Küllastunud, monoküllastumata ja polüküllastumata. Loomsetes rasvades on ülekaalus küllastunud rasvhapped, taimsetes mono- ja polüküllastumata rasvhapped. Osasid polüküllastumata rasvhappeid nimetatakse asendamatuteks, sest neid ei suuda inimese organism ise sünteesida ja seega tuleb neid saada toiduga. Väga headeks asendamatute rasvahapete allikateks on rasvased kalad. Head ja halvad rasvad. Energiat annavad kõik rasvad ühtmoodi, nimelt 9 kcal (38 kJ) puhta rasva iga grammi kohta, aga muus osas mõjuvad rasvad tervisele erinevalt. On halbu rasvu, mis viivad tasakaalust välja suhkru-ainevahetuse, suurendavad vere kolesteroolisisaldust ja tekitavad ateroskleroosi ehk lihtsamalt öeldes ummistavad veresooni, tõstavad vererõhku ning kõige sellega suurendavad täiskasvanute suhkurtõve, ajuvereringehäirete ja ajuinfarkti, südamehaiguste ja südameinfarkti riski. Kasutatud kirjandus: http://www.slideshare
VILJAD Heidi-Yoko Viiard Vilja nim. Kus kasvab? Iseloomustus Toiteväärtus Kulinaarne Iseloomulik 100 g kohta kasutus tunnus Apelsin Vahemere Koor sisaldab Vesi- 85,97 Apelsinimahl Ümar, koor on maad,Lõuna eeterlikke Kcal- 49 Apelsiniõli oranz,sektorite -Aafrika, õlisi,sisekest Valgud- Apelsinipuu õis s on seemned Argentiina jaotatud kilega 0,91 Apelsinimarmela 10ks sektoriks Süsivesikud ad -12,45 Kuivatatud Sahharoos- apelsin 4,28 Alkoholitõmmis ...
· kuumsuitsutamine 70-140oC Kalamari: · Koosneb marjateradest, mis asetsevad sidekoest kestas · Sisaldab: o Rasva 10-16% o Valke 24-30% o Mineraalaineid (Cl, K, Na, S, Ca, Mg, I) o Vitamiine (A, B, C, D) Surimitooted: · On kalalihast toodetud kalavalk · Keedetakse õhukese lehena, mis hiljem rullitakse kokku · Punane värvus pärineb paprikaekstraktist või toiduvärvist · Rasvasisaldus alla 0,5% ja toiteväärtus95 kcal · On pastöriseeritud ja jahutatud toode ning säilitusaeg 45-60 päeva
V.S.O.P. küpsenud tammevaadis min 4 aastat X.O. Küpsenud tammevaadis min 6 aastat Õunte tootmine maailmas Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Toitainete sisaldus õuntes Toitaine ühik kogus Nimetus Kogus, mg Energia Kcal 40,3 K 130 Ca 6,2 Rasvad g 0,36 MG 6,5 Valgud g 0,2 Na 1 Süsivesikud g 9,9 P 10 Vesi g 86 Fe 0,22 Zn 0,07 Küllastunud g 0,06 rasvhapped Vit C 5,7 Polüküllastumata g 0,11 B1 0,04
Kordamisküsimused inimese toitumisõpetuses (VL.0336) Toidusüsivesikud: 1. Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi? 4,1 kcal 2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? Kartul annab palju tärklist 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 55-60% 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? Süljes leiduv ensüüm amülaaas lõhustab leivas leiduva tärklise suus maltoosiks ning see on magusa maitsega. 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6
Ainsana jätkas sellesuunalisi katseid Margraffi õpilane F. K. Achard, kes pühendus suhkrupeedi aretustööle. Katseid kroonis edu ja nii alustas 1802. aastal Sileesias tööd esimene peedisuhkrut tootev tehas. Nüüdisajal annab suhkrupeet veidi üle kolmandiku suhkrutoodangust maailmas. SÜSIVESIKUTEL ON RIDA ÜLESANDEID Kõige tähtsam süsivesikute ülesanne on energeetiline. Nii annab 1 g glükoosi lõplik lõhustumine inimorganismis ligikaudu 4 kcal energiat ja oleks soodne kui organismi üldisest energiabilansist kaetaks süsivesikute arvelt 56...60%. Süsivesikutel on inimorganismis ka varuaine roll. Maksas ja lihastes talletatav glükogeen on ajutine glükoosi tagavara, mida organism saab vastavalt vajadusele hõlpsasti kasutada. Maksa glükogeeni hüdrolüüsil vabanevat glükoosi saavad potentsiaalselt kasutada kõik keharakud, lihaste glükogeenist vabanev glükoos jääb aga ainult lihaste endi tarbeks
Protsesside kordamine Üldosa 1. Mis eristab pidevaid protsesse perioodilistest? Perioodiline protsess toimub tsüklitena ja viiakse teatud aja möödudes lõpule, siis see kordub uuesti, aeganõudvam. Pidev protsess toimub kogu aeg ning ei lõppe ära, sest materjali tuleb koguaeg juurde jne, need on tootlikud ja kiired. 2. Hüdrodünaamilised protsessid / soojuslikud protsessid /massiülekandeprotsessid / mehaanilised protsessid. Esitada iga protsessigrupi kohta liikumapanev jõud, vähemalt 3 kaastegurit / takistust (koos toime selgitamisega) ning 1 oluline protsessi tulemuse näitaja. Hüdrodünaamilised protsessid – jõud: rõhkude vahe; kaastegurid: mõõtmed/voolu ristlõike pind (mida suuremad mõõtmed, seda kiirem), temp (mida kõrgem, seda kiiremad protsessid), viskoossus (mida viskoossem, seda aeglasem), vedelik ja selle omadused/olek; o...
ta. Puidu ruumala (mahu-) ühik, millega arvestatakse ka puistu tagavara. rm ruumimeeter e riidakuupmeeter üks m3 puitu koos õhuvahedega (virnmaterjali mõõtühik). Selle asemel kasutatakse ka mõistet riidakuupmeeter ehk steer, pm e pm puistekuupmeeter - ühe m3 suuruses mahus (puistangus) vabalt sisalduv 3 puitkütuse (tavaliselt hakkpuidu) kogus. Soojushulk Energia 1 kJ (kilodzaul) = 0,239 kcal (kilokalor), 1 kWh = 860 kcal, 1 kcal = 4,178 kJ. 1000 kcal = 1,16 kWh. Võimsus (soojushulk ajaühikus) 1 kW (kilovatt) = 860 kcal/h (kilokalorit tunnis), 1 kcal/h = 1,16 W. Tabel 1. Energiaühikute üleminekutegurid Ühik 1 MJ 1 kWh 1 kgoe Mcal 1 MJ 1 0,278 0,024 0,239
taimeõlide ja loomse rasva osalisel hüdrogeenimisel Rasvhapete hüdrogeenimine küllastumata rasvhapete muutmine küllastatuks vesiniku lisamise teel kaksiksidemete juures olevatele süsinikuaatomitele Toiduainetööstuses muudetakse sel teel vedel õli tahkeks või pooltahkeks rasvaks Lipiidide ülesanded organismis: Energiavaru. Lipiidid on kõige energiarikkamad toitained 1 grammi lipiidide täielikul lõhustamisel vabaneb 9,3 kcal energiat. Fosfolipiidide molekulide ehituslik omapära (molekulides on nii hüdrofoobsed kui ka hüdrofiilsed piirkonnad) võimaldab neil luua biomembraanides lipiidse kaksikkihi. Lipiidid koonduvad siseorganite ümber ja moodustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva ja amortiseeriva kihi. Füsioloogiliselt väheaktiivne rasvkude täidab ka omalaadset lahusti rolli, selles võivad talletuda hüdrofoobsed, mittemetaboliseeruvad kehavõõrad
minimum, valgu optimum- Valguvajadus - desamiinimisel lõhustatud aminohapete asendamise vajadus toiduvalguga. Valgu miinimum - valgu kogus, mis on vajalik organismi elus hoidmiseks. Valgu füsioloogiline miinimum: minimaalne valgu kogus, mis on vajalik selleks, et säilitada tasakaalustatud lämmastiku bilanss toiduratsiooni korral, mis täielikult katab organismi energeetilised vajadused e. rahuoleku vajadused. Valgu optimum - valguvajadus organismi kõrgenenud ainevahetuse tasemel 2500 kcal energiakulu puhul - 100 g. Iga täiendava 500 kcal kohta suurendada toiduvalgu sisaldust 10 g võrra (0,8 – 1 g iga keha kg kohta, kui ei ole tegemist raske kehalise tööga).
1 Lihakonservid 1.1 Eestis tegutseb mitmeid ettevõtteid, kelle sortimenti kuuluvad ka konservid. Suuremad konservitootjad on Linnamäe lihatööstus ja Maag, lisaks neile näiteks ka Makro Trade Baltic. Välismaisetest konservitootjatest meie lettidel võiks ära mainida Jean Brunet tooted. 1.1.1 AS Linnamäe Lihatööstus (Linpet) Linnamäe Lihatööstus on pikkade traditsioonidega, tuntud kui suurim ja vanim ulukilihatoodete valmistaja Eestis. Linnamäe Lihatööstus alustas tegevust 1989. aastal. Märkimisväärne on see, et Linnamäe Lihatööstus on üks esimesi erakapitalil loodud lihatööstusi Eestis. Linnamäe Lihatööstuse põhitegevusaladeks on ulukite kokkuost, ulukilihast ja muust lihast toodete ...
Sümpaatiline NS Parasümpaatiline NS Hingamine intensiivistub Seedeelundite töö intensiivistub Higieritus suureneb Südame löögisagedus suureneb Südame löögisagedus suureneb Lihased ja maks vabastavad rohkem glükoosi Sensoorne NS Somaatiline NS Autonoomne NS Info tuuakse närvisüsteemi Kasutab motoorseid närve Juhib näärmete, elundite ja (aferentne) silelihaste tööd Antud NS kontrollime oma Jaguneb sümpaatiliseks ja skeletilihaseid parasümpaatiliseks närvisüsteemiks Hüpotalamus juhib antud ...
Koor vahustatakse. Magustoidukaussidesse tõstetakse vaheldumisi riivleib, keedis või marjad ja vahustatud koor. Kaunistatakse keedise või marjadega ja asetatakse tunniks külmkappi. 4.Magustoidu kalorsuse tabel Valgud Rasvad Süsivesikud Toiduenergia Toiduaine Kogus kcal nimetus retseptis 100 retsepti 100 retsepti 100 retseptis 100 g retseptis g s g s g tume vormileib 70 7 4,9 1,6 1,12 35,9 25,13 188 131,6 Taluvõi 10 0,8 0,08 82 8,2 1,3 0,13 661 66,10
3.Mis on laktoositalumatus, millest see tekib, kellel esineb? Inimorganismi võimetus toota piisavalt ensüümi, et lõhustada laktoosi. 4.Mida peaks teadma transrasvhapetest? Transrasvhapete liigtarbimine tõstab kolesteroolitaset 5.Kirjelda süsivesikute rolli organismides (4) koos näidetega. 1) Energia tootmine 2) Energeetilse varu loomine 3) Ehituslikud ülesanded 4) Kaitsefunktsioon 6.Kui palju energiat saab 1 g süsivesiku, 1 g lipiidi, 1 g valgu lagundamisel? 1g süsivesikust saab 4 kcal 1g lipiidist saab 9kcal 1g valgust saab 4 kcal 7.Miks tavaliselt ei lagundata valke energeetilisel eesmärgil? 8.Kuidas jagatakse lipiidid, too näited. Milline tunnus neid ühendab? 9.Kirjelda lipiidide ülesandeid (7) koos näidetega. 1) Varuaine 2) Energiaallikas 3) Ehitusmaterjal 4) Kaitse 5) Lahusti 6) Sigaalmolekulid 7) lähtaine 10. Mis on kolesterooli ülesanded organismis? Too näited. Mille poolest erineb ,,hea" ja ,, halb" kolesterool? Kust saab organism kolesterooli? 11
1. Vahusta vahukoor suhkru ja vanilliga. 2. Lisa hapukoor ja kamajahu ning sega segi. 3. Jäta külmkappi seisma. 4. Enne lauda viimist lõika maasikad pooleks. 5. Kaunista kamavaht kolme maasikatükiga. 6. Serveeri koos melissilehtedega. 9 4. Toitude kalorsuse arvutustabel Toidu nimetus Kanafilee riisi ja aedviljadega Toiduaine Kogus valgud rasvad süsivesikud Toiduenergia kcal nimetus retseptis 100 g retseptis 100 g retseptis 100 g retseptis 100 g retseptis Kanafilee 100 21 21 3,6 3,6 0 0 142,5 142,5 Metsik 45 2,2 0,99 0,3 0,135 27,2 12,24 122,2 54,99 riis Porru 34 2 0,68 0,4 0,136 4,5 1,53 30 10,2 Varsseller 40 0,5 0,2 0,2 0,08 3,6 1,44 18,5 7,4
* Fotosünteesi võrrand: 6CO2+12H2O -> C6H12O6+6O2+6H2O. * Fotosünteesi tähtsus: 1)Vee fotooksüdatsiooni käigus eralduv hapnik on vajalik kõigi organismide hingamiseks.2)Fotos. Tagab süsiniku ja hapniku ning teiste keemiliste elementide ringe.3)Fotos. Käigus muundatakse valgusenergia keemiliste sidemete energiaks.4)Calvini tsükli reaktsioonide vaheühenditest saab taimerakkudes alguse ka mitmete lipiidide ja aminohapete süntees. * Fotosünteesi valgusstaadium - 1)fotofüüsikalised reakts.- valgus en. muundumine keemiliseks energiaks, valguse energia abil ergastuvad klorofülli pigmendi molekulid ja sealt saadav energaia kasutatakse ära kõigis teistes keemilistes reakts. 2)vee lagundamine- tekivad hapniku molekulid 3) ATP ja NADPH2 süntees * Fotosünt pimedustaadium - 1) calvini tsükkel- pannakse kokku glükoosi molekul läbi erinevate keemiliste reaktsiionide. * Hingamise(H) ja fotosünteesi(F) võrdlus.- sarnasused; + H2O; +ATP;+ energia muundum...
Kitiin Koosneb lämmastikku sisaldavast suhkrust. Lülijalgsete toeses ja seente rakukestades. Glükogeen Koosneb glükoosijääkidest. Energiarikas varuaine loomadel. Glükogeeni suudab loomorganism muundada väga kiiresti tagasi glükoosiks. Inimesel talletub põhiliselt maksas ja lihastes. SÜSIVESIKUTE TÄHTSUS Energeetiline tähtsus: Süsivesikud on organismi esmaseks energiaallikaks. 1g süsivesikute oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ energiat so umbes 4 kcal. Struktuurne: · Kitiin (lülijalgsed, seenerakukestad) · Tselluloos (taimerakukestad) Varuaine: · Tärklis (taimedes) · Glükogeen (loomades) Toite: Piimasuhkur imetajate piimas Kaitse: Taimedes rakutsütoplasma suhkrustumine kaitseb külmumise eest Ligimeelitav: Õistaimede nektar - putukate ligimeelitamiseks Bioregulatoorne: Süsivesikud ja valgud kuuluvad hormoonide koostisesse Biosünteetiline: Lähteaineteks teiste ühendite sünteesil (nukleiinhapped)
Taimsed vahad mis on puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni. Loomsed vahad on nt mesilasvaha (mesilaste kärjed) või siis vill, mis on kaetud pehme loomse vahaga (lanoliin). Vastupidav teiste keemiliste ainete toimele. Lihtlipiinide ülesanded: 1)Looma või putuka energiaga varustamine. Lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid. 1g = 38,9 kJ = 9,3 kcal 2) Soojuse hoidmine Enamus veeloomi on paksurasvakihga, et hoida soojust kuna näiteks hülgepoeg peab sündides taluma 60 -70 kraadist temperatuuri alanemist. Hülgepoeg 3)Varuaine funkstioon Osad loomad koguvad varurasva, et magada kogu talv.(karu) Taimedel õlid seemnetes, viljades Mesilaskärjedesse vaha kogumine Päevalilleseemned 4)Kaitse funktsioon
C-jooksmine 10.Kehalise aktiivsuse osaline mõju metaboolse sündroomi riski vähendamisel seisneb A-väheneb LDL ja suureneb HDL 11.Vastavalt eesti täiskasvanud elanikkonna tervisekäitumise uuringule on elanikkonnas vabal ajal vähemalt 2x nädalas kehaliselt aktiivsed A- 30-40 % elanikkonnast 12.Milline peaks olema tervisele soodsa kehalise aktiivsuse ligikaunde energiakulu nädalas B- 1000 – 2000 kcal 13.Kogu päevasest energiakulust kulub inimesel üldiselt kehalisele aktiivsusele C – 15% ja enam kogu organismi ööpäevasest energiakulust 14.Kas järgmine väide on tõene või vale? Kehalist treeningut iseloomustab korduvus planeeritus ja struktueeritus ÕIGE 15.Kas järgnev on T või V? Kehaline aktiivsus aitab kaasa organismi insuliinitundlikuse vähendamisele VALE 16.Milline väide ei ole tõene? Kehalise aktiivsuse võimalik mõju vähkkasvajate
Benseen Benseeni avastas 1825. aastal inglise füüsik ja keemik M. Faraday. Bensool oli benseeni varasem nimetus, valemiga C6H6. Benseeni homoloogide üldrea valem on CnH2n-6. Benseen on lihtsaim aromaatne süsivesinik, omapärase lõhnaga värvuseta vedelik. Benseeni aromaatsus väljendub selles, et olles koostiselt küllastumata süsivesinik, esineb ta keemilistes reaktsioonides küllastunud ühendina ning asendusreaktsioonid toimuvad kergesti, aga püsivate oksüdeerijate puhul liitumisreaktsioonid raskesti. Keemiline püsivus, liitumisreaktsioonid toimuvad raskesti. Ainult eritingimustel (katalüsaatori abil, kiiritamisel) käitub benseen nii, nagu esineks tema molekulis 3 kaksiksidet. Benseen ei lahustu vees, halvasti lahustub metanoolis, seguneb igas vahekorras mittepolaarsete lahustitega, nt: bensiin ja petrooleum. Benseen lahustab hästi rasvu, tõrva, vaike, joodi, väävlit, fosforit ja ka teisi aineid. Bensee...
• – rooja ebanormaalne vedelus ning roojamise ülemäärane sagedus (vähemalt 3 x 24 h jooksul). Olulisem on konsistents! • Vedela, vormitu väljaheite eritamine (NANDA) Elektrolüütide vajadus ööpäevas Naatrium 2-4 mmol/kg Kaalium 1-3 mmol/kg Kaltsium 0,1-1,0 mmol/kg Magnesium 0,1-0,7 mmol/kg Fosfaadid 0,5-1,0 mmol/kg Kloriidid 3-5 mmol/kg Kaloraaž 1000 kcal + 100 vanus aastates Dehüdratatsioon Vedeliku 5-10 % > 10 % defitsiit < 5 % Üldseisund Rahuldav Rahutu letargiline Silmad Tavalised Sissevajunud tugevasti sisseevajunud Pisaravool Tavaline Puudub puudub Keel Niiske Kuiv väga kuiv ei joo ise
lohku vajub ning kõrva ääres raputamisel on kuulda seemne loksumist. • Järelvalmimiseks tuleks avokaadosid hoida toatemperatuuril. Väärtused • Koguseliselt on avokaadodes kõige rohkem vett. • Teise koha hõlmab õli. • Küpsed avokaado viljad sisaldavad olenevalt sordist 15- 25% hinnalist avokaadoõli. • Avokaado õlirohkusest tuleneb ka selle vilja kõrge kalorsus. Sajagrammise avokaadoportsu nahkapistmisel saab meie organism 150-220 kcal. Nii et tõeliselt energiarikas suutäis. • Mineraalelementidest on avokaados eriti rohkesti kaaliumi, kuid väga vähe naatriumi. Tumenemine ja selle vältimine • Õliküllus ja eriti just küllastamata rasvhapete kõrge sisaldus muudavad puhastatud avokaado vastuvõtlikuks hapniku toimele. • Kokkupuutel hapnikuga tumenevad kooritud avokaadotükid kiiresti ja kaotavad oma esialgse maitse. • Selle vältimiseks tuleks lahti lõigatud pinnale pritsida sidrunimahla.
Rasva on kohas vähe ( 0,5 -2%) kalorid 80-100 küpestamine,praadimine (paneeritult, parim) Haug (Esox lucius) Haug on hauglaste sugukonda haugi perekonda kuuluv röövkala. Haugil nooljas keha, mis külgedelt lamendunud, pardinokka meenutav suu. Pikkus 50 150 cm, 35 kg, elab kuni 30 aastat. Paikneb jõgedes, järvedes, rannikumeres, toitub kaladest, konnadest, pardipoegadest, vesikirpudest, zooplanktonist. Kasutatakse: Haugi liha on rasvavaene 1- 1,5%, kalorsus 80-90 kcal 100g kohta. Liha on eripärase lõhna ja maitsega, natuke kuiv ja tuim. Keskpärane söögikala. Keedetult/ hautatult (supid, road) soolatatult, kuivatatult. Angerjas ( Anguilla anguilla) Angerjas on angerlaste sugukonda angerja perekonda kuuluv kala. Ohustatud liik. Pikkus 1,5 -2 m, kaalub 4-6 kg. Värvus tumeroheline või pruun, nahk limane ja libe. Maduja kehaga kala. Öise eluviisiga kala, elab madalas veekogus, jõgedes, rannikuvetes. Kasutamine: Angerja liha on väga
kohe pärast viljade koristamist eemaldatakse. Selle all on tugeva käsna taoline kiudkest. Järgneb 0,5 -1 cm paksune tugev luukest, mille sees on 1-1,5 cm paksune valge toitekiht. Kookospähklil on peale selle, et ta on väärtuslik toiduaine, ka tööstuslik otstarve. Nimelt valmistatakse pähklit ümbritsevast kiudkestast vastupidavat nööri, matte, kotte ja mitmesuguseid muid punutisi. Kookospähkli toitekoe energeetiline väärtus: 100g/399 kcal. Päritolu ja import: Kookospalmi kodumaaks peetakse Malaisia idaosa ja Tahitit. Ladinakeelne nimetus Cocos tuleneb portugali keelest ja tähendab tõlkes ahvi. Kookospähklid saabuvad Euroopa turgudele aastaringselt Indoneesiast, Filipiinidelt, Sri Lankalt ning Kesk- ja Lõuna-Ameerikast.
Galoter protsess ehk põlevkivi utmine horrisontaalses retordis Nikita Paltsonok RDKR 71 TSK ajalugu 1921: Esimese katseretordi ehitamine Eestis 1953: Tahke soojuskandja protsessi toomine Eestisse (Galoter protsess) 2001: EE patenteeris TSKtehnoloogia (TSK 140) 2007: Petroter 2013: Enefit 280 Võimsus: Võimsus: Võimsus: Võimsus: 200 t/p / Enefit 140 / Petroter 3000 t/p Enefit 280 500 t/p UTT 3000 2 Galoter tehnoloogia Utteseadmes toimub töödeldava kütuse termiline lagunemine kontakteerumisel kuuma,temperatuuri 750800°C omava tuhk soojuskandjaga nn. ülikiire soojuse ülekande tingimustes, kus utteprotsess reaktoris kulgeb lõpuni 1520 minuti jooksul. ...
11. ENERGIA Energiat saame toidus sisalduvatest energiat andvatest toitainetest: süsivesikutest, valgust, rasvast ja alkoholist. Energiat mõõdetakse kalorites (kcal) või kilodzaulides (kJ). Erinevad toitained annavad energiat erinevas koguses. 1 gramm rasva sisaldab poole rohkem energiat kui sama kogus süsivesikuid ja valku, alkoholi energiasisaldus asub selle skaala keskel. Nii palju energiat annab 1 gramm: Süsivesikuid 17 kJ 4 kcal Valku 17 kJ 4 kcal Rasva 38 kJ 9 kcal Alkoholi 30 kJ 7 kca 12. RETSEPTID Juustu- singirullid u. 18 tk Koostisained Taigen 50 g võid 50 g pärmi 1/2 dl leiget vett 2 dl keefiri või hapupiima 1 tl soola 1 spl Dansukkeri Heledat Siirupit 2 muna 8-9 dl (480-540 g) nisujahu Täidis 9 suurt või 18 väikest viilu suitsusinki 18 viilu juustu (nt. emmentali) 18 viilu punast paprikat Määrimiseks 1 muna Sulatage või. Lahustage pärm leiges vees. Lisage keefir või hapupiim, sulatatud või, sool, hele
11. ENERGIA Energiat saame toidus sisalduvatest energiat andvatest toitainetest: süsivesikutest, valgust, rasvast ja alkoholist. Energiat mõõdetakse kalorites (kcal) või kilodzaulides (kJ). Erinevad toitained annavad energiat erinevas koguses. 1 gramm rasva sisaldab poole rohkem energiat kui sama kogus süsivesikuid ja valku, alkoholi energiasisaldus asub selle skaala keskel. Nii palju energiat annab 1 gramm: Süsivesikuid 17 kJ 4 kcal Valku 17 kJ 4 kcal Rasva 38 kJ 9 kcal Alkoholi 30 kJ 7 kca 12. RETSEPTID Juustu- singirullid u. 18 tk Koostisained Taigen 50 g võid 50 g pärmi 1/2 dl leiget vett 2 dl keefiri või hapupiima 1 tl soola 1 spl Dansukkeri Heledat Siirupit 2 muna 8-9 dl (480-540 g) nisujahu Täidis 9 suurt või 18 väikest viilu suitsusinki 18 viilu juustu (nt. emmentali) 18 viilu punast paprikat Määrimiseks 1 muna Sulatage või. Lahustage pärm leiges vees
Tervislik toitumine Tervisliku toiduvaliku peamised põhimõtted on: Vastavus vajadusele- toiduga saadud energia peab olema vastavuses päeva jooksul kulutatud energiaga Mitmekesisus-tuleb teha võimalikult erinevaid valikuid igast toiduainegrupist, et saada piisavalt vajalikke toitaineid Tasakaalustatus- tuleb jälgida, et päevasest koguenergiast moodustaksid süsivesikud 55-60%, toidurasvad 25-30% ja toiduvalgud 10-15%; kiudaineid peab toidus olema 25-35 grammi Mõõdukus- tuleb arvestada toiduenergia hulgaga eelkõige puudutab see magusaid ja rasvaseid toit , mis annavad juba väikeses koguses suure hulga energiat. Süsivesikud Süsivesikud peaksid andma ligi 55-60% päevasest energiast. Süsivesikud on organismis põhiliseks energiaallikaks. Neil on organismis varuaine roll. Kuuluvad rakkude, kudede ja hormoonide koostisesse. Rasvad Rasvad on vajalikud vitamiinide (A, D, E ja K) imendumiseks ja hormoonide normaalseks sünteesiks. Rasvad peaks...
toitumine ★ Vähene teatud vitamiinide kogus ★ Ahnus ★ Krooniline stress ★ Geneetiline eelsoodumus ★ Alkoholism ★ Hüpotüreoidism ★ Liigne või ebaõige ravim Rasvumise põhjuseks on pikaajaline liigse energia omastamine, mida keha ei suuda ära kulutada. Sageli on põhjuseks just väikesed energiakogused tarvitatuna pikema aja jooksul, näiteks ühele küpsisele vastavad liigsed 50 kcal päevas. Liigse energia salvestab keha rasvana, mis aitab kaasa ülekaalu tekkimisele. Ülekaalulisuse mõju tervisele ★ Võib tekkida suhkurtõbi. Ülekaalulistel täheldatakse sageli liiga kõrget või liiga madalat vererõhku, suur on ka südamepuudulikkuse jms. tekkimise oht. ★ Suurem osa söödud toidust kulutatakse rasvkoe alalhoidmiseks ja tekitamiseks. Kõige sagedamini tekivad seetõttu seedeorganite (maksa ja sapipõie) haigused, sapikivid,
mannapuder piimaga, makaronidele lisada juustu jne. Vähemalt kolmandik valguvajadusest on soovitatav katta loomsete valkudega. Valkudel on organismis mitmeid funktsioone: · vajalikud organismi kasvuks ja ehituseks, · peaaegu kõik ensüümid ning osad hormoonid on valgulise koostisega, · osalevad aktiivselt antikehade tootmises ja tagavad organismi tugeva ning toimiva immuunsüsteemi, · osalevad paljude ühendite transpordis, · annavad toiduenergiat: 1 g = 4 kcal. Valkudega on soovitatav katta 1015% päevasest toiduenergiast.
AVOKAADO Mis on avokaado ? Avokaado ehk Ameerika pirnloorber Kasvab 8-9 meetrikõrguse puuna Välimuselt on avokaado tavaliselt pirnjas, harvem teistsuguse kujuga puuvili. Pikkust on viljal tavaliselt 10-12 cm, kaalu 200-400 g. Vilja keskel asub pikergune ploomikivitaoline ja kreeka pähkli suurune luuseeme, mis moodustab umbes 20 protsenti vilja kaalust. Kollakasroheline viljaliha on pehme, mahlane, õlirikas ja suhkruvaene. Avokaadot kutsutakse ka metsavõiks ja kasutatakse dieettoitudes. Laiemalt tuntakse kahte sorti avokaadosid: rohelisi ja siledakoorelisi ning mustjaid krobedakoorelisi. Roheline avokaado (Fuerte) Mustjaslilla avokaado (Hass) Click to edit Master text stylesClick to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level ...
sisalduv CO2. III etapp Hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitkondrite, sisemembraanide harjakestes. NADH2 molekulie arvel sünteesitakse täiendatavalt ATP molekule 12 NADH2i molekule kohta sünteesitakse üks glükoosi molekul. Vesinik vabaneb ja eraldunud vesinik seotakse hapnikuga, ja tekib vesi. Vesi on higi ja veearu. Kui palju on energiat 100ml piimas kus on 2,9g valku, 4,7g süsivesikuid, 2,5g rasvu? 1g valk =17,6Kj 1g lipiide= 38,9kJ 1g süsivesikuid = 17,6kJ 1Kj = 0,238 kcal 2,9* 17,6=51,04 4,7*17,6=82,72 2,5*38,9=97,25 231,01Kj = 54,98kcal FOTOSÜNTEES ENERGIAVAJADUS päevas NAISELE 1356 KCAL JA MEHELE 1634 KCAL. 15-30aastastel energiavajadus päevas on 1820kcal Suurem osa organisme Maal on heterotroofid, ehk st heterotroofid kes saavad oma elutegevuseks vajaliku energia orgaanilise aine oksüdatsioonil. Suurem osa heterotroofseid organisme on silmale nähtamatud. Heterotroofid lagundavad toiduga saadud orgaanilist ainet. Kahel eesmärgil,
Kõige tuntum organismi transportvalk on hemoglobiin, mis tänu oma võimele siduda kopsudes hapnikku ja kudedes seda vabastada, varustab hapnikuga kogu organismi. Organismi hapnikuga varustamine ja kehaline töövõime on omavahel kõige otsesemas seoses. Samuti koosnevad valkudest lihasraku struktuurid, mis tagavad lihase kokkutõmbe võime ja annavad meile võimaluse liikuda. Samuti on valkudel energeetiline tähtsus, valgud annavad energiat süsivesikutega võrdselt 4 kcal / g. Inimese ööpäevaseks toiduvalgu vajaduseks on 0,8 - 1,0 grammi kehakaalu ühe kilogrammi kohta, mis toidu üldisest energeetilisest väärtusest annab 10 - 15 protsenti. Regulaarselt vastupidavusaladega tegelejail on vastav arv 1,2 - 1,4 ja kiirus - jõualade puhul 1, 4 - 1,7 g / kg. Spordiga tegeleja valguvajaduse suurus oleneb treeningkoormuse mahust, intensiivsusest ja harrastatavast spordialast. Toit peaks sisaldama taimset ja loomset päritolu valku enamvähem võrdses koguses
Kõige tuntum organismi transportvalk on hemoglobiin, mis tänu oma võimele siduda kopsudes hapnikku ja kudedes seda vabastada, varustab hapnikuga kogu organismi. Organismi hapnikuga varustamine ja kehaline töövõime on omavahel kõige otsesemas seoses. Samuti koosnevad valkudest lihasraku struktuurid, mis tagavad lihase kokkutõmbe võime ja annavad meile võimaluse liikuda. Samuti on valkudel energeetiline tähtsus, valgud annavad energiat süsivesikutega võrdselt 4 kcal / g. Inimese ööpäevaseks toiduvalgu vajaduseks on 0,8 - 1,0 grammi kehakaalu ühe kilogrammi kohta, mis toidu üldisest energeetilisest väärtusest annab 10 - 15 protsenti. Regulaarselt vastupidavusaladega tegelejail on vastav arv 1,2 - 1,4 ja kiirus - jõualade puhul 1, 4 - 1,7 g / kg. Spordiga tegeleja valguvajaduse suurus oleneb treeningkoormuse mahust, intensiivsusest ja harrastatavast spordialast. Toit peaks sisaldama taimset ja loomset päritolu valku enamvähem võrdses koguses
Uurimustöö Mänd Üldist männist: Männi perekonnas on umbes 115 liiki, Männid on enamasti igihaljad puud, kuid on ka põõsaid. Männid on väga vaigurikkad. Mändide tüved on enamasti pikad ja sihkvakad, mille ladvas haljendab võratutt Enamike mändide koor on tüve alaosas paks, ülaosas aga õhuke ja kestendav. Männi oksad kasvavad korrapäraste ebamännastena väga tiheda spiraalina. Mänd võib lasvada ka seal, kus teised puud kasvada ei saa. Ainuke männi kasvu piirav tegur on valguse puudus. Mänd on peaaegu ainuke puu kuivades nõmme ja palumetsades, ning rabades. Mänd saab elada nii ekstreemsetes tingimustes tänu oma juurestikule. Männi juured võivad ulatuda sügavale maa sisse ja suures raadiuses tüvest eemale, männi juured on väga plastilised. Mänd elab sümbioosis seentega. Seeneniidistik on katnud männi juurestiku, il...
südamehaigustesse. See väide on osaliselt tõsti, kuna liigne fruktoosi tarbimine tõstab lipiidide taset veres ja seega ka südamehaiguste riski. Tõsi on väide, et suhkur tekitab hambakaariest. Seda on siiski võimalik ära hoida hammaste puhastamisel (hammaste pesemine, nätsud, suu loputamine). Suhkrust ei ole vaja täielikult loobuda, kuid suhkru hulk päevamenüüd ei tohiks ületada 10 % päevasest toidu ja jookidea saadavast energiast. Näiteks 2000 kcal energia puhul 200 kcal ehk umbes 50 grammi suhkrut - see on tervelt 13 teelusikatäit. Pool liitrit karastusjooki sisaldab peaaegu sama palju suhkrut. Limonaadi peetakse nn ,,tühajde kalorite" allikaks, see annab küll energiat, kuid mitte toitaineid. Lõpetuseks arvan mina, et kõike võib tarbida mõõdukalt, siis ei tohiks tõsised haigused meid kimbutada. Kasutatud kirjandus: ,,Toitumine: müüdid ja tegelikkus" Tiiu Liebert http://www.toitumine.ee/suhkur-ja-magusained-2/ http://web.ebscohost.com.ezproxy.utlib
J. Liivi nim. Alatskivi Keskkool 10. Klass TERVISLIK TOITUMINE Koostas : Keity Eres Toiduvaliku põhimõtted Tervisliku toitumise aluseks on neli põhimõtet: Söö vastavalt vajadusele Organism peab toidust saama nii elutegevuseks vajaliku energia kui kõik vajalikud toitained. Energiat kasutame eelkõige põhiainevahetuse käigushoidmiseks ja füüsiliseks tegevuseks, kuid energiavajadus sõltub paljuski vanusest, soost, organismi ainevahetuse iseärasusest ja seisukorrast, füüsilisest aktiivsusest ja paljudest teistest väiksematest teguritest. Laps vajab vähem toitu kui täiskasvanu, kuid teismeealine poiss võib emast oluliselt rohkem energiat vajada. Füüsilist ja kontoritööd tegeva inimese energiavajadus võib erineda kuni kaks korda. Kui organism saab energiat rohkem, kui vajab, võib üleliigne hakata põhjustama rasvumist. Pikapeale võib nii kujuneda ülekaal ja tekkida ülekaaluga kaasnevad tervisehäired...
AINEVAHETUS Aine- ja energiavajaduse põhijooned Organismid vajavad elutegevuseks mitmesuguseid orgaanilisi aineid: süsivesikuid, lipiide, valke, nukleiinhappeid, vitamiine ja teisi ühendeid. Sünteesiprotsessideks vajalik energia saadakse väliskeskkonnast (autotroofid) või toidus sisalduvate orgaaniliste ainete oksüdatsioonil (heterotroofid). Autotroofid Autotroofid saavad esmase org. aine fotosünteesis. Selleks vajavad nad väliskeskkonnast valgusenergiat ja CO2-te ja vett. Protsessi käigus moodustub glükoos ja selle jääkprodukt O2 eraldub atmosfääri. 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + O2 + 6H2O Glükoos on paljude teiste orgaaniliste ühendite sünteesi lähteaine: taimedes moodustub tselluloos ja tärklis, lisaks lähtub glükoosist mitmete lipiidide ja aminohapete süntees, on aluseks paljudele biokeemilistele protsessidele. Autotroofid on organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud org. ühendid välisk...
Bazarov. Segatud salati maksumus võib olla 40 senti ja selle salati maksumuseks tuli 31 senti. Kalorsuse kaardid Praad Toidu nimetus: Täidetud kanarullid Portsjoni kaal: 120 Lisand Toidu nimetus: Riis köögiviljadega Portsjoni kaal: 150 Valgud Rasvad Süsivesikud Toiduenergia kcal Toidu nimetus Kogus retseptis 100g retseptis 100g retseptis 100g retseptis 100g retseptis Riis (keedetud) 100 2,2 2,2 0,3 0,3 27,2 27,2 122 122 Vesi 135 0 0 0 0 Puljongikuubik
Production (MT)=1711230 Prantsusmaa on õunte tootmises maailmas seitsmendal kohal Eestis: Production (Int $1000)=839 Production (MT)=1983 Toitainete sisaldus õuntes Põhitoitained Vitamiinid, mineraalid Na mg 1 toitaine ühik kogus K mg 130 energia kcal 40,3 Ca mg 6,2 rasvad g 0,36 Mg mg 6,5 valgud g 0,2 P mg 10 süsivesikud g 9,9 Fe mg 0,22 vesi g 86
Tööleht: ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS 1. Arvuta millise koguse energiat saaksid süües 50 grammi peenleiba, kui on teada, et 100 grammi peenleiba sisaldab: A. valke: 5,5 g B. süsivesikuid: 47,3 g C. rasvu: 1 g 2.75g valke, 23,65g süsivesikuid ja 0.5g rasvu. 118,17 kcal 2. Vali sobivaim variant. A. Milline toiduaine annab inimesele kõige suuremas koguses valke tailiha! B. Milline toiduaine annab inimesele kõige suuremas koguses süsivesikuid mesi! C. Milline toiduaine annab inimesele kõige suuremas koguses rasvu vahukoor D. Milline toiduaine annab inimesele kõige suuremas koguses naatriumi sool E. Milline toiduaine annab inimesele kõige suuremas koguses kaltsiumi lõhe G. Milline toiduaine annab inimesele kõige suuremas koguses rauda kuivatatud puuviljad
Lapsed kulutavad energiat erinevalt vastavalt vanusele ning kehakaalu kilogrammi kohta on toiduenergiavajadus väiksematel lastel suhteliselt suurem. Erinevas vanuses lastel kulub põhiainevahetuseks, lihastööks ja soojuse tekkeks erinev hulk energiat, seepärast on toitumissoovitused orienteeruvad. Toiduenergia on väljendatud kilodzaulides (kJ), megadzaulides (MJ) ja kilokalorites (kcal), kusjuures 1 kcal = 4,2 kJ ja 1 MJ = 1000 kJ. Toiduenergia põhilisteks allikateks on süsivesikud ja rasvad. Valke hakkab organism kasutama energiaallikana alles süsivesikute ja rasvade defitsiidil. Energiat saadakse ka alkoholist ja orgaanilistest hapetest. 1.Toitained Inimtoidu toitained on järgmised: valgud, süsivesikud, toidurasvad e. lipiidid, vesi, mineraalained, vitamiinid ja mikroelemendid. Toitainete põhiülesannetest (energeetiline, ehituslik ehk plastiline, bioregulatoorne jne
kaasneda mitmed haigused nagu ateroskleroos, suhkrutõbi, südamehaigused jt. Asendamatute rasvhapete defitsiit põhjustab dermatiite ja energiadefitsiiti. Vajalikku oomega-3 rasvhapet saab nt kalast LIPIIDIDE FUNKTSIOONID ORGANISMDES Energeetiline funktsioon Lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid. 1g 38,9 kJso 9,3 kcal Ehituslik funktsioon Fosfolipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisse. Varuaine funktsioon loomadel varurasv taimedel õlid seemnetes, viljades mesilaskärjed (vahad) Ainevahetuslik funktsioon Metaboolse vee teke - lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas. Omane kõrbeloomadele nagu kaamel või koile, kes üldse ei joo. Toidulipiidid stimuleerivad sapi eritumist. Kaitse funktsioon Nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber
majanduses • SKT: 2,33 trillionit (1012) dollarit • Koht riikide järjekorras: 8 • SKT elaniku kohta: 11 700 dollarit • Koht riikide järjekorras: 107 • Põllumajanduse osakaal SKP-st: 5,2% • Tööealiste osakaal põllumajanduses: 15,7 % Joonis 11: Põllumajanduse osakaalu muutumine SKP-st Allikas: FAO Tabel 2: Põllumajanduses hõivatute osakaalu muutumine Allikas: FAO Tabel 3: Kcal tarbimine päevas elaniku kohta Allikas: FAO Tabel 4: Alatoitluse all kannatavate protsent elanikkonnast Allikas: FAO Tabel 5: Erinevate toidugruppide osakaal toidus Allikas: FAO Joonis 12: Proteiinide ja rasvade sisaldus toidus Allikas: FAO Kasutatud materjalid • http://challengedkidsinternational.files.wordpress
vesinikust. Rasvade monomeerideks on rasvhapped, mis võivad olla küllastunud või küllastumatta. Rasvhapped on seotudglütserooliga. Hädavajalikud on küllastumata rasvhapped e. oomega rasvhapped. Selliseid rasvhappeid saab kalast ja kanamunast. Küllastunud rasvhapped mis ei ole hästi omastatavad ja on sageli varjatud kujul. Nt viinerid, keeduvorst, juust. Rasvad võivad olla ka vedelal kujul. Energeetiline väärtus on 1g rasva kohta umbes 14 kcal. Inimesel vaja u 2500kcal. Lipiididest koosnevad mõningad hormoonid ja vitamiinid. Tüdrukutel östrogeen ja poistel testosteroon, D-vitamiini. Kahjulik on kolesterool.
leib 0,5 kg sai 0,5 kg riivsai 0,1 kg sokolaad 0,1 kg pähklid 0,06 kg pärm 0,05 kg küpsetuspulber 0,02 kg Toiduained ja kalorsus Toidu nimetus Toiduaine Kogus rasvad süsivesikud Toiduenergia valgud kcal nimetus retsepti s 100 retsepti 100 retsepti 100 retsepti 100 retsepti g s g s g s g s kokku Laua eelkatte skeem
Samuti on vesi abiks hingamisel. Vesi moodustab umbes kaks kolmandikku meie kehamassist. Vee hulk meie kehas sõltub vanusest, imikutel moodustab vesi 75%, noorukitel 65%, täiskasvanutel 60% ning eakatel inimestel 55% kehamassist. Janu tekib inimesel reeglina siis, kui kui organism ei saa piisavalt vett, vedelikukadu on suur või kui toiduga on organism saanud liiga palju mineraalsooli, eriti keedusoola. Täiskasvanutel on veevajadus 28–35 ml kehakaalu kilogrammi kohta (ligikaudu 1 ml 1 kcal toiduenergia kohta). Praktiliselt kõik toiduained sisaldavad suuremas või vähemas koguses vett. Janu korral tuleb alati eelistada tavalist ja lisanditeta joogivett. Imikutel ja lastel on veevajadus suhteliselt suurem, sest nende organismis on veesisaldus kõrgem. Kui lapsed ja noorukid, sõltumata vanusest, soovivad juua, siis tuleb seda neile alati anda, sest juua tahtmine on juba organismi signaal, et tal on janu Suhkur ja magusained
kõvad ja tanniinisisalduse tõttu mõrkjad ning tekitavad süües suus "paksu tunde" nagu toomingamarjad. Küpsedes lähevad viljad pehmeks ja sisu muutub läbipaistvaks (eriti hästi on see näha, kui lõigata hurmaa viiludeks), aga süüa kõlbavad nad juba ammu enne lödiks muutumist. Hurmaa on üsna õrn ega talu jõhkrat käitlemist. Sisaldus : Diospüür sisaldab kuni 20% suhkruid ning rohkesti provitamiini A. Energeetiline väärtus: 77 kcal. Kasutamine : Vilju süüakse toorelt, kusjuures õhuke koor eemaldatakse või süüakse lusikaga nagu kiivit. Likööri või rummi lisamine annab viljale eriti pikantse maitse.Kasutatakse ka puuviljasalatites, kompottide, siirupite ja keediste valmistamisel. Veel kasutatakse hurmaad küpsetistes, jookide valmistamisel ning juustu, linnuliha või jäätise lisandina. Selle vilju säilitatakse ka kuivatatult. Kui hurmaa juhtub
Nt ainuüksi Tortelliinide retsepte on üle 110 erineva. Tortellini pärineb Bologna linnast. Itaalias leidub erinevaid pasta vorme u 300. Üldiselt jaotatakse pasta kolme suuremasse gruppi: pasta corta, pasta lunga ja pasta ripiena. Pastat on juba valmistatud u 3000 aastat. Pasta säilib kuni 3 aastat .Lihtne valmistada, ainult sool ja keedetud vesi. Arvutatakse u 1 liiter vett 100 g pasta kohta. Keetmisaeg ainult 4-12 minutit, oleneb pasta jämedusest. 100 g kuiv pasta sisaldab 346 kcal, värske pasta aga ainult 140 kcal. Itaalia on pikalt põhjast lõunasse ulatuv suur ja väga vahelduvate ilmastikutingimustega maa. Nii mõnedki Põhja-Itaalia road on lõunatipus asuvas Sitsiilias täiesti tundmatud, ja muidugi ka vastupidi. Nii tähendabki Itaalia köök mitte ainult pitsat ja pastat, vaid tuhandeid teisi, üksteisest vägagi erinevaid roogi. Siiski on Itaalia köögile omased ka mõned ühised jooned, mis eristavad teda kindlalt teistest, eriti aga Euroopas sajandeid
alkohol). Väga oluline on, et inimene, kes soovib kaalus alla võtta või tervislike eluviiside järgi elada, uuriks iseseisvalt või võtaks osa vastavatest koolitustest, kus räägitakse, milliseid toite tuleks tarbida ja mis kindlatel põhjustel sellised toidud nagu krõpsud, hamburgerid ja erinevad snäkid tervislike toitude hulka ei kuulu. Võrdluseks: Kui inimene sööb ära ühe Big Mac'i eine, saab ta sealt 1320 kcal. Big Mac burger koosneb kahest loomalihakotletist, erilisest kastmest, lehtsalatist, juustust, kahest viilust marineeritud kurgist ja sibulatest kukli vahel (kokku 540 kcal). Eines sisalduvad veel friikartulid ja jook (tavaliselt coca-cola või muu sarnane karastusjook). Kokkuvõttes saab näiteks kontoritööd tegev naine sellest einest pea kogu oma päevase energiavajaduse kätte. Reaalsuses aga on see eine vaid päeva üks einetest, mis kokkuvõttes on tohutu suur energiahulk ühe eine kohta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
