Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lipiidid, vahad, peptiidid, aminohapped (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Lipiidid
Lipiidid on ühendid, mis koosnevad estersidemega seotud
rasvhappejääkidest ja alkoholist.
Jaotus:
  • Lihtlipiidid : õlid, rasvad , vahad
  • Liitlipiidid : fosfolipiidid , gangliosiidid
  • Tsüklilised lipiidid: kolesteriidid, fütosteriidid
    Lipiidide füüsikalis-keemilised omadused:
  • hüdrofoobsed
  • veest väiksem eritihedus
  • olekud kas a) vedelad- taimsed õlid; või b) tahked - loomsed rasvad
  • hüdrolüüsuvad - tekivad rasvhapped ja alkohol
  • võivad rääsuda ehk osaliselt laguneda, tekivad kahjulikud ühendid. Rääsumist soodustavad valgus, hapnik ja kõrge temperatuur
    Õlide, rasvade biofunktsioonid
  • Energetiline
  • need on kõige energiarikkamad - 1g umbes 9 kcal
  • inimese ööpäevasest energiatarvidusest peaksid katma 30-32%
  • iga kehakaalu kilo kohta peaks saama 0,8-0,9g lipiide päevas
  • energeetilist fünktsiooni täidab ka pruun rasvkude - tema ülesandeks on ainult sooja tootmine. Pruun on seetõttu, et temas on palju veresooni ja mitokondreid. Pruuni rasvkudet kasutavad taliunest virguvad loomad; imikutel siseelundite juures ja kuklas
  • Kaitseline
  • nahaalune rasvkude, eriti oluline on see polaarvetes elavatele imetajatele (kašelotil kuni 1 m rasva igalpool)
  • rasvkude kaitseb põrutuste eest (inimesel rasvkude neerude ümber, silmamunade ümber)
  • naha pH 5,5 saadakse siis, kui rasvarikas rasu eritub naha pinnale, rasu lagundatakse bakterite poolt ja tek vabad rasvhapped
  • Ehituslik- struktuurne
    Soost sõltub rasvkoe paigutus ja hulk inimesel (naistel rohkem
    rasva), soost sõltub ka rasvumise tüüp (meestel ülakeha tüüpi rasvumine - kõhuõõnde, seda on kergem maha saada, kuid mõjub
    südamele rohkem; naistel alakehatüüpi rasvumine - puusad , reied,
    tuharad. See tervisele ohtlik pole, maha võtta raskem, kuna see on
    paljunemisorganite läheduses).
  • Lahustina
  • rasvahustunult saame vastavaid vitamiine - A, D, E, K, Q
  • rasvlahustunud kujul saame ka toidust keskkonnamürke - Eestis peamine selline toiduaine on rasvane merekala, nt suured räimed, kes sisaldavad dioksiine, mis tekivad plastmasside põlemisel.
  • Varuaineline
  • varuõlid taimede seemnetes, viljades (oliivid, avokaadod, pähklid)
  • varuasvad loomades a) naha all ja b) kõhuõõnes
  • Ainevahetusliku vee tekitamine
    1 kg rasva annab lõplikul lõhustamisel 1,1 kg vett, sest O2
    lisandub, nt kaamel jt kõrbeloomad
  • Sapi sünteesi ergutamine
    Pidevalt rasvavaese toidu söömine soodustab sapikivide teket, eriti
    naistel
  • Toidurasvad annavad toidule erilise lõhna, maitse ja pehmuse
    Vahad
    On väga paljude eri ühendite segud, looduslikes vahades isegi üle
    100 koostisosa .
    Jagatakse:
  • Taimsed: karnaubavaha; vahalillevaha; puuvilju kattev vaha
  • Kaitse veekaotuse eest
  • Kaitse bakterite mõju eest
  • Peegeldab päiksekiirgust tagasi
  • Loomsed: mesilasvaha , lanoliin ehk villavaha, spermatseet (kašelottide koljus)
  • Struktuurne ülesanne, nt meekärjed (kuuenurksed mahutavad kõige rohkem väikese vahahulga korral)
  • Kaitseb märgumise eest (nt lindude sulestik )
  • Sünteetilised: tehakse nafta ja kivisöe jääkidest, kasutatakse toiduainete vahatamiseks, nt puuviljade
    Inimene ei seedi vahasid!
    Liitlipiidid fosfolipiidide näitel
    Fosfolipiide isel. molekuli kahesus, molekulis on nii hüdrofiilne
    kui hüdrofoobne osa. Pea on hüdrofiilne, sabad hüdrofoobsed. Tänu
    sellele need molekulid organiseeruvad lahustes üsna omalaadselt.
  • Fosfolipiidid paigutuvad vees nii: pead on kerakujuliselt, mille sisse jäävad sabad - seda nim mitselliks. Pinnal paigutuvad pead vette, sabad välja
  • Õlis on pead keskel tuumikuna koos, sabad väljapoole. Pinnal pead väljas, sabad vees
    Biofunktsioonid
  • Kaksikkihi tekitamine - sabad koos, nende ala on hüdrofoobne, väljaspool olevad pead on hüdrofiilsed. See on biomembraanide ehituslik alus. See ei lahustu ei hüdrofoobsetes ega hüdrofiilsetes lahustes.
  • Fosfolipiidid on emulgaatorid - st ühend, mis seob lipiidse ja veefaasi ühtseks tervikuks.
  • Toimivad pesemisvahenditena nt sabaosad seostuvad rasuga, peaosad loputusveega
  • Kopsusompudes on fosfolipiidid pindaktiivsed ained ja nad ei lase kopsusompudel kokku kleepuda. Enneaegselt sündinud lapsed: 7. elukuul sündinud lapsed jäävad enne ellu, kui 8. elukuul sündinud, sest 8. kuul sündinud lapsel on vähem lipiide kopsus, kuna ta kopsus arenevad kiiresti sel hetkel.
  • Need moodustavad närve ümbritseva isoleeriva katte, ehk fosfolipiidse kaksikkihi - müeliinkatte
  • Teatud fosfolipiidid on bioaktiivse toimega: letsitiin - piisavalt palju närvikoes, tagab närvirakkude struktuursuse ja talitluse. Letsitiini lagunemisel vabaneb vitamiin B4 ehk koliin . Letsitiini soovitakse ajutegevuse edendamiseks, müüakse apteegis
    Tsüklilised lipiidid
    Kujutavad endast tsükliliste alkoholide ja rasvhapete estreid.
    Kolesteriidide (kolesterooli) funktsioonid
  • Kuuluvad biomembraanide hüdrofoobse osa koostisse
  • Nendest lähtub vitamiin D süntees inimese nahas
  • Vajalikud sapphapete sünteesiks, sapphapete baasil toimub ka nende ühendite väljutamine
  • Vaja suguhormoonide sünteesiks
  • Vaja teiste steroidhormoonide sünteesiks, nt neerupealiste koorehormoonid
  • Kolesterooli liigsus põhjustab veresoonte lupjumist ehk kolesterooli oksüvormi liigsust. Aterosklerootilised naastud ladestuvad veresoone seinte sisse, mite seina pinnale.
    Aminohapped , peptiidid
    NH2
    R -- C-- H
    COOH
    COOH on karboksüülrürm, annab happelised omadused
    NH2 annab aluselised omadused
    R on radikaal, igal aminohappel erinev
    Aminohapete bioloogilised jaotusvõimalused
  • Põhiaminohapped ( olemas 21, inimesel 20) moodustavad valgud , need on määratud geneetilise koodiga
  • Harvaesinevad aminohapped, mid on ligi 200, esinevad vabalt, peamiselt taimedes ja bakterites või tekivad valkude koostises põhiaminohapetest.
    Füsioloogiline jaotus, inimese tasemel
  • Asendamatud aminohapped, peab igaljuhul toiduga saama, need määravad toidu kvaliteedi valgu tasemel, inimesele on neid 8
  • Osaliselt asendamatud - organism sünteesib, kuid mitte piisavalt, teatud eluperioodil on neid juurde vaja (imikueas). Neid on 3.
  • Asendatavad. Organism sünteesib neid ise lähteainetest piisaval hulgal. Neid 9.
    Osade aminohapete sünteesi puudumise eelis on see, et loomad hoiavad
    energiat ja ressurse u 15% kokku Miinuseks on see, et suureneb
  • Lipiidid-vahad-peptiidid-aminohapped #1 Lipiidid-vahad-peptiidid-aminohapped #2 Lipiidid-vahad-peptiidid-aminohapped #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-01-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 47 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor p2evakoer Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    6
    doc

    Lipiidid ja valgud

    LIPIIDID: Lipiidid on väikese molekulmassiga orgaanilised hüdrofoobsed ühendid, mis koosnevad alkoholist ja rasvhappejääkidest. Jaotus: 1) Lihtlipiidid ­ rasvad, õlid, vahad. 2) Liitlipiidid ­ fosfolipiidid. 3) Tsüklilised lipiidid ­ steroid tüüpi ühendid, nt. kolesteriidid. Lipiidide omadused: 1) Hüdrofoobsus ­ ei lahustu vees, ei seostu vee molekulidega. 2) Veest väiksem eritihedus ­ rasked kütteõlid ei jää näiteks veepinnale, erand. 3) Hüdrolüüsumus ­ tekivad alkohol ja vabad rasvhapped. 4) Rääsumine ­ osaline lagunemine millega kaasneb vabade radikaalide teke(mõrkjas maitse ja ebameeldiv lõhn) Lihtlipiidide biofunktsioonid: 1) õlid, rasvad:

    Bioloogia
    thumbnail
    16
    pdf

    Lipiidid

    Neid võib tinglikult jaotada kaheks: * tsütoplasmaatiline - s.o. rakkude tsütoplasmas esinev rasv. Esineb kõikides organites ja kudedes. See moodustab umbes 25 % kogu organismi rasvast ja on praktiliselt samal tasemel kogu elu jooksul. * varurasv (reservrasv) - ladestub organismis ja selle hulk muutub sõltuvalt mitmesusgustest teguritest. Lipiidide bioloogiline tähtsus on suur: · Lipiide on leitud kõikides organites ja kudedes. Ajus võivad lipiidid moodustada poole organi kaalust ~50 %. Kõige rohkem on lipiide rasvkoes (kuni 90 %). · Lipiidid on rakumembraanide struktuurseks komponendiks. · Lipiidide energeetiline tähtsus seisneb selles, et nad kindlustavad 26 - 30 % kogu energiast, mida organism ööpäevas vajab. · Lipiidid täidavad tagavaratoitainete funktsiooni, mida organism kasutab siis, kui ta neid toiduga ei saa. Depoorasvana esineb nahaalune rasvkude, neere ümbritsev

    Biokeemia
    thumbnail
    11
    docx

    Bioloogia koolieksami ettevalmistus osa 2

    mille keemiline valem on H2O. Vee omadusteks on näiteks suur soojusmahutuvus ja kõrge keemistemperatuur. Lahusti paljudele ainetele, rakkudes turgori (raku siserühk ) tagamine, Rakusisese metabolismi ( ainevahetus) tagamine, termoregulatsiooni teostamine, ainete transportimine, keskkonna kliima kujundamine, organismides kaitsefunktsiooni täitmine, elukeskkonnaks paljudele organismidele. Biomolekulid on orgaanilised ühendid, mis moodustuvad organismi elutegevuse tulemusena- näiteks lipiidid, monosahhariidid, valgud jne. Nukleotiidhapped on monomeerid. Valgud olunevad aminohapete järjekorrast ja oleneb lõpplikust kujust. Kui lipiididel on kaksikside siis on ta vedel (õli). Biopolümeerides esinevad molekulid, mis koosnevad paljudest kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest. Näiteks valgud, nukleiinhapped jne. Monomeer on väikese molekulaarmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega, moodustades pikki ahelaid.

    Bioloogia
    thumbnail
    4
    pdf

    Lipiidid

    Toidus on ka konjugeeritud RH. 2.4 Terminaalse metüülrühma süsinik on sõltumata ahela pikkusest alati -süsinik. -9 ehk n-9 rasvhapped (olehape) -6 ehk n-6 rasvhapped (linoolhape, arahhidoonhape) -3 ehk n-3 RH (alfa-linoleenhape) · -6 ja -3 kasutatakse vähe, neid sisaldavad õli, kala, liharasvad. · n-3 rasvhaped inhibeerivad/kontrollivad n-6 rasvhapete metabolismi ja vastupidi. Lipiidide klassifikatsioon 1. Lihtlipiidid Triglütseriidid, vahad ­ koosnevad baaslakoholist ja rasvhapete jaakidest. Triglütseriidid: · Need on glütserooli ja rasvhapete estrid. Sisaldab 3 rasvhape jäägi, RH võivad olla erinevad. · Rasvhaped esinevad lipiidides atsetüüljääkidena, millele viitab üldnimetus eesliide tratsüül-. Triatsüülglütseriidide sünonüümid on triglütseriidid ( TG) ja rasvad. · Looduslikud TG on peamiselt segatriglütseriidid, sisaldades kahte või kolme erinevat rasvhapejääki.

    Biokeemia
    thumbnail
    25
    docx

    Organismi keemilisest koostisest-spordibiokeemi a

    1. Inimese organismi keemilisest koostisest 2. Valgud (liht -ja liitvalgud), aminohapped, peptiidid, valgumolekuli struktuur 3. Nukleiinhapped 4. Süsivesikud (keemiline olemus, klassifikatsioon, glükoos ja fruktoos, glükoossideme keemiline olemus 5. Lipiidid (keemiline olemus, klassifikatsioon: , ___________________________________________________________________________ Elusa ja eluta looduse võrdlus 1. Elusorganismidele on iseloomulik keerukas seesmine struktuur; 2. Elusorganismide iga koostisosa omab kindlat funktsiooni; 3. Elusorganismid on võimelised väliskeskkonnast energiat ammutama, seda muundama ning oma seesmise struktuuri ja funktsioonide säilitamiseks kasutama;

    Spordibiokeemia
    thumbnail
    24
    doc

    PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID

    Suhkruga kakaopulner 75 Sõstramoos, sai, nisukliid, odrakarask 53 Näkileib, kuivik 72 Piimapulber 52 Kuivatatud uba, rosinad, piparkook, makaronid 70 Sepik 51 Kama 68 AMINOHAPPED 4.1. Sissejuhatus R see on radikaal, mis kõikidel AH-l erinev NH2 – C – COOH H Funktsionaalseteks rühmadeks on NH2 (aminorühm) ja COOH (karboksüülrühm). Looduses on teada ligikaudu 200 (peamiselt taimedes ja bakterites), inimeses 60 erinevat aminohapet. Neid aminohappeid jaotatakse :

    Bioloogia
    thumbnail
    24
    doc

    Eksamiks õppimise konspekt

    Suhkruga kakaopulner 75 Sõstramoos, sai, nisukliid, odrakarask 53 Näkileib, kuivik 72 Piimapulber 52 Kuivatatud uba, rosinad, piparkook, makaronid 70 Sepik 51 Kama 68 AMINOHAPPED 4.1. Sissejuhatus R see on radikaal, mis kõikidel AH-l erinev NH2 ­ C ­ COOH H Funktsionaalseteks rühmadeks on NH2 (aminorühm) ja COOH (karboksüülrühm). Looduses on teada ligikaudu 200 (peamiselt taimedes ja bakterites), inimeses 60 erinevat aminohapet. Neid aminohappeid jaotatakse :

    Biokeemia
    thumbnail
    24
    doc

    PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID

    Suhkruga kakaopulner 75 Sõstramoos, sai, nisukliid, odrakarask 53 Näkileib, kuivik 72 Piimapulber 52 Kuivatatud uba, rosinad, piparkook, makaronid 70 Sepik 51 Kama 68 AMINOHAPPED 4.1. Sissejuhatus R see on radikaal, mis kõikidel AH-l erinev NH2 ­ C ­ COOH H Funktsionaalseteks rühmadeks on NH2 (aminorühm) ja COOH (karboksüülrühm). Looduses on teada ligikaudu 200 (peamiselt taimedes ja bakterites), inimeses 60 erinevat aminohapet. Neid aminohappeid jaotatakse :

    Biokeemia




    Kommentaarid (2)

    getsik profiilipilt
    getsik: soovitan ka, oli abiks
    12:55 16-01-2012
    katariina1500 profiilipilt
    katariina1500: Kasulik materjal
    21:58 11-04-2010



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun