Avalik juhtimine. Artiklite ülevaade. Avalik haldus Lõuna-Ameerikas. Mis juhtus viimase 10.aasta jooksul („Public management in South America. What happened in the last ten years?“ (autorid Enrique Saravia ja Ricado C.Gomes). Avalik haldus Põhja-Ameerikas („Public management in North America 1998-2008“ autor Donald P.Moynihan). Lõuna-Ameerika avaliku halduse arengut käsitlev artikkel annab meile ülevaate riigijuhtimise ja avaliku halduse ajaloost Brasiilias. Kuni 19.saj alguseni oli Brasiilia osa Portugalist. 20.sajandi alguses algasid Brasiilias arvukad reformid. 30’ndaltel mõjutas Max Webberi ratsionaal-õigusliku mudel ja USA’s toimunud reformid. Avalike teenistujate karjäärisüsteemis tehti muudatusi ja hakati rohkem tähelepanu pöörama personali koolitamisele. Üldine seisukoht oli, et riigi arengut saab põhiliselt edendada valitsus, ka riigile kuuluvate ettevõtete kasv oli suur. 80’ndaltel algasid uued suunad, need olid demokraatl...
tõhususe uurimises olenevalt olukorrast. Liidri ja järgijate vahelistel suhetel on eestvedamisele suur mõju. Liidri ja järgijate vaheline suhe näitab, kui lugupeetud ja populaarne juht on ning kuivõrd teda järgijad usaldavad. 9) Vali Hersey´ ja Blanchardi eestvedamise teoorias toodud neljast eestvedamise stiilist üks ning too välja selle kolm juhtimisalast põhimõtet. Käskimine ehk autokraatlik juhtimine eeldab järgmistest juhtimise põhimõtetest kinnipidamist: range tegevuse koordineerimine distantsi loomine ja hoidmine alluvatega ühesuunaline kommunikatsioon, kasutatakse võimu alluvate kuulekus ja nende ootustega mittearvestamine juht määrab eesmärgid ja otsustab ise, sest peab ennast kõige kompetentsemaks juht esitab otsused rangete korraldustena koos sanktsioonidega nende mittetäitmisel
äriorganisatsioonidesse. Nii nagu ajas on muutunud juhitav organisatsioon, nii on muutunud ka muudatuste juhtimise roll. Kuna tänapäeva maailm muutub üha kiirenevas tempos, siis koos sellega suureneb pidevalt vajadus viia läbi muudatuste juhtimist organisatsioonis. Antud töö koostamise eesmärk on pakkuda välja soovitusi, mis aitavad edukalt läbi viia muudatusi organisatsioonis. Muudatused võivad olla kas oodatud või ootamatud, aga tänapäeval on see paratamatu. Muudatuste juhtimine peab sisaldama oma olemuselt mõttelist arengut, planeerimist, hoolikat rakendamist, monitooringut ja konsultatsiooni ning selle kõige juures inimeste kaasamist protsesside mõjutamisse. Muudatus peab olema realistlik, saavutatav ja mingil viisil mõõdetav. Muudatuse protsessis peavad olema mõningad indikaatorid iga etapi edu mõõtmiseks juba enne alustamist. See võimaldab näha iga etapi arengut ja teeb progressi nähtavaks.
Juhtimine kunst või teadus Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, selleks et saavutada organisatsiooni eesmargid ja rahuldada liikmete vajadused. Samuti on juhtimine suhe inimeste vahel, näiteks alluva ja ülemuse vahel. Kas juhtimine on siis pigem kunst või teadus? Juhtimise stiile on erinevaid: autokraatlik, demokraatlik ja mittesekkuv. Neis kõigis on oma kindlad reeglid ja tunnused, mida juhid järgivad. Samuti on erinevad ka juhtide ülesanded. Kuid kas juhiks sünnitakse või omandatakse vajalikud teadmised ja omadused koolitustelt? Selles küsimuses peitubki juhtimise olemus. Minu arvates on juhtimine pigem kunst kui teadus. Ta küll järgib teatud reegleid, kuid inimesed on kõik erinevad ja ühest reeglit, mis
Teema 4: kulude juhtimine ja hinnakujundus Ülesanne 1. Kulude jaotamine osakondadesse ja tasuvuse analüüs Ettevõttel on 3 müügikäivet genereerivat osakonda: A, B ja C. Järgmises tabelis on toodud viimased andmed ettevõtte kasumiaruandest. A B C KOKKU Müügikäive 375 000 100 000 25 000 500 000
Koosolekute, nõupidamiste korraldamine ja juhtimine Referaat Tallinn 2011 Sisukord Sisukord.................................................................................................................1 1.Sissejuhatus........................................................................................................ 2 2.Koosolek.............................................................................................................3 3.Kuidas koosolekut korraldada?..........................................................................3 3.1.Koosoleku ettevalmistamine........................................................................ 3 3.2.Koosoleku läbiviimine................................................................................. 5 4.Kokkuvõte..................................................
vallasasjast või on saanud kinnisasja osaks, samuti elektrit ja arvutitarkvara. 81 Õigusaktid Eesti Vabariigi põhiseadus Rahvusvahelise eraõiguse seadus Tsiviilseadustiku üldosa seadus Võlaõigusseadus 82 Kirjandus Anepaio, T. et al. Sissejuhatus õigusteadusesse. Tallinn: Juura, 2003. Arumäe, U. Juhtimine ja õigus III. osa. Äritehingute õiguslik korraldus. Äriõiguse õpiku käsikiri. Tallinn: Andresson Consulting Network, 2012. Kull, I. Hea usu põhimõte lepinguõiguses ja selle kohaldamise kohtupraktikast. - Riigikohus 2001. Lahendid ja Kommentaarid. Tallinn: Juura, 2002, 1158 1170. Kull, I., M. Käerdi, V. Kõve. Võlaõigus I. Üldosa. Tallinn: Juura, 2004. Köhler, H. Tsiviilseadustik. Üldosa. Tallinn: Juura, 1998. Õppematerjal kohtunikele 2003. Eraõiguse põhiprobleeme. Koost. V
................................................................................................................. 13 Planeerija töö: ................................................................................................................................................. 14 Projekti plaani koostamise sammud............................................................................................................ 14 Riskianalüüs ja riskide juhtimine ..................................................................................................................... 17 Mõisted ........................................................................................................................................................ 17 Tehnoloogiast tulenev risk........................................................................................................................... 17 Planeerimisest tulenev risk.............
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL K15 KÕ INIMRESSURSI JUHTIMISE ERISUSED ETTEVÕTTE X NÄITEL Analüüs Õppejõud: Heve Kirikal, MA Mõdriku 2017 PERSONALIJUHTIMINE INIMRESSURSI JUHTIMINE Aeg ja Lühiajaline, tagantjärgi Pikaajaline, ennetav, straeegiline, seotud aja- Näiteks, kui on kauba lahti pakkimise päev Sõltuvalt tööjõu vajadusest planeeritakse ja külastatavus järsult tõusnud, siis suuremat tööjõudu. Kui on pikemalt ette
AS Aadam majandustehingute ja nende tulemuste kohta on raamatupidamises tabelis olevad andmed. Arvutada raha- ja pangakontode jääk bilansis arvestusperioodi lõpuks (30.09.2018). Kassa- ja pangakontode jääk (01.09.2018) 200 Puhaskahjum 1000 Materiaalse põhivara kulum 700 Kahjum põhivara maha kandmisest 70 Laekumine põhivara müügist 25 Võeti pikaajalist laenu 200 Aktsiakapitali sissemaks rahas 50 Aktsiakapitali sissemaks põhivarana ...
Ülesanne: Elektroonikafirma kavatseb asendada ühe oma käsitsijuhtiva tootmisliini täielikult automatiseeritud masinaga. See asendamine vabastab ühe töölise, säästes sellega palga ja täiendavad väljamaksed tööjõule. Leida: projekti rahavood; tasuvusaeg; praegune puhasväärtus; kasumiindeks. Praegune olukord: Üks operaator, palk ja sotsiaalmaks 25 000 USD/aasta Ekspluatatsioonikulud 2000 USD/aasta Praagikaod 6000 USD/aasta Vana masina soetamismaksumus 50000 USD Vana masina jääkmaksumus 25 000 USD Vana masin kavatsetakse müüa 5000 USD eest Oodatav eluiga 10 aastat Vanus 5 aastat Oodatav likvideerimismaksumus 5.a. pärast 0 Tulumaksumäär 34%. Vaadeldav projekt: Masina hind 60000 USD Tasu seadistamise eest 3000 USD Tasu transpordi eest 3000 USD Ekspluatatsioonikulud 3000 USD/aasta Praagikaod 3000 USD/aasta Oodatav eluiga 5 aastat Likvideerimishind 20000 USD ...
Anastasia Piirainen KS41 1. Selleks, et osta kaarhall investeerib AS Puri 20 000 eurot kolmeks aastaks liitintressimääraga 10% aastas. Milline on investeeritud raha väärtus kolmanda aasta lõpuks? Rahasumma tulevikuväärtus arvutatakse valemi abil: n TVn = PV * (1+i) ,kus PV algsumma, praegune väärtus ehk nüüdisväärtus i intressimäär n perioodide arv. Lahendus: n=3 i= 10/100 = 0,1 PV = 20 000 TV= 20 000 (1+ 0,1)3 = 26620 EUR 2. Selleks, et sisustada kaarhall ventilatsiooniga vajab AS Puri viie aasta pärast 12 782 eurot. Kui palju peab täna raha sellise lõppsumma saamiseks deposiitarvele hoiustama, kui intres...
Administratiivne lähenemisviis Reglementeeritakse funktsioonid, õigused, kohustused, määratakse kvaliteedi, kulude ja tegevuste kestuse normatiivid, juhtimissüsteemi elemendid normatiivsete aktide kujul. Direktiivne lähenemine rajaneb sunnil. Käitumuslik lähenemisviis 3 Juhtimisviisi eesmärgiks on aidata töötajatel arendada oma loomingulisi võimeid. Seda võimaldab käitumisteaduse kontseptsioonil põhinev firma ülesehitus ja juhtimine. Käitumisteaduse õige kasutamine võimaldab tõsta firma ja üksiktöötaja töö efektiivsust. Situatsiooniline lähenemisviis Objekti juhtimisviise ei saa ette määrata. Sobiv meetod valitakse lähtudes konkreetsest olukorrast. Olukorrad erinevad: sisu poolest (tehnilised, majanduslikud, poliitilised, psühholoogilised jt), kestuse poolest (strateegilised, taktikalised, operatiivsed), Ressursside ja juhtimisotsuste realiseerimise poolest, juhtimisotsuste realiseerimise meetodite poolest.
Ökoloogi I semestri konspekt 1. Millega tegeleb ökoloogiateadus? (kaasaarvatud: peamised uurimismeetodid, ökoloogilised faktorid, skaalad) Ökoloogiateadus on teadus, mis uurib seoseid mis määravad organismide leviku ja rohkuse. Ökoloogia teadus tegeleb organismidega, populatsioonidega, kooslustega, ökosüsteemidega ja biosfääriga. Ökoloogia peamised uurimis meetodid on vaatlus, tehistingimused ja eksperimendid. Ökoloogilsed faktorid on abiootilised ja biootilised faktorid. Ökoloogilsed skaalad on bioloogiline skaala (keskkonnast mõjutatud ja kuidas ise mõjutab ennast), ruumiline skaala (näiteks, kui palju isendeid teatud suuruses maalapil elab) ja ajaskaala (pikaajalised uuringud, mis nõuavad rohkem ressursse jne). Ökoloogilised tingumused- füüsikalised ja keemilised tingimused, mida organism kogeb (temperatuur, õhuniiskus, keskkonna happelisus, ostmootne rõhk) Ökoloogilised ressursid- ökoloogilised faktorid, mille kättesaadavus ole...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Organisatsiooni ja juhtimise õppetool Tulemustasud ja nende mõju töötaja töösooritusele Ainetöö õppeaines "Inimressursi juhtimine" Tallinn 2017 ÜLEVAADE ORGANISATSIOONIST Antud töös käsitletavaks ettevõtteks on AS Konesko. Konesko on 1992. aasta lõpus loodud Eesti erakapitalil põhinev ettevõte, mille põhitegevusalaks oli algselt teenustööna elektrimootorite staatorite mähkimine. Algusaastetel toimus ettevõtte tootmistegevus Tallinnas. Tegevuse oluline laienemine algas 2003.aastal, kui pikaaegne koostööpartner KCI Konecranes OY otsustas lõpetada mootorite valmistamise Soomes ning siirdada mootorite tootmine tervikuna Eestisse. 2013.a lõpust on AS Konesko aktsionäride ringi kaasatud 49% osalusega ka Konecranes Finance OY. Alates 2004. a suvest asub firma mootoritehas ...
baseerudes tegema muudatusi ja uuendusi. Uuendusel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond selle omaks võtab. 3. Mida nimetatakse juhtimiseks? Juhtimine - on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, mille eesmärk on saavutada organisatsiooni eesmärgid ja hoida organisatsiooni liikmed õnnelikuna. Tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 4. Millised on peamised juhtimistegevused ja kuidas need on omavahel seotud? Strateegiline juhtimine (tippjuhid) - äriideed, eesmärgid, sihid, strateegiad Operatiivne juhtimine (kõik tasemed) - tulemuste saavutamine, eelarves püsimine, turule reageerimine Valdkonnad Üldjuhtimine - organisatsiooni kui terviku juhtimine Erialane e funktsionaalne juhtimine - tavaliselt keskastmejuhid Juhtimise osategevused Kavandamine (plaanimine) - org ja tema liikmete eesmärkide ning nende saavutamise teede ja abinõude kindlaksmääramine
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond KVALITEEDIJUHTIMINE: EESTI KUTSEÕPPEASUTUSTE KVALITEEDIAUHIND Seminaritöö 2015 SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. EESTI KUTSEÕPPEASUTUSTE KVALITEEDIAUHIND 4 1.1 Konkursi ajalugu 4 1.2 Kvaliteediauhinna konkursi üldpõhimõtted 4 2. KVALITEEDIAUHINNA MUDEL 6 3. KONKURSI HINDAMISPROTSESS 8 3.1 Sisehindamine 8 3.2 Välishindamine 8 KOKKUVÕTE 9 KASUTATUD ALLIKAD 10 ...
Uute tehnoloogiate juurutamine töökohtadel põrkab vahetevahel töötajate vastuseisule. Millised asjaolud võivad tugevdada vastuseisu muutustele? Teadmatus, milleks muudatuste tegemine on vajalik. Nõue muuta seniseid tööprotseduure. Milline järgmistest kirjeldab äriprotsessi sujuvamaks muutmist nii, et dokumente saab suunata lihtsalt ja tõhusalt erinevates äriprotsessi tegevustes? Töövoo juhtimine Äriühingus, kus infoturve on kriitlise tähtsusega, võite leida süsteemsed reeglid andmetele juurdepääsuks. Milline on kõige sobivam ettevõtte informatsiooni jagamise ja haldamise meetod organisatsioonis, mille struktuud on väga tsentraliseeritud ja kus tööprotsessid on täpselt määratletud ja juhitud? Tsentaliseerida IS juhtimine ühte organisatsiooni üksusesse, et vältida firmas erinevate reeglite kasutamist info käitlemisel.
probleemilahendused. Arvestades erinevate positiivse tööga seotud tagajärgi, mis on seotud vooluga, selleks on oluline määrata kindlaks tingimused, mis soodustavad selle riigi, organisatsiooni seaded. Nagu märkis Walker, "mõned kõige mõnusad voolu kogemused tekivad sotsiaalse suhtluse läbi". Selleks, et edendada voolu sotsiaalsed koostoimed peaksid olema stimuleerivad, aidates samal ajal saavutada ühiseid ülesandeid. Jagatud juhtimine Jagatud juhtimine on kollektiivne ambitsioon, mis motiveerib liikmeid konstruktiivselt koos töötada, saavutades ühiseid eesmärke, millega tegeleb juht. Selline inimsuhete dünaamika toetaks riigi voolu meeskonna liikmeid. Jagatud juhtimine on dünaamiline ja interaktiivne mõju, läbi mille liikmed julgustavad ja aitavad üksteist saavutades kollektiivseid eesmärke. Jagatud juhtimine ja sotsiaalse võrgustiku lähenemine Meeskonnas juhtimine võib võtta erinevaid vorme. Lisaks
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Reisikorraldus RK 33 Heli Mäemat UUED SUUNAD JUHTIMISES 21. SAJANDIL Referaat Juhtimises Juhendaja: Laine Simson Tallinn 2009 2 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................4 1. JUHTIMINE.................................................................................................................................5 2. TÄNA JA EILE............................................................................................................................7 3. JUHTIMINE 21. SAJANDIL.....................................................................................................11 4. UUED TRENDID....................................................................................
Tootlikkus kui palju suudab 1 töötaja organisatsiooni tootele või teenusele väärtust lisada. Suureks ohuks on ajude väljavool konkuredi juurde. Töötajate ebakindlus töökoha säilimise suhtes. Kõik eelnev on eelduseks personalijuhtimise arengule ja selle osakaalu suurenemisele organisatsiooni juhtimisel. 11. Strateegiline personalijuhtimine Personalijuhtimise ja juhtimise oluliseim tegevus luua firmale konkurentsieelis inimeste ja protsesside näol. Personali strateegiline juhtimine on kujunenud personalijuhtimise kõige olulisemaks tegevuseks. Strateegilise partneri rolli täites arendab personaliosakond ettevõttes välja niisugusel tasemel personali, kes suudab kindlustada firma strateegiliste eesmärkide saavutamise. Selle saavutamiseks tuleb tegeleda firma infrastruktuuri juhtimisega. Töötajate advokaadina tuleb personaliosakonnal tagada töötajate isiklike panuste suurendamine eesmärgiga luua firmale konkurentsieelis seal töötavate inimeste näol
TALLINNA POLÜTEHNIKUM LABORATOORSE TÖÖ ARUANNE Laboratoorne töö aines: Elektriajamite juhtimine Töö: 14 Õpilaste ees- ja perekonna nimi: Õpperühm: EA- Töö tehtud: Aruanne esitatud: Töörühm: 1 Hinne: Õppejõud: Töö nimetus: Tõukurmehhanismi juhtimine programmeeritava loogikakontrolleri abil II Töö objekti andmed: Kasutatud riistad: 1. Programmeeritav kontroller TSX 1720 1. Programmeeritav loogikakontroller TSX 1720 2. Terminal TSX T317 3. Nupujaamad 2 tk 4
............................................................ 13 Laagrid.................................................................................................................................. 13 Tihendid................................................................................................................................ 13 Küsimused.............................................................................................................................14 Ottomootori juhtimine...............................................................................................................15 Töö käik................................................................................................................................ 15 Süütejärjekord....................................................................................................................... 16 Toitesüsteem.....................................................................................
..............................................................................29 2.6.2. Turutõrked valitsuse tegutsemisajendina..............................................................................30 2.6.3. Bürokraatia käitumine...........................................................................................................33 3 AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA JA JUHTIMINE Ainega seotud õppejõud Kohustuslikud Ulst, E. Avaliku sektori ökonoomika. TÜ Kirjastus, 1998, 237 lk. loengumater- Ulst, E. Avaliku sektori ökonoomika. TÜ Kirjastus 2003, 206 lk. jalid Silberg, U. loengumaterjal / 2003. http://www.mtk.ut.ee/ aineinfo (int) sorteerimata / Avaliku sektori ökonoomika ja juhtimine. Soovituslikud Stiglitz,J.E. Ühiskondliku sektori ökonoomika
MAINORI KÕRGKOOL Ettevõtluse Instituut Birgit Majas EV-1-P-E-Tar KAASAEGSED JUHTIMISTEOORIAD: JUHTIMINE JAAPANI MOODI, Z TEOORIA Referaat Tartu 2009 SISUKORD 1.Juhtimisteooriad ja nende süstematiseerimine..................................................................4 1.1. Süstematiseerimine......................................................................................................4 1.2. Teooria ei vasta tegelikkusele....................................................................................
sellega kaasnevat ebakindlus- või nõrkustunnet. Keskkonna tegurid Indiviidi tegurid · Töö/pere- ja koduelu · Isiksuse omadused tegurid Tajutud hädaoht · Hoiakud · Füüsilised tegurid · Demograafilised · Tähtajad, ajaline surve tunnused Stressiseisund Juhtimine Edukas Ebaedukas · probleemidest · suitsetamine jagusaamine · organismi häired · tasakaalutus jne. Joonis 2.8. Stressi kujunemine. Juhid teevad tööalaseid pingutusi väga erinevatest eesmärkidest lähtudes. Saavutusmotivatsiooni aluseks võib olla erineva tugevusega auahnus, soov ennast teostada, kalduvus võtta vastu järjest nõudlikumaid
Rajatakse terviseradasid ja arendatakse hetkel noorte suusa sporti. Swedbank alustas ,,Toidupank" ja ,,Ma armastan aidata" annetus kampaaniatega. Swedbank pidevalt töötab enda eesmärke saavutamiseks rakendades oma väärtusi. 3 Ülevaade praktika käigust (sh eneseanalüüs) 3.1.Praktika käigus sooritatud tööde ja tegevuste loetelu Mina töötasin Magistraali kontoris administraatorina ja minu peamiseks ülesandeks olid: Kliendivoo juhtimine, portatiivne kõnetamine, kliendiprobleeme lahendamine ning läbi selle kliendi rahulolu kasvatamine; panga kontorisse sisenevate kleitide tervitamine, pikema ooteaja korral ajaveetmisvõimaluste pakkumine (Ajalehed, vesi, kohv, jne); klientide aktiivne abistamine, küsimuste ja probleemide lahenduste leidmine, suunamine õige teenindaja juurde või pangaautomaate kasutama, vajadusel 8
3. Tehnoloogia arendamine – tegevused, mis on seotud info haldamise ja kasutamisega teadmiste baasi tõstmiseks. Tehnoloogia arenguga ajas; kaasas käimine 4. Hankimine – tegevuseks vajalike ressursside hankimine. Varustaja leidmine ja ressursi hinna läbirääkimised. 4. Arutle, kuidas loob kliendist lähtumine lisaväärtust? (kliendisuhete juhtimine) Kliendi rahulolu on tähtis, et saavutada ettevõtte maksimaalne kasum ning püsida konkurentsis. Kliendisuhete juhtimine (CRM) on tähtis, et hoida kliente ning luua uute klientidega kontakti. Kliendilojaalsus saab alguse kliendi rahulolust, mis toob kaasa olukorra, kus klient hakkab samast müügikohast sooritama kordusoste ning soovitama seda ka tuttavatele. Reaalne kasum ei tule mitte kasumlikest toodetest, vaid kasumlikest klientidest. Pareto printsiipi saab üle kanda ka kliendisuhete valdkonda: 80% kasumist tuleb 20%-lt klientidelt, järelikult selle 20% hulgast klientide kaotamine
Tallinna Tehnikaülikool Automaatjuhtimissüsteemid, ISS0021 Labor nr. 2 Pöördpendli modelleerimine ja juhtimine. Rain Jõearu 040737 IASB Tallinn 2008 1. Mudeli lähteandmed X0 = [-0.1; 0; 0; 0] - algolek Xs = [0; 0; 0,7; 0] seadesuurus X(t) - olek A = 0 1 0 0; 17.64 0 0 0; 0 0 0 1; -0.784 0 0 0 ] B = [0; -0.3333; 0; 0.2] C=eyes(4) D=zeros(4,2) G = [0; 0; 0; 0] - olekuhäiringu sisendmaatriks M= 5 - mass X1 pendli nurk rad
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut Aleks Joa 154937HAAB Organisatsioon ja juhtimine I kodutöö Juhendaja: Tiina Randma-Liiv Tallinn 2016 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Mõiste organisatsioon.............................................................................................................4 2. Agora DC OÜ..............................................................................
mida, peab tegema juht, et organisatsioon kus ta juhib oleks edukas, et meie saaksime öelda, et ta on tõesti edukas juht? Edukal juhil on erialased, sotsiaalsed ja liidri kompetentsused. Erialane kompetentsus see on strateegiline mõtlemine, otsustavus, põhjalikkus, initsiatiivikus, info mõtestamise oskus, tulemusele orienteeritus, valdkondlik asjatundlikkus ja erialane autoriteet. Sotsiaalne kompetents see on koostöövõime, suhtlemine, konfliktisituatsioonide juhtimine, emotsionaalne intelligentsus, avatus, enesekehtestamise võime ja normide tunnetamine. Liidri kompetents see on visiooni loomise võimekus, kaasamise võime, julgus, kirglikkus, emotsionaalse ,,nakatamise" võime, moraalne küpsus ja usaldus. Juhi klassikalised ülesanded on eesmärkide seadmine, tegevusplaanide koostamine, informeerimine, koordineerimine, kontrollimine, tulemuste mõõtmine ja hindamine, tagasisidestamine, inimeste kaasamine ja meeskonna loomine, usalduse tekitamine,
L N 220V 6A AR Automaatselt välja 18 15 SN1 IR A2 A1 Koridori valgustus sisse-välja R1=350k NL1 VR1 Vaherelee IR1 3 4 A2 A1 IR2 ...
Organisatsioonikäitumine ja juhtimine Marina Brõtkina PJ179 ESSE ''Milline on edukas juht ja juhtimine? ' ' Kogukonnas on levinud müüt, et projektijuhtimisega saab hakkama iga inimene. Paljud inimesed räägivad, et projektijuhil ei pea olema teadmisi sellest valdkonnast, kui projekti ellu viiakse, oluline on see, et ta oskaks projekti juhtida. Tegelikkus on selline, et projektijuhtimiseks on vaja kogemust ja ilma isikliku valdkondliku kogemuseta ei oska projektijuht ette näha tekkitavaid võimalusi ja probleeme. Paljud inimesed näevad seda väiteid nagu nalja
Nimetage mõned karismaatilised liidrid. Mis on neis erilist? Karismaatilise liidri omadused: enesekindlus; domineerimine; paindlik rollide valdamine; endast mulje kujundamine; isiklik veetlus ja külgetõmme. Steve Jobs, Larry Page 21. Selgitage Blake ja Moutoni Juhtimise võrkmudeli toimimise põhimõtet. 1/1 – juht ei tunne huvi, hoiab tegelikust juhtimisest kõrvale: parandamist vajav juhtimine 9/1 – juht orienteeritud tööle, inimesi ei arvesta: tulemustele suunatud juhtimine 1/9 – juht on orienteeritud inimestele ja suhtlemisele: „küla-klubi“ juhtimine 5/5 – juht püüab hoida tasakaalus orientatsiooni tööle ja inimestele, kuid ei arvesta kumbagi piisavalt: „Kesktee“ juhtimine 9/9 – juht pöörab suurt tähelepanu nii tööle kui inimestele: meeskonna juhtimine 22. Millised tegurid mõjutavad liidri tegevuse efektiivsust
ja tootmise efektiivsuse küsimustega, aga administratiivse juhtimise koolkond uuris organisatsioonisiseseid seoseid ja üleshitust (planeerimine, organiseerimine, valitsemine, koordinerimine ja kontrollimine). 21. Mida iseloomustab organisatsiooni keskkonna muutlikkuse määr? Keskkonna muutlikkuse määr näitab, kui kaua ühed keskkonnamõjud püsivad. Mõni keskkond on suhteliselt stabiilne, midagi märkimisväärset ei juhtu, mõni muutub väga sagedasti. 22. Selgitage Juhtimine eesmärgi kaudu põhimõtet. Tegutsemisviis organisatsioonis, mille käigus üksteisega seotud organisatsiooni allüksused ja töötajad määravad kindlaks ning ühildavad oma eesmärgid ühise eesmärgi saavutamise nimel, kasutades selleks koostööd. Vaadeldav teooria keskendub lõpptulemusele, millest lähtuvad hinnangud ja hüvised. 23. Milline on strateegilise juhtimise protsess? 1. Organisatsiooni missiooni, eesmärkide ja strateegiate kindlaks määramine. 2
Milline on edukas juht ja juhtimine? Dwight Eisenhower on öelnud, et juhtimine on kunst lasta kellelgi teasel ära teha see, mida sina tahad, sest ta tahab seda teha. Antud mõttetera võtab hästi kokku hea juhi rolli minu arvates olla pigem taustamängija, kes loob piisavalt viljaka pinnase püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Küsimusele, milline on edukas juht ja juhtimine võib anda mitmeid selgitusi. Arvamusi on erinevaid kellele seostub hea juht autoritaarse stiiliga, kellele jälle nö. inimeste inimesena. Järgnevas tekstis toon välja enda arvamuse heast juhist lähtudes oma kogemusest. Loengus räägitud juhtimise mõistetest meeldis mulle enim see, et juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ühtseks talitlevaks tervikuks, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadusi
Juhtimine era,-avalikus- ja kolmandas sektoris INIMSUHETE KOOLKOND Neoklassikalise koolkonna keskseks uurimisobjektiks on inimene. Inimesse ei saa suhtuda nagu töötavasse masinasse, vaid eesmärkide saavutamiseks tuleb arvestada töötajate vajadustega, neid motiveerida ning juhid ja töötajad peavad tegema koostööd. Neoklassikaliste juhtimisteooriate koolkondade esindajad kritiseerisid klassikalise juhtimisteooria liialt kitsast tööjaotuse käsitlust, kuna see pakub inimesele vähe tööalast rahuldust. Inimestel on vajadused, mida tuleb rahuldada, et nad annaksid töökohtadel oma parima ja töötaksid efektiivselt. Kahjuks paljud organisatsioonid sellega ei arvesta. Nad nõuavad oma töötajatelt head tööd, ise suurt midagi vastu andmata. Tihti hoitakse töötajaid hirmus, et kui nad midagi valesti teevad, lastakse nad töölt lahti. See kahtlemata meid ei motiveeri. Selle tõttu kannatab eelkõige organisatsiooni ef...
Minu sotsiaalsed identiteedid Essee Tallinn, 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus.....3 2. Minu personaalsed identiteedid.....3 3. Minu haridusalased kogemused.....4 4. Minu tööalased kogemused.....4 5. Minu kogemused ülikoolis.....5 6. Kokkuvõte.....5 7. Viited.....6 Sissejuhatus Selle esseega peaks saama ülevaatliku ja iseenese peegelpildi kirjas. Püüan lahata oma isklikke identiteete ja sotsiaalset käitumist, ülikoolis, igapäevaelus ja jõuda arusaamisele kuidas kujunevad igapäevased suhted ning tekib sotsiaalne võrgustik. Kasutan sellekes õppematerjale, soovitatud kirjandust, õppetööl ajal läbi viidud testide tulemusi. Minu personaalsed identiteedid. Personaalse identiteedi kujunemine saab alguse juba lapsepõlvest. Kasvatus annab baasaluse meie hakkamasaamisele ja suhtlemisoskusele edasises elus. Minu arvates ongi suhtlemine ja emotsionaalne intelligentsus peamised...
OMANIKUD TEGEVJUHT Hotellidirektor Pearaamatupidaja Toitlustusjuht Haldusdirektor raamatupidaja peakokk vanemadmin peaarst müügijuht Vabaajakesk. juht vanemtoat. hooldus töölised ...
Oma teooria tegeliku olemuse selgitamiseks toob McGregor vlja jrgmised punktid: Teooria X ja teooria Y on lihtsalt eelduste grupid, mida tuleb tegelikkuses kontrollida. Need ei ole soovitused juhtidele, millist strateegiat kasutada. Peale selle, teooriad X ja Y on intuitiivselt tuletatud ja ei baseeru empiirilistel uuringutel. Teooriad X ja Y ei eelda vastavalt autoritaarset ja demokraatlikku juhtimisstiili. Autoritaarne stiil vib tekitada ttajates vastuseisu ning vga demokraatlik juhtimine vib lppeda kaosega. Efektiivne juht peab kohandama oma kitumist konkreetse situatsiooniga ettevttes. McGregori ksitlust ei saa vaadelda pideva skaalana, mille otspunktides on teooriad X ja Y. Tegemist on kahe tiesti erineva suhtumisega inimestesse. Teooria Y ei ole argument autoritaarse juhtimisstiili vastu, vaid vimu kasutamist nhakse seal kui ht paljudest inimeste juhtimise meetoditest. Erinevad lesanded ja situatsioonid nuavad erinevat lhenemist. Maslow vajaduste pramiid:
Projekti definitsioon- hästi defineeritud tegevuste loetelu, millel on: algus lõpp eesmärgistatus juhitud kindlate inimeste poolt kasutab erinevaid ressursse on mitte-rutiinne tegevus palju riske palju konflikte 2 Mis asi on projekti juhtimine? · Projekti edukust mõõdetakse tavaliselt kolme kategooria abil: 1. tulemi kvaliteet (ootustele vastavus) 2. ajapiiridest kinnipidamine 3. eelarves püsimine ·. Veel olulisem? tegijate rahulolu ·. Juhtimine... ·. Kas see on õpitav? 3 Definitsioon Interdistsiplinaarne "teadus" kuidas juhtida projekte edukalt, kasutades
Juhtimise alused I osa Kurmet Kivipõld Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. R. Üksvärav Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ning üheks hästi talitavaks tervikuks sulatamine, selleks et rakendada organisatsiooni varad, saavutada tema eesmärgid ja rahuldada liikmete vajadused. R. Üksvärav Erinevad juhtimise definitsioonid ja nende erinev sisu Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ning üheks hästi talitavaks tervikuks sulatamine, selleks et rakendada organisatsiooni varad, saavutada tema eesmärgid ja rahuldada liikmete vajadused. R. Üksvärav Juhtimisteaduse areng 1. Klassikaline käsitlus praktiline lähenemine 2. Uusklassikaline käsitlus käitumuslik lähenemine 3
loomisel klientidega. Seega uurimuse all olev artikkel on suunatud ettevõtetele, kes on keskendunud klienditeenuste pakkumisele. Autorite arvates pakuvad sellised ettevõtted korduvaid tooteid ja/või teenuseid, kui pigem võiks pakkuda erinevaid, millega suurendada klientide rahulolu. Kuna kõnekeskustes on suurim kulu tavaliselt tema personal, siis uuritakse tööjõu vaatenurka, millega kindlaks teha optimaalne arv töötajaid. 2. Teooria ülevaade Kõnekeskustes on oluline tööjõu juhtimine (ingl. workforce management WFM), mis on määratletud nii, et kõnekeskustes on kindlustatud õige arv töötajaid, kellel on õiged oskused ning kes suudavad õigel ajal ja õiges meeleolus klientidele tagada soovitud kogemus. Vaadeldakse ka kahe süsteemi lähenemist: statsionaarne sõltumatu periood (ingl. stationary independent period by period SIPP), mille algataja on Green, L. Selle lähenemise põhimõte seisneb selles, et keskmiselt
TMO0010 (Juhtimine) 1. , . : , ,.. . , . : : 1. - 1. 2. 2. 3. - 3. 4. 4. 5. : () ( : ) , . . , ., . (1992,1995, 2002): , , , , ( c , : , ) . (2007) : 2. ( ) , . : · ( , ) · ( «» ) · ( ) · ( ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut MIDA PEAB JUHT TEADMA ORGANISATSIOONIKULTUURIST Lühikokkuvõte Ärinduse õppekava Tallinn 2018 1 Nagu iga inimene on ka iga organisatsioon erineva iseloomuga, mida võib nimetada organisatsiooni kultuuriks. Iga ettevõtte üks peamisi edukuse põhjuseid peitubki selles valitsevas kultuuris. See mõjutab märkimisväärselt kogu organisatsiooni tegevuse efektiivsust. Ettevõtted on palju edukamad ning teenivad suuremat käivet kui firmad, kel ei ole hea organisatsioonikultuur. Kahjuks enamik juhte ei oma tervislikku organisatsioonikultuuri enda ettevõttes. Hea organisatsioon vajab liidreid, kes mõistavad, kui oluline on terve organisatsioonikultuuri üles ehitamine ning selle alalhoidmine. Uuringud on näidanud, et tugev organisatsioonikultuur on nendes ettevõtetes, kus juhtpositsioonil on targad liidr...
Kokkuvõte videost : „How to Be A Great Leader: Inspiring Others To Do Remarka ble Things Tavaliselt meie töötame inimestega ,keda me kutsume kolleegideks, aga atmosfäär/keskkond tööl muutub,kui hakkame kutsuma ja suhtuma nendesse nagu õedesse ja vendadesse. Just juhtkond loob keskkonda tööl. Kui juht loob õiget atmosfääri, siis inimesed hakkavad tegema õigeid/tähelepanuväärseid asju. Inimesed on „sotsiaalsed loomad“.Meie õnn,edu,kõik sõltub inimeste suhtumisest meisse.Kui sa paned hea proffesionaali valesse töö keskkonda ,siis ta hakkab tegema valeid asju.Kui sa lood gruppile inimestest head töökeskkonda ,siis nad hakkavad tegema õigeid asju.Just juht vastutab õige töökeskkonna eest.Kui sa lood keskonda,kus inimesed tunnevad ennast turvaliselt ,siis inimene hakkab sind usaldama ja tegema sinuga koostööd.Vaja pidada meeles,et usaldus ja koostöö on seotud inimeste tundedega,see ei ole instruktsioon või mingisugune mehhanism.Sa ei saa a...
$ 1 5.0E-6 7.010541234668786 50 5.0 50 193 896 160 944 160 0 0.0 193 896 304 928 304 0 5.0 193 896 448 928 448 0 0.0 193 896 592 944 592 0 5.0 w 992 448 992 416 0 w 992 592 992 560 0 w 992 304 992 272 0 w 992 160 992 128 0 L 576 688 528 688 0 1 false 5.0 0.0 w 880 688 880 624 0 w 880 624 896 624 0 w 880 624 880 480 0 w 880 480 880 336 0 w 880 336 880 192 0 w 880 192 896 192 0 w 880 336 896 336 0 w 880 480 896 480 0 150 800 80 704 80 0 4 0.0 w 800 128 800 112 0 w 992 128 880 128 0 w 800 96 992 96 0 w 992 96 992 128 0 w 800 64 1008 64 0 w 1008 64 1008 448 0 w 1008 448 992 448 0 w 800 48 1024 48 0 w 1024 48 1024 592 0 w 1024 592 992 592 0 x 802 39 950 43 0 15 väärtuse 1011 detektor w 832 688 864 688 0 w 864 688 864 592 0 w 864 592 896 592 0 w 992 560 832 560 0 150 784 544 784 480 0 2 5.0 w 832 560 800 560 0 w 800 560 800 544 0 w 768 544 768 688 0 w 768 688 832 688 0 w 784 480 784 448 0 w 784 448 896 448 0 150 720 416 720 352 0 3 0.0 w 704 ...
................................ 6 2.1. Eelised ................................................................................................................................... 6 2.1.1. Absoluutne eelis ja suhteline eelis ..................................................................................... 6 2.2. Puudused ja riskid ................................................................................................................. 7 3.MULTIKULTUURSETE ORGANISATSIOONIDE JUHTIMINE............................................ 8 3.1. Ülemaailmse juhtiva mudeli väljatöötamine ........................................................................ 8 3.2. Globaalse juhtimispädevuse uurimine .................................................................................. 8 3.3. Ülemaailmse juhtimise pädevused ........................................................................................ 9 3.4. Juhtimine üle kultuuride ...........................
naljakat tõbe. Nende kirjandus käsitleb bürokraatiat kui patoloogiat organisatsioonide, eriti just suurte organisatsioonide arengus. Venepärane lähenemine- bürokraatiat käsitletakse kui grupihuvi ja- võimu. Tugevaks mõjutajaks on sealse demokraatia noor iga ning väga erinev lähiminevik, kus oli sajandeid tugev isevalituslik kord, mille tulemusena on sealne poliitiline ja administratiivne kultuur väga spetsiifiline. Bürokraatia ja juhtimine Bürokraatia juhtide konkureerimises Bürokraatia kapitalistlike eraettevõtjate hulgas Kokkuvõte Bürokraatia on meie kaaslaseks olnud tuhandeid aastaid, mõjutades ka tänapäeval pea igaühte meist. Sõna otsene tähendus on kontori võim, millest järeldub eksimatult, et bürokraatia on tihedalt seotud inimeste ja juhtimisega Bürokraatia on nii teoorias kui praktikas pidevalt uuenev ja uusi seletusi saav igapäeva elu komponent, olles lähedalt
aru saada ja mõte leida. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. Juhtimine on protsess, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärke oma ressursside planeerimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. (Alas 2004, lk 10) Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ning üheks hästi talitsevaks tervikuks sulatamine, selleks et rakendada organisatsiooni varud, saavutada tema eesmärgid ja rahuldada liikmete vajadused. Juhtimine on protsess, kus me heas mõttes 'mõjutame inimesi ning seeläbi nende tegevust. Juhi tehtud või tegemata töö kajastub firma tulemustes. Kui inimene oleks masin, siis annaks talle programmi ette ja ta töötaks sinna kodeeritud mustri järgi. Paraku on igal inimesel erinev programm ning see, kuidas liita erinevad indiviidid ühte tiimi, on juhtimisoskus. Personalijuhtimine on üks osa juhtimisest, mille eesmärk on luua sobiv keskkond inimeste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
