50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-12-31
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
212064
Õppematerjali autor
· Kalasaaduste tarbimine on vähenenud alates 1990ndatest. · Eestlased söövad vähem kala kui põhjamaad ja muu Euroopa. · Teadlased soovitavad süüa 35-40kg kala elaniku kohta aastas, mis teeb ligikaudu 100g päevas. · Kõrgeim keskmine eluiga juhtub olema inimestel saareriikidest nagu Jaapan ja Island, kus kala on peamiseks toiduks. · Kala liigse söömise pärast ei tasu muretseda, küll aga tasuks muretseda liiga vähese kala söömise pärast. Kala toiteväärtus ·Valgud ·Rasvad ·Mikrotoitained Valgud · Kalades olevad valgud sisaldavad kõiki inimese organismile vajalikke aminohappeid. · Mageveekalades on valke 8-12%, merekalades 17-18%, üksikutel kalaliikidel isegi kuni 25%. · Rohke kala tarbimise tagajärjel ei kuhju organismi ainevahetushaigusi põhjustavaid lämmastikühendeid, kuid see võib juhtuda sea- ja loomaliha rohkelt tarbides. · Inimorganism omastab kuni 96% kalas leiduvatest
Süüa tuleks u 20-30 min. Hommikusöök peaks katma 25% päevasest energiavajaadusest. Lõunasöök peaks katma 30-35% päevasest energiavajadusest. Õhtusöök peaks katma 20-25% päevasest energiavajadusest. Peaks mahult olema väiksem kui lõunasöök; toit, mis on hästiseeduv. Vahepalad annavad 15-20% päevasest energiavajadusest, mis peaksid olema vitamiini ja mineraalaineterikkad. Jogurt, puuviljad, piimajoogid jne. Toidukaupade märgistamine. Toiduteraviljad ja toiteväärtus. Toiduteraviljad tüüpilised leivaviljad: nisu, rukis, oder,kaer - hirsilaadsed: riis, hirss, sorgo, mais Paljateralised: nisu, rukis Kestteralised: riis, oder, kaer, hirss Viljapea: 1.viljakest 2.seemnekest 3.aleuroonkiht 4.endosperm Teraviljad sisaldavad süsivesikuid 60-75 %, valke 8-15%, lipiide 1,4-7%, vett 7-13%. Valgurikkamad nisu kaer, teravilja valk on mittetäisväärtuslik vähe lys. Asendamatuid aminohappeid enim tatar, kaer, riis, rukis.
Räimemaimud toituvad selgrootute, peamiselt aerjalaliste vastsetest. Meres on räimel ohtralt vaenlasi: ta on toiduks paljudele röövkaladele, hüljestele ja kajakatele. Peale selle on hulk kalu, kes toituvad räime marjast. Räim on üks tähtsamaid püügikalu kogu Läänemeres, teda tarvitatakse toiduks värskelt, suitsutatult ja konserveeritult. Vaenlaste ohtruse ja suure väljapüügi tõttu tekkiva kahju kompenseerib räim suure järglaste arvuga. Ei kuulu looduskaitse alla. Kala toiteväärtus Valgud Kalades olevad valgud sisaldavad kõikki inimese organismile vajalikke aminohappeid. Mageveekalades on valke 8-12%, merekalades 17-18%, üksikutel kalaliikidel isegi kuni 25%. Seega ei jää kalaliha maha sea- ja loomalihast. Seda kinnitavad ka M.Zilmer, U.Kokassaar ja T.Vihalemm väites, et sõltuvalt liigist on kalades valke 14-22% ja et ka nende valkude koostis on inimestele vägagi soodne. P.Kard väidab koguni, et inimorganismis omastab kuni 96% kalas leiduvatest
VIIE TOIDUAINE VITAMIINIDE JA MINERAALAINETE SISALDUS NING NENDE OMAVAHELINE VÕRDLUS Toitumisõpetus Töö koostasid: Tartu 2010 1 Sissejuhatus Tervislik toitumine on meie igapäevaelu tähtis osa. Et elada täisväärtusliku ja tervisliku elu, peaksime me kõik teadma, mida kujutab endas tervislik toitumine ning milliseid toiduaineid eriti toitaineid me igapäev endale sisse sööme. Samas peaksime me teadma, kui palju me peaksime antud aineid igapäevaselt tarbima (millistes kogustes) ning millised on nende ainete mõju meie organismile ja tervisele. Üha enam pööravad inimesed tähelepanu tervislikele eluviisidele, sealhulgas eriti spordile ning toitumisele (ka erinevatele dieetidele). On oluline, et inimene saaks oma igapäevasest toidust kätte kõik eluks vajaminevad toitained: süsivesikud, valgud, kiudained, rasvad, vita
tooted, teistes esineb vajakajäämisi ühe või mitme aminohappe osas. Piima, liha- ja kalavalgud on segatoitumise korral meile põhiliseks valguallikaks, sest nende valgusisaldus on kõrge ning aminohappeline koostis suhteliselt hea. Päevase valguvajaduse rahuldamiseks piisab, kui me sööme 200-300g kohupiima või 300-400 g kala või liha. Lehmapiim sisaldab keskmiselt 3,4% valku. Piimavalk on täisväärtuslik ja kergesti seeditav. Kalaliha valk on samuti kõrge toiteväärtusega, sisaldab vähem sidekudet kui veise- või sealiha ning seetõttu kergesti seeditav. Enamiku kalade valgusisaldus on piirides 16-19%, erandi moodustavad siig, makrell ja tuunikala, mille valgusisaldus on keskmiselt vastavalt 21,5%, 22,3% ja 26%. Liha valgusisaldus sõltub looma liigist ja jaotustükist. Liha keskmine valgusisaldus on piirides 15-21%. Vasika- ja veiseliha sisaldavad valku mõnevõrra rohkem kui sealiha (vastavalt 15-17% ja 18-21%), kõrge
Pärnumaa Kutsehariduskeskus KASULIKUD TOIDUAINED Referaat Riina Vahter 2010 Piimatooted on üheks hea ja tervisliku toitumise nurgakividest. Nüüdisajal on piimaletil olevate toodete valik lai ja nende kvaliteet kõrge ning igaühel võimalik valida nende seast endale meelepäraseim. Piim on suurepäraseks erinevate toitainete allikaks ja seega peaksid piimatooted olema toidulaual igas vanuses. Eriti oluline on piimarasvadest saadav energia aga noorele kasvavale organismile. NATUKE KOOSTISEST Piimast saadavate piimatoodete populaarsust on lihtne selgitada. Biojogurtid kuuluvad tervislike toiduainete kõrgliigasse ja on tervislikud nii lastele, täiskasvanutele kui ka eakatele. Hapendatud piimatoodetes on rikkalikult täisväärtuslikke t
............................................26 Sissejuhatus Kalandus ehk kalamajandus on majandusharu, mis on seotud kalade ja teiste veeorganismide (krabide, veetaimede jpt) püügiga, töötlemisega (kalatööstus) ja valmistoodangu turustamisega. Samuti arvatakse kalanduse alla kalakasvatus ja kalakaitse, viimane hõlmab ka kalavarude ratsionaalse ja jätkusuutliku kasutamise ning liigilise mitmekesisuse säilimise. Kalal on iidsetest aegadest saadik olnud inimese toidulaual tähtis koht. Kalaliha on suure toiteväärtusega ja kergesti omastatav. Kalast valmistatud toidud on hea tervise hoidmiskes väga kasulikud. Pole vist juhuslik, et kõige pikem keskmine eluiga on saareriikide Jaapani ja Islandi elanikel (naistel ca 80, meestel ca 74 aastat), kelle peamine söök on kala. Selle referaadi käigus üritan anda lugejale informatsiooni kalade eirnevatest kasutamisvõimalustest, kasulikkusest ja toodetest, mida kauplusest osta saab. Kala tähtsus talurahva toidus
Sissejuhatus Kalandus ehk kalamajandus on majandusharu, mis on seotud kalade ja teiste veeorganismide (krabide, veetaimede jpt) püügiga, töötlemisega (kalatööstus) ja valmistoodangu turustamisega. Samuti arvatakse kalanduse alla kalakasvatus ja kalakaitse, viimane hõlmab ka kalavarude ratsionaalse ja jätkusuutliku kasutamise ning liigilise mitmekesisuse säilimise. Kalal on iidsetest aegadest saadik olnud inimese toidulaual tähtis koht. Kalaliha on suure toiteväärtusega ja kergesti omastatav. Kalast valmistatud toidud on hea tervise hoidmiskes väga kasulikud. Pole vist juhuslik, et kõige pikem keskmine eluiga on saareriikide Jaapani ja Islandi elanikel (naistel ca 80, meestel ca 74 aastat), kelle peamine söök on kala. Selle referaadi käigus üritan anda lugejale informatsiooni kalade eirnevatest kasutamisvõimalustest, kasulikkusest ja toodetest, mida kauplusest osta saab. 3
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid