mg inimese joodivajadusest. Kalas leiduv rasv on inimesele hästi talutav Kalad nagu angerjas, lõhe ja tuunikala sisaldavad omega-3 rasvhappeid Rasvhapped võivad kaitsta südameveresoonkonda haiguste eest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
