Nafta (0)

Kodune töö nr. 7
Mis saab pärast nafta lõppemist?
Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen . Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid moodustavad sellest suhteliselt väikse osa. Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka väävlit, hapnikku, lämmastikku, metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Naftaga koos esineb ka maagaas, mis koosneb lenduvatest süsivesinikest, peamiselt alkaanidest, millest olulisim on metaan . Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvanud kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest. Sellised on näiteks sinivetikad.
Nafta on üks olulisemaid maavarasid . Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad.
Suurimad naftatootjad on Saudi Araabia , Venemaa ja Ameerika Ühendriigid. 2004. aasta seisuga jätkub tõestatavaid naftavarusid kõige kauem Iraagis, seda 155 aastaks. 2004. aastal arvutati ka välja, et Austraaliale jätkub naftat vaid viieks aastaks, mis tähendab, et
praeguseks valitseb seal suur puudus.
Tänapäeva ühiskonnas on suureks küsimuseks energia saamine tulevikus. Senise tarbimise juures on nafta lõppemine paratamatu. On välja arvutatud, et inimesed, kes sünnivad aastail 2030- 2050 , näevad oma elu jooksul naftaajastu langust ja inimesed, kes sünnivad aastal 2100, elavad maailmas, kus nafta majanduselus ei domineeri . Isegi suured uued naftaleiud ei kõiguta seda loogikat: kui Brasiilia ranniku lähedalt tõepoolest õnnestub ammutada 33 miljardit barrelit, on see praeguse tarbimise juures globaalses mõttes vaid 1-aastane pikendus.
Uute võmaluste otsinguil kasvava energiavajaduse rahuldamisel vastandavad taastuvenergeetikud end tuumaenergeetikutele. Kivisöele toetuvad energeetikud püüavad rääkida ‘ puhtast söest’, otsides võimalusi süsinikdioksiidi eemaldamiseks, sama käib põlevkivienergeetika kohta. On selge, et väga pikas perspektiivis võidab selle võitluse taastuvenergeetika, kuna tehnoloogia areneb järjest edasi, kuid lähiaastakümnetel säilub rohkesti söejaamu ning ehitatakse uusi tuumajaamu.
Hoopis tugevam perspektiiv ärilises mõttes avaneb naftahindade tõustes Eesti põlevkivile – erinevalt kivisöest on põlevkivist suhteliselt lihtne toota vedelkütuseid. Teravalt püstitub küsimus, missugused keskkonnakahjustused on põlevkivikeemiatööstuse puhul aktsepteeritavad ning kui kõrgelt eriti tekkivad tahked jäätmed maksustatakse. Tekib surve kasutada ära viimanegi tonn põlevkivi – juhul, kui selleks ajaks pole välja arendatud näiteks täielikult tuuleenergeetikal baseeruvat elektritranspordisüsteemi.
Energiakriisi saabumise põhjused:
1. Inimeste arvu jätkuv kasv. Prognooside kohaselt elab aastal 2050 meie planeedil 10 miljardit inimest, perioodil 2010-2050 sünnib juurde 3 miljardit inimest (kasv 43%). Kuigi kasv toimub arengumaades, vajab iga inimene ikkagi energiat.
2. Energia tarbimise kasv 1 inimese kohta. Primitiivne inimene vajas elutegevuseks 2000 kcal päevas. Tehnoloogilise ühiskonna inimene tarbib päevas 240000 kcal – 120 korda rohkem kui primitiivne inimene. Kõik riigid on seadnud eesmärgiks SKP kasvu, selle eesmärgi realiseerimine on senini tähendanud ühtlasi energia tarbimise kasvu inimese kohta. Esimesed arenenud riigid teevad plaane energiavajadust pigem vähendada, aga arenguriikide arenguplaanid on seotud energia tarbimise kasvuga.
3. Energiaallikate struktuur. Pool inimeste poolt tarbitavast energiast saadakse nafta ja maagaasi töötlemise ja oksüdeerimise kaudu. Hüdroenergia, tuumaenergia ja taastuvenergia allikate osatähtsus on väike ja nende plaanitud kasv suudab heal juhul rahuldada esimeses ja teises punktis välja toodud kasvu, põhimõtteliselt asendamata naftat ja gaasi.
4. Nafta ja gaasi varude lõppemine. Enamike stsenaariumide kohaselt oleme just hetkel tootmise ja tarbimise tipus . Toodud on üks stsenaariumidest, kuid üldine loogika teatud variatsioonidega on sama.
Süsteemi analüüsides ei oma arengud taastuv- ja tuumaenergeetika suundades, mida plaanitakse reguleerida kliimakokkulepete ja süsinikukaubanduse kaudu, eriti vajalikku mõju. Enne kui midagi olulist ja asjalikku suudetakse maailmas ära teha, võib saabuda globaalne energiakriis , mis esmalt tabab transpordisektorit. Lainena kaasneb toidukriis, sest kasvab nõudlus põllumajanduspindadel energiakultuuride kasvatamiseks.
Eesti on energiakriisi suhtes heas lähtepositsioonis. Elanike tihedus on väike ning võimalus biomassi kasvatada ja biokütuseid toota elaniku kohta väga suur, võimalus on kasutada tuuleenergiat ning rajada tuumajaam ning arukalt kasutada põlevkivi, muuta hooned energiatõhusateks. Ometi kui globaalne energiakriis tabab meid ootamatult, tõusevad importkütuste hinnad lakke ning elu on ka meil häiritud.
Parim viis üle saada paratamatult saabuvast energiakriisist on hakata end harjutama mõttega elukorraldusest peale nafta lõppemist. James Howard Kunstler, üks USA juhtivaid naftakriisi käsitlejaid toob oma artiklis välja 10 peamist muutust inimeste jaoks:
1. Valmistuge elama ilma autota. Autod ei ole jätkusuutlik tulevikulahendus, pole vahet, kas nad sõidavad tahke kütuse, viina või lehmasõnnikuga. Autod ongi probleemi põhjus, üleminek teistele kütustele teeb vaid olukorda hullemaks.
2. Toitu tuleb toota teisiti, kaasaegsele suurfarmindusele saabub lõpp nagu Napoleonile Waterloo . Põllumajandus muutub lokaalseks ning väiksemahaulisemaks, vaja on rohkem inimtööjõudu. Kui ameerika noored suudavad veel oma iPodid välja lülitada ja millelegi üldse kontsentreeruda, jagub neil küllalt tööd, et valmistada väikefarmides juustu, veini ja õli. Loomulikult tuleb ka need oskused ajalooraamatutest välja otsida, raamatukogud muutuvad jälle vajalikeks.
3. Kogu maa tuleb asustada erineval viisil. Suurlinnad suudavad endas hoida vaid murdosa oma praegusest elanikkonnast. Tuleb tagasi pöörduda külade ja väikelinnade mudeli juurde. Kinnisvarahinnad linnades kukuvad põhja ning maapiirkondades ja väikelinnades tõusevad lakke.
4. Transport tuleb korraldada erinevalt - veeteed ning raudteed pakuvad selleks parimaid võimalusi. Kui vahepeal pole autostumise tõttu vastav infrastruktuur veel täielikult hääbunud, tuleb see taastada. Purjelaevandus saab olema kõige efektiivsem viis edasiliikumiseks.
5. Suured kaubanduskeskused ja nende ketid kukuvad kokku, taastub väikekaubandus. E-kaubandus käib alla, ka elektrisüsteemid pole enam nii töökindlad.
6. Riik peab hakkama peamisi eluks vajalikke asju ise tootma . Samas toodetakse väiksemas mahus ning väiksema valikuga. 20. sajandi energiamahukas tootmine ei taastu. Kuidas tootmine toimima hakkab - selle mõtleb välja noorem generatsioon.
7. Konservmeelelahutuse ehk televisiooni ja interneti aeg lõpeb, pöördutakse tagasi teatri- ja kontserdihoonetesse.
8. Taastub kohalike alg- ja põhikoolide süsteem. Laste õpetamine ei saa enam olema tootmiskombinaadi laadne tegevus. Kuidas see täpselt toimub, pole veel teada. Ka suurte ülikoolide olemasolu muutub kahtlaseks.
9. Kardinaalselt muutub tervishoiusüsteem, tõenäoliselt hakkavad piirkondi haldama kodutohtrid ning taastuvad väiksemad piirkondlikud haiglad .
10. Kokkuvõtvalt ka kõik teised ülemõõtmelised ettevõtmised kukuvad kokku - föderaalvalitsusest suurte korporatsioonideni. Kui teed midagi väikest, praktilist ja kasulikku , siis on sul ka toitu ja sõpru.
Üha enam on kõneaineks tulnud mõiste Peak Oil ehk naftatipp.Termini Peak Oil võttis kasutusele 1950. aastail mõjukas geoloog, professor Marion King Hubbert ning see märgistab punkti naftatootmiskõveral, millest alates tootmine enam suureneda ei saa, vaid hakkab vaatamata suurele nõudlusele hoopiski vähenema.
Põhjuseks on maailma naftavarude lõppemine. Küsimus ei ole selles, millal nafta maakoores otsa saab, küsimus on selles, kaua me seda veel välja saame pumbata . Mingil hetkel tuleb ette piir, kus olemasoleva nafta kättesaamine muutub liialt kalliks ning ka võimatuks.
Suurema osa naftat tootvate riikide naftatipp on juba seljataga (USA jõudis näiteks sinna 1970. aastate alguses, mõisteti seda aga alles kümmekond aastat hiljem) ning optimistlike prognooside kohaselt saabub globaalne naftatipp umbes 2020. aastatel. Seda juhul, kui naftatarbimise hulka võrreldes praegusega oluliselt vähendataks ning võetaks ulatuslikult kasutusele alternatiivseid kütuseid. Paraku näitab statistika, et naftatarbimise maht aasta aastalt vaid suureneb.
Juhul kui naftatarbimine jätkub ka edaspidi samasuguse tõusuga, jätkub meil naftavarusid veel vaid umbes 15-20 aastaks.
Iga järgnev naftabarrel hakkab maksma üha rohkem, selle kvaliteet aga saab olema järjest madalam, sest kvaliteetne nafta on juba väljapumbatud.
Naftaeksperdid on tuleviku suhtes vägagi skeptilised, kuna on selgunud , et naftat tootvate riikide tegelikud varud on oluliselt väiksemad, kui seda 1980. aastate lõpul väideti. Tollal suurenesid paljude naftariikide varud paari aastaga kuni 100%, kuid selgus, et see ei olnud seotud mitte uute maardlate leidmisega, vaid numbrid lihtsalt valetati suuremaks , et oleks võimalik OPECi uute reeglite kohaselt rohkem müüa.
Täna oleme jõudnud hetke, kus enam ei ole mõtet arutada kas või kuidas naftat paremini ja odavamalt kätte saada. Praegu peame juba küsima, kuidas seda vähem tarbida, millal saabub varude lõpp ja mis saab edasi.
Energia alternatiividest tsiteerin lõiku Epp Petrone raamatust "Roheliseks kasvamine" :
"...Kas me võiksime hankida energiat kusagilt mujalt kui fossiilkütustest ? Jah, kui meil oleks 50 aastat aega uute süsteemide väljatöötamiseks, ehitades fossiilkütuseid kasutades välja suured taastuvenergiavõimalused ja minnes uutele kütuseliikidele üle sujuvalt . Aga paraku on meil nüüd aega vaid mõned aastad ning ikka veel ei võeta tulevasi probleeme tõsiselt. Paljud inimesed arvavad , et vesinikkütus päästab meid. Ma arvan, et vesinik on väga eha näide enese avalikust lollitamisest. Näide, kuidas inimesed endale valetavad. Meil ei saa ealeski olema vesinikkütusel põhinevat majandust, sest vesinik ei ole kütuse vorm - see on energia säilitamise vorv. Kogu vesinikkütus on ju valmistatud mingi muu kütuse baasil..."
Eks mõni barrel (põhiline naftakoguse mõõtühik - 42 gallonit ehk 159 liitrit) naftat päevas tekib maapõues vast ka juurde, kuid välja pumbatakse üle 80 miljoni barreli päevas, mis mahub ligi nelja tuhandesse rongikoosseisu, millest igas on 50 kuuekümnetonnist tsisternvagunit. Eestit läbiva naftakoguse tarbib maailm ära umbes pooleteise päevaga.
Naftatootmise tipu temaatika on jõudnud tasapisi peavoolu meediasse nii maailmas kui nüüd ka Eestis eelkõige tänu ühendusele nimega Association for the Study of Peak Oil&Gas - ASPO. Selle on asutanud geoloog Colin Campbell ning ASPO-sse kuulub mitmeid suurte naftatootmise ja naftaäri kogemustega spetsialiste.
Mida siis ASPO räägib? Räägib lühidalt seda, et naftatootmise tipp on kas juba käes või saabub lähima viie aasta jooksul. Tõde saame loomulikult teada tagantjärele.
Kui algab selgelt tõestatav langus naftatootmises, siis väljuvad hinnad täiesti kontrolli alt, sest igaüks praeguses naftanäljas maailmas püüab endale kindlustada varusid nii pikaks ajaks kui võimalik. Lisaks suurenevad spekulatsioonid. Näiteks kui augustis käis barrelihind 50 dollari peal (aasta alguses pisut üle 30), siis väideti, et sellest 7 dollarit on puhas spekulantide panus.
Millele ASPO toetub ? Võtmeks on siin Saudi-Araabia ja Lähis-Ida laiemalt. Saudi-Araabia on ainuke riik, kes suudab oluliselt ning lühikese ajaga tõsta nafta tootmist ning sealsed varud on maailma suurimad. Sisuliselt on nafta üliodav hind püsinud saudi varudel ja reservvõimsusel. Lisaks on Saudi-Araabia pikka aega müünud USA-le naftat turuhinnast odavamalt, saades USA-lt vastu turvateenust ning valitseva kuningakoja stabiilsuse garantii . Viimastel nädalatel on tulnud aga signaale, et Saudi-Araabia suurendab müüki Hiinasse ning seda ilmselt USA arvelt, kellega suhted enam nii pilvitud ei ole.
Aga ka Saudi-Araabia sees koondub naftatootmine küllalt kitsale maa- alale , kus paikneb 4-5 maailma suurimat naftavälja, mis avastati eelmise sajandi keskpaigas. Hiljem pole suurt midagi juurde leitud. Maailma suurim naftaväli Ghawar annab märgatava osa kogu maailma naftast.
Saudi-Araabiast ei saa naftatootmise kohta praktiliselt mingit informatsiooni, aga olemasolevate infokildude ja kaudse info põhjal väidavad ASPO inimesed ja Matthew Simmons (maailma suurima energia investeerimisgrupi Simmons & Comapny International rajaja, endine USA valitsuse nõustaja), et nii Ghawar kui teised Saudi väljad on ammendumise äärel, aga see võib juhtuda nii kohe kui ka 10 aasta pärast. Kui vesi tungib naftamaardlasse, siis tootmine langeb kohe suurusjärgu võrra. Millal see saudidel juhtub, ei tea keegi.
Põhjameri ammendub umbes kümne aasta jooksul. Nigeeriast, Liibüast, Alzheeriast, Mehhikost, Venetsueelast, Ecuadorist ja teistest lõunariikidest ikka üht-teist tuleb, aga see läheb valdavalt USA-sse. Ainuke, kellel veel omajagu reservi ja mõju, on Venemaa. Aga ka seal jätkub naftat heal juhul umbes 40 aastaks.
Nagu sellest veel vähe oleks, tõuseb maailma naftavajadus tohutu kiirusega ning seda veab eelkõige Hiina. Seega praktiliselt ei ole enam olukorda, et pakkumine tuleneb nõudlusest, sest nõudlus on juba suurem.
Praegu toodetakse maailmas üle 80 miljoni barreli naftat päevas. Saudi reservvõimsus, mida praegu hakatakse rakendama , on 1-2 miljonit barrelit päevas. Ja see on ka praktiliselt kõik. Nagu näha, on see vaid tilk (nafta)merre.
Nii et küsimuseks ei ole, kas tootmisetipp tuleb, vaid millal ta tuleb või kas ta on juba käes?
Kuna kogu meie elu põhineb praegusel ajal suuresti odaval naftal, siis on ette näha suuri muutusi maailma elukorralduses. Nüüd sõltub paljuski ühiskonna, eriti selle aktiivsema osa, ettenägemisvõimest ja tahtest, kas eesseisvad muutused on talutavad või hukutavad. Tsivilisatsioon , mis toimib muudel energiakandjatel, on täiesti võimalik.
Nafta lõppedes jääme ilma järgmistest:
Õhukonditsioneerid, ammoniaak , antihistamiinid, antiseptikud, kunstmuru, asfalt, aspiriin, õhupallid, sidemed, paadid , pudelid, rinnahoidjad, närimiskumm, butaan , kaamerad, küünlad, autoakud, autokered , vaibad, kassetid, soojustusvahud, CD, arvutid , kontaktid, joonistussöed, koor, hambatäide, deodorant, detergendid, täringud, nõudepesuvedelik, kleidid , kuivatusaparaadid, soojendustekid, isoleerpael, väetised, kalapeibutised, põrandavaha, jalgpallid, liimid , glütseriin, golfipallid, kitarrikeeled, kunstjuuksed, juuksevärv, juuksekoolutajad, kuuldeaparaadid, südameklapid, kütteõli, majavärv, soojustus, reaktiivmootorite kütus, päästevestid, põrandakatted, huulepalsam, huulepulk, valjuhääldid, ravimid , mootorikütus, kiivrid , kinofilm, küünelakk, õlifiltrid, aerud , värvipintslid, värvid, langevarjud, parafiin , pastapliiatsid, lõhnaõlid, plasttoolid, plastmasstassid, plastmasskahvlid, kile, plastikud , vineeriliimid, külmkapid, rulluisu rattad , tõrvapapp, kummipaelad, kummikud, prügikotid, jooksukingad, sahhariin , pitsatid, sünteetilised särgid, kingaviks , kingad, dushikardinad, lahustid , prilliraamid, muusikakeskused, fliisid, lauatennisepallid, makid , telefoniaparaadid, tennisereketid, termosed, trikood, prill-lauad, printeritahm, hambapasta , grafoprojektori kiled, televiisorialused, trükimasina lindid , autokummid , vihmavarjud, polster , pihustid, ravimikapslid, võrkpallid, veetorud, veesuusad, vaha, vahapaber.
Tulevikku ei oska keegi ennustada, kuid teada on, et odav nafta ja odav põlevkivi on varsti inimkonna jaoks minevik. Kuidas me siis hakkama saame, eks näis.