Referaat alkoholist (0)

Kuidas tekib sõltuvus?

• Alkoholi suurtes kogustes ja regulaarselt juues tekitad tõsise riski sõltuvuse tekkeks.
  
• Paljudel inimestel võib joomine järk-järgult kontrolli alt väljuda ja alkoholitarvitajal tekivad kas joomahood, pidev, kahjustav joomine või alkoholism ehk alkoholisõltuvus.
  
• Näiteks Suurbritannias vajab ekspertide hinnangul iga 17. inimene päeva möödasaatmiseks alkoholi. Sellisel sõltuvusel on oluline mõju ka alkoholi tarbija perekonnale , sõpradele ja partneritele.
  

Alkoholi olemus

• Alkohol on oma olemuselt närvisüsteemi rahusti.
  
• Paljud usuvad ekslikult, et alkohol on erguti . Esmalt tekitab see sundimatuse ja pingevaba tunde, aga tegelikult (eriti suuremas koguses) on alkohol võimas ärevust ja depressiooni tekitav aine.
  
• Alkohol mõjub ajule tuimastavalt: mida rohkem juua, seda rohkem aju välja lülitub. Need eluks vajalikud oskused, mis inimene omandab oma arengus kõige viimases järjekorras (nagu kontroll oma käitumise üle), kaovad alkoholi juues kõige esimesena ja sünniga omandatu (näiteks hingamine ) kõige viimasena.
  
• Alkohol võimendab sageli seda meeleolu, milles inimene on enne jooma hakkamist.
  
• Alkohol võib mõõdukal tarvitamisel vähendada ärevustunnet ja tagasihoidlikkust, muutes inimese suhtlemisaltimaks. Kõik see võimendub, kui inimene joob liiga palju. Nii kaovad ohu- ja mõõdutunne ning suureneb kalduvus riskida või sattuda konflikti teiste inimestega.
  
• Organismil kulub ühe alkoholiühiku (umbes 0,3 l pudel lahjat õlut) töötlemiseks umbes tund aega. Tulenevalt kehakaalust, pikkusest, soost ja joomisele eelnenud toidust on see aeg eri inimestel erinev.
  

Alkoholi teekond organismis

• Alkohol on vees lahustuv. See tähendab, et joodud alkohol kandub maost peensoolde ning siseneb sealt vereringesse ja igasse keharakku, jõudes peaaegu hetkega ka ajju.
  
• Ligikaudu 80% alkoholist imendubki soolestikust ja see võib toimuda väga kiiresti: vaid mõned minutid pärast tarvitamist.
  
• Alkohol püsib kehas seni, kuni see lõhustub maksas ja väljub hingeõhu, uriini ja higiga.
  

Mis toimub sinu ajus?

• Alkohol aeglustab närviimpulsside ülekannet, põhjustades näiteks uimasust, unisust. Vastusena närviimpulsside ülekande aeglustumisele hakkab aju tootma suuremas koguses närviimpulsse kiirendavaid aineid.
  
• Kõik psühhoaktiivsed ained mõjutavad mõnda aju neurotransmitterite süsteemi. Osal ainetel on toime vaid teatud üksikule süsteemile ja osa mõjutavad mitut korraga. Viimaste hulka kuulub ka alkohol.
  
• Ajuveresoonte sisekesta moodustavad rakud on tihedalt üksteisega seotud, takistades sel moel ajule kahjulike ainete ja bakterite jõudmist ajukoeni. Alkoholi väike molekul läbib aju kaitsva barjääri kergesti ning alkoholi toimet on tunda kiiresti pärast seda, kui alkohol on verre imendunud.
  

KUI PALJU ON LIIGA PALJU?

Kust jookseb piir?

Mis on alkoholi kuritarvitamine?

• Alkoholist sõltuvuses oleva inimese mõtted liiguvad päeva jooksul ikka ja jälle alkoholile. Ning küsimus „Millal ma oma esimese napsi saan?” ootab nõudlikult vastust.
  
• Negatiivsed emotsioonid . Joomisele võivad järgneda või pohmelusega kaasneda järsud meeleolulangused ja ärevus, mis kõva ja sagedase joomise korral võivad esineda ka kogu joomaperioodi vältel.
  

• Meditsiiniliste tunnuste väljakujunemiseks võib kuluda mõni nädal kuni aastakümned. Alkohol ei säästa ühtki elundit ja vaid väga harvadel juhtudel pääseb alkoholisõltlane tõsistest tervisekahjustustest.
  
• Alkohol on mürgine narkootiline aine, mis laastab meie organismi. Ülemäärase joomise lühiajaliste toimete hulka kuuluvad seedehäired, kõhulahtisus, kehvveresus ja nahakuivus.
  
• Liigse joomise pikaajaliste toimete seas on tähelepanu-, õppimis-, mõtlemis- ja mäluhäired; suu-, kõri-, rinna-, pankrease - ja maksavähk; maohaavandid ja hepatiit . Aga ka impotentsus meestel ja lapse fetaalalkoholisündroom ema rasedusaegse alkoholitarbimise korral.
  

• kuritegevus, eriti vägivallaga seotud kuriteod;
  
• õnnetusjuhtumid ja avariid;
  
• tööluusid ning neist tulenev töötuks jäämine.
  

• Alkohol on otseselt või kaudselt seotud üle 60 erineva haigusseisundi või häirega.
  
• Uuringud näitavad, et alkohol on mitmesuguste südame-veresoonkonnahaiguste, pahaloomuliste kasvajate (vähi), psüühikahäirete, seedeelundkonna ja teiste haiguste tekke riskitegur.
  
• Eestis sureb alkoholi tarvitamisega seotud haigustesse igal aastal 600–800 inimest, neist 2/3 on mehed. Ligi kolmandiku surmadest põhjustab maksa alkoholitõbi, millele järgnevad esinemissageduselt alkoholimürgistus ning alkoholist tingitud psüühika- ja käitumishäired.
  
• Osaliselt alkoholi tarvitamisega seotud haigustesse sureb igal aastal 9000 – 10 000 inimest, üle poole neist on naised.
  

• Enamik inimesi, kellel on alkoholi tarvitamise tõttu tervisega probleeme, ei ole alkohoolikud, vaid pigem need, kes regulaarselt aastate vältel liiga palju alkoholi tarvitavad.
  
• Alkoholi mõjud tervisele on otseses seoses elu jooksul joodud alkoholikogustega.
  
• Mõju organismile tuleneb joogis olevast alkoholist ja organismis tekkivatest alkoholi laguproduktidest. Seetõttu ei ole vahet, kas tegu on lahja või kange alkohoolse joogiga .
  
• Kui alkoholi liigtarvitaja piirab alkoholi tarvitamist või lõpetab selle, hakkab haiguste risk vähenema. Seda isegi krooniliste haiguste nagu maksa alkoholitõve ja depressiooni korral.
  

Mida alkohol mehele teeb?

• Tekib munandite kõhetumine ja kujuneb impotentsus: suguelundid muutuvad väiksemaks ja mees ei saa enam voodis hakkama.
  
• Suureneb naissuguhormoonide osakaal, mistõttu meestel karvakasv väheneb ja tekib naiste tüüpi rasvaladestumine. See võib tähendada näiteks rindade kasvu.
  
• Meessuguhormoonide hulk ja sperma tootmine väheneb, seetõttu väheneb ka viljakus.
  
• Alkoholil on kindel koht suguhaiguste ja HIVi levikul, sest purjuspäi ei tundu kondoomi kasutamine kuigi oluline või siis pannakse see valesti peale.
  
• Alkohol annab palju kaloreid ja tõstab seepärast tuntavalt kehakaalu.
  
• Suureneb vererõhk, mis tõstab südamehaiguste ja infarktiriski.
  
• Tekivad maksakahjustused. Maksatsirroos on traditsiooniliselt olnud keskealiste inimeste haigus, kuid statistika näitab selgelt, et inimesed haigestuvad üha nooremas eas.
  
• Umbes pooled abielulahutused on seotud alkoholiprobleemidega perekonnas. Alkohol mängib võtmerolli ka perevägivallas.
  
• Tekib depressioon , mis on otseselt seotud enesetappudega. Siin ei ole riskitegur mitte ainult alkoholisõltuvus, vaid ka lihtsalt purjusolek. Ligikaudu 50% meeste ja 27% naiste enesetappudest on seotud alkoholi kuritarvitamisega.
  

Napsumeeste seksuaalprobleemid

• iga seitsmes kaitsmata (kondoomita) seksuaalvahekorras;
  
• iga viies seksuaalvahekorras, mida hiljem kahetses;
  
• iga kümnes ei mäletanud, kas ta eelmisel õhtul üldse seksis;
  
• 40% küsitletutest oli nõus, et astuksid suurema tõenäosusega juhuslikku vahekorda .
  

• impotentsus,
  
• munandite kokkutõmbumine,
  
• peenise suuruse vähenemine,
  
• kehakarvade väljalangemine,
  
• rindade suurenemine.
  

• Mehed ei tohiks juua üle 4 alkoholiühiku päevas.
  
• Igasse nädalasse peaks jääma vähemalt 3 täielikult alkoholivaba päeva.
  

MIDA ALKOHOL NAISELE TEEB?

• Naised on harilikult väiksemad kui mehed ja seepärast on naiste organismi alkoholitaluvus meestega võrreldes väiksem.
  
• Võrreldes mehe kehaga sisaldab naise keha umbes 10% rohkem rasva ja vähem vedelikku, seepärast on joodud alkoholi kontsentratsioon naise organismis suurem.
  
• Naise maks toodab organismis alkoholi lõhustuvat ensüümi vähem, kui mehe maks. See tähendab, et naised mitte ainult ei jää kiiremini purju, vaid on ka kauem alkoholi mõju all.
  

• Naistel on maks väiksem ja toodab vähem alkoholi lõhustavat ensüümi kui meestel. Seepärast taastub naiste maks alkoholikahjustustest aeglasemalt.
  
• Alkohol suurendab rinnavähi riski. Naistel, kes joovad üle kolme klaasi veini päevas, suureneb oluliselt rinnavähi oht.
  
• Naistel esineb alkoholiprobleemist tulenevaid psüühikahäireid sagedamini kui meestel. Nende häirete hulka kuuluvad näiteks meeleolu-, ärevus- ja söömishäired.
  
• Kaks-kolm päeva enne menstruatsiooni algust ning ovulatsiooniperioodil on alkoholi mõju kiiremini tunda.
  
• Rasestumisvastased hormoontabletid lükkavad edasi nii alkoholi verre imendumist kui ka selle vereringest eemaldamist.
  
• Naistel, kes joovad rohkem kui klaasi veini päevas, on palju väiksemad võimalused rasestuda.
  
• Alkohol sisaldab palju kaloreid! 1 gramm puhast alkoholi sisaldab 7 kcal , mida on rohkem kui paljudes toiduainetes. Suur klaas veini sisaldab ligi 200 kcal, lisaks veel joogi suhkrusisaldusest tulenev energiahulk.
  
• Alkohol suurendab söögiisu ja vähendab enesekontrolli: nii on lihtne süüa korraga liiga palju.
  

• Naised, kes tarvitavad rasestumisvastaseid tablette , võivad purjuspäi selle võtmise unustada või tableti joodud alkoholi tõttu välja oksendada.
  
• Alkohol suurendab küll iha, kuid vähendab kehalist erutuvust nii mehel kui ka naisel.
  
• Naistel võib pikaajaline liigne alkoholi tarvitamine lõppeda oluliselt vähenenud viljakusega ja menstruaaltsükli häiretega.
  

• Naised ei tohiks juua üle 2 alkoholiühiku päevas.
  
• Igasse nädalasse peaks jääma vähemalt 3 täielikult alkoholivaba päeva
  

• Kui naine ei loobu raseduse ja imetamise ajal alkoholist, kahjustab ta veel sündimata last või äsja sündinud imikut. Esimesel juhul jõuab alkohol ema verega otse lootesse ning lootel tekivad tüüpilised alkoholist tingitud väärarengud ja vaimsed häired. Teisel juhul jõuab alkohol lapseni emapiima kaudu ning imikul võib tekkida tõsine alkoholimürgistus.
  
• Loote alkoholisündroom tähendab näiteks alakaalulisust, vaimset alaarengut ning tähelepanu ja käitumise häireid.
  
• Vaimse arengu ja käitumise puudujäägid tekivad ka nendel lastel, kelle emad joovad raseduse ajal pealtnäha mõõdukalt, keskmiselt 7–10 ühikut nädalas.
  

Alkohol ja rinnaga toitmine

• Alkoholi sisaldus rinnapiimas saavutab maksimumi 30–60 minuti jooksul pärast joomist (või kuni 90 minuti pärast, kui on ka söödud) ning hakkab siis vähehaaval langema .
  
• Ühe alkoholiühiku eemaldamiseks rinnapiimast kulub naise organismil umbes kaks-kolm tundi. Rinna tühjakspumpamisest kohe pärast joomist pole kasu. Ka juurdetekkiv piim sisaldab alkoholi, kuni naise organism pole jõudnud seda lagundada.
  
• Uuringud näitavad, et ka vähesest alkoholist tingitud väikese alkoholisisaldusega rinnapiim mõjutab last negatiivselt.
  

Alkohol ja alaealised

• 47% inimestest, kes alustasid joomisega enne 14. aastaseks saamist, saavad hilisemas elus alkoholisõltlased.
  
• Pärast 21. eluaastat alkoholi joomist alustanutest saavad sõltlased vaid 9%.
  

• Alkohol häirib organismi normaalset hormooniproduktsiooni, nii pidurdub kasvuhormooni tootmine ja keha jääb kängu.
  
• Igapäevatoiduga saadav kaltsium ei imendu korralikult, tekib luude hõrenemine ja hambad lagunevad.
  
• Poistel väheneb meessuguhormoonide hulk, ilmneb munandite kõhetumine ja tekivad erektsioonihäired.
  
• Poistel suureneb ka naissuguhormoonide osakaal, mis tingib karvakasvu vähenemise ja naiste tüüpi rasvaladestumise. Teisisõnu – rinnad võivad kosuma hakata.
  
• Tüdrukutel väheneb naissuguhormoonide tootmine, tekivad menstruaaltsükli häired ja suureneb meessuguhormoonide osakaal. See tingib keha ja hääle mehelikuks muutumise.
  

• Alaealiste organismi alkoholitaluvus on väiksem, seepärast tekib ka alkoholimürgistus palju kergemini.
  
• Purjuspäi tehakse asju, mida muidu mingil juhul ei tehtaks:  minnakse tülli oma sõprade või kallimaga, satutakse kaklustesse või rikutakse seadusi.
  
• Ollakse suurema tõenäosusega kaitsmata vahekorras, mistõttu võib nakatuda suguhaigustesse, HIVi või jääda rasedaks.