Põlevkivi (0)

1 Hindamata

SISUKORD

Põlevkivi …………………………………………………………………………………………………………………………2-3

Põlevkivitooted……………………………………………………………………………………………………………….3

Põlevkivituhk…………………………………………………………………………………………………………………..4

Põlevkivitööstus……………………………………………………………………………………………………………..5
PÕLEVKIVI
Põlevkivi, kollaks kuni peaaegu must settekivim , mis sisaldab peamiselt veekogude madalamatest organismidest pärinevat (akvageenset) vesinikurikast orgaanilist ainet gerogeeni. Termiliselt lagunedes annab kerogeen suure õlisaagise (hrl. üle 20%), kergetes orgaanilistes lahustites lahustub ta vähe (hrl. alla 20%). Peale orgaanilise aine sisaldab põlevkivi mineraal aineid (40-80%) ja vett(10-30%); kütteväärtus 5.20 MJ/kg ehk 1200-4800 kcal /kg. Põlevkivi muundumisaste ei ületa hrl. nn. pika leegiga kivisöe muundumisastet. vanimad põlevkivi maardlad moodustasid 450-500 mln. Aastat tagasi (Eesti-Siberi kirdeosa p-d), on ka uusaegkonna lademeid (nt. USA Greeni Riveri p.). Erinevalt naftast on põlevkivi maailmas jaotunud suhteliselt ühtlaselt, teda on leitud ligi 100 riigi maaalalt. Suurimad varud on USA-s, Brasiilias, endistel NSV liidu aladel, Hiinas ja Austraalias. Piirkonniti on põlevkivi omadused väga erinevad. Eestis ning Leningradi , Pihkva ja Novgorodi oblastis leiduv põlevkivi moodustab maardla, mis ulatub Läänemerest Volhovi jõeni ja Soome lahest Lämmijärveni. Põlevkivikihid paiknevad seal vaheldumisi lubjakihiga, põlevkihtide kogupaksus on suurim (u. 3m) Kohtla-järve ümbruses.Kukersiit on parimad põlevkiviliike orgaanilise aine sisalduse(30-35%) ja suure õlisaagise (20-25%) poolest. Põlevkivi orgaaniline aine , kerogeen, on kõrgmolekulaarne polüfunktsionaalne orgaaniline aine, mis peale süsinuku ja vesiniku sisaldab ka hapnikku, väävlit ja lämmastiku. Vesinukurikkamaid kerogeene uttes saab rohkem õli, aga suur heteroaatomi- sisaldus vähendab õlisaagist (u. 20-30%). Põlevkiviõlis sisalduvas väävli- ja lämmastikuühendid raskendavad selle töötlemist ja kasutamist. Põlevkivi mineraalaine koosneb peamiselt karbonaatidest, alumosiilikaatidset ja kvartsist, vähem leidub püriitsi, kipsi, apatiiti jmt. mineraali. Põlevkivis võivad kontsentreeruda mõningad haruldased ja hajusad elemendid (nt. U, Mo, V, Re, Ge ja Be). Põlevkivi tootmisel rakendub peal- ja allmaakaevandamist (*karjäär, * kamberkaevandamine ). Enne tarbimist põlevkivi vajaduse korral rikastatakse: kaevandatud põlevkivi ja aheraine segust (mäemassist) kõrvaldatakse aheraine. Seda tehakse käsitsi (laavades kaevandamise korral ) või rikastusvabrikus (kamberkaevandamise korral). Vabrikus rikastatakse põlevkivi pulseerivas veejoas või jahvatatud magnetiidi suspensioonis, kus aheraine vajub põhja ja põlevkivi kerkib pinnale. Rikastamisel saadakse mäemassist kontsentraat . 1991 aastal kaevandati Eestis 19,0 mln tonni põlevkivi. Peenemat fraktsiooni kasutatakse kohaliku kütusena, tükk-kivi termilisteks töötlemisteks. Tähtsaim termiline menetlus on utmine ehk poolkoksistamine, selle põhieesmärk on õli saamine; kõrvalsaadustest tekivad gaas , uttevesi ja poolkoks . Uttesaaduste saagis ja koostis sõltuvad lähtekivi koostisest ja utteagregaaditüübist. Kukersiiti töödeldakse peamiselt uttegeneraatoreis. Laboratoorese utteõliga võrreldes on generaatoris saadava õli saagia mõnevõrra väiksem (15-17% põlevkivist), ta sisaldab ka vähem(2-3%)bensiinfraktsioon. Kukersiidi utteõli on keeruline segu, mis kooseb küllastunud ja küllastumata atsüklilisest ja nafteensetest süsivesikutest, aromaatsetest süsivesnikest, fenoolidest ja ketoonidest, temas on vähesel määral karboksüülhappeid, eetreid ning väävlit, lämmastiku jmt. elementi sisaldavaid ühendeid. Utteõli iseloomustab suur fenoolide ja l-alkaanide sisaldust.
Põlevkiviõlist saadakse mitmesuguseid aineid ja preparaate. Generaatorigaasi põhikomponendid on lämmastik ja süsinikdioksiid; ta sisaldab ka süsinikoksiidi, küllastunud ja küllastumata süsivesinike, vesiniku, hapniku, vesiniksulfiidi ja gaasbensiini. Generaatorigaasi kütteväärtus on madal. Varem kasutati põlevkivi gaasistamiseks ( majapidamisgaasi tootmisel) koksiahjude eeskujul ehitamiseks kamberahje, kus suurem osa põlevkiviõlist lagunes . Kamberahjugaas erineb generaatorigaasist suurema põlevkomponentide sisalduse ja kütteväärtuse poolest. Kamberahjudes põlevkivi töödeldes tekkib mitmesuguseid kõrvalsaadusi, nt. palju aromaatseid ühendeid sisaldav kamberahjutõrv ja gaasbensiin. Põlevkivi termilisel töötlemisel tekkivast utteveest eraldatakse väärtuslike keemiatooraineid, kahealuselisi fenoole.
PÕLEVKIVITOOTED
Põlevkivitooted on põlevkivi töötlemise, eeskätt utmise saadused ning nendest keemilise sünteesi teel toodetud ained ja preparaadid . Eesti põlevkivitööstuse tähtsaimad tooted on kütteõli, puiduimmutusõli, mullaerosioonivastane preparaat, õlikoks, kleepe - ja tihendusmastiksid, parkained , fenoolid, liimid , lakid, kummi modifikaatorid, nafta puuraukude tihendusmaterjalid, teedeehituses kasutatav õli ning bituumen . Viimast kasutatakse laialdaselt katusekatte rullmaterjalide tootmisel. Põlevkivi põletamisel tekkivat tuhka kasutatakse ehitusmaterjalide (tsemendi) tootmiseks ja happeliste muldade neutraliseerimiseks.
PÕLEVKIVITUHK
Põlevkivituhk, põlevkivi põletamisel tekkiv mineraalne jääk. Eestis saadakse seda peamiselt tolmustatud põlevkivist. Tolmküttekollete tuha jämedam osa langeb koldetuhana kolde põhja, ülejäänu väljub koldest lendtuhana koos põlemisgaasidega ning see eraldatakse nendest tuhapüüdureis enne korstnasse jõudmist. Lendtuhk koosneb tsemendimineraalidest, lubjast, kipsist ning räni- alumiiniumi- ja rauaühendite amorfsest segust. Põlevkivi jaotatakse 3 fraktsiooni: jämedaks, peeneks ehk kestmiseks ja ülipeeneks. Lubjarikast jäme- ja peenfraktsiooni segust saadakse mull- ja raskepetooni, peenfraktsioonist kukermiiti ja kukermiittsementi ning seda kasutatakse ka asfaltbetoonis fillerina, ülipeefraktsiooni tarvitatakse p-portlanttsemendi tootmiseks. Põlevkivituhka kasutatakse ka silikaattelliste tootmisel lubja aseainena, pinnase stabiliseerimiseks, superfosfaadi neutraliseerimiseks, happeliste muldade lupjamiseks jm. Põlevkivituhka on saadud umbes 10 mln tonni aastas, umbes1/3 sellest on suudetud utiliseerida.
PÕLEVKIVITÖÖSTUS
Põlevkivitööstus, tööstus, mis kaevandab ja muundab põlevkivi üldkasutatavaiks energiakandureiks ( elekter , soojus ), valmistab põhiliselt keemiatooteid (nt. lakke , fenooli) ja ehitusmaterjale (nt. side- ja täiteained ehitusdetailile). Põlevkivitööstus tekkis mitmel pool 19.saj., praeguseks on ta nt. Prantsusmaal, Austraalias, Suurbritannias, Šotimaal, Saksamaal ja Rootsis hääbunud. 1990. Aastal toodeti Eestis põlevkivi 20mln tonni, Hiinas umbes 10 mln tonni ja Venemaal 4 mln tonni. Eesti põlevkivitööstus põhineb kukersiidi kasutamisel . Eesti põlevkivitööstuse rajamise 1916. Aastal põhjustas I maailmasõja aegne kütusekriis. Kiirem oli põlevkivitööstuse areng 1934-1940 (põlevkivi utmine ja uttesaaduse töötlemine), 1946- 1956 (majapidamisgaasi ja kütteõli tootmine) ja 1959 -1973 (Balti Soojuselektijaama ja Eesti Elektrijaama ehitamine).1980, kui põlevkivitoodang oli 31,3 mln tonni, algas elektrienergiatoodangu vähenemise pärast aeglane tagasiminek.
6

.ODT Laadi alla originaalfail 5 lk · .odt · 20 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-11-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

20 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

riina1995 Õppematerjali autor

Mis on Põlevkivi?

põlevkivi põlevkivitooted põlevkivitööstus põlevkivituhk

Sarnased õppematerjalid

odt

Põlevkivi kaevandamine Eestis.

Põlevkivi kaevandamine Eestis. Põlevkivi on settekivim,teda nimetatakse ka kukersiidiks. Põlevkivi tekkis järvede ja merede põhjas 400 kuni 450 miljonit aastat tagasi. Põlevkivi tekkis eelajalooliste järvede ja merede biomassist,põlevkivi koosneb orgaanilistest ainetest nagu ainuraksed organismid,bakterid füto-ja zooplankton ning vetikad. Vee temperatuuri tõusmisel tarbisid lubjabakterid ära vees leiduvad lämmastikuühendid. Bakterite elutegevuse mõjul vetikad taandusid ja hakkasid settima kaltsiumisoolad, mis moodustasid veekogu põhjas lubjakivikihi. Vee temperatuuri langemisel võtsid

Geograafia

docx

Galoter tehnoloogia

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Virumaa Kolledz RAH0582 Anne Snurova 124446 RDKR62 Galoter tehnoloogia Referat Õppejõud: Kaire Viil Kohtla-Järve 2015 Eesti oma pruun kuld põlevkivi ehk kukersiit on Eesti tähtsaim maavara. Põlevkivi saab kasutada otsese kütusena elektrienergia või vedela sünteetilise õli tootmiseks Eesti on ainuke riik maailmas, kes on tootnud põlevkivist elektrit, soojust, gaasi ja õli juba ligemale sajandi, mistõttu on põlevkivi omadused meie energiatööstusele läbinisti teada. Põlevkivi keemiline koostis Põlevkivi on kerogeeni sisaldav kihiline musta või pruuni värvi settekivim, mis koosneb orgaanilisest, karbonaatsest ja silikaatsest osast.

Keemia

doc

Eestis leiduv maavara /kaevandamine, selle töötlemine ja kasutamine

Karina Korol V-13 Eestis leiduv maavara /kaevandamine, selle töötlemine ja kasutamine PÕLEVKIVI Eesti kõige tähtsam maavara on põlevkivi. Üle 80% kaevandatud põlevkivist kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks, põlevkivist toodetakse üle 90% Eesti elektrienergiast. Veel kasutatakse põlevkivi kütteõli, õlikoksi, pigi, bituumeni jms tootmiseks. Õlivabrikutele sobib vaid suuretükiline ja kõrge kütteväärtusega põlevkivi. Maavarade kaevandamine ja kasutamine on korraldatud maapõueseaduse ja kaevandamisseadusega. Põlevkivi kohta käivatest aktidest on olulised veel välisõhu kaitse seadus ja jäätmeseadus, mis reguleerivad põlevkivi kasutamist põletusseadmetes ja õli tootmisel. Kinnitatud on ,,Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 20082015" ja Vabariigi Valitsuses on heaks kiidetud ,,Eesti elektrimajanduse arengukava 20082018". Valmimas on ,,Ehitusmaavarade

Keskkonnageograafia

doc

Eesti põlevkivitööstuse olukord 20-21 saj

kasutati umbes 60 000 tonni ,,pruuni kulda" aastas. 1939 aastal kaevandati 1,7 miljonit tonni põlevkivi, millest 2/3 pruugiti elektritootmiseks ning ülejäänust valmistati põlevkiviõli. Enne II maailmasõda rajati Eestisse mitmeid uusi põlevkivijõujaamu, aga need olid kohaliku tähtsusega väiksed jaamad. Pärast II maailmasõda asuti Nõukogude Liidu kontrolli all ja huvides Eesti põlevkivitööstust otsustavalt laiendama. 1949 aastal käivitati põlevkivi gaasitamine retortprotsessis ning rajati torujuhe Kohtla-Järvelt Leningradi (nüüdne St. Peterburg). Samal ajal lasti Kohtla Järvel ja Ahtmes käiku põlevkivi tolmpõletuskatlad (pulverized firing, pulverized combustion) elektri tootmiseks. 1956 aastal kaevandati 1,3 miljonit tonni põlevkvi ning see moodustas 93% elektritootmise primaarenergiast (6% - turvas, 1% - vedelkütused). 1948-53 avati ühtekokku

Energiaarvutus

doc

Eesti põlevkivi tähtsamad kasutusalad

KASUTUSALAD Referaat Õppegrupp: G-1 Juhendaja: dotsent Tiiu Koff Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 PÕLEVKIVI ENERGEETIKAS................................................................................................ 4 Eesti põlevkivi kasutus elektrienergeetikas............................................................................ 4 Kukersiit soojusenergia saamisel............................................................................................ 5 PÕLEVKIVIÕLI.........................................................................................................................6 Põlevkivi- ja puiduimmutusõlid............................................................................................

Keskkond

docx

Maailma rahvastiku järsu kasvu põhjus ja Eesti põlevikivituhk

Tänapäeva meditsiin ning kõrgema kvaliteediga ja suurema mahuga põllumajandus on pikendanud rahva eluiga, parandanud elukvaliteeti ning soodustanud laste saamist. Kõige kiiremini suurenes rahvaarv 1990. aastatel, kui igal aastal suurenes maailma rahvastik 80 miljoni inimese võrra. 2. Mida praegu tehakse Eestis põlevkivituhaga, mis jääb põlevkivist järele pärast tema põletamist elektrijaamades? Kuidas seda saaks veel kasutada? Põlevkivituhk on põlevkivi põletamisel tekkiv mineraalne jääk. Eesti põlevkivis on orgaanilise aine sisaldus küllaltki väike, keskmiselt 33%. Põlevkivituhka ladestatakse tuhaväljadele, seda peamiselt Ida- Virumaal Balti ja Eesti soojuselektrijaamade lähedal. Hetkel toodetakse Eestis umbes 57 miljonit tonni põlevkivituhka aastas. Põlevkivitööstusega seotud jäätmed moodustavad umbes 70 protsenti kõigist Eestis tekkivatest jäätmetest. Põlevkivituha keskkonnamõjud on aastakümnetega suurenenud.

Geograafia

doc

Tuha- ja aherainemäed

Tuha-ja aherainemäed Referaat Sissejuhatus Ida-Virumaa muidu laugetel maastikel kõrgub terve hulk inimkätega rajatud kuhjatisi, mis Eesti looduslikku kõrgeimat mäge Vällämäge varjutama kipuvad. Need on põlevkivitööstuse jäätmekünkad ehk tuha-ja aherainemäed.Tuhk on põlevkivi energeetilise kasutamise jääk, aheraine aga põlevkivi kaevandamise ja rikastamise jääk. Kasutamine Aheraine ei kõlba ehitusmaterjaliks, kuid tema kvaliteeti saab tõsta rikastamisega, millega alandatakse orgaanilise aine sisaldust, mida puhtas aheraines on kuni 10%. Katsed põlevkivi kaevandamise jääkidest lupja põletada pole andnud kindlaid tulemusi. Kuid kui ka põletatakse, siis ei oleks see eriti kasulik selle saadava lubja madala kvaliteedi ja asjaolu pärast, et Eestis on hea lubjakivi varusid piisavalt

Geograafia

docx

Põlevkivi

Põlevkivi Põlevkivi on läbi aegade olnud Eesti olulisemaks maavaraks. Põlevkivi ehk kukersiit on pruun, orgaanilist ainet sisaldav kivim, mida leidub õhukeste vahekihtidena lubjakivides. Kasutatava põlevkivi teaduslik nimetus kukersiit tuleneb Kukruse asula nimest, kuhu rajati esimene kaevandus. Kukersiit on Ordoviitsiumi madalmeres kuhjunud orgaaniline sete, olemuselt tüüpiline settekivim, mis koosneb umbes 50% ulatuses põlevast fossiliseerunud orgaanilisest ainest ja savi- ning lubiaine lisandist. Orgaanilist ainet (kerogeeni) on temas 15-70%. Kerogeeniga on

Geograafia

Rohkem sarnaseid