Puurmani keskkonna seisundi kava kodutöö (0)

Minu keskkonnaseisundi analüüs tuleb Puurmani valla kohta. Puurmani vald asub Jõgeva maakonna edelaosas. Territooriumi suurus on 292,7 km², kus elab 2010.aasta 01. Jaanuari seisuga 1745 elanikku. Vald piirneb lõunast Tartu maakonna Laeva vallaga, põhjast ja läänest Jõgeva maakonna Põltsamaa vallaga ja idast Jõgeva, Palamuse ja Tabivere valdadega. Ulatus põhjast lõunasse on 23 km, idast läände 14 km. Valla territooriumi läbivad Tallinn-Luhamaa (13,5 km ulatuses) ja Puurmani-Voldi-Uhmardu (18 km ulatuses) riigimaanteed. Valla keskuseks on Puurmani alevik . Valla koosseisus on 12 küla: Altnurga, Jüriküla, Kirikuvalla, Kursi, Laasme, Pikknurme, Tammiku, Tõrve, Härjanurme, Jõune, Pööra, Saduküla. Kõige kaugemal valla keskusest asuvad Härjanurme, Jõune, Pööra ja Saduküla külad, mille seos Puurmani alevikuga on olnud ainult haldussidemete kaudu. Puurmani vallal on üks Gümnaasium (Puurmani Gümnasium), üks algkool (saduküla Lasteaed-Algkool) ja üks lasteaed (Puurmani lasteaed Siilipesa). Valla teritooriumil prügilat ei ole. Koostöös Põltsamaa ja Pajusi vallaga toimub jäätme käitlus.
Demograafiline situatsioon Puurmani vallad on aastatega kahanevas seisus olnud. Puurmani vallas oli vallavalitsuse andmetel 01.01.2010 seisuga 1745 inimest, neist 835 meest ja 910 naist.
Puurmani vallas elab 6 inimest km2 kohta. Puurmani valla soolis-vanuseline struktuur on suhteliselt ühtlane, ilmne naiste ülekaal tekib alles pensionieas.
Maastik : Puurmani vald jääb kahe maastikulise regiooni – Võrtsjärve nõo ja Kesk-Eesti tasandiku – piiridesse. Puurmani valla piirkonnas on peamisteks maastikutüüpideks lainjad alluviaaltasandikud, abradeeritud moreentasandikud, jääpaisjärve tasandikud ja märgalad. Põhjast lõunasse läbib valda lammoruga Pedja jõgi, mida selle alamjooksul ümbritsevad ulatuslikud sood . Valla lõunaosa (eriti edelaosa) jääb loodusliku ning väheasustatud Võrtsjärve nõo soorikkasse piirkonda. Valla piiridesse jääb valdav osa Põltsamaa- Umbusi soostikust (kogupindala 8970 ha). Valla kesk- ja põhjaosa jääb Kesk-Eesti tasandiku piiresse. Puurmani vald jääb Põltsamaa ümbruse nõrgalt voorestatud lainja moreentasandiku piirkonda. See on tihedasti asustatud põllustatud ala, mille ääreosa madaldub Põltsamaa-Umbusi soostiku suunas ning asendub Pedja jõe piirkonnas puisniitude ja metsadega .
Aluspõhi ja pinnamood : Puurmani valla loodustingimused sõltuvad kõige rohkem aluspõhja ja pinnaehituse erinevustest.Kõrgemate ja madalamate kohtade vaheldumine on tingitud aluspõhja pealispinna ebatasasusest, mitte kuigi palju pinnakatte paksuse muutusest. Pinnakattesetted on valdavalt kujunenud aluspõhja kulutusel jääliustike poolt kui ka hilisemal setete kuhjumisel jääjärvedes, nendest jäänud jäänukjärvedes ning Alam-Pedja piirkonnas üleujutusel ja soostumisel. Aluspõhja karbonaatkivimitest madalad kõrgendid, mis on Raikküla lademe avamusalaks, on iseloomulikud Saduküla, Härjanurme, Jõune, Tõrve, Kursi, Tammiku ja Pikknurme ümbruses. Maapinna reljeef on tasane , ainult valla keskosas Tammiku piirkonnas esineb laugeid madalaid künkaid ning Jõuna ja Tõrve lõigus on Pedja jõe org kuni 5–6 m sügavune. Valla läänepoolmikul olevad metsad on kujunenud savise pinnakattega jääjärve- ja moreentasandikel. Maapinna absoluutkõrgused on soistel aladel 35–40 m vahemikus, paekõrgendikel valdavalt 42–50 m vahemikus. Kõrgeim on maapind Saduküla ja Härjanurmeümbruses, kus absoluutkõrgus ulatub 66–67 meetrini.
Mullastik : Üldiselt on tegemist nii heade (keskmine boniteet üle 45 hindepunkti) kui ka keskmiste muldadega (boniteet on 35–45 hindepunkti). Pikknurme ja Puurmani ümbruses levivad märjad leostunud mullad kuuluvad kuivendatult ja kultuuristatult viljakate ja keskmiselt viljakate muldade hulka, sobides hästi pikaajaliste kultuurkarjamaade rajamiseks. Pedja, Pikknurme ja Kaave jõe lammidel levivad märjad lammimullad, millel kasvavad rohurikkad lammirohumaad. Väikese osa liigniisketest muldadest moodustavad turvastunud mullad. Korraliku kuivenduse korral sobivad need mullad kasutamiseks kultuurrohumaadena. Saduküla kandis paiknevad viljakad põllumaad (muldade hindepunkt on üle 55 palli) suhteliselt suurte massiividena. Valdavateks muldadeks viljakatel põllumaadel on parasniisked või nõrgalt niisked leostunud ja leetjad mullad. Need mullad sobivad kõikide kultuuride kasvatamiseks.
Kohakliima : Puurmani vald asub Eesti oludes mandrilise kliimaga alal, kus ühelt poolt avaldab mõju kaLäänemeri ja teiselt poolt mandriline idapoolne ala. Kesk-Eesti tasandik kuulub Sise-Eesti kliimavaldkonna Põhja-Eesti rajooni. Võrreldes lõunapoole jääva Võrtsjärve madalikuga on siin sademeid rohkem, eriti talvisel poolaastal. Valla läänepoolmikul metsade ja soode alal on sulad nõrgemad kui ümbritsevatel aladel, mistõttu lumikate on paksem ja püsib kauem. Summaarse kiirguse hulk on siin 78–82 kcal /cm2 aastas, mis on veidi madalam kui Eestis keskmiselt (83 kcal/cm2 aastas). Üldklimaatilised tingimused ei avalda erinevat mõju loodusele ega sotsiaalsele keskkonnale valla piires. Mikroklimaatiliselt on ebasoodsamad olud Pedja jõe lammil , kus on suurem öökülmaoht, rohkem esineb udusid ja kastet ning talvel võib esineda väike negatiivse temperatuuri erinevus kõrgemate aladega võrreldes. Üldplaneeringu seisukohalt sedavõrd väikesed erinevused erilist kaalu ei oma ning neid pole võimalik arvesse võtta. Mikroklimaatilisi tingimusi jõgede orgudes ei muuda sinna rajatud paisjärved, sest väikese mahu tõttu on nende veekogude soojuslik akumulatsioon väga väike ja mikroklimaatiline mõju veekogu lühiümbrusele praktiliselt määramatu.
Veevarud: Puurmani valla vooluveekogud võib jaotada 5 gruppi:
1) Eesti ametlikus vooluveekogude nimestikus olevad jõed, ojad või kraavid;
2) põllumajandusmaa kuivenduseks rajatud kogujakraavid;
3) põllumajandusmaa kuivenduskraavid (detailkuivendusvõrk);
4) metsamaa kuivenduseks rajatud kogujakraavid;
5) metsakuivenduskraavid (detailkuivendusvõrk).
Vooluveekogudest on suuremad Pedja, Kaave ja Pikknurme jõgi ning seisuveekogudest Tõrve, Puurmani ja Pikknurme paisjärved. Valla veestiku teljeks on Pedja jõgi, mille lamjooks ning keskjooks paiknevad osaliselt (49.3 km pikkuselt ) Puurmani vallas. Kokku on Puurmani vallas 27 vooluveekogu ning vooluveestiku pikkus on 181 km. Puurmani vallas puuduvad looduslikud järved, kuid esineb suuri rabalaukaid valla läänepoolmiku suurtes rabades. Veemajandus , kanalisatsioon ja puhastusseadmed: Veemajandus on koondunud grupiti asuvate elamute teenindamiseks, eraldi asuvad üksikmajapidamised omavad väikese veevõtuga šaht- või puurkaeve. Suuri veesüsteeme on valla territooriumil kaks, neist üks asub Puurmanis ning üks asub Saduküla keskasulas. Puurmanis, Pikknurmes, Härjanurmes ja mujal on väiksemaid veesüsteeme, mis varustavad elamuid ning teisi objekte. Puurkaevude keskmine sügavus keskasulates on 70–95 m.
Maavarad : Puurmani vallas esineb mitme mineraalse maavara varusid, mis on kasutusele võetud osaliselt või seniajani kasutamata. Peamiselt on tegemist liiva, kruusa ja turba kaevandamisega .
Maakasutus: Seisuga 06.04.2006 on Puurmani vallas moodustatud 1639 katastriüksust keskmise pindalaga 16,96 ha, maa kogupind on 27 792 ha. Haritavat maad on katastriüksustel kokku 6349 ha; looduslikku rohumaad 1325 ha; metsamaad 16566 ha.
Looduskaitse: Puurmani vallas on üks kaitseala (Alam-Pedja looduskaitseala ), kolm puistut (tegelikult puudegrupid, mille pindala kokku on 4.1 ha) ning kolm parki. Suurima osatähtsusega on kahtlemata Alam-Pedja looduskaitseala, millest jääb Puurmani valla piiresse ca 65 km2 suurune ala. Alam-Pedja looduskaitseala. Kaitseala on pindalalt Eesti üks suuremaid kaitsealasid (34493 ha) paikneb Jõgeva, Tartu ning Viljandi maakonnas . Kaitsealast jääb Puurmani valla territooriumile 6490 ha ning see ala paikneb Altnurga, Jüriküla ja Pikknurme küla piires. Kaitseala põhieesmärgiks on ulatuslikul alal ökosüsteemide loodusliku mitmekesisuse kaitse, tagades võimalikult suurel osal kaitsealast metsa- ja sookoosluste loodusliku arengu ja niidukoosluste püsimise ning kaitsealuste liikide ja elupaikade kaitse. Kaitseala Puurmani valla piiresse jääv osa hõlmab kolme rabadega seotud sihtkaitsevööndit. Alam-Pedja looduskaitseala kaitse- eeskiri on kinnitatud Vabariigi Valitsese 18. mai 2007.a. määrusega nr. 153. Kaitse-eeskirja kohaselt on kaitseala jaotatud vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele neljaks loodusreservaadiks, neljateistkümneks sihtkaitsevööndiks ja kaheteistkümneks piiranguvööndiks.
Puurmani vallas on neli kaitstavat looduse üksikobjekti kaks põlispuud, üks huvitava võraga puu ning rändrahn ja kivikülv Tammiku külas
TABEL: Puurmani vallas olevad looduse üksikobjektid EELIS-e andmebaasi andmeil
Kaitsealuse liigi leiukohti on Puurmani vallas 139, neist 44 on taimede leiukohad ning 95 lindude/loomade leiukohad. Kõige rohkem on kaitsealuste liikide leiukohti Jürikülas– 80, mis on ka mõistetav, sest Jüriküla hõlmab suurema osa Puurmani valda jääva Alam-Pedja looduskaitsealast. Lisades juurde ka Pikknurme ja Altnurga külades olevad leiukohad, mis jäävad samuti Alam-Pedja looduskaitsealale, on kaitsealaga seotud leiukohtade arv kokku 110 ehk ca80% Puurmani vallas olevatest kaitsealuse liigi leiukohtadest.
TABEL: Kaitsealuse liigi leiukohtade jaotus Puurmani vallas külade viisi EELIS-e andmebaasi andmeil.
Elukeskkona seisund: Jäätmete kogumise süsteemi arendamine toimub valla jäätmekava alusel. Valla territooriumil prügilat ei ole. Jäätmed transporditakse teiste piirkondade prügilatesse. Puurmani vald on liitunud Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskusega (KEJHK). Vallas toimib alates 2008 aastast korraldatud olmejäätmete vedu. Piirkonda teenindab AS Ragn Sells .
Puurmanis asub valla jäätmejaam, kuhu elanikud saavad tuua tasuta oma vana olmeelektroonikat, ohtlike jäätmeid, pakendeid ja vanapaberit. Lisaks on pakendikonteinerid Puurmanis (2 kohas), Sadukülas ja Pikknurmes.
Prügilasse ladestati 2008.a andmetel Puurmani vallas 170 tonni segaolmejäätmeid, mis teeb
ühe elaniku kohta 96 kg/a. Säästva Eesti Instituudi (SEI-Tallinn) poolt 2007-2008.a läbi viidud segaolmejäätmete sortimisuuringu „Eestis tekkinud olmejäätmete (sh eraldi pakendijäätmete ja biolagunevate jäätmete) koostise ja koguste analüüs“ kaudse hinnangu kohaselt tekkis 2007.a Eestis ühe elaniku kohta keskmiselt 285 kg segaolmejäätmeid aastas, mis teeb umbes 0,8 kg segaolmejäätmeid inimese kohta päevas.
TABEL: Hinnanguline segaolmejäätmete koostis massiprotsentides
Veemajandus, kanalisatsioon ja puhastusseadmed: Veemajandus on koondunud grupiti asuvate elamute teenindamiseks, eraldi asuvad üksikmajapidamised omavad väikese veevõtuga šaht- või puurkaeve. Suuri veesüsteeme on valla territooriumil kaks, neist üks asub Puurmanis ning üks asub Saduküla keskasulas. Puurmanis, Pikknurmes, Härjanurmes ja mujal on väiksemaid veesüsteeme, mis varustavad elamuid ning teisi objekte. Puurkaevude keskmine sügavus keskasulates on 70–95 m. Puurmani aleviku ühisveevärk on aastatel 2009-2010 Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi toel renoveeritud ja süsteeme teenindab ettevõte AS Emajõe Veevärk. Kogu süsteem on uus ja joogivee ning heitvee kvaliteet vastab kehtestatud nõuetele. Nüüdseks peaks olema ka Saduküla veevärk renoveeritud.
Tööstus: Puurmani vallal puuduvad tööstus ettevõtted. Põhiliselt tegeldakse Põllumajanduse ja Loomakasvatusega.
Põllumajandus: Tänapäevase Puurmani valla territoorium on olnud läbi aegade küllalt arenenud põllumajandusega piirkond. Eriti intensiivse maaviljelusega ja suure loomade kontsentratsiooniga oli siin tegemist nõukogude perioodi lõpukümnendil – 1980-ndatel aastatel. Ka praegu on põhiline osa põllumaast aktiivses kasutuses ning suhteliselt suurel pinnal tegeletakse teraviljakasvatusega. Viimastel aastatel on hakatud loomakasvatushooneid rohkem taaskasutama, mida on soodustanud EL põllumajandustoetuste süsteemi rakendamine. Sellest tulenevalt on Puurmani vallas loomakasvatusest kujunemas taas peamine keskkonna, eriti põhjavett mõjutav tegur. Suuremad loomafarmid Puurmani vallas: Lillevälja seafarm, Saduküla veisefarm, Pikknurme veisefarm.
Lillevälja seafarm.
Farm paikneb Puurmani alevikust ca 0.5 km lõunapool Altnurga külas Lillevälja
katastriüksusel. Omanikuks on Kaubi Farmid OÜ. Lillevälja seafarm on spetsialiseerunud põrsaste tootmiseks, mistõttu seal puudub nuumaosakond. Farm on osaliselt rekonstrueeritud tänapäeva nõuetele vastavaks. Kasutusel on 1650 emiskohta ning aastatoodanguks on 36 300 põrsast. Tekkiv sõnnikukogus (vedelsõnnik) on arvutuslikult 5950 m3, mille mahutamiseks on farmi territooriumile ehitatud sõnnikuhoidla mahutavusega 6000 m3. Farmi laiendamise ja täismahus kasutamise kohta on tehtud keskkonnamõju hindamine 2008. aastal keskkonna konsultatsioonifirma ELLE (Estonian, Latvian & Lithuanian Environment) poolt, mille aruanne on heaks kiidetud Jõgevamaa Keskkonnateenistuse poolt. Vedelsõnniku äravedamiseks ning laotamiseks on farmi omanik sõlminud lepingud .
Pikknurme veisefarm.
Pikknurme veisefarm paikneb Pikknurme külas Tallinn-Tartu maantee lähedal ca 100 m
kaugusel Pikknurme jõele paisutatud paisjärvest. Farm koosneb lüpsikarjalautadest ning
vasikalaudast järgmise kasutuskohtade arvuga: 690 lüpsilehma, 430 noorveist ning 450
vasikat. Sõnnik eemaldatakse lautadest kraaptransportööridega sõnnikuhoidlasse (2 hoidlat
kagumahutavusega 6000 m3) ning veetakse sealt põllule. Ühistul on kasutada Puurmani vallas
piisaval määral (ca 2100 ha) põllumaad, mis võimaldab pidada kinni sõnniku kasutusnõuetest.
Põhjavee kaitstuse hindamisel võeti aluseks peamiselt see, kas farm paikneb põhjavee suure reostusohtlikkusega alal või väljaspool seda ning arvestati täiendavalt koha konkreetseid hüdrogeoloogilisi tingimusi. Väljaspool kaitsmata põhjaveega alasid on tegemist piisavalt hea reostuskaitstusega ning seal puudub reaalne põhjavee reostamisoht loomakasvatusest pärinevate reoainetega. Nitraaditundliku ala piires arvestati mõju hindamisel põhjaveele ka pinnakatte paksust. Pinnaveekaitse puhul hinnati eelkõige farmide paiknemist pinnaveekogude suhtes.
Maakasutusteguri arvesse võtmisel hinnati esmajoones farmide seost lähiümbruse
põllumajandusmaa kasutamisega. Näiteks veisefarmide puhul on oluline söödabaasi olemasolu, peamiselt kultuurrohumaad . Rohumaade aktiivne kasutamine soodustab põllumajandusmaastiku kõlvikulist mitmekesisust, mis on omakorda oluline maastikulise mitmekesisuse säilitamiseks või taastamiseks. Sõnniku kasutamine farmide lähikonnas eeldab väetamiseks sobivate põldude olemasolu. Haisu ja lõhna puhul arvestati farmi kaugust elamualadest ning ajaloolistest arhitektuuri- ja kultuuriobjektidest.
Kõige halvemaid tagajärgi võib põhjustada nõukogude perioodil ehitatud farmide taaskasutusse võtmine Sadukülas. Saduküla lautade ebasoodsad keskkonnatingimused on seotud järgmiste teguritega.
• õhuke pinnakate ;
• karstunud aluspõhi, mis ulatub peaaegu maapinnani;
• elamualade lähedus – vahemaa 100–200 m;
• elamualad paiknevad valitsevate tuulte suhtes allatuult.
Uutes asukohtades farmide rajamine ei ole keelatud juhul, kui selle käigus arvestatakse Puurmani valla pärandkultuurmaastiku säilitamise vajadusi ning keskkonnakaitse nõudeid asukoha suhtes. Tervikuna on valla territooriumil põllumajandusreostust võimalik ohjata juhul kui järgitakse õigusaktidega kehtestatud keskkonnakaitse nõudeid ning head põllumajandustava. Rõhutada tuleb hea põllumajandustava järgimist, sest kõiki üksikasju ei ole võimalik õiguslikult reguleerida.
Metsandus: Puurmani vallas on 2008. a seisuga Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) hallata ca 15000 ha metsi. Pikknurme Metskonna raiemaht on aastas ca 50000 tm, sh. Hooldusraiet tehakse umbes 12 000 tm ja lageraite 38 000 tm aastas. Metsa keskmine juurdekasv Puurmani valla piires on 13 600 tm aastas. Puistute ühe hektari keskmine tagavara on 176 tm. Metsade keskmine boniteet on I-II. Metsauuendustöödel saadakse istutusmaterjal põhiliselt oma puukoolist.
Transport: Puurmani vallas on riigi-, munitsipaal- ja erateid kokku 316 km. Riigiteede kogupikkus vallas on 90, vallateede kogupikkus on 39 km. Kõik vallateed on kruusateed . Erateede kogupikkus on 122 km. Metskonnale kuulub metsateid 72 km. Suurima liikluskoormusega on Tallinn–Tartu–Luhamaa maantee. Teede talihooldust teevad lepingulised partnerid ja vald oma seadmetega. Suvisel perioodil teostatakse greiderdamistöid
vastavalt iga-aastastele sõlmitud lepingutele. Teede seisund on üldiselt rahuldav. Vallateede remonti tehakse vastavalt rahalistele võimalustele.
Turism : Olulisemad turismiobjektid Puurmani vallas on:
• Puurmani loss ja park
• Alam-Pedja looduskaitseala Puurmani valla arengukava 2007–2020.
• Kursi kirik
• Vabadussõja mälestussammas Kursis
• Vabadussõja mälestussammas Sadukülas
Huvipakkuv võiks olla Jõgevamaa mõisakomplekse haarav turismimarsruut: Põltsamaa- Lustivere –Puurmani–Visusti jne.
Puurmani valda jääb ka osa Alam-Pedja looduskaitsealast. Kuna kaitseala põhieesmärgiks on
ökosüsteemide loodusliku mitmekesisuse kaitsmine võimalikult suurel osal kaitsealal, siis peab
turism seal olema rangelt suunatud.
Kokku võtteks võib öelda, et kohalikud valla elanikud üritavad elada nii loodussõbralikult kui võimalik. Kahjuks aga seab paljud piirid aeg ja raha. Nimelt on vananenud kütte süsteemid mis pole väga kokkuhoidlikud ja loodussõbralikud. Veevarustus ja reovee probleemid leidsid ka lahendust alles hiljaaegu. Omavalitsus püüab kõiki probleeme lahendada vastavalt oma rahalistele võimalustele. Üritatakse arendada turismi, uuendades vanu hooneid ja parke. Kuna tegemist suhteliselt maakeskse kohaga siis osaliselt kasutatakse prügi kompostiks, millest tuleb ka keskmise elaniku kohta madal prügi teke. Tulevikus peaks kohe kindlasti arendama ettevõtlust, korrastama veekogusid rämpsust, rajama uusi ujumis ja vabaaja veetis kohti ja võimalusi.
Kasutatud materjalid:
Puurmani valla üldplaneeringu KSH aruanne
Puurmani valla arengukava 2007–2020. Tegevuskava 2011–2014
Pajusi, Puurmani ja Põltsamaa valla jäätmekava 2010-2015
Puurmani valla kodulehekülg www.puurmani.ee
8