50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 40 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-04-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
18 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ukupilv
Õppematerjali autor
aastal Kanada (2159 tuhat tonni), Soome (388,3), Austraalia (191,7), Rootsi (156,3) ja Suurbritannia (118,9). Suurimad importijad olid aga USA (2169 tuhat tonni), Saksamaa (255,3), Mehhiko (127,1), Hispaania (67,2) ja Jaapan (63,2). · Kasvatamine Eestis 2010. aastal toodeti Eestis kokku 61,3 tuhat tonni kaera, mis vähenes eelmise aastaga võrreldes 29,1 %. Kaeratoodang moodustas erinevate teraviljade kogutoodangust 8,2 %. Kaera edestasid 338,5 tuhande tonniga nisu ja 297,3 tuhande tonniga oder ning kaerale järgnes 29,5 tuhande tonniga rukis. Kaera kasvatati 31,6 tuhandel hektaril ning selle saagikus oli 1982 kg/ha. Kaera kasvatamine Eestis 1980- 2010 1980 1982 1984 1986 1988 1990 1992 1994 1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010 Külvip ind, tuhat 46,7 62,5 45,1 33,9 26,0 33,4 41,7 36,1 49,0 61,0 53,3 35,2 35,4 32,6 34,2 36,1 hektar it Saagik us,
Oder Hordeum vulgare Loodusvarade kasutamine ja kaitse Tutvustus Riik: Taimed (Plantae) Hõimkond: Õistaimed (Magnoliophyta) Klass: Üheidulised (Liliopsida) Selts: Kõrrelised (Poales) Perekond: Oder (Poaceae) Liik: Harilik oder (Hordeum vulgare) Odrast Oder on üks vanimaid kultuurtaimi, Lähis-Idas kasvatati kaherealist otra juba umbes ~9000 aastat tagasi Odra vili on teris, mida katavad sõklad. Oder on lühima kasvuajaga teravili (60-115 päeva), mistõttu teda viljeletakse nii mägedes kui ka põhjapiirkondades) Kasvunõuete poolest on oder lähedane nisule, vajab paraniisket neutraalse reaktsiooniga liivsavimulda ning head eelvilja (sobiv on näiteks kartul) Otra eristatakse selle järgi, mitu tera on odrapeas ridamisi. Vastavalt sellele eristatakse kahe-, nelja- ja kuuetahulist otra. Odrast Otra on nii tali- kui ka suviodra sorte.
Umbrohi kasutab rohkesti mulla niiskust. Saagid kannatavad veenappuse all kevadel. Taimede vee tarvitus on küllalt suur. Ühe kg kuivaine moodustamiseks kulub vett teraviljadel 300-400 kg vett, heintaimedel 600 700 kg. Enamikul neist on tugev , lai lehestik ja seetõttu on ka suur aurumispind ning vee vajadus selletõttu suurem kui kultuurtaimedel. Nt tarvitab põldsinep vett kaks korda rohkem kui oder. Umbrohtude suur vee tarbimine langeb sellele perioodile kus on sademeid vähe. Vee puudusel ei saa kulutuurtaimed mullast vajalikke toitaineid ja see põhjustab saagi langust. Umbrohi kasutab taime toitaineid. Umbrohi alandab temperatuuri, vee arumiseks kulutatakse palju soojust. Peale selle, lai lehestik varjab mulla pinda ja soojad päikese kiired ei jõua mullani.4) Eriti tähtis algarengu staadiumis, soojas mullas on intensiivsem ka bakterite tegevus muld elab
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid