adipotsüütides (rasvkoe rakkudes) triglütseriididena. 5. Triglütseriidid on inimorganismi põhiline energiavaru. Selgitage. Triglutseriidide lohustumisel tekkinud rasvhapete edasisel oksudatiivsel lohustumisel saadakse atsetuul-CoA, mis protsessitakse edasi tsitraaditsuklis. Rasvhapete oksüdatsioon annab poole rohkem energiat kui süsivesikute/valkude oma, rasvhapped on enam redutseerunud ja esinevad anhüdreeritud vormis. 70kg inimeses on 100000 kcal triglutseriidides, 25000 valkudes, 600 glükogeenis, 40 glükoosis 6. Kirjeldage triglütseriidide lagundamist. Lagundatakse adipotsüütides rasvhapeteks ja glütserooliks hüdrolüüsi teel mida algatavad lipaasid Rasvhapped läbivad membraani ja seotakse verealbumiini poolt, mis transpordib nad energianäljas rakkude mitokondritesse, kus nad muudetakse atsetuul-CoA molekulideks, edasi tsitraaditsuklisse
Katrin Olhovikov 11. klass Rasvad RASVAD on glütseriini ja rasvhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. LIPIIDID vees lahustumatud biomolekulid, mis koosnevad alkoholidest ja rasvhappejääkidest. LIPIIDIDE FUNKTSIOONID Energeetiline funkrsioon Ainevahetuslik funktsioon Kaitsefunktsioon Lahustifunktsioon Ehituslik funktsioon Energeetiline funktsioon Lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid, sest 1 grammi lipiidide täielikul lõhustamisel vabaneb 3,9 kcal energiat. Ainevahetuslik funktsioon Toidulipiidid on olulised sapiväljutajad. Sissesöödud toidurasv stimuleerib sapi väljutamist peensoolde, kus sapp osaleb emulgaatorina lipiidide seedumises. See soodustab sapisoolade ladestumist sapipõies ning sapikivide teket. Metaboolse vee teke lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas Kaitsefunktsi...
NORMATIIV 100 9,5...10,5 3,0...3,6 5,2...6,8 Osakaal söödas, % 47 30 23 N-ta Kalorsus, Seeduv Seeduv ekstraktiiv- kcal proteiin rasv Söödas aineid lahja veiseliha 119 18,9 3,6 0 lehma udar 164 10,5 12,3 0,4 veise vats, lahja 83 12,6 2,7 0,4 trahhea 86 8,6 4,3 2
(triglütseriidide kujul), lihastes (glükogeenina). 4. Ehituseks- uute valkude sünteesil kudedes. Rasvkoel kaitse funktsioon, hoiab ka soojust 5. Tööks Toimuvad ensüümide vahendusel biokeemiliste reaktsioonide käigus. Biokeemiliste reaktsioonide käigus osa ensüümi pirurduvad, osa aktiveeritakse. Ensüümide aktivatsioon või pidurdumine toimub kas hormoonide või vegetatiivse NS mõjul. Energia vahetuse mõõtmiseks kasutatavad ühikud on kCal ajaühikus, nt tunnis; või Jaul (J): 1 kCal=4187 J ehk 4,187 kJ Põhiainevahetus, määramistingimused ja hindamine (PAV) PAV in energia hulk, mis kulub ööpäevas organismi elutuegevuse kindlustamiseks täielikus puhkeolekus. Tegelik energiavahetus on inimesel suurem, sest energiat kulub: · töötamiseks, nii füüsiliseks kui vaimseks · toitainete lõhustamiseks ja omastamiseks PAV määramiseks kehtivad kohustuslikud tingimused: 1
Kõikiaminohappeid on loomsetes toiduainetes nagu liha, kala, munad, piimatooted. Üksgramm valke annab 4 kilokalorit. Kuid meeles tuleb pidada, et loomsed toidud on tihtika rasvarikkad. Eestlased on harjunud liialdama loomse valguga. Sellepärast onoluline jälgida toiduvalkude sisaldust ja pidada kinni soovitatud proportsioonist. Rasvad on koos valkudega olulised rakumembraanide koostisosad, aitavad kaasa hormoonide sünteesile ja on kõige suuremaks energiaallikaks. Üks gramm rasvu annab 9 kcal. Rasvad on ka olulised rasvlahustuvate vitamiinide nagu A,D, E ja Komastamiseks. Eriliiki rasv on kolesterool, mis on vajalik sapihapete, rakumembraanide ja A-vitamiini sünteesiks. Kolesterooli sisaldavad ainult loomse päritoluga toiduained. Parimaks rasvaineks on polüküllastumata rasvhapped, mida leidub õlides ja kalas, samuti pähklites. Vitamiinid ja vesi Vitamiinid mõjutavad kasvu, rakkude ja elundite ainevahetust. Nende hulgast oleneb paljude
Otsene e direktne kalorimeetria on meetod, kus organismi energiakulu leitakse eraldunud soojushulga mõõtmisel kalorimeetri abil( soojusisolatsiooniga ruum). Kaudne e indirektne mõõtmine kalorimeetsia põhinev organismis poolt kasutatud hapniku hulga mõõtmisel . Hapniku soojusväärtus( hap iku kaloriekvivalent)- suurus, mis näitab kui palju vabaned soojust 1 l hapniku kasutamisel bioloogilisel oksudatsioonil. 1 g glükoosil vabaneb 4. Kcal 1 g valgul vabane 4 kcal 1 g triloleiini vabaneb 9 kcal Douglase-Haldane meetodi puhul mõõdetakse nii tarbitud O2 kui äraantud CO2 hulgad. Põhiainevahetust mõõõdetakse hommikul, ärkvel oleval normaalse kehatemo lamaval isikul indiferenrtse toatemp juures(18-20) kui viimasest söömisest on möödunud 12-14 h. ELEKTROKARDIOGRAAFIA Südamelihasel eristatakse kontraktiilseid(töömuskulatuur) ja erutustekke ning erutusjuhtefunktsioonidega (atüüpiline lihaskude) struktuure.
toidu kaunistamisel, ning sellest tehakse ka mahla. Kõige rohkem toodetakse mandariini Hiinas. Kasvatuspiirkonnad on Jaapan, Hispaania, Brasiilia, Maroko, Itaalia, Iisrael, USA, Alzeeria. Mandariini happesus on -11,5 pH. (ananass -12,6 ; pirn -9,9 ; maasikas -5,4 ; arbuus -1,0 ; hakupirss +3,5).Apelsin on 4.35pH. Apelsin on happelisem kui mandraiin, sest mandariin on väiksem. Toiteväärtus 100 grammi kohta: Kalorsus 45.7 kcal Valgud 0.6 g Rasvad 0.2 g Süsivesikud 10.2 g Vesi 88 g Alkohol 0g Vitamiin A 7.9 µg Vitamiin D - µg Vitamiin E 0.32 mg Vitamiin C 30 mg Vitamiin B1 0.1 mg
Austerserviku iseloomustus Austerservikute kasvatamine Euroopas algas teadaolevalt meie sajandi algul Saksamaal. Seal kasutati seentega läbi kasvanud, pehmenenud, maitsvat ning vitamiinidega rikastatud põhku söödalisandina. Ükskord aga selgus, et sulama jäetud põhupallidel kasvavad seened on väga maitsvad ka inimtoiduna. Nüüd kasvatatakse austerservikuid lehtpuupakkudel ja -kändudel metsas ja koduaias. Seenekasvandustes kultiveeritakse neid aga saepurust või teraviljapõhust toitepinnasel. Austerservik on väga maitsev söögiseen ja tarvitamiseks kõlbulik ilma kupatamata. Austerservik sisaldab asendamatuid aminohappeid, vitamiine, kasulikke mineraalaineid ning mikroelemente. Rasvasisaldus ei ole üle 3%, kalorsus 34 kcal/100g. Seega võib kindlalt väita, et austerservik on väga hea dieettoiduaine. Lisaks on leitud, et seenes sisalduvad polüsahariidid on vähivastase toimega ning pärsivad vananemist. Austerservik vajab tselluloosi- ja toit...
(publitseeritud 1919) MEHED 66.5 + (13.75 x kg) + (5.003 x cm) - (6.775 x vanus aastates)= kcal/ööpäevas NAISED 655.1 + (9.563 x kg) + (1.850 x cm) - (4.676 x vanus aastateks)= kcal/ööpäevas Põhineb kliinilisel vaatlusel Energiakulu, Henry (2005) valemid, MJ päevas, baseerub kas kehamassil või kehamassil ja pikkusel Põhiainevahetuse energiakulu Harris- Benedict’i valemiga 40 a 165 cm pika ja 60 kg kaaluva naise PAV on 1340 kcal 40 a 165 cm pika ja 60 kg kaaluva mehe PAV on 1450 kcal Henry, 2005 valemiga 40 a 165 cm pika ja 60 kg kaaluva naise PAV on 1313 kcal 40 a 165 cm pika ja 60 kg kaaluva mehe PAV on 1443 kcal Kahekordselt märgistatud vee (KMV) tehnika, stabiilseid isotoope (2H ja 18O) manustatakse suu kaudu. Isotoobid elimineeruvad kehast järk-järgult, 2H läbi vee ning 18O läbi vee ja CO2. 2H ja 18O eraldumise kiiruse erinevus on seotud CO2 tootmisega ja seeläbi energiakulutusega.
pool toiduga saadavst valgust olema loomne. Nt. muna, piim, soja, tatar, phlikd. ASENDATAVAD: snteesitakse maksas transamiinimise teel. 26. VALGU FSIOLOOGILINE MIINIMUM: minimaalne valgu kogus, mis on vajalik selleks, et silitada tasakaalustatud lmmastiku bilanss toiduratsiooni korral, mis tielikult katab organismi energeetilised vajadused e. rahuoleku vajadused. 27. TOIDUVALGU OPTIMUM: valguvajadus organismi krgenenud ainevahetuse tasemel 2500 kcal energiakulu puhul - 100 g Iga tiendava 500 kcal kohta suurendada toiduvalgu sisaldust 10 g vrra (0,8 1 g iga keha kg kohta, kui ei ole tegemist raske kehalise tga) 28. LMMASTIKUBILANSS; JAGUNEMINE: iseloomustab erinevust organismi tulnud ja organismist vljunud lmmastikukoguste vahel. LM. BIL= toidu N2- vljaheite N2- uriini ja higi N2 TASAKAALUSTATUD BIL. rganismi tulnud ja org. vljunud lmmastikukogused on vrdses e. tavalises rahuolekus. POSITIIVNE BIL. : organismi tulnud lmmastiku hulk letab organismist vljunud lm. hulga e
Tuum Hüdro Energiaallikate osakaal Nafta 38% Süsi 26% Gaas 23% Hüdro 6% Tuum 6% Geotermaal, päike, tuul, puit 1% Inimese energiatarve Energia vajadused on läbi ajaloo pidevalt kasvanud: Ürginimene vajas päevas 2000 Kcal. Kütt-korilane 5000 Kcal. Varajased põllupidajad 12 000, hilisemad 20 000 Kcal. Varasel tööstusperioodil kulus inimesel päevas 60 000, hilisemal juba 125 000 Kcal. Tänapäeva inimene Aafrikas, Aasias ja Lõuna-Ameerikas kulutab keskmiselt 200 000 Kcal päevas. USA puhul on see näitaja 670 000 Kcal. Bioloogiline energiatarve Inimene saab elutegevuseks vajaliku energia toidust. Kuna inimene kasutab toiduks mitmeid erinevaid allikaid, asub ta erinevatel troofilistel tasemetel.
Karotiin säilib aga hästi nii toiduainete säilitamisel, kui ka puu- ja köögivilja kuivatamisel, hapendamisel ja termilisel töötlemisel. Toiduainete peenestamine ja Põhiline energiavajadus ja ideaalkaal käsutamine koos kõrgesti sulavate Vanus Kaal (kg) Pikkus Kcal rasvadega parandab A-vitamiini ja aastates (cm) päevas karotiini omastatavust. B-vitamiin on vastupidav kuumutamise Lapsed 1-2 12 81 1100 ja hapendumise suhtes (leiva
SISUKORD SISUKORD 2 1. SISSEJUHATUS 2 2. MANGO ÜLDKIRJELDUS 3 3. KASVUPIIRKONNAD JA KLIIMATINGIMUSED 3 4. VALMINUD PUUVILJADE KIRJELDUS JA KEEMILINE KOOSTIS 4 5. KASUTAMINE TÖÖSTUSES JA LAUAPUUVILJANA 5 6. RETSEPTE MANGO KASUTAMISEKS 5 6.1 TERVISLIK MANGOSMUUTI 5 6.2 CAMPARI SORBETT 6 6.3 MANGIJOGURITDESSERT 6 6.4 MANGOKREVETISALAT 7 7. ALLIKAD 7 • SISSEJUHATUS Käesolevas töös antakse ülevaade troopilisest puuvilast mangost. • MANGO ÜLDKIRJELDUS Mango on 1030meetri kõrguse laiuva võraga igihalja puu luuvili, mis ripub üksikult või kobaratena pikkade viljaraagude otsas. Vili võib olla väga erineva kuju ja suurusega alates ploomist ja lõpetades meloniga. Kaalub keskmiselt 300g, kuid võib ette tulla kuni 2kg raskuseid vilju. Vili võib olla ümmargune, munavõi silindrikujuline, neerule või sidrunile sarnanev, värvuselt rohekaskollasest kuni punaseni. ...
3.Serveerin pearoa, teenindan ja koristan nõud Viin ära leivakorvi ja maitseainete komplekti 4.Serveerin magusroa, teenindan 5.Saadan ära külalised 6.Peale töö lõppu toimub külaliste laua koristamine, nõude pesemine ja töökoha lõplik koristus. 8 TOIDU KALORSUS Toiduaine nimetus: Creme caramel Kogus valgud rasvad süsivesikud Toiduenergia kcal Toiduaine retseptis nimetus (g) 100g retseptis 100g retseptis 100g retseptis 100g retseptis suhkur 15 0 0 0 0 99.8 14.97 400.0 60 muna 15 11.2 1.68 8.4 1.26 0 0 121.8 18.27 munakollane 12 16.4 1.968 30.6 3.672 0 0 344.5 41.34 rõõsk koor 30 18 36 15 30 0 0 209.4 62.82
Maitselt magusad. Olulised tomatite kahjustajad on seenhaigused tomati-pruunmädanik ja tomati- ruugehallitus, tomati-varrepõletik. Kahjuritest on levinuimad kasvuhoonekarilane ja öölased. Öölased on putukate sugukond liblikaliste seltsis. See on väga suur sugukond, selles on kokku umbes 25000 liiki. Enamikul liikidel on valmikutel paks keha ja kitsad tiivad ning nad on öise aktiivsusega. Et tomat sisaldab ohtralt vett, annab ta vähe kaloreid: 100 g tomatit sisaldab vaid paarkümmend kcal. Peamiseks energiaallikaks on tomatis suhkrud (glükoos ja fruktoos) ja orgaanilised happed (sidrunhape, õunhape).
PRUUNSÜSI Tallinn 2015 PRUUNSÜSI Pruunsüsi ehk ligniit tekib taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel (kivistunud puit). Selle kütteväärtus on tunduvalt madalam kui kivisöel. Päritolult on pruunsüsi turba ja kivisöe vaheline nn. siirdeaste. OMADUSED Kütteväärtus on 4440 kcal/kg. eripõlemissoojus 8–24 MJ/kg. Pruunsöe orgaanilises aines on süsinikku 60– 80%, hapnikku ja vesinikku vähem. Pruunsöe kuumustaluvus ulatub 10 kuni 20 MJ/kg. Kuna see on madala kütteväärtusega, siis pruunsöega on mõttetu kaubelda ning seda eksportida. Lõppude lõpuks pole pruunsöel mingeid kindlaid aineprotsente, sest sõltuvalt asukohast, need varieeruvad. PRUUNSÖE KAEVANDAMINE Pruunsütt kaevandatakse LõunaAafrikas, Saksamaal, Indias ja Venemaal jne. Suurim pruunsöe tootja on Latrobe Valley Austraalias. Selle toodang moodustab 20% ko...
pipar 0 Magustoit Jõhvikamahl 30 0 Manna 60 9,3 5,58 Vesi 60 0 Suhkur 30 0 Rasvad Süsivesikud Toiduenergia kcal 100 g retseptis 100 g retseptis 100 g retseptis 8,6 25,8 0 0 152,9 458,7 0 0 0 0 0 99,9 2,997 405,9 12,177 0,8 0,16 10,2 2,04 63,7 12,74 0 0 0 0 237 94,8
M 53–63 g. S kergemad kui 53 g. Mõned suhtarvud: 1 muna – umbes 0,5 dl, 1 munavalge – umbes 2 sl, 1 rebu – umbes 1 sl. MUNA KASULIKKUS Munarebus on keskmiselt 49% vett, 32 % lipiide, 17% valke ja 2 % mineraalaineid (nt kaltsiumi, fosforit). Letsitiin on hädavajalik rakkude kppstises, normaalseks ainevahetuseks ning aitab vähendada vere kolesteroolisisaldust. Ühe keskmise suurusega kanamuna söömisel saame 60-80 kcal energiat. KANAMUNAD MUNADE KVALITEET Muna kvaliteet ei sõltu tema värvusest. Küll on tumedamad munad paksema koorega. Munakoore värvus oleneb hoopis kana tõust. Enamik valgeid kanu muneb valgeid mune. Noorkana muneb alguses umbes 17 g kergemaid mune kui aasta hiljem. MUNADE SÄILITAMINE Mune ei või üle kahe nädala külmkapis hoida. Kui aga mähkida iga muna eraldi paberisse ja neid
ruugehallitus ja tomati-varrepõletik. Kahjuritest on levinuimad kasvuhoonekarilane ja öölased. Tomatil süüakse vilju. Need kasvavad rohelise vare otsas.Tomati viljad on punased, kui nad on valmis. Neid on ka kollaseid. Toored tomatid on rohelised. RETSEPT Kogus: 6-le Aeg: ettevalmistuseks 10 minutit + küpsetamiseks 20 minutit. 1 portsjon annab 260 kcal Ained: 600g kirsstomateid, 4 muna, 2spl jahu, 2dl hapukoort, 4spl piima, Peotäis värsket basiilikut, 50g parmesani juustu, 0,5tl soola, 0,25tl musta pipart. Kuumuta ahi 190 kraadini ja võia vorm. Aseta tomatid vormi põhja. Klopi munad ja jahu ühtlaseks, lisa hapukoor ja piim. Lõpuks sega juurde hakitud basiilik ja riivitud parmesan. Maitsesta soola ja pipraga. Vala segu vormi ning küpseta 20 minutit. Serveeri soojalt. Kõrvale pakuksin grillitud liha.
liigtarbimisest. Naatriumi liigtarbimine võib põhjustada: * Naha ja limaskestade kuivamist * Vee ja kaaliumi ülemäärast eritumist uriiniga * Janu * Vererõhu tõusu Soola tarbimise mõistlik vähendamine ei ole tervisele ohtlik, magedama toiduga harjumine toimub kiiresti! VESI Keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O. Normaaltingimustes vedel, kuid võib olla ka tahke ning gaasiline. Kuulub kõikide kudede koostisesse Leidub kõikides toiduainetes Annab 0 kcal Elavate organismide eksisteerimisel esmajärguline Vesi kui ravim Puhta vee joomine on eluliselt oluline! Inimene koosneb 70 % veest. Keskmises inimeses on 42 L vett. Kõige rohkem saadakse vett toiduga Tänapäeval tarbitakse puhast vett liiga vähe Kõige tähtsam on hoida organismi veetase tasakaalus kõik, mis kaotatud, tuleb saada tagasi. Vesi hoiab kehatemperatuuri stabiilsena ja kaitseb elutähtsaid organeid, osaleb kehavormide säilitamises ja on oluline naha tervisele.
(Briffa, J, 1999). 5 Selleks, et teada, kui palju inimene vajab põhitoitaineid, on vaja teada saada, kui suur on inimese päevane enerigavajadus. Harris-Benedict on aastal 1919 välja arvutatud energia kulu, mida on vaja põhi ainevahetuseks. Valem on selline: Mehed - 66.5 + (13.75 x kg) + (5.003 x cm) (6.775 x vanus aastates) = kcal ööpäevas; Naised - 655.1 + (9.563 x kg) + (1.850 x cm) (4.676 x vanus aastates) = kcal ööpäevas. Valem annab energiahulga, mida on inimesel vaja selleks, et lihtsalt ellu jääda, ilma, et ta tegeleks millegiga, mis vajaks füüsilist pingutust vms. Saamaks inimese kehalisele aktiivususele vastav energiavajadus, tuleb saadu korrutada vastavate kordajatega. Väga vähese kehalise aktiivsuse puhul, kus on istuv töö ning vähene või puuduv kehaline aktiivsus, on koefitsendks 1,4-1,5
- mustal sõstral kuni 12 aastat - punasel ja valgel sõstral kuni 25 aastat 4. Punase sõstra toiteväärtus (olulisemad toitained, mineraalained, vitamiinid). Marjad sisaldavad: vett 84 g valke 1,4 g rasvu 0,20 g süsivesikuid 13,8 g tuhka 0,66 g kiudaineid 4,3 g energiat 56 kcal Mineraalainete sisaldus 100 grammis marjades: kaaliumi 275 mg kaltsiumi 33,0 mg rauda 1,0 mg magneesium 13 mg fosfor 44,0 mg naatrium 1,0 mg Vitamiinidest: C-vitamiini 41,0 mg vähesel määral A-, B1-, B2-, B9-, PP-vitamiini. E-vitamiini 0,10 mg 5. Punase sõstra koristamine ja säilitamine. Koristatakse kobarates.
ka sojas, riisis, rukkis, pähklites ja seemnetes leiduvad valgud. Vähemalt kolmandik valguvajadusest on soovitatav katta loomsete valkudega. Valkudel on organismis mitmeid funktsioone: · vajalikud organismi kasvuks ja ehituseks, · peaaegu kõik ensüümid ning osad hormoonid on valgulise koostisega, · osalevad aktiivselt antikehade tootmises ja tagavad organismi tugeva ning toimiva immuunsüsteemi, · osalevad paljude ühendite transpordis, · annavad toiduenergiat: 1 g = 4 kcal. Pikaajaline liigne valgusisaldus toidus võib olla kahjulik, see koormab neerusid ja maksa, samuti võib põhjustada podagrat ja suurendada allergiaohtu. Valkudest saadav energia ei tohiks ületada 20% päevasest toiduenergiast. Süsivesikud on organismi tähtsaimad energiaallikad olles looduses levinuimad orgaanilised ühendid. Taimedes on süsivesikuid 75...90%, loomsetes organismides kõigest 2....3%.Tasakaalustatud toidu puhul moodustub põhilisest osast verre sattunud glükoosist
Piimakapsli koostis: täispiimapulber, suhkur (18%), emulgaator (sojaletsitiin). Kohvikapsli koostis: röstitud ja jahvatatud kohv. Valmistatakse spetsiaalse kapselkohvimasinaga. Ühest kohvikapslist saab ühe tassitäie kohvi, mis tagab iga portsjoni värskuse ja aromaatsuse. KESKMINE 100 g pulbri tassitäie valmisjoogi VÄÄRTUS kohta* kohta* Energia 1856 kJ / 444 kcal 352 kJ / 84 kcal (GDA 4%) Valgud 19,8 g 3,8 g (GDA 8%) Süsivesikud 50,4 g 9,6 g (GDA 4%) millest suhkruid 47,3 g 9,0 g (GDA 10%) Rasv 19,2 g 3,7 g (GDA 5%) millest küllastunud 9,4 g 1,8 g (GDA 9%) rasva Kiudained 3,7 g 0,7 g (GDA 3%)
Antioksüdant- Naatriumisoaskorbaat-E316 Ei teata Happesuse regulaator- Glükoondeltalaktoon-E575 Ei teata. Lõhna ja maitsetugevdajad- Naatriumvesinikglutamaat-E621 Hiina restorani sündroom: südame pekslemine, peavalu, pearinglus, näo punetus, lihas- ja liigesvalud, migreenilaadsed peavalud. Säilitusaine- Naatriumnitrit-E250 Puudub Toiduvärv- Karmiin-E120 Võib tekitada astmat ja ka eluohtlikke allergilisi reaktsioone. 100g toodet sisaldab: energiat: 342 kcal valku: 15g süsivesikuid: 3g rasva: 30g Nimi: Kanapallid Firma: Tallegg Netomass: 1,576 kg Säilitada: +2...+6C Parim enne: 24.09.12 Tootja: AS Tallegg tellimusel tootnud AS Rakvere Lihakombinaat, Roodevälja küla, Sõmeru vald, 44207 Eesti. Koostis: Kana-broileri liha 56%, kuiviku puru, vesi, juust 5%, misukiud, sojavalke, keedusool 1,5%, nisujahu, lõhna- ja maitseained, dekstroos, suhkur, stabilisaator E450, happesuse
Põhiprobleem: Rasvad kahjulikud või kasulikud? Eri rasvade kasulikkuse-kahjulikkuse üle otsustamine pole kerge, kuid tervise ja pikema eluea nimel tasub asjasse süvenemine ja toitumisharjumuste muutmine end ära. Muutused tänapäeva toiduainetehnoloogias ja tervisele kahjulikud transrasvad panevad paljusid üha rohkem muretsema. Kas tõesti on väheväärtuslik ja ebakvaliteetne leidnud kindla koha meie toidulaual? Hüpotees: Transrasvad on kahjulikud ja tavalised rasvad kasulikud ja väga vajalikud inimesele. Toitainena on rasvhapped asendamatud, selles on toitumisteadlased ühel nõul. Toidurasvad peaksid andma 2530% päevasest energiavajadusest. Inimese tervis sõltub otseselt toidurasvades olevate rasvhapete hulgast, vahekordadest, tüübist. Rasvad annavad energiat 9 kcal/g ehk peaaegu kaks korda rohkem kui süsivesikud või valgud. Kuid rasvad võivad olla ka tervisele kahjulikud. Arvukad uurimused näitavad, et kõige ohtlikumat tüüpi rasvad o...
Bata at Koostaja:Helerin Heinmaa Juhendaja: Malle Lepp Kiviõli 2015 Bataat ehk maguskartul • Pärineb Kesk- või Lõuna-Ameerikast. (kasvatatakse peamiselt Hiinas) • Lehtertrappide perekonda kuuluv kaheiduleheline õistaim. • Igihaljas vääntaim. • Väga kauge sugulus kartuliga. • Värvus:kollane, oranž, punane, pruun, lilla või beež ning sisu valge, punane, roosa, lilla, kollane või oranž. Bataat toiduna • Söödav juureosa ehk risoom on pikergune. • Valge või kollase sisuga bataadid on vähem magusad ja niisked kui punased, roosad ja oranžid. • Tärklise rohked magusadmugulad. • Paljudes riikides kasutatakse kartuli asemel. • 100 grammis bataadis on 360 kJ (86 kcal) energiat. Riigid, kus bataati kasutatakse toiduks • Paapua Uus-Guinea (u. 500 kg inimese kohta aastas) • Saalomoni saared (u. 160 kg inimese kohta aastas) ...
VIINAMARI Mareli Nielson Valga Gümnaasium,11.A 15.Veebruar 2016 Viinamarjade levik Viinamarjade levik maailmas on küllaltki suur, kuna on arendatud sorte nii sooja kui külma, kuiva ja niiske ning viljaka ja kehva pinnase jaoks. Viinamarjade peamiseid tootjariigid: Tšiili, Argentiina, Prantsusmaa, Hispaania, Hiina, Itaalia, Türgi, India, Iraan http:// www.mapsofworld.com/world-top-ten/world-top-ten- grape-producing-countries-map.html Ühtedeks suurimateks ettevõteteks on The Ciatty Company ja Sun-World Toitumisalane teave ja kasutamisvõimalused Kõige rohkem kasutatakse Hulk koguse kohta: 100 g Kaloreid (kcal) 66 viinamarju veini Lipiidide 0,4 g tootmisel, sellele Kolesterooli 0 mg järgneb värskelt Naatriumit 2 mg tarbimine ning Kaaliumit 191 mg kuivatamine Sahhariididi 17 g rosinate tootmiseks....
Toitumine 1. Toitumise vajadus 2. Toidupüramiid näitab, kui palju ja mida süüa, et toituda tervislikult ja tasakaalustatult. 3. Täisväärtuslik toit- toitained, mis sisaldavad süsivesikuid, rasvu valke, vitamiine, mineraalaineid, mis on oraganismile väga vajalikud. 4. Tühjad kalorid- kalorid, mis ei anna kehale midagi vajalikku (nt. alkohol) Energia vajadus- vajadus, mille rahuldamiseks peab inimene toituma täisväärtuslikult. Põhiainevahetus- on südame, kopsude ja teiste organite tööks vajalik energia hulk. See toimub magades. Lisaainevahetus- erinevalt põhiainevahetusest toimub energia kulutamine tehes trenni või füüsilist tööd. Pruun rasvkude- energiakulutaja, mis põletab efektiivselt rasvu ja mis esineb peamiselt vastsündinutel ja talvituvatel loomadel. Toiduring- sellelt näeme, kui suure osa päevasest toidukogusest peaksid moodustama erinevad toidugrupid. Toid...
· Banaanid kooreta 90 kcal/100g · Keedetud kartul 77 · Apelsinid, kooreta 51 · Pirnid 48 · Maasikad 46 · Õunad 44 · Keedetud lillkapsas 30 · Valge peakapsas 28 Ärge unustage õiget toitumist · Kehakaalu aitavad langetada 1kg kuus o Igal nädalal 2 õlut vähem 1600kcal o Igal nädalal 1 sokolaad vähem 2000kcal o Igal nädalal 200g vorsti vähem - 1600kcal o Igal nädalal 1 l Cocat vähem 2200 kcal ------------------- 7400 kcal Toitumishäired spordis · Toitumishäireid esineb sportlastel enam kui mittesportlastel, kuid põhjused on seni ebaselged · Enam esineb tantsijad, võimlejad, iluuisutamine, maadlus, ballett · Levinumad on o Anorexia nervosa o Buliimia Kuidas tunda ära toitumishäirega sportlast? · Raske on eristada kõhnumise eesmärgiga ja toitumishäirega sportlast · Toitumishäirega sportlane
Värvus nõrgalt kreemikas, esineb väheseid õhumulle ja peenestatud sinepiseemnete tükikesi. Üsna tuntav on sinepi ja äädika maitse. Valmistatud on toode rapsiõli baasil. Koostis: vesi, taimne õli suhkur, paksendaja (modifitseeritud kartulitärklis, ksantaankummi), munapulber, sool 1,3%, vadakupulber, sinepipulber, toiduäädikas, säilitusaine (naatriumbensoaat, kaaliumsorbaat), sidrunhape, toiduvärv (beeta-karoteen). Energiasisaldus: 391,4 kcal (1612,5kJ) /100g. Toitainete sisaldus 100g tootes: süsivesikud 5,5g; valgud 0,9g; rasvad 35,1g. Pakend: 450- ja 900grammised pudelid; lisaks 4,5- ja 9kg majoneesiämbrid suurköökidele. Paljud majoneesid sisaldavad suhkrut- suhkur annab inimesele energiat. Majonees on väga hea alternatiiv kui kodus pole võid (burgeri vahele). Mina kasutan majoneesi. Majonees annab hea maitse toidule. Ma ei leia majoneesi plusse peale selle, et mõningad majoneesid sisaldavad lõhna- ja
Rasvad minu elus Mis on rasvad ? Rasvad on glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete (rasvhapete) estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. Loomsed rasvad ja taimeõlid on materjalid,mis koosnevad suurest hulgast komponentidest, kusjuures põhilisteks koostisosadeks on rasvad. Rasvad ehk lipiidid on inimese kõikides kudedes ja organites Funktsioon organismis : Seedimisel hüdrolüüsitakse toidurasvad ensüümide toimel rasvhapeteks ja glütserooliks. Need imnduvad seedetraktist ning edasi oksüdeeritakse neist suurem osa süsinikdioksiidiks ja veeks. See protsess annab palju energiat. 1g rasva annab organismis keskmiselt 37,6 kJ (9,0 kcal) energiat. Osa rasvhapetest ja glütseroolist kasutatakse organismile omaste rasvade sünteesiks, samuti liigne osa rasvhapetest, mida organism ära ei kuluta, muudetakse rasvadeks ning ladestatakse. Teatud rasvhappeid kasutab organism teiste vajalike üh...
ii. östrogeen (naissuguhormoon), iii. progesteroon (naissuguhormoon). iv. neerupealiste hormoonid. v. D-vitamiin hormoon, mida meie keha sünteesib päikesevalguse abil. Kokkuvõte- liipide funktsioonid Energeetiline funktsioon. Lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid: 1g annab 38,9 kJ, so 9,3 kcal Ehituslik funktsioon. Fosfolipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisse. Varuaine funktsioon. Loomadel varurasv , taimedel õlid seemnetes, viljades ja mesilaskärjed (vahad). Ainevahetuslik funktsioon. Metaboolse vee teke - lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas. Omane kõrbeloomadele nagu kaamel või koile, kes üldse ei joo. Kaitsefunktsioon. i
Esinevad sidekoes, luudes, küüntes, karvades o Globulaarvalgud korrapäratu molekuliga, lahustuvad vees. Näiteks ensüümid, hormoonid, antikehad VALKUDE TÄHTSUS Vajalikud organismi kasvuks ja ehituseks Peaaegu kõik ensüümid ning osad hormoonid on valgulise koostisega Osalevad aktiivselt antikehade tootmises ja tagavad organismi tugeva ning toimiva immuunsüsteemi Osalevad paljude ühendite transpordis, Annavad toiduenergiat: 1 g = 4 kcal. VALGU FUNKTSIOONID Ensümaatiline e. katalüütiline ensüümid aitavad reguleerida biokeemilisi protsesse, kõik ensüümid on valgud Struktuurne funktsioon valgulise ehitusega on näiteks küüned, juuksed, sarved ja kabjad Transpordi funktsioon valgu molekulid aitavad teostada transporti rakkude vahel Kaitsefunktsioon antikehad on valgud, mis ühinedes antigeenidega hävitavad viimased Signaalfunktsioon membraanis olevad valgu molekulid vahendavad infot raku
MEIE EHITUSAINE - VALK ( inglise keelest tuletatud samatähenduslik mõiste: PROTEIINID) Valke saadakse nii loomsetest kui taimsetest toiduainetest, kuigi parimate allikatena tuntakse just loomseid toiduaineid: piimatooteid, lihatooteid, kala ja linnuliha. Valgud koosnevad aminohappejääkidest. Toiduvalgus esineb ligi 20 erinevat aminohapet, millest 8 on inimesele asendamatud, sest organism pole ise võimeline neid teistest toiduosistest sünteesima järelikult tuleb neid saada toidust. Seedimise käigus laguneb valk taas aminohapeteks, millest keha toodab uued vajalikud valgud. Toiduainetes oleva valgu väärtuse määrab nende aminohappeline koostis ja seeditavus. Bioloogiliselt täisväärtuslik on selline valk, mis sisaldab kõiki asendamatuid aminohappeid inimorganismile vajalikus koguses ja omavahelises suhtes. Loomsetes toiduainetes on asendamatuid aminohappeid rohkem. Näiteks saame me juustu ja kohupiima süües ...
VIINI LOOTSIKUD KLASSIKALINE VIINI ÕUNASTRUUDEL Õunastruudli koostiosad 3 suurt õuna(võib asendada pirniga) 1 apelsini riivitud koor või 1 sl kaneeli 2,5sl suhkrut+ 1sl suhkrut 1 muna 1,5dl peeneks hakitud pähkleid või mandlilaaste 50g võid (20.min asetada sügavkülma) 1sl sulavõid 1 lehtlavaš 2-3 röstsaiaviilust valmistatud saiapuru 100 g õunastruudlis on ligikaudu 274 kcal. Allikad www.toidutare.ee www.vikipeedia.ee www.austria.info www.reisiekspert.ee www.europa.eu www.miksike.ee www.reisiguru.ee Koostaja: Triin Pikhof Juhendaja: Lili Kängsepp
Eluks Vajalikud Ained Suhkrud: Suhkrud on sahhariidide ehk süsivesikute hulka kuuluv orgaaniliste ühendite klass. Need on looduslikud ühendid, mis struktuurilt on polühüdroksüaldehüüdid või polühüdroksüketoonid. Suhkrud esinevad looduslikult näiteks marjades, puuviljades, mees ning ka köögiviljades. Tuntumad looduslikult esinevad suhkrud on: Sahharoos: leidub peaaegu kõikides taimedes. Sahharoos koosneb kahest lihtsuhkrust fruktoosist ja glükoosist. Glükoos: ehk viinamarjasuhkur on monosahhariid, mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse. Glükoos tekib taimedes fotosünteesi tulemusena. Leidub puu- ja köögiviljades, marjades, mees ning lilleõites. Fruktoos: ehk levuloos ehk puuviljasuhkur on üks monosahhariididest, fruktoos on glükoosi isomeeriks. Fruktoos on sahharoosist ja glükoosist magusam. Laktoos: ehk piimasuhkur, kuulub madalmolekulaarsete liitsuhkrute ehk oligosahhariidide ...
Kukeseeni võib leida juuni lõpust kuni sügise esimeste tugevate öökülmadeni. Seened kasvavad sageli hulgakaupa koos ja võivad moodustada seeneringe. Piksevihmad mõjuvad seente ilmumisele ja kasvule eriti soodsalt. Kukeseen sisaldab vett (9193% kaalust), valke (2,5%; seeduvad inimeses 7080% ulatuses), süsivesikuid glükogeeni ja trehhaloosi (paar protsenti), rasvu (0,4%), kiudaineid, beeta-karoteeni, D- ja B-vitamiini (peamiselt B1, B3). Energiasisaldus 100 g kukeseentes 30 kcal. Kukeseene moodi näeb välja Eestiski kasvav mittesöödav seen kuld-kukeseenik. Neid eristavad kõigepealt värvus: kukeseen on kollakam, kuld-kukeseenik erkoranz, ja kuju: kukeseen on ebakorrapärase, kuld-kukeseenik korrapärase ümmarguse kübaraga. Kuld-kukeseenik on pisut väiksem ja peenema jalaga. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_kukeseen
- vitamiinide allikana. Rohkem vitamiine sisaldavad kollaselihalised sordid. Kollase värvuse kaalika viljalihale annavad karotiinid Kaalikas on meil tuntud juurviljadest kõige suurema C-vitamiini sisaldusega (35mg%). C-vitamiini kaod on ka säilitamisel üsna väikesed. Kaalika maitse oleneb suhkrute (glükoosi ja fruktoosi) sisaldusest. Peale suhkrute mõjutavad kaalika maitset kõige enam väävlisisaldusega eeterlikud õlid. 100 g kaalikat annab 10 kcal energiat. Toiduks tarvitatakse kaalikat: - keedetult, - küpsetatult, - hautatult, - samuti toorelt toorsalatite koostisosana. Võib kuuluda mitmesuguste roogade koostisse. Toored kaalikaviilud on väga hinnatud väikelaste menüüs. Kasulik on süüa rohkesti toorest kaalikat vitamiinidevaesel kevadtalvel. Dieedipidajatele soovitatakse kaalikatoite kõhukinnisuse puhul.
on kui kovalentse sideme moodustamisel annab kumbki reageeriv aatom elektronpaari tekkeks ühe elektroni siis koordinatiivse sideme tekkimisel annab üks aatomitest elektronpaari, teine vakantse orbitaali. 120 Kompleksühendi klorofülli vahenduse toimub reaktsioon: 6CO2+6H2O C6H12O6+6O2-674 kcal Eluslooduse oluliseim reaktsioon fotosüntees peale kogu elusa materjali alusaine loomise on selle reaktsiooni tulemusena atmosfääris vaba hapnik ja maapõues taandatud süsiniku varud (süsi, nafta, põlevkivi, turvas jne.). 121 Fotosüntees Kompleksühend klorofüll Maailmameres 124 Ideaalgaasi võrrand · P0V0/T0 =P1V1/T1 · PV/T on konstantne
imetamise ajal ning kasvuperioodil. Taimetoitlastel on soovitatav piisava tsingikoguse saamiseks süüa teraviljatooteid (näiteks on suure tsingisisaldusega nisukliid, täisterakaerahelbed, näkileib), seemneid, pähkleid ja kaunvilju. KALORAAŽ Terviseriskid saavad alguse taimetoitluse puhul madalast kaloraažist. Lihtsaim viis näiteks energiavaeguse ennetamiseks on pidada toitumispäevikut. Näiteks väikelapse ööpäevane vajaminev kaloraaž on 850-1250 kcal. Minu näitel (18.aastane, 59kg ja 173 cm) on päevane tervislik energiahulk kehakaalus säilitamiseks 1980 kcal. Toitumispäevikusse tuleks kirja panna kogu päeva jooksul tarbitud toidu kogus. Taimetoitlusega saab kõik vajaminevad kalorid kätte, kui tarbida õigeid toiduaineid ning õiges koguses. Kaloraaži saab taimetoitluse puhul suurendada näiteks toorsalatile oliivi- või kreekapähkliõli lisamisega, mis ühtlasi aitab kaasa ka vitamiinide imendumisele
VALGUVAJADUS - desamiinimisel lõhustatud aminohapete asendamise vajadus toiduvalguga. VALGU MIINIMUM - valgu kogus, mis on vajalik organismi elus hoidmiseks. VALGU FÜSIOLOOGILINE MIINIMUM - minimaalne valgu kogus, mis on vajalik selleks, et säilitada tasakaalustatud lämmastiku bilanss toiduratsiooni korral, mis täielikult katab organismi energeetilised vajadused. toiduvalgu norm - valguvajadus organismi kõrgenenud ainevahetuse tasemel 2500 kcal energiakulu puhul - 100 g Iga täiendava 500 kcal kohta suurendada toiduvalgu sisaldust 10 g võrra 0,8 1 g iga keha kg kohta TÄISVÄÄRTUSLIKUD Sisaldavad asendamatuid aminohappeid, mis on vajalik ehitusainevahetuseks (peamiselt loomse päritoluga valgud) MITTETÄISVÄÄRTUSLIKUD Sisaldavad asendatavaid aminohappeid, mida sünteesitakse maksas transamiinimise teel 25. Lämmastikubilanss
Kartulitoitudest on kõige väiksem GI värskel aurutatud või väheses vees koos koorega keedetud kartulil. 8. Inimeste seedesüsteemide erinevus. 14 Toiduenergiat saame toidust ja jookidest. Toiduenergia põhilisteks allikateks on süsivesikud ja rasvad. Süües vastavalt sellele, kuidas organism energiat kulutab, püsib veresuhkur paremini normilähedasena. Tavaliselt on energiavajadus 20-35 kcal kehakaalu kilogrammi kohta. Ööpäevasest energiavajadusest võiksid moodustada: Süsivesikud 50-60% Valgud 10-15% Rasvad 25-30% Toidud sisaldavad energiat erinevates kogustes. See sõltub toiduaine rasva-, süsivesikute- ja valgusisaldusest. Iga inimese energiavajadus on individuaalne ning oleneb väga paljudest teguritest (näit. soost, vanusest, kehakaalust, füüsilisest koormusest). (http://www.diabetes.ee) 1 g kiudaineid = 2 kcal 1 g valku = 4 kcal
maitsetugevdajad ja seller), E621, värvaine, maitsetugevdaja säilitusaine E250 E621, E627, E 631, toiduvärv E180, säilitusaine E250. Toiteväärtus 100 gr sisaldab: 100 gr sisaldab: 100 gr sisaldab Energiat 918 kJ (221 Energiat 221 kcal Energiat479 kJ (114 kcal) Rasva 17 g. kcal) Valke 10 g Valke 14,5 g Süsivesikuid 7g Süsivesikuid 3,9 g Rasvasid 17g Rasvu 4,5 g Tabel 2 Viinerite võrdlus MK 1 Kodune töö Toidukaubaõpetuses nr 2
kuid hiljem harjutakse tagasihoidlikuma toitumisega. Range paastumine (nälgimine) on muidugi tervisekahjulik. Liigsest kehakaalust vabanemine energiakulu suurendamise teel nõuab tugevamat tahtejõudu. Ülekaalu põhjustavat varurasva kasutab organism energia saamiseks siis, kui toiduenergia vähesuse tõttu on süsivesikute varud juba ammendatud. Varurasva kulutamine pole kerge: üks tund energilist kõndimist (vähemalt 5 km) toob kaasa energiakulu 22 kcal. Kui organismil muud energiaallikat ei ole, siis kasutab ta selle kulu katmiseks veidi üle 20 g varurasva. Millal jõuab niimoodi paar-kolm kilo kaalus maha võtta? 10 000 m jooks nõuab 600 kcal, maratonijooks 1800 kcal. Pole hõlbus ennast saledaks joosta! Pealegi peab tüse inimene tervisespordiga väga ettevaatlikult alustama. Tervisesport, mille eesmärk pole kõrged sportlikud saavutused, aga on igaühele vajalik lihaskonna, vereringe- ja hingamiselundite tugevdamiseks.
7) Teiseks küsisin ma neilt, milleks toiduenergiat on vaja? Valikuvarjantides olid: põhiainevahetuseks, magamiseks, soojustekkeks, kehaliseks tegevuseks, unistamiseks ja vaimseks tegevuseks. Valikus olid kõik õiged peale magamise ja unistamise. Osad klassivennad märkisid, et toiduenergiat on vaja ainult põhiainevahetuseks, teised märkisid pooled õigesti ja täiesti veatult vastanuid oli kokku kolm. 8) Toidus saadavat energiat saab mõõta: A - kg', B - cl; C - kcal Küsisin enda arust kerge küsimuse aga tuleb välja, et mõningate klassikaaslaste jaoks see nii kerge polnud. Nimelt ma küsisin millise ühikuga saab toidus saadavat energiat mõõta. Hämmastavalt vastasid 6 poissi et seda saab mõõta kilogrammides. Vastustevariantide seas oli ka cl ehk kalorites, mida keegi ei pakkunud. Kolmandaks variandiks oli õige variant ehk kcal, mis on kilokalor ja seda pakuti enim kordi. 9) Milline on 15 aastase normaalkaalus poisi KMI (kehamassiindeks)?
seedimiseks b. vitamiinid - orgaanilised ühendid, mida organism väikeses koguses vajab, kuid ise sünteesida ei suuda. c. mineraalained - organismile vajalikud keemilised elemendid, välja arvatud toitainetes suures koguses sisalduvad süsinik, vesinik, hapnik ja lämmastik d. energia - keha võime teha tööd 37. Kui palju peab inimene keskmiselt päevas saama energiat ? Inimene peab keskmiselt saama päevas 2000 kcal energiat. 38. Kui palju vabaneb energiat kcal 1 g süsivesikute, lipiidide ja proteiinide lagunemisel organismis? a. 1g süsivesikuid = 4kcal b. 1g proteiine = 4kcal c. 1g rasvu = 9 kcal 39. Milliseid toitaineid vajab inimene suurtes ja milliseid väikestes kogustes? a. Suures vajab inimene vett, süsivesikuid, rasvu, kiudaineid ja valke b. Väikestes kogustes vajab inimene mineraale, vitamiine 40
..7% sidrunhapet. KOOSTIS... Ø Sidruni kogumassist moodustab koor 45 % Ø Seemned 2 % Ø Mahl 53 % VILJAD... Ø Viljad on 69cm pikad ja läbimõõduga 46 cm. Ø Viljad on ümarad, ovaalsed . Ø Vili on erekollase, raskesti eralduva koorega. Ø Koorel on kühmukesed või lohukesed. Ø Seemned on munajad, kollakasrohelised või valged, seest rohekad. TOITAINED... Vesi 88,98 g Kalorsus 29 kcal Valgud 1,10 g Lipiidid 0,30 g Tuhk 0,30 g Süsivesikud 9,32 g Kiudained 2,8 g Vitamiin Väärtus 100 g kohta Ø C 53,0 mg Ø B1 0,04 mg Ø B5 0,19 mg Ø B3 0,10 mg Ø B6 0,08 mg Ø B5 0,19 mg Ø E 0,15 mg Ø E 0,15 mg Ø Folaadid 11,0 g Ø A 1,0 g Luteiin+ zeaksantiin11,0 g KASVATAMINE
seemned, pähklid, lisamine lisab näkileivale väärtust vitamiinide ja mineraalainete näol. Vormileib Valmistatakse juuretisest, veest, rukkijahust-püülist- ja kroovjahjust, linnaseekstraktist soolast, suhkrust, võib panna linaseemneid, köömneid, kliisid jne Antakse kindel vormi kuju Nisuleib Valmistatakse veest või piimast, pärmist, nisujahust, soolast ja suhkrust 100g sisaldab 206 kcal Valke 5g Süsivesikuid 43,5g 1g rasva Teiste rahvaste leivad Chapatti Challah Ciabatta Gruusia leib Foccacia Kulits Lavass Matazhi Näkileib Odraleib Pita Poor Paratha Pumpernikkel Soodaleib Tortilla Viini leib Prantsuse leib ehk baguette Toite leivast Leivasupp Leivavaht
ÕHTUSÖÖK Makaronid 100g 350 0 7.9 0.2 0 0 Hakkliha 50g 74 0 10 3.8 0 0 Majonees 25g 137 0.6 0.4 12.8 0 0.3 Segamahl 250g 112.5 27.5 0 0 0 0 KOKKU 2032 164.2 48.9 91.1 4.3 1.6 1) kaloriarvuti andis mulle 2112 kcal soovitusliku toidu energeetilise väärtuse vastavalt minu füüsilisele aktiivsusele. Söödud toidu energeetiline väärtus on ligikaudu sama,kui soovituslik (2032kcal) 2) Süsivesikute päeva soovituslik kogus on ligikaudu 300-400g, mina sõin süsivesikuid 164,2g. Valkude päeva soovituslik kogus on ligikaudu 10-100,mina sõin valke 48,9g. Rasvade päeva soovituslik kogus on ligikaudu 60-90g.Mina sõin rasve 91.1g.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
