7. klassi kokanduse kokkuvõte (0)

Öeldakse, et valk on elu alus. Valguga on seotud kõik elulised protsessid, ka kasvamine. Valk ehk proteiin koosneb aminohappe jääkidest, mida on meie organismis kokku 20. Aminohapped omakorda jaotatakse asendatavateks ja asendamatuteks aminnohapeteks. Asendatavaid aminohappeid sünteesib organism ise, asendamatuid aminohappeid peame saama toidust mida sööme. Täisväärtuslik valk on valk, mis sisaldab kõiki asendamatuid aminohappeid inimesele vajalikus koguses. Loomses valgus on asendamatuid aminohappeid rohkem kui taimses valgus. Loomse valgu saame kätte süües kala, liha, piima ja ka muna. Parimaks taimsete valkude allikaks on teraviljad . Kehavalgud lagunevad ja uuenevad pidevalt. Kui su toidus on liiga palju valku, toodab organism sellest energiat.
Süsivesikud on toitumis ahela esimene lüli. Peaaegu kõik süsivesikud on pärilt taimedelt. Erandiks on piimast saadav laktoos . Süsivesikud annavad kehale jõudu, pannes inimkeha liikuma, täpselt nagu paneb bensiin liikuma auto. Süsivesikud jagunevad kahte rühma: liit-, ja lihtsüsivesikud. Lihtsüsivesikutest eraldub seedimise käigus energia kiiremini kui liitsüsivesikutest. Süües liitsüsivesikuid püsib täis kõhu tunne kauem, sest glükoos eraldub liitsüsivesikutest aeglasemalt. Seega on lihtsüsivesikude head, kui on vaja ruttu energiat saada. Meie igapäevane toit sisaldab kolme liiki süsivesikuid: glükoos, kiudained ja tärklis. Glükoos on kõige väiksem osa millest organism suudab energiat toota. Glükoosi ehk veresuhkru tase organismis peab vastama normile. Liiga madal võil liiga kõrge veresuhkur ohustab organismi. Glükoosi taseme reguleerimisega organismis tegeleb kõhunääre mis toodab insuliini. Kui toit sisaldab liiga palju lihtsüsivesikuid võib see kõhunäärme üle koormata. Selle tagajärjel võib inimene haigestuda diabeeti, suhkruhaigusesse. Tärklis on liitsüsivesik mida sisaldavad kõige enam teraviljad ja mugulviljad . Tärklist on raskem seedida mistõttu eraldub energia organismi pikkamööda. Kiudained on nii keerulise koostisega, et organism ei suudagi neid täielikult seedida. Kiudained soodustavad kolesterooli väljumist organismist ning hoiab normis veresuhkru sisaldust. Kiudainete rikas toit tugevdab südant ja seob rasvu, aidates inimestel kaalust alla võtta. Rafineeritud ehk keemilisel teel puhastatud toiduaineid peak meie toidus olema võimalikult vähe. Rafineeritud toodete toiteväärtus on madalam kui rafineerimata toitainetel. Normaalseks energiavajaduseks päevas loetakse 2000 kcal .
Rasvadel ehk lipiididel on organismis täita tähtis osa. Nad annavad energiat ning neis lahustuvad vitamiinid . Samuti sõltub rasvadest meie keharakkud olukord. Rasvad jagunevad kahte liiki: Küllastatud ja küllastumatud. Küllastumatud rasvhapped jagunevad omakorda mono - ja polüküllastumata rasvhapeteks. Täpsemalt on need taimsed rasvad ehk õlid mis esinevad vedelas olekus. Oluline on eeslistada taimse päritoluga rasvu. Hüdrogeenitud taimerasvad on keemiliselt teel tahkeks muudetud. Transrasvad soodustavad südame-veresoonkonna haiguste riski ja tõstavad kolesterooli taset veres. Seega pole inimesel neid rasvu tegelikult üldse vaja. Kolesterooli taseme alandamiseks verest tuleb vähendada küllastunud rasvhapete tarbimist. Kahte rasvhapet 40-st ei sünteesi organism ise, seega tuleb neid saada toidust. Asendamatud on omega -3 ja omega-6 rasvhapped mis on vajalikud rakustruktuuride ehiamiseks. Onnetuseks saab organism siiski rohkem omega-6 rasvhappeid mille pärast peame sööma rohkem seemneid, pähkleid ja kala.
Mineraalained on organismi normaalseks elutegevuseks sama vajalikud kui vitamiinid . Kuna organism ise ei ole suuteline sünteesima mitte ühtegi mineraali tuleb meil neid ise toidust saada. Inimese põhiline mineraalide allikas on tasakaalustatud tahke ja vedel segatoit. Mineraalide piisav kogus organismis aitab vältida haigestumist. Erinevad mineraalained ei suuda teineteist asendada ja tarbides neid liiga suurtes kogustes on nad organismile toksilised. Selle tagajärjel võivad tekkida erinevad haigused. Mineraalainete omastumist võib taskistada liigne kohvi joomine, alkoholi tarbimine suurtes kogustes ja suitsetamine.
Vitamiine on mikrotoitained, mida vajama vaid väikestes kogustes. Siiski on nad olulised tegurid meie organismis toimuvates biokeemilistes protsessides nagu kasvamine, seedimine ja ainevahetus . vitamiin võib olla loomse või taimse päritoluga. Täpselt nagu mineraalaineidgi ei suuda organism vitamiine ise sünteesida. Paljud tooted on kaotanud oma vitamiini sisalduse keemiliste töötlusprotsesside käigus nagu rafineerimine . Vitamiinide liigtarbimine võib kahjustada tervist. Üks vitamiin ei suuda asendada teist, seega tuleb toituda mitmekesiselt. vitamiinid saab jaotada kahte rühma: vesilahustuvad ja rasvlahustuvad. Rasvlahustuvaid vitamiine leidub maksas, seapekis kui ka pähklites ja rafineerimata toiduõlides. Vesilahustuvaid rasvu leidub lahjas loomalihas, kaunviljades ning piimatoodetes. C vitamiin tugevdab immuunsüsteemi.
Vesi on vajalik kogu organismi toimimiseks. Vett on vaja hapniku ja toitainete transportimiseks kehas. Samuti aitab vesi organismil vabaneda jääkainetest. Vee taset organismis peab hoidma tasakaalus, kõik mis kaotatud tuleb teha tasa. Põhiskogus vett saadakse toiduga. Puast vett on soovitatav tarbida ligikaudu üks liiter päevas. Janu tekib inimesel siis kui organismis ei ole piisavalt vett. Pidev üleliigne vee tarbimine koormab südant ja neerusid.
Põhitoitaineteks loetakse valke, rasvu, süsivesikuid ja kiudaineid. Kui neid saada õigetes kogustes püsib organism terve. Valke saadakse munast , kalast, piimatoodetest kui ka lihast. Rasvu sisaldavad või, juust, pekk , liha, aga ka pähklid ning erinevat sort seemned. Süsivesikuid saab kõigest mis on magus, näiteks puuviljadest ( Fruktoos ) kui ka kartulist, riisist või teraviljatoodetest. Kiudaineid, mida nimetatakse ka organismi sisemisteks käsnadeks saame me süües kõikvõimalike teraviljatooteid. Kiudaineid sisaldavad ainult taimed.
Kasutatud kirjandus:
„ Targalt toitudes terveks“ Aive Luigela
„Vitamiinid“ Urmas Kokassaar , Mihkel Zilmer
„Mineraalained“ Urmas Kokassaar, Mihkel Zilmer
http://www.toitumisnoustaja.co m
2