Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Bioloogia kordamisküsimused aasta kontrolltööks (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mille poolest on erilised erütrotsüüdid?
  • Mis reguleerib hingamist?
  • Mis on sisenõrenäärmed hormoonid?
  • Millistest osadest koosneb rakutsükkel?
  • Kui pikk on rasedus?
  • Kus toimub viljastumine?
  • Millal arenevad lootekestad ja miks neid vaja on?
  • Millised need on?
  • Millise lootelise arengu etapil tekivad lootelehed?
  • Kuidas jaguneb inimese närvisüsteem?
  • Mis on sünaps Mis seal toimub ja mille abil?
  • Mis on homöostaas?
  • Mis on glükogeen?
  • Kust ja millises järjekorras?
  • Kust saavad lihased energiat?
  • Mitu liitrit on inimese kehas verd?

Bioloogia kordamisküsimused aasta kontrolltööks
  • Inimese süstemaatiline kuuluvus
    RIIK – loomariik
    HÕIMKOND – keelikloomad
    KLASS – imetajad
    SELTS – primaadid
    SUGUKOND – inimlased
    PEREKOND – inimene
    LIIK – homo sapiens sapiens.
  • Inimese üldtunnused (põhilised)
    • Kahel jalal sirge seljaga kõndija
    • Artikuleeritud kõne
    • Kirjaoskus
    • Usk
    • Puudub innaaeg
    • Suur aju
    • Püsisoojane temperatuuri vahemik normaalselt 36-37 kraadi
    • Sotsiaalne eluviis (perekonnasuhted)

  • Nimeta inimese koed koos alamkudedega
    • Lihaskude – silelihaskude , vöötlihaskude, südamelihaskude
    • Sidekude – veri , luu- ja kõhrkude, rasvkude
    • Närvikude
    • Epiteelkude

  • Vere ülesanded (6tk) / Vererakkude ülesanded
    • Transport – hormoonid, hapnik, antikehad
    • Stabiilse sisekeskkonna e. Homöostaasi tagamine
    • Organismi kaitse – haigustekitajate hävitamine




  • Vere koostis
    • Vere plasma – vesi, valgud, lipiidid , süsivesikud
    • Vererakud – erütrotsüüdid
    • Leukotsüüdid, trombotsüüdid

  • Mille poolest on erilised erütrotsüüdid? (2tk)

  • Mis reguleerib hingamist?
    Piklikaju - Hingamisliigutusi juhib peaajus (piklikus ajus) asuv närvikeskus, mida nimetatakse hingamiskeskuseks.
  • Kirjelda toidu liikumise teekonda ( kus mis toimub?)
    • Suuõõs – toidu peenestamine, segamine (keel), maitsmine , algab toidu seedimine
    • Neel ja söögitoru – Neelamisel suleb kõrikaane kõhr auromaatselt kõri ning allaneelatud toit ei satu hingetorru. Söögitoru limaskesta näärmed eritavad lima ja kergendavad toidu liikumist makku. Toit liigub söögitorus edasi tänu söögitoru seinte lainelistele liigutustele.
    • Magu – toidu segamine, toidu soojendamine .
    • Peensool – toitainete imendumine verre. Kaksteistsõrmiksool – valkude, rasvade, suhkrute lagundamine.

    -Maks – toodab sappi, mis aitab seedida rasvu.
    -Kõhunääre – Suhkrute ja valkude seedimine.
    -Jämesool – seedimata toidujäägid, toitainete imendumine verre.
  • Mis on sisenõrenäärmed – hormoonid?
    .. ehk endokriinsed näärmed, sünteerivad hormoone otse verre.
    Hormoonid reguleerivad ainevahetust, organismi talitlust ja protsesse.
    • Humoraalne NS-i regulatsioon
    • Ajuripats ehk hüpofüüs – kasvuhormooni teise hormooni sisenõrenäärme kontrolliks
    • Käbikeha – ööpäevased rütmid
    • Kilpnääre – türoksiin -> kontrollib ainevahetust ja erutusprotsesse
    • Neerupealised – valmistab keha ette füüsiliseks tegevuseks
    • Kõhunääre – insuliin ja glükagoon
    • Sugunäärmed – Mehe munandid -> testosteroon -> teisesed sugutunnused

    Naise munasarjad -> östrogeen -> teisesed sugutunnused
  • Erituselundkonna elundid ja nende eritised
    • Nahk – higi, vesi -> soolad , kusiaine
    • Kopsud – vesi, süsihappegaas
    • Soolestiktahked jääkained -> eemaldub vesi
    • Neerud – uriin -> vee ja soolade sisalduse reguleerimine

  • Glükoosi lagundamine
    • Glükolüüs – toimub tsütoplasmavõrgustikus
    • Tsitraaditsükkel – mitokonder -> süsihappegaas ja NADPH2
    • Hingamisahela reaktsioonid – mitokonder, väljub 36ATP molekuli

  • Mitoosi ja meioosi võrdlus
    MITOOS
    MEIOOS
    Ristsiire
    olemas
    Tütarrakud
    Identsed
    erinevad
    Faasid
    4
    8
    Tütarrakke
    2
    4
    Mõlemad on raku jagunemised
    Faasid on sarnased
  • Kirjelda mitoosi faase
    • Profaas – kromosoomide ristsiire, tuumamembraanid lagundatakse
    • Metafaas – Kromosoomid liiguvad ekvatoriaaltasandile
    • Anafaas – kromosoomid
    • Telofaas – Moodustub kaks tütarrakku

  • Millistest osadest koosneb rakutsükkel?
    Interfaas | mitoos
  • Kui pikk on rasedus?
    37-42 nädalat
  • Kus toimub viljastumine ?
    Munajuha laienenud osas
  • Kirjelda spermatogeneesi ja ovogeneesi
    • Spermatogoonist tekib meioosi teel neli spermi munandites, väänilistes seemnetorudes.
    • Ovogoonist tekib 1 munarakk meioos teel munasarjades

  • Võrdle spermi ja munarakku
    SPERM
    MUNARAKK
    Toitained
    Vähe
    Palju
    Liikumine
    Viburi abil
    Ei saa liikuda
    Suurus
    Väike
    Suur
    Kestad
    Ei ole
    Mitu
    23 kromosoomi
    Mõlemad on sugurakud
    Haploidsed rakud
    Arenevad meioosi teel
  • Millal arenevad lootekestad ja miks neid vaja on? Millised need on?
    • Põisloode
    • 7 päeva pärast arenevad välja
    • Arenevad ajutised organid
    • 1)kusekott -> nabaväet

    2)vesikest -> lootevesi
    3)irdkest-> platsenta (lootepoolne)
  • Lootevee ja platsenta ülesanded
    • Lootevesi – kaitsta põrutuste, külma, veekaotuse, raskusjõu eest. Kaaluta olek – urineerimiskeskkonnaks.
    • Platsenta – tagab ainevahetuse, toodab hormoone, varustab antikehadega.

  • Teratogeenid
    .. on loodet kahjustavad geenid .
    • Füüsikalised – ultrakiirgus
    • Bioloogilised – pärilikud haigused, punetised , leetrid
    • Keemilised – ravimid , alkohol , narkootikumid

  • Millise lootelise arengu etapil tekivad lootelehed ?
    Karikloote etapil arenevad välja lootelehed -> püsivad organid
  • Vaegmoone , täismoone, otsene areng.
    Valmik -> muna -> vastne ->> Vaegmoone ( rohutirts , kiil )
    Valmik -> muna -> vastne -> nukk ->> Täismoone ( liblikad , kärbsed)
    Otsene areng – imetajad, linnud , roomajad . (järglane on kohe samasugune nagu ema)
  • Kuidas jaguneb inimese närvisüsteem?
    • Kesknärvisüsteem

    Peaaju : Suuraju – nägemine, kuulmine, mõtlemine, haistmine.
    Väikeaju – ööpäevased rütmid.
    Piklikaju – hingamise regulatsioon süsihappegaasi sisalduse alusel vees.
  • Mis on sünaps? Mis seal toimub ja mille abil?
    Koht, kus impulss kandub edasi ühe närviraku neuriidilt teise närviraku dendriidile mediaatorite abil.
    Neuriit dendriit
  • Mälu liigid

  • Mis on homöostaas?
    Homöostaas on stabiilse sisekeskkonna hoidmine.
  • Maksa roll homöostaasis
    • Veresuhkru reguleerija – glükogeeni varunduspaik maksas
    • Aminohapete sisalduse kontroll
    • Hormoonide lagundamine
    • Kahjulike ainete lagundamine – alkohol , narkootikumid jne.
    • Vanade punaliblede lagundamine
    • Vitamiinide varu säilitamine – A ja B vitamiin
    • Sapi tootmine – sapp on rasva lahtilööv
    • Rasvade sisalduse kontroll – maksa teha on kolestorooli ainevahetus

  • Mis on glükogeen?
    Glükogeen on glükoosi jääk ehk varusüsivesik.
  • Suitsetamise kahjulikkus (6tk)
    • Energiahulk väheneb
    • Keskendumisvõime väheneb
    • Sportlike võimete langus
    • Kopsuvähk
    • Trombid, insult , infarkt
    • Potentsi langus
    • Pidev köha, bronhiit

  • Energiabilanss inimesel. Kust ja millises järjekorras?

  • Kust saavad lihased energiat?
    Lihastel on 3ATP allikat :
    • ATP varu, mis on lihastes (3. Sekundiks)
    • ATP varu, mis tekib glükolüüsi käigus (60. Sekundiks)
    • ATP, mis sünteesitakse aeroobsel hingamisel.

  • Mis on neuron ?
    Neuron on närvirakk. Kannab edasi närviimpulsse.
  • Mitu liitrit on inimese kehas verd?
    5 – 7 liitrit.
  • Lihaskoe ülesanded
    Organismi liikumine, emotsioonid .
  • Rasvkoe ülesanded
    • Varuainete kogumine
    • Kehavõõraste ainete talletamine
    • Pehmendab lööke
    • Hoiab organeid paigal

  • Epiteelkoe ülesanded
    • Katab organeid
    • Kaitseb vigastuste, nakkuste jt väliskeskkonna kahjulike mõjude eest
    • Kaitseb veekaotuse eest
    • Ainevahetus organismi ja väliskeskkonna vahel.

  • Luu- ja kõhrkoe ülesanded
    • Moodustab tugistruktuure
    • Muudab luud jäigaks ja tugevaks
    • Vererakkude tootmine.

  • Bioloogia kordamisküsimused aasta kontrolltööks #1 Bioloogia kordamisküsimused aasta kontrolltööks #2 Bioloogia kordamisküsimused aasta kontrolltööks #3 Bioloogia kordamisküsimused aasta kontrolltööks #4 Bioloogia kordamisküsimused aasta kontrolltööks #5
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-07-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor h1ndrekpost Õppematerjali autor
    käsitleb kogu 11. klassi läbitud materjali

    Sarnased õppematerjalid

    Inimese süstemaatiline kuuluvus
    4
    docx

    Inimese süstemaatiline kuuluvus

    1. Inimese süstemaatiline kuuluvus: Riik ­ loomriik Hõimkond- keelikloomad Klass- imetajad Selts primaadid Sugukond- inimlased Perekond- inimlased Liik- tarkinimene ehk homosapiens 2. Inimese põhilised tunnused: · Artikulaarne kõne · Kahel jalal püstine kõnd · Oskus valmistada tööriistu · Usk · Sotsiaalne eluviis · Suur aju · segatoit 3. Inimese koed ja alamkoed (ül ka): · Lihaskude- sile- ei kontrolli, ei kinnitu luudele, aeglased ja ei väsi Vööt- kiired, väsivad kiiresti, kinnituvad luudele, kontrollitav Südamelihaskude-kiired, ei väsi. Ül: liikumist võimaldav funktsioon · Sidekude ­ veri -rasvkude -luu ja kõhrkude Ül: annab kuju, kaitseb, liikumist võimaldab · Närvikude- koosneb närvirakkudest, ühesuunaline liiklus Ül: info edasikandmine ja summutamine närvi impulsside abil, seob organism ühtseks t

    Inimese õpetus
    BIOLOOGIA-fotosüntees-paljunemine-areng
    17
    rtf

    BIOLOOGIA: fotosüntees, paljunemine, areng

    *Samal ajal fotosünteesivad organismid ka vabastavad CO2 hingamise ja lagunemise käigus. *Ebaharilikes tingimustes võivad taimed õhku eraldada sama palju või isegi rohkem CO2, kui sealt eemaldatakse. Õp lk 20, osa 4.1 *Fossiilsete kütuste (nafta, kivi- ja pruunsüsi, maagaas) põletamisel saadavad inimesed atmosfääri süsiniku, mis sealt miljoneid aastaid tagasi fotosünteesijate poolt välja korjati. *CO2 hulk atmosfääris änapäevaö 0.039%, see on järsult tõusnud viimase 100 aasta jooksul. Puu kasvab- mõlemat (võetakse ja eraldatakse) CO2 Puu kõduneb- eraldub Põlevkivi kasutatakse elektri tootmiseks- eraldub Vulkaan purskab- eraldub Surnud organismid vajuvad merepõhja- Puitu kasutatakse kütteks- eraldub Puitu kasutatakse majade ehitamiseks ­ väheneb, sest co2 seotakse puidu sisse ja see jääbki majasisse Mets põleb- eraldub Fotosüntees sõltub: * Valguse tugevusest. Alates teatud valguse intensiivsusest on fotosünteesi kiirus püsiv.

    Bioloogia
    Bioloogia - Paljunemine
    3
    doc

    Bioloogia - Paljunemine

    Bioloogia - Paljunemine 1) Selgita paljunemise mõistet - Paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. 2) Iseloomusta mittesugulist ja sugulist paljunemist, too näiteid. Mittesuguline ­ kõige lihtsam paljunemine (Prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad). Uus organism pärineb ainult ühest vanemast, seega on ka pärilik info ainult ühelt vanemalt. Suguline paljunemine (nt inimene, koer jne) - Õistaimedel ja enamikul loomadel. Sugurakkude (gameetide) tuumade ühinemisel (viljastumisel) moodustunud sügoodist areneb uus isend. Emasgameediks on munarakk, isasgameediks aga seemnerakk ehk sperm. Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed lootestaadiumid, mille käigus eristuvad koed ja organid. 3) Kuidas jaotatakse mittesugulist paljunemist? Vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne); Eoseline paljunemine. 4) Selgita erinevaid vegetatiivse paljunemise võimalusi ja too näiteid. · Pooldumine

    Bioloogia
    11 klassi bioloogia konspekt
    17
    docx

    11.klassi bioloogia konspekt

    Ül 1. Pilt on eraldi vihikus. Ül 2 A) Vesi ­ see ei ole ainurakne biomolekul B) DNA ­ see on teiste valikute koostis C) C ­ Hüljes ­ ainus püsisoojane Ül 3 Organismi t on piisav ja ei sõltu välistemperatuurist Ül 5 A) Kastanimuna moodustub sugulisel teel. B) Pärilikkuse kandjateks on kromosoomid, mis sisaldavad geene. C) Viirused on elus ja eluta looduse piirimail olevad. Ül 6 Hingamine 1.2 Elu organiseerituse tasemed Molekurlaarne tasand ­ molekulaar bioloogia uurib elu molekulaarsel tasandil. Rakuline tasand : Eeltuumne rakk ehk prokarüootne ­ puudub piiritletud tuum nt bakter. Eukarüootne rakk ­ on olemas piiritletud tuum nt taime-, loomne-, seenerakk. Teadusharu mis uurib rakke on tsütoloogia. Uurib ehitust ja talitust. KUDE Rakud moodustavad kudesid · Närvikude · Sidekude · Epiteelkude · Lihaskude Taime koeliigid · Kattekude · Tugikude · Juhtkude · Põhikude

    Bioloogia
    Paljunemine ja areng
    12
    doc

    Paljunemine ja areng

    Paljunemine ja areng Mitoos Rakutsükkel on raku eluring ühest rakujagunemisest teise rakujagunemise lõpuni Mitoos on päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Mitoos toimub kõigis keharakkudes ning jaguneb kaheks: 1. Karüokinees – tuuma jagunemine 2. tsütokinees – tsütoplasma jagunemine Inimese kehas on 46 kromosoomi. Kromotiidid on ühendatud tsentromeetri abil. Üks kromotiid koosneb ühest DNA molekulist. Replikatsioon on koopia valmistamine olemasolevast DNA-ahelast. Kui DNA replikatsiooni käigus tekkinud vigu ei suuda ensüümid parandada, siis tekivad mutatsioonid. Mitoosi faasid: 1. Interfaas → selgelt näha rakutuum, aga mitte kromosoomid → DNA replikatsioon → tsentrisoomid kahekordistuvad → suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv → ATP süntees 2. profaas (ettevalmistav faas) → on näha kromosoomid (keerduvad kokku)

    Bioloogia
    Inimese anatoomia
    7
    docx

    Inimese anatoomia

    Bioloogia arvestus Rakud ja koed: Rakk on organismi väikseim ehituslik ja talituslik üksus, millel esinevad kõik elu tunnused. Hulkrakses organismis sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. Koetüübid: -Närvikude -Sidekude -Lihaskude -Epiteelkude Nahk: Naha ülesanded: 1)Kaitseb (väliste vigastuste, haigustekitajate, kiirguste, veekao eest) 2)Sünteesib erinevaid ühendeid 3)Säilitab kehatemperatuuri 4)Meeleelund 5)Eritusorgan Nahas sünteesitakse D-vitamiini. D-vitamiin on väga vajalik luude ja hammaste jaoks, kaltsiumi imendumisel, vere hüübimisel. Nahk säilitab kehatemperatuuri-nahas on hulgaliselt väikeseid veresooni ja kapillaare. Kui õhutemperatuur langeb, siis veresooned ahenevad. Kui õhutemperatuur tõuseb, siis veresooned laienevad. Läbi naha vabaneb inimene mitmesugustest

    Inimene
    Rakedusbioloogia ning biotehnoloogia-Inimese anatoomia
    11
    doc

    Rakedusbioloogia ning biotehnoloogia. Inimese anatoomia

    raviks ( 1928) J. Watsoni ja F. Crick avastavad DNA geneetilise struktuuri seaduspärasused (1953) Esimene keharakkude (somaatilised rakud) liitmisel saadud hübridoom ( 1965) Esimese transgeense imetaja, hiire, loomine (1981) Turule lubatakse esimene GMO organism (1994) Sünnib esimene tuumkloonimise teel saadud imetaja (1997) 2. Mida mõistetakse rakendusbioloogia all ja mida biotehnoloogia all? Rakendusbioloogia ­ seisneb, bioloogia haruteaduse poolt avastatu praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ja teostamises. Biotehnoloogia ­ bioloogiliste protsesside rakendamisel põhinev põhinev tehnoloogia mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muutmiseks. 3. Too neli näidet koos selgitustega, kus inimene kasutab biotehnoloogilisi rakendusi. a) Toiduainetööstuses hapendatakse piimhappebakterite abil kurki, kapsast, piima. Juustusortides kasutatakse hallitusseeni.

    Bioloogia
    Bioloogia konspekt riigieksamiks
    24
    docx

    Bioloogia konspekt riigieksamiks

    Mutageenid ­ mutatsioone tekitavad keskkonnategurid (nt.kiirgused, viirused, tugevad happed jne) Kantserogeenid ­ tegurid, mis kutsuvad esile vähktõve tekke Mittepärilik: · Modifikatsiooniline muutlikus ­ keskkonnatingimustest tulenevad fenotüübiliste tunnuste varieerumised Geenifond ­ liigi või populatsiooni kõigi geenide ja nende erivormide (alleelide) kogum, populatsiooni kõigi isendite genotüüp 7 Rakendusbioloogia Rakendusbioloogia seisneb bioloogia haruteaduste poolt avastatud praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises. Loius Pasteur ­ pastoriseerimine, marutõve vaktsiin Alexander Flemming ­ avastas antibiootikumi (penitsiliin) Fundamentaalteadus ­ püüab välja selgitada loodusseadusi Biotehnoloogia ­ rakendusbioloogia valdkond, kus kasutatakse organisme, et toota inimesele vajalikke aineid. Peamiselt bakterit, seened, geneetiliselt muundatud taimed ja loomad.

    Bioloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun