haigused, neerupealise patoloogia, rasked elektrolüütide häired, kõrge vererõhu raskem staadium, südameinfarkt. Kehaline aktiivsus (KA) ja tervis: KA langetab südame-, veresoonkonna haiguste esinemissagedust ja suremust (suitsetamine, toitumisharjumused), kehalise aktiivsuse ja südame veresoonkonna haiguste vahel sõltuvuslik seos- soodne toime alates 500 kcal nädalas kuni 3500 kcal nädalas. Oluline KA juures on aeroobne treening, mille sagedus 3-5 korda nädalas. Äkksurmad spordis: Äkksurm on mittetraumaatiline surm, mille korral ohver kaotab teadvuse lühikese aja jooksul pärast ootamatute haigusjuhtude tekkimist. Äkksurma sagedus 0,1%-0,2 % aastas. Spordiga tegelemise ajal äkksurma oht mitmekordne, eriti 35-64 aastaste vähe liikuvate meeste puhul. Regulaarselt treenivate inimeste äkksurma oht oluliselt väiksem, kuni 60%. Äkksurma risk tõuseb
BIOKEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED I osa I. BIOKEEMIA AINE. RAKU EHITUS. VESI JA VESILAHUSED. (Õpik lk 3- 32) 1. Bioelemendid. Bioloogilised makromolekulid. Looduses leidub 90 keemilist elementi. Kõige suurema osa 98%- moodustavad H(vesinik), O(hapnik) ja C(süsinik). Inimese organismi kõigist aatomitest moodustavad 99% H,O,C,N,P,S. Just need elemendid on sobivad, sest moodustavad kovalentseid sidemeid. ELEMENT % Vesinik 63 Hapnik 25,5 Süsinik 9,5 Lämmastik 1,4 Bioelemendid moodustavad erinevaid molekule, need biomolekulid jagunevad nelja klassi: 1. Valgud ehk proteiinid 2. Nukleiinhapped (DNA,RNA) 3. Süsivesikud ehk suhkrud 4. Lipiidid ehk rasvad (AINUKESED, MIS EI OLE BIOPOLÜMEERID!) Polümeerid - väga suured molekulid, mis koosnevad tuhandetest väiksematest omavahel ühendatud molekulidest ehk monomeeridest. Valgud ehk proteiinid on lineaarsed, hargnemata biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappej...
Referaat Kivisüsi, pruunsüsi ja antratsiit Koostajad : Mathias Erik Tempel Liis Viljak ( Andres) Erich Jagomägis Klass:11b Õpetaja : Helgi Muoni Tartu Kivilinna Gümnaasium 2008 Sissejuhatus Tehakse vahet taastuvate ja mittetaastuvate kütuste vahel. Mittetaastuvad ehk fossiilsed kütused on geoloogilises minevikus elanud organismide jäänused: nafta, kivisüsi, põlevkivi jms. Need moodustusid miljoneid aastaid tagasi pikaajaliste ning eriliste geoloogiliste protsesside tulemusena. Nende varud on lõpliku suurusega, mittetaastuvad. Isegi turvas, mis kasvab n-ö meie silmade all, moodustub sedavõrd aeglaselt, et me ei saa seda nimetada taastuvaks maa...
· Küsin kliendilt, kuidas toit maitses. · Saadan kliendi ära, sõnadega ,,ilusat päeva". 17 Toidu kalorsus Kõrvitsa püreesupp röstsaiaga Toiduaine Kogus Rasvad süsivesikud Toiduenergia valgud kcal nimetus retseptis 100 g retseptis 100 g retseptis 100 g retseptis 100 g retseptis Kõrvits 150 0,7 1,05 0,2 0,3 4,5 6,75 22,9 34,35 sibul 40 1,2 0,48 0,2 0,08 6 2,4 31,1 12,44 rõõskkoor 40 2,2 0,88 35 14 3,1 1,24 339,4 135,76
vetes.Sinivaal toitub antarktilistes vetes hiilgevähilistest (krillist), arktilistes vetes väiksematest koorikloomadest. Ta sööb ka aerjalalisi ja muud zooplanktonit. Täiskasvanud sinivaal võib süüa kuni 40 miljonit krilli päevas. Vaal toitub aladel, kus krille kõige rohkem leidub, ja sööb neid päevas kuni 3,6 tonni. Koos krilliga neelab ta kalmaare, koorikloomi ja väikseid kalu, aga sihilikult ta neid ei söö. Sinivaala päevane energiavajadus on umbes 1500 kcal. Päeval toitub ta rohkem kui saja meetri sügavusel, öösiti veepinnal.Lühikest aega võib sinivaal ujuda kiirusega kuni 40 km/h, arendades selleks võimsust 500 hj. Sukeldumisrekordiks on täheldatud 36 minutit, 20 minutit kestev sukeldumine on sagedane, 10 minutit on keskmine.Isendid hoiduvad üksinda, harvem kahe-kolmekaupa.Emane sinivaal saab suguküpseks 4.5. eluaastal, isane 8.10. eluaastal. Emane sünnitab 23 aasta tagant 68 meetri pikkuse järglase
Edasi lagundatakse atsetaldehüüd vastava fermendi toimel äädikhappeks, millest lõpuks saadakse süsihappegaas ja vesi, misorganismist eemaldatakse. Alkoholi dehüdrogeenimise kiirus on erine, naistel on see harilikult veidi aeglasem kui meestel. Keskmiselt dehüdrogeenitakse ühe tunni jooksul 710g absoluutset alkoholi, mis vastab ligikaudu 2030mlle 40%lisele viinale. Alkoholi lammutamise käigus vabaneb rohkesti energiat: 1g etanooli annab 7,1 kcal energiat. See on üks põhjus, miks alkoholi krooniliselt tarvitaval isikul väheneb vajadus toidu järele (alkoholanoreksia). Elunditesse difundeerub alkohol verest kiiresti, sest elundite alkoholisisaldus on proportsionaalne nende verevarustuse ja veesisaldusega. Alkohol läbib vabalt roganismi rakkude membraane ja füsioloogilisi barjääre. Oluline on, et ta tungib kergesti läbi hematoentsefaalbarjääri, mis muidu takistab kahjulike ainete pääsemist verest närvikoesse.
põlevkivi töötlev ettevõte maailmas, kasutades energia tootmiseks aastas ca 15 miljonit tonni põlevkivi. Eesti põlevkivi ladestusala on umbes 3000 km². Kaevandatud ala on 425 km². Kasutatavat põlevkivi on alles umbes 12 miljardit tonni (erinevad hinnangud). 1 miljard tonni põlevkivi on kokku juba kaevandatud. Eesti põlevkivi on umbes 450 miljonit aastat vana. Kasutatava põlevkivi energiaväärtus on umbes 19002600 kcal (811 MJ/kg) Põlevkivi asub Eestis 1070 meetri sügavusel maa sees. Kaevandatav põlevkivikiht on 2,7 kuni 2,9 meetri paksune. Kihi paksus väheneb pidevalt lõuna suunas 2,1 meetrini ja lääne suunas 1,6 meetrini. Põlevkivi maailmas Maailma põlevkivivaru suurus on hinnanguliselt üle 400 miljardi tonni. Põlevkivi teeb maailma mastaabis oluliseks ressursiks tema väärtus alternatiivse energiaallikana teistele fossiilsetele kütustele nagu nafta
Seesmine maos Neelu ja söögitoru kaudu jõuab makku. POLE PROGRAMMIS Neelamise faasid: Suuõõne faas – toidukämp lükatakse keele abil ja pehme suulae lihaste abil tahapoole Neelu faas – ülemine söögitoru sulgurlihas lõdvestub, kõripealis ehk epoglottis suleb hingetoru – selle tõttu toit hingetorru ei pääse, aga küll liigub edasi söögitorusse. Suuõõne poolt on keel veel endiselt taga, teisipidi toidukämp liikuda ei saa. Pehme suulae lihas tehitab kõrge rõhu Söögitoru faas – söögitoru lihased tõmbuvad laineliselt kokku, lõõgastus ees, kokkutõmme taga. Lõõgastunud ossa lükatakse toidukämp edasi. Kontraktsioonilaine liigub lainelisel kuni alumise söögitoru sulgurlihaseni. Alumine söögitoru sulgurlihas lõõgastub ja toit pääseb edasi. Neelamist reguleerivad piklikus ajus paiknevad närvikeskused. Need innerveerivad neelamislihaseid nii neelu- kui ka söögitoru piirkonnas. Samuti koordineerivad. Ajukahjustuste korral (peaaju või siis ka uitnärv,...
tahked loomsed rasvhapped. Rasvad sisaldavad kolesterooli, mis on ühelt poolt vajalik keha normaalseks funktsioneerimiseks teiselt poolt tekitab veresoonte lupjumist. Head kolesterooli sisaldavad kalarasvad ja taimsed rasvad halba aga loomsed rasvad. Keskmine eestlane sööb traditsiooniliselt rasvarikast toitu, kus on ülekaalus loomsed rasvad, peaksid olema aga taimsed. Kogu toidu kaloraazist võiks rasvad katta 30%. Näiteks kui süüa päevas 2000 kcal väärtuses toitu, peaks rasva olema umbes 60kcal ehk 67 grammi. Võrdluseks - 100 grammis sokolaadis on rasva 35-40 grammi! Kui mõelda nii, et rasv teeb paksuks ja viia rasvasisaldus toidus miinimumini, tekib organismis kiiresti asendamatute rasvhapete puudus, halveneb vitamiinide imendumine, võivad tekkida raskused hormoonide tootmises. Mis väljendub: jõuetuses, suures magusaisus, naha kuivuses, küünte ja juuste hapruses.
13 7. Suusatamise positiivsed mõjud tervisespordis • suusatamine sobib igas vanuses • suusatamine koormab vähe liigeseid ja on seetõttu sobiv ülekaalulistele • suusatamine on justkui kogu keha treening, tugevdades nii ülajäsemeid, alajäsemeid, siseelundeid • suusatamisel on tugev toime energiasüsteemidele, sõltuvalt tempost kulutatakse 400 – 1000 kcal tunnis • suusatamine on sobiv ala perespordiks, ühisteks matkadeks ja reisideks • suusatamisel on hea toime meeleolule ja enesetundele – ilus loodus, lumi, vaikus, mets, puhas õhk • vigastuste risk suusatamisel on madal • suusatada võib ka kõrges vanuses, selliseid spordialasid on vähe. 14 8. Eesti suusasportlased 8.1. Eesti murdmaasuusatajaid
hiljem harjutakse tagasihoidlikuma toitumisega. Range paastumine (nälgimine) on muidugi tervisekahjulik. Liigsest kehakaalust vabanemine energiakulu suurendamise teel nõuab tugevamat tahtejõudu. Ülekaalu põhjustavat varurasva kasutab organism energia saamiseks siis, kui toiduenergia vähesuse tõttu on süsivesikute varud juba ammendatud. Varurasva kulutamine pole kerge: üks tund energilist kõndimist (vähemalt 5 km) toob kaasa energiakulu 22 kcal. Kui organismil muud energiaallikat ei ole, siis kasutab ta selle kulu katmiseks veidi üle 20 g varurasva. Millal jõuab niimoodi paar-kolm kilo kaalus maha võtta? 10 000 m jooks nõuab 600 kcal, maratonijooks 1800 kcal. Pole hõlbus ennast saledaks joosta! Pealegi peab tüse inimene tervisespordiga väga ettevaatlikult alustama. Tervisesport, mille eesmärk pole kõrged sportlikud saavutused, aga on igaühele vajalik lihaskonna, vereringe- ja hingamiselundite tugevdamiseks.
Rahvusköök Vene köök Sisukord lk 1. Vene köögi iseloomustus........................................................................................3 2. Menüü põhjendus..................................................................................................5 3. Retseptid................................................................................................................6 3.1 Eelroog.................................................................................................................6 3.2 Põhiroog...............................................................................................................8 3.3 Järelroog.............................................................................................................10 4. Tööplaan........................................................
6. Loeng 6.4 Vesi 6.4.1. Vee funktsioonid Vesi on toitaine, mis on organismile vajalik nii biokeemilistest reaktsioonidest otseselt osavõtva reagendina kui keskkonnana. Mida veerikkam on organism, seda kiiremini toimuvad ainevahetusprotsessid. Vesi kindlustab rakusisese rõhu e. turgori abil rakkude püsiva vormi ja kuju. Veevahetust reguleerib osmootne rõhk, mis oleneb peamiselt mineraalainetest, aga ka valkudest. Mida noorem on organism, seda rohkem ta sisaldab vett Organismi vanus Veesisaldus, % 3-kuune embrüo 90-93 Vastsündinu 77-80 Lapsed 65 täiskasvanu 60 Veel on termoregulatoorne funktsioon: Keemiline termoregulatsioon: vee suur soojusmahtuvus (temp. tõstmiseks kulub palju energiat) võimaldab säilitada kehatemperatuuri. Vee hea soojusjuhtivus võimaldab kiiret rakusisese temperatuuri ühtlustumist. Füüsikaline termoregulatsioon: higi teke, eritumine ja aurustumine. Higi aurustum...
2-le Must pipar 0,001 0,005 kg Sool 0,001 0,001 0,005 kg Sidrunipipar 0,001 0,005 kg 17 TOITAINED JA KALORSUS Sokolaadi - jogurtimousse maasikakastmega Toiduaine Kogus valgud rasvad süsivesikud Toiduenergia kcal nimetus retseptis 100 retseptis 100 retseptis 100 retseptis 100 g retseptis g g g Tume sokolaad 15 7 1,05 32 4,8 51 7,65 520 78 Lahustuv kohv 5 14, 0,73 0 0 11 0,55 104 5,2 6
Kaunista meelepäraselt 2.5 Energia ja toitainete sisalduse tabel Valisime toiduks mille energia ja toitainete sisaldust uurisime guacamole chipsidega. 14 Alljärgnevast tabelist on näha roa valkude, rasvade ja süsivesikute sisaldust lisaks toidu kalorsust. Toiduaine Kogus valgud rasvad süsivesikud Toiduenergia kcal nimetus retseptis 100 g retseptis 100 g retseptis 100 g retseptis 100 g retseptis Avokaado 0,600 1,9 11,4 19,5 117 3,8 22,8 200,3 1201,8 Tomat 0,400 0,7 2,8 0,21 0,84 3,7 14,8 19,8 79,2 Sibul 0,100 1,2 1,2 0,2 1,2 6 1,2 31,1 1,2
seda umbes kaks korda vähem kui inimesel. Soojusmahtuvus peegeldub kehatemperatuuri tõusus. Normaalse kaameli kehatemperatuur kõigub keskmiselt kahe kraadi piires – 36 kuni 38 °C. Kuid kui kaamel ei saa juua, on ööpäevased temperatuurikõikumised palju suuremad. Hommikul võib temperatuur olla isegi 34 °C ja kõrgeim temperatuur pärastlõunal kuni 41 °C. Kui kaamel kaalub umbes pool tonni, siis 7 °C temperatuuritõus vastab umbes 2900 kcal suurusele energiahulgale ehk 5 l veele. Lisaks vee kokkuhoiule on sellel veel teinegi funktsioon. Kui kehatemperatuur on kõrge, väheneb gradient keskkonna- ja kehatemperatuuri vahel ning soojust lisandub vähem. Kolm peamist põhjust, miks ta kaotab vähem vett: • kehatemperatuur on kõrgenenud soojuse akumulatsiooni tõttu; • kõrgenenud kehatemperatuur vähendab soojusvoogu keskkonnast organismi; • karvastik isoleerib looma keskkonna soojusest. 10. Termoregulatsioon ektotermidel
valgevenelased, põhja-ukrainalased. 8. Rukkileiva eelised, toitainete sisaldus Rukkileib on tervise allikas, sisaldades olulisi toitaineid. Leivast saame kolmandiku toiduenergiast ning kolmandiku valgu ja süsivesikute kogusest. Rukkileiva väärtust tõstavad B-grupi vitamiinid. Rukkileib on suurepärane kiudainete allikas. Kiudained puhastavad ja hooldavad soolestikku ning soodustavad seedimist. Toitaineid 100 grammis rukkileivas Vesi 37,3 g Kalorsus 258 kcal Valgud 8,5 g Lipiidid 3,3 g Tuhk 2,5 g Süsivesikud 48,3 g Kiudained 5,8 g 9. Lisandid leivas (põhjustatuna ikaldusaastatest) Viletsatel aegadel segati rukkijahu hulka lisaks aganatele jahvatatud puukoort, mähka, puulehti, sammalt, sõnajalgu, männikasvusid, marju, tammetõrusid, sarapuu-urbi ja isegi kanarbikku. Näljaaegadel sõtkuti taigna sisse tambitud ohakaid, nõgeseid, varsakapju, põdrasamblikku,
Esimesed andmed tema kasvatamise kohta Ees-Aasias kuuluvad VI aastatuhandesse e.m.a. Nähtavasti levis maaviljelus sealt Egiptusesse ja Vahemere ümbrusse (Balkani poolsaarele). III aastatuhandel tunti nisu Lõuna-Skandinaavias ja Taanis. Arvatavasti II aastatuhandel levis ka Baltikumi. Talinisu on suure saagivõime ja kvaliteetse teraga kultuur. Nisu toodetakse umbes 250 g Maa elaniku kohta päevas, mis annab umbes 3360 kJ/800 kcal energiat ja umbes 30 g valku. Kahjuks on nisu tootmine jaotunud maailmajagude vahel väga ebaühtlaselt. Talinisu on levinud piirkondades, kus on soodsad talvitumistingimused - Lääne-Euroopas, Põhja-Ameerikas, Kesk-Aasias, Venemaal mustmulla tsoonis ja Baltikumis. Saagitasemed kõiguvad 2 - 8 tonnini hektari kohta. 6 - 8 tonnine saak saadakse niisutustingimustega. 2006. aastal oli Eestis nisu kasvupind 89,4 tuhat ha, sellest talinisu 26 % ehk 23,1 tuhat ha. Selline
Taimsed valgud pole üksi siiski täiuslikud, seetõttu on tervislikum süüa segatoitu, kus on tasakaalus loomsed, piima- ja taimevalgud. Leiva tervislikkust saame tõsta, kui lisame valmistamise käigus kroovimata ja jämejahust rukkileivale kasulikke lisandeid: pärmi, kliisid, idandeid, vadaku- ja piimapulbrit, erinevaid seemneid ja terasid. Energiavajaduse seisukohalt on leib üsna kaloriterikas, päts leiba rahuldab päevase keskmise energiavajaduse. Kuue leivaviiluga saame umbes 1000 kcal, mis on väheliikuva eluviisi puhul juba pool päevasest energiavajadusest. Vähetõenäoline on võimalus ennast leivast paksuks süüa, pigem aitab paras kogus rukkileiba vähendada peenjahutoodete ja maiustuste tarbimist. Kondiitritoodetes on varjatult suur hulk suhkrut ja rasvainet, mis tõstavad oluliselt organismis insuliini produktsiooni, sellega tõuseb ka isu ja maiustamist ei suudeta lõpetada. Paar leivaviilu aga annavad kiiresti täiskõhutunde.
VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKKOOL Teenindusosakond KOKK I KUTSEKVALIFIKATSIOONI EKSAM Juhendaja: 1 SISUKORD: 2 1. MENÜÜ Eelroog: Soolalõhe röstsaial õuna-kurgi kastmega Põhiroog: Sea välisfilee, tomati-oahautise ja paprika-kartulirosetiga Järelroog: Vaniljekaste vaarikatega Minu menüü on üsna tervislik ja samas ka maitsev. Sobib inimestele kes ootsivad uusi ja huvitavaid lahendusi. Eelroaks pakun soolalõhe roose röstsaial, õuna-kurgi kastmega. Valisin soolalõhe, sest see on väga maitsev ja sisaldab rohkesti omega-3 rasvhappeid, mis on inimesele väga vajalikud. Lõhe fileerisin ise ning jahvatsin peale soola ja pipart. Saiast lõikasin ringikesed soolalõhe rooside jaoks. Kastme jaoks riivisin õna, värskekurgi ja konservkurgi, segasin majoneesiga ning maitsestasin soola, pipra ja suhkruga. Kaunis...
seapekk, taimsed õlid, vahad Liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid fosfolipiid letsitiin biomembraanide koostelipiidid Tsükliliste lipiidide hulka kuuluvad tsükliliste alkoholide baasil moodustuvad lipiidid näiteks kolesteriidid Lipiidide ülesanded organismis: Energiavaru. Lipiidid on kõige energiarikkamad toitained 1 grammi lipiidide täielikul lõhustamisel vabaneb 9,3 kcal energiat. Fosfolipiidide molekulide ehituslik omapära (molekulides on nii hüdrofoobsed kui ka hüdrofiilsed piirkonnad) võimaldab neil luua biomembraanides lipiidse kaksikkihi. Lipiidid koonduvad siseorganite ümber ja moodustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva ja amortiseeriva kihi. Füsioloogiliselt väheaktiivne rasvkude täidab ka omalaadset lahusti rolli, selles võivad talletuda hüdrofoobsed, mittemetaboliseeruvad kehavõõrad ained.
energiatarbimine. Eesti seisneb selles kohas kus taastava energetika kasutamine on võimalik ja oluline lähenemine. Päike energia, tuule energia, biomassi kasutamine kasvab ja natukene kompenseeruvad söe ja nafta langust. Üldiselt aga energia kasutamine kasvab. Räägitakse ka sellest, et maavarud saavad otsa, aga inimesed leiavad uusi varusid. Energia tarbimine erinevates riikides...... Mis on tegelik inimese energia vajadus? Tegelikult primitiivses ühiskonnas üks inimene vajab 2000 kcal, kui sööb taimse sööki. Tehnoloogilises ühiskonna 24300 kcal. Nii siis praigu inimene tarbib energiat 100 korda rohkem kui temale tegelik vajab, et oma keha temperatuuri hoida. Mida rohkem meie heaolu kasvab , seda rohkem me tahame hüvesid tarbima, seda suurmaks kasvab energia tarbimine. 31. Elektrienergia saamise üldloogika Kuidas me üldse saame energia? Traditsiooniline tootmise viis, selleks et see hakkab töötama.
- suusatamine sobib igas vanuses - suusatamine koormab vähe liigeseid ja on seetõttu sobiv ülekaalulistele - suusatamine on justkui kogu keha treening, tugevdades nii ülajäsemeid, alajäsemeid, siseelundeid - suusatamisel on tugev toime energiasüsteemidele, sõltuvalt tempost kulutatakse 400 - 1000 kcal tunnis - suusatamine on sobiv ala perespordiks, ühisteks matkadeks ja reisideks - suusatamisel on hea toime meeleolule ja enesetundele - ilus loodus, lumi, vaikus, mets, puhas õhk - vigastuste risk suusatamisel on madal - suusatada võib ka kõrges vanuses, selliseid spordialasid on vähe. Energiakulu (kcal / tunnis) suusatamisel
FÜÜSIKALISE LOODUSKÄSITLUSE ALUSED FÜÜSIKA I KURSUS Maailm, loodus, mina ja füüsika Maailm ja loodus Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb inimest (indiviidi) Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet – (Jumala poolt) loodu Loodus on kõik, mis meid ümbritseb Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. • Loodus koosneb ainest ja väljadest. Aine on see, millest kehad koosnevad. Väli on see, mille kaudu kehad üksteist mõjustavad (astuvad vastastikmõjusse). • Vastastikmõju on see, mis paneb kehad liikuma. Vastastikmõju liike on tänaseks teada neli: • gravitatsiooniline (kõik kehad)……………… suhteline tugevus 10-38 • elektromagnetiline (laetud kehad)…………… -“- 10-2 • tugev (prooton ja neutron)…………………… -“- 1 • nõrk (elementaarosa...
Füüsika meie ümber 1. Sissejuhatus ............................................................................................... 1 2. Suvine loodus ................................................................................................ 7 3. Õues ja tänaval .............................................................................................. 9 4. Sport............................................................................................................ 11 5. Inimene ja tervishoid ................................................................................... 16 6. Tuba ............................................................................................................ 20 7. Köök............................................................................................................ 23 8. Vannituba ja saun ......................................................
LIISI KINK 1 BIOKEEMIA test I Vastatud 2012 aasta kordamisküsimustele, mis võetud bioorgaanilise keemia kodulehelt. Vastused on leitud N. Sameli loenguslaididelt, M. Kreeni ja T. Randla koostatud ,,Biokeemia õppematerjal" I, II, III ja IV osadest ning kasutades internetti. Sinul pole selle faili üle õigusi! Ära levita edasi! BIOKEEMIA AINE. RAKU EHITUS 2 VESI JA VESILAHUSED. TERMODÜNAAMIKA ALUSED 6 AMINOHAPPED. PEPTIIDID 9 PRIMAARSTRUKTUUR. VALKUDE ISELOOMUSTUS JA BIOLOOGILINE ROLL 14 VALKUDE RUUMILISED STRUKTUURID ...
Muna Tk 1 2,00 kr 2,00 kr 2,36 kr Punane vein L 0,1 80,00 kr 8,00 kr 9,44 kr Kokku: 146,29 kr 172,63 kr 15 6. TOITAINED JA KALORSUS Mee- ja sinepimaitseline lõhe salatipadjal Toiduaine Kogus valgud rasvad süsivesikud Toiduenergia kcal nimetus retseptis 100 g retseptis 100 g retseptis 100 g retseptis 100 g Retseptis Salatilehed 0,03 1,42 0,426 4,32 1,296 5,04 1,512 65,47 19,641 Virsik 0,015 0,4 0,06 0,4 0,06 10,6 1,59 48 7,2 Õun 0,015 0,2 0,03 0,36 0,054 9,9 1,485 44 6,6
Kiirus 1 kilomeeter tunnis 1 km/h 0,278 m/s Mass 1 tonn 1t 1000 kg Jõud 1 kilopond 1 kp 10 N 1 kilovatt-tund 1 kWh 3,6 x 106 J 1 dzaul 1J 0,278 x 106 kWh Energia 1 kilokalor 1 kcal 41`900 J 1 elektronvolt 1 eV 1,6 x 1019 J Võimsus 1 hobujõud 1 hj 735,5 W TÄHTSAMAID KONSTANTE Konstant Tähis Väärtus Valguse kiirus C 300`000 km/s Elementaarlaeng e -1,6 x 1019 C Avogadro arv N 6,02 x 1023 1/mol
NUKLEIINHAPPED Nukleiinhapped - kõrgmolekulaarsed biopolümeerid, mis koosnevad nukleotiididest.(primaarne struktuur.) Nukleiinhape = polünukleotiid. DNA desoksüribonukleiinhape. RNA ribonukleiinhape. Lämmastikalused- Aromaatsed tsüklilised ühendid, mis lisaks süsinikule sisaldavad ka lämmastiku aatomied, (N- alused) tuleneb keemilistest omadustest. NUKELIINHAPETE STRUKTUUR: Primaarne:Lämmastikaluste järjestus polünukleotiidahelas. Sekundaarne Polünukleotiidahel ruumiline struktuur DNA: *Lineaarne kaksikspiraalne (biheeliks). *Tsükliline kaksikspiraalne (tsirkulaarne biheeliks). *Üheahelaline RNA: *Vabakujuline ahel, *osaliselt (iseenda ümber) spiraliseerunud ahel, *Spetsiifilise kujuga ahel Tertsiaaerne Polünukleotiidahela "pakend" rakus või rakutuumas: *Superspiraliseerunud, *Kokkukägardunud, *Spetsiifilise vormiga. LINEAARSE DNA TERTSIAARNE STRUKTUR: Kromatiini (DNA + valgud) kokkupakkimise tulemusena formeeruvad kromosoomid. DNA ...
Lindude majanduslikult kasulikud omadused ja linnukasvatussaaduste tootmise kiire kasvu soodustegurid Suur sigivus Munakana ja vutt munevad aastas keskmiselt 300 muna, 85%-lise koorumise puhul saadakse 255 tibu. Lihakanadelt saadakse aastas keskmiselt 150 tibu. Lihapartidelt, kalkunitelt ja hanedelt saadakse aastas vastavalt 160, 80 ja 40 tibu. Erinevate linnuliikidega saavad konkureerida sigivuses vaid küülik ja siga, kes annavad aastas vastavalt ka kuni 60 ja 25 järglast. Emise aastatoodangu, 25 tapaküpse peekonsea elusmassi (2500 kg) katavad aga 6 lihakana tibud. Lühike tootmistsükkel Munakanad hakkavad munema 140...150-päevaselt, vutid 45-päevaselt. Koos hautamisega kulub uue põlvkonna munemahakkamiseni kanadel 161...171 ja vuttidel 61 päeva. Munakanalt saab kaks, vuttidelt 5 põlvkonda aastas. Tapaküpseks saavad kana- ja vutibroilerid 42-päevaselt. Kunstlik hautamine Linnuloote emaväline arenemine on kogu tööstusliku linnukasvatu...
Aga näiteks küllastatud rasvhape steariinhape langetab vereseerumi kolesterooli. Lipiidide biofunktsioonid 1. Energeetiline funktsioon Seda funktsiooni täidavad inimorganismis varulipiidid (peamiselt triglütseriidid). Varurasva koostises olevad rasvhappejäägid on rakkude jaoks kontsentreerituim metaboolse energia varu. Triglütseriidide täielikul oksüdatsioonil süsihappegaasiks (CO2) ja veeks (H2O) eraldub energia. 1 g triglütseriidide täielik oksüdatsioon annab 9,1 kcal (38,9 kJ) energiat. Lipiidid peaksid mõõduka ja keskmise kehalise koormuse korral katma 26-30 % toiduratsiooni koguenergiast. Tartu Tervishoiu Kõrgkool 5 Koostanud M. Kolga Biokeemia 1 Energia säilitajana organismis on lipiididel (rasval) kindel eelis süsivesikute ja valkude ees (tema kalorsuse väärtus on üle 2 korra suurem!).
rakutuumas DNA transkriptsiooni, kiirendab proteiinide sünteesi. Süsivesikute ainevahetus. Süsivesikud on loomorganismidele peamised energeetilised materjalid. . Ööpäevasest energiakulust kaetakse nende arvel ~60%. Süsivesikud on kergesti oksüdeeritavad, annavad lõpproduktiks süsinikdioksiidi ja vee. 1 g SV te oksüdatsioonil vabaneb 4,o kcal. Toidus leiduvad SV: Tselluloos,kui inimese seedetraktis seedumatu polüsahhariidi tähtsus toidus. Annab soolestiku täitematerjali. Stimuleerib soolestiku motoorikat, kiirendab soolepassaa¸i, säilitab väljaheite pehme konsistentsi. Soovitav kogus 30g/ööpäevas. Süsivesikud lahustatakse seedetraktis monosahhariidideks, peamiselt glükoosiks, ka galaktoosiks ja
FÜÜSIKALISE LOODUSKÄSITLUSE ALUSED FÜÜSIKA I KURSUS Koostanud Reemo Voltri Jaan Poska Gümnaasiumist. Koostaja on kasutanud Enn Pärtli, Henn Voolaiu ja Kalev Tarkpea materjale Maailm, loodus, mina ja füüsika Reemo Voltri Maailm ja loodus Reemo Voltri Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb inimest (indiviidi) Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu Loodus on kõik, mis meid ümbritseb Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Reemo Voltri · Loodus koosneb ainest ja väljadest. Aine on see, millest kehad koosnevad. Väli on see, mille kaudu kehad üksteist mõjustavad (astuvad vastastikmõjusse). · Vastastikmõju on see, mis paneb kehad liikuma. Vastastikmõju lii...
Abiootiline elutu, eluta keskkonnaga seotud. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Aineringe ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. A. maht iseloomustab aineringes osalevat ainehulka, a. kiirus näitab, missugune osa aineringest uueneb meid huvitavas perioodis, a. aeg aineringe toimumise (uuenemise) aeg. Albeedo maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada. Allelopaatia eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Allelopaatia võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu. On oluline segakultuuride puhul taimekasvatuses. Allogeenne suktsessioon koosluste vahetus, mille korral põhjustavad muutusi välistegurid nii looduslikud kui inimtekkelised. A...
Riis on hea 35 magneesiumiallikas, sisaldab B6 - vitamiini, niatsiini, tiamiini (B1), fosforit, tsinki ja vaske, vähesel määral pantoteenhapet ja kaaliumi. Riis sisaldab võrreldes teiste teraviljadega kõige vähem valku. Riisis olev tärklis kliisterdub keetes ja muutub kergesti seeditavaks. Keedetud pruunis riisis on 2,6 g valku, 0,9 g rasvu, 23,0 g süsivesikuid, 1,7 g kiudaineid ja 107 kcal toiduenergiat 100 g kohta. Keedetud pikateralises valges riisis on 2,7 g valku, 0,3 g rasvu, 27,0 g süsivesikuid, 0,4 g kuidaineid ja 122 kcal toiduenergiat 100 g kohta. (http://www.hkhk.edu.ee/vanker/riis/riis.html) - Suhkur on looduslik toode, mida leidub looduses igas taimes. Suhkur muudab oluliselt toidu maitset, kuid tegemist on rohkemaga kui lihtsalt magusainega; suhkrut saab kasutada ka teiste maitsete tasakaalustamiseks ja tugevdamiseks
Põlevkivi Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest ning mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist. Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Suured põlevkivi varud on näiteks USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal.Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena.Põlevkivi, mille spetsiifilisem nimetus on kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara. Põlevkivi kaevandamine Põlevkivi kaevandatakse Ida-Virumaal Eesti põlevkivimaardla osas, mis ulatub Kiviõlist Narva jõeni ja põhjast lõunasse Jõhvist Väike-Pungerjani. Põlevkivikihindi sügavus maapinnast on siin kümneko...
paranemist. Inimene peab endale teadvustama, et sümptomite kordumise korral, tuleb kindlasti raviperioodi korrata. (4) 3 BULIIMIA 3.1 Buliimiast üldiselt Buliimia ehk bulimia nervosa on häire, mille tunnusteks on ülesöömine ja oksendamine. Buliimiale võib eelneda anoreksia, kuid ei pruugi. Buliimikud on enamasti normaalkaalus ja mõtlevad alatasa toidust. Keskmiselt võivad buliimikud päeva jooksul tarbida kuni 6000kcal kuigi päevane norm on ainult umber 2050 kcal. Peale õgimishoogu tekib buliimikul enamastu süütunne ja hirm kaalus juurde võtta ning sellepärast nad kutsuvad esile oksendamise või kasutavad lahtisteid. Sellist käitumist üritavad buliimikud varjata iga hinna eest, sest nad ei taha, et teised teada saaksid. Buliimiku tunneb ära tavaliselt selle järgi, kui inimene sööb väga palju, kuid kaalus juurde ei võta, eelistab süüa pigem üksi, sest siis ei näe keegi, kui palju ta
15. Pesapall visatakse üles kiirusega 20.0 m/s. Kui kõrgele ta tõuseb? Õhutakistusega mitte arvestada. Mgh = mv2/2 h = v2/2g = 20,4m 16. 200-grammise massiga keha visatakse üles algkiirusega 50.0 m/s. Leida keha potentsiaalne energia 2.0 sekundi pärast. Ep = mgh h = -gt2/2 + v0t = 80,4m Ep = mgh = 157 J 17. Neiu, kelle mass on 60 kg, sööb ära 100-grammise sokolaaditahvli, mille energiasisaldus on 600 kcal. Seejärel otsustab ta trepist üles ronida, et see energia ära kulutada. Kui kõrgele peab ta ronima? E = mgL L = E / mg = 4,27 103 m SOOJUSHULK 18. 80-kilogrammise massiga mees vaevleb 39-kraadises palavikus. Normaalne kehatemperatuur on 37 C. Eeldades, et inimene koosneb põhiliselt veest, arvutada soojushulk, mis on vajalik sellise palaviku tekitamiseks. Vee erisoojus on 4190 J/kg K. Q=m c T = 80 4190 (312K 310K) = 670'400J = 160'153 cal 19
(1,3 kJ) 6.7 Kui palju soojust kulub 0,5 L toatemperatuuril 20 0C oleva vee täielikuks aurustamiseks? (1,3 MJ) 6.8 Maja kütteks elektriküttega kulub ühes kuus 2000 kW·h elektrienergiat. Kui palju kasepuitu kulub ühes kuus sama hoone kütmiseks ahjukütte korral kui selle kasutegur on 40 %, kuid elektrikütte kasutegur on 75% ? (1000 kg ehk ca 3 ruumimeetrit puitu) 6.9 Täiskasvanud inimene saab toidust ja annab keskkonnale ära 4500 kcal energiat ööpäevas. Võrdle seda energiat ööpäevaringselt põleva 100-vatise elektrilambi poolt tarbitud energiaga. (19 MJ, 9 MJ, lambi poolt tarbitud energia on ca poole väiksem) 12
Vetikad sisaldavad suures koguses joodi. riis taiyaki nori 9 Sushi Sushi on tuntuim ja populaarseim jaapanlaste külm kalasuupiste, mida on osatud hinnata nii Ameerikas kui ka Lääne-Euroopas. Märkimist väärib sushide tervislikkus: 2-3 sushitükki annavad olenevalt kasutatud toorainest umbes 60-90 kcal. Pealegi on näiteks kalas palju mineraale, vitamiine ja kasulikke rasvhappeid; noris ehk merevetikatest kokku pressitud ja kuivatatud lehes aga ohtralt joodi. Jaapanlaste pikaealisus peitubki arvatavasti värskest toorainest valmistatud ja tasakaalustatud toidus. Sushit serveeritakse koos marineeritud ingveriga, mis aitab suud eelnevast maitsest puhastada ning joogiks pakutakse rohelist teed. Üks põhjus on muidugi see, et maitsed
valkude abil mehhaaniliseks. Näiteks lihaskoe aktiin, müosiin, mikrotorukeste ja -filamentide valgud. Retseptoorne - Retseptorite koostis ja toime rajaneb valkudel Varufunktsioon - Valkude kui varuainete kasutamine arenevate rakkude toiduks. Albumiinid moodustavad valgu varu, mida organism kasutab nälgides. Energeetiline funktsioon - 1 grammi valgu täielikul lõhustumisel CO2 ja H2O moodustumiseni vabaneb umbes 4,3 kcal energiat. Organism kasutab valkusid energiaallikana ainult siis, kui energia põhisubstantsid (süsivesikud ja lipiidid) on ammendatud. Kahjustustamise funktsioon - albumiinid, näiteks munavalge- ja piimavalgud, seovad vastavate rühmade abil raskmetalle ja alkaloide, mistõttu neid kasutatakse nende mürkide neutraliseerimiseks maos. Ehituslik funktsioon. - Valgud on rakkude põhilisteks struktuurseteks/ehituslikeks komponentideks.
1.1.Ehitusmaterjalide klassifikatsioonid Ehitusmaterjalide klassifitseerimine on vajalik, et tootmise, töötlemise või kasutamise eesmärgil koondada ühesuguseid materjale gruppidesse, määrata nende iseloomustamiseks vajalikud näitajad ja võrrelda neid omavahel. Klassifikatsiooni alusel on võimalik valida materjaligrupile sobivad tootmis- ja töötlemistehnoloogiad. Ehitusmaterjalide klassifitseerimine võib toimuda mitme tunnuse järgi olenevalt - kasutamise otstarbest - materjali saamiseks kasutatud lähtematerjalist (näiteks puit, looduskivi, savi), -materjali keemilisest algupärast: näiteks orgaanilised või anorgaanilised ained 1.1.1.Kasutamine Klassifikatsioon kasutuse järgi on oluline, et praktilise ehitamise seisukohalt hõlbustada kõige erinevamate materjalide hulgast sobivate materjalide leidmist. Samuti saamaks teada materjali keemilisi, füüsikalisi, mehaanilisi ja tehnoloogilisi omadusi ning nendest lähtudes kasutada neile omadustele...
süsihappegaasi fotosünteesiks ja tagab loomadel hingamisfunktsiooni). b) Orgaanilisi süsinikuühendeid (loomad söövad). Vesinik* - Organismis on vesinikul 2 ülesannet : 1) vesinik osaleb vesinik- sidemete(nõrgad sidemed) moodustamisel. (vesiniksidemed on H ja O ja H ja N vahel). VESINIKSIDEMED STABILISEERIVD BIOMOLEKULE. 2) Mida rohkem on orgaanilises ühendis vesinikku, seda rohkem ta lõhustumusel energiat annab. (rasv(1g) - 1 Kcal, süsivesikud - 4 kcal, Alkohol - 7 Kcal) Hapnik* - Hapniku arvele langeb massilt suurim osa. Hapnik on oksüdeerija rollis. 1. Hapnik osüdeerib rakkudes toitaineid. (Toitaine + O = C02 + H2O [vabaneb energia]) 2. Organism toodab hapniku reaktiivseid osakesi ja need on äärmiselt reaktsioonivõimelised. Suhtelt hapnikuga saab organismid jagada kaheks : a)aeroobsed(vajavad eluks hapnikut) b)anaeroobsed(ei vaja eluks hapnikku)
Soojusjuhtivuseks nimetatakse soojushulka vattides, mis läbib puitmaterjali (pindalaga m2 ja paksusega 1 m), kui vastaspindade temperatuuride vahe on 1°C. Soojusjuhtivuse ühikuks on seega vatt /meeter x °K. K- Soojusjuhtivuse koefitsient, tähis Nimetatud koefitsient võrdub soojuse hulgaga kilokalorites, mis läbib puitu 1 tunni jooksul tema ühelt pinnalt, pindala m2, teisele sama suurele pinnale pindade vahekaugusega 1 m ja temperatuuri erinevusega 1° C, seega vt tabel 3. = kcal / meeter x tund x °C Soojusjuhtivus erinevates materjalides tuleneb eelkõige nende füüsikalistest omadustest (eelkõige tihedusest) vt. tabel 3. _____________________________A. Roos______________________________ 40 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ Tabel 3. Soojusjuhtivus erinevates materjalides. Puidu niiskuse suurenemisel puidu soojusjuhtivus kasvab, sest vesi surub poorides
Räni erisoojus on 705 J/kg K. 66. Geoloog hakkab alumiiniumkruusist hommikukohvi jooma. Kruusi mass on 120 g ja temperatuur 20.0°C. Geoloog valab sinna 300 g kohvi, mille temperatuur on 70.0°C. Milline on kohvi temperatuur siis, kui kruusi ja kohvi vahele on just saabunud soojuslik tasakaal? Vee erisoojus on 4190 J/kg K, alumiiniumi erisoojus 910 J/kg K. 67. Neiu, kelle mass on 60 kg, sööb ära 100-grammise sokolaaditahvli, mille energiasisaldus on 600 kcal. Seejärel otsustab ta trepist üles ronida, et see energia ära kulutada. Kui kõrgele peab ta ronima? ELEKTROSTAATIKA 68. Alfa-osakese mass on 6.64·10-27 kg ja laeng +2e=3.2·10-19 C. Võrrelda kahe alfa- osakese vahel vaakumis mõjuvat elektrilist tõukejõudu gravitatsioonilise tõmbejõuga. 69. Kaks punktlaengut (+25 nC ja -75 nC) asuvad teineteisest 3.0 cm kaugusel. Arvutada jõu suurus ja suund, millega a)väiksem laeng mõjutab suuremat b)suurem laeng
Põlevkivi kaevandamine ja seda mõjutavad tegurid Sisukord Sissejuhatus Valisime oma rühmatööks ,,Põlevkivi kaevandamine ja seda mõjutavad tegurid", sest põlevkivi on olnud Eestis läbi aegade tähtsaim maavara. Maailmas ei ole põlevkivi suurt kasutuspinda leidnud, sest kasutatakse alternatiivseid maavaradel põhinevaid energia ressursse, mis on efektiivsemad. Eestis on põlevkivi elulise tähtsusega, mis on kasutuses nii keemiatööstustes kui ka elektrienergia valmistamisel. Põlevkivil on Eesti riigile majanduslikus kui ka suveräänsuse hoidmise aspektis suur roll. Kuna tegu on kodumaise maavaraga, puudub vajadus importida seda teistest riikidest, mis omakorda muudab elektrienergia mõnevõrra odavamaks. Põlevkivi kaevandamisega kaasnevad ka mitmed probleemid, nimelt tekitab see saastet, mis on toodud välja alljärgnevas loetelus: · Põhjavee saastumine: kaevandusest välja pumbataval põhjaveel, olenemata selle puha...
ateroskleroos, suhkrutõbi, südamehaigused. · Asendamatute dermatiite ja energiadefitsiiti. LIPIIDIDE FUNKTSIOONID ORGANISMIDES Energeetiline funktsioon · Lipiidide koositises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast- lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid 30% ööpäevasest energiavajadusest. Tegelikult süüakse rohkem. 1g 38,9 kJ so 9,3 kcal Ehituslik funktsioon- kolesterool ja fosolipiidid kuuluvad rakumembraani kosstisse. Kujundab loomulikud vormid naha all. Varuaine funktsioon · Loomadel varurasv-kõhuõõnse naha all · Taimedel õlid seemnetes, viljades · Mesilaskärjed(vahad) Ainevahetuslik funktsioon- lipiididest toodetakse vett. Kaitse funktsioon- hoiab ära traum, kaitseb põrutuste eest ja veelinnud ei saa märjaks kui nad sukelduvad. Lahusti funktsioon
energiavarustuse aluseks olevate oksüdatsiooniprotsesside lõpptulemusena. Veel on inimese organismis oluline roll termoregulatsioonis. Tulenevalt vee suurest soojusmahtuvusest on tema temperatuuri tõstmiseks vajalik soojuse hulk samuti suur. Seega on suurel vee hulgal meie organismis ilmne keha temperatuuri stabiliseeriv toime. Veelgi ilmekamalt tuleb vee termoregulatoorne roll meie organismis esile seoses higistamisega: iga grammi higi aurustamiseks keha pinnalt kulub 0,58 kcal soojust. Higistamine on ainus füsioloogiline mehhanism, mis võimaldab organismi efektiivselt jahutada (st normaalset kehatemperatuuri säilitada) ka keskkonnas, mille temperatuur oluliselt ületab inimkeha temperatuuri. V. Ööpik Sissejuhatus spordibiokeemiasse I pt. 6 Organismi vedelikuressurss on siiski piiratud. Selle vähenemine alla normaalse taseme (dehüdratatsioon) mõjutab organismi talitlust mitmel viisil. Näiteks omab isegi võrdlemisi väike veekaotus (1.5-1
Maasikad (värske) 15 0,6 0,09 0,4 0,06 9,8 1,47 46 6,9 Maasikad (külmutatud) 30 0,5 0,15 0,3 0,09 8 2,4 37,3 11,19 Tuhksuhkur 10 0 0 0 0 99,9 9,99 406 40,6 kokku 188 3,9 18,902 47,78 381,49 Järelroa ühe portsjoni toitainete sisaldus: Valgud: 4 Rasvad: 19 Süsivesikud: 48 Toiduenergia kcal: 381 14 TELLIMUSLEHT Toiduained ühik Eelroog Pearoog Järelroog Kokku Köögivili,puuvili kooritud kartul kg 0,15 0,15 mugulsibul (valge) kg 0,13 0,13 küüslauk kg 0,002 0,01 0,012
Vastused: 1. Mootorikütuste mõiste, liigitus. Kemomotoloogia mõiste. Kemomotoloogia- rakenduslik tehnikateadus kütuste, määrdeainete ja tehniliste vedelikkude omadustest, kvaliteedist ning optimaalsest kasutamisest tehnikas. Mootorikütused- sisepõlemismootorites, s.t gaasi-, karburaator-, pritse- ja diiselmootorites, gaasiturbiiniseadmetes, otsevoolu- või turboreaktiivmootorites kasutatavad vedel- või gaasikütused eripõlemissoojusega tavaliselt 36,5 ...45,5 MJ/kg ehk 8700...10900 kcal/kg. Mootorikütuseid liigitakse: 1. Toormelt ja selle töötlemisviisilt(6): · Nafta töötlemise saadustest toodetud · Tahkekütustest · Maagaasist · Biokütused · Veest · Suure eripõlemisesoojusega ühenditest toodetud mootorikütused 2. Agregaatolekult(3) · Tahke-, vedel-, gaaskütused 3. Mootori- ja keskkonnasäästlikuselt(4) · Tavamootorikütused · Keskkonna- ja mootorisäästlikud ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
