Juhtimise alused (2)

Juhtimise alused
I osa
Kurmet Kivipõld
Juhtimine on tulemuste saavutamine
teiste inimeste kaasabil.
R. Üksvärav
Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise
sihipärane suunamine ning üheks hästi
talitavaks tervikuks sulatamine, selleks et
rakendada organisatsiooni varad, saavutada
tema eesmärgid ja rahuldada liikmete
vajadused.
R. Üksvärav
Erinevad juhtimise definitsioonid ja nende erinev sisu
Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil.
Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine
ning üheks hästi talitavaks tervikuks sulatamine, selleks et rakendada
organisatsiooni varad, saavutada tema eesmärgid ja rahuldada liikmete
vajadused.
R. Üksvärav
Juhtimisteaduse areng
1. Klassikaline käsitlus ­ praktiline lähenemine
2. Uusklassikaline käsitlus ­ käitumuslik lähenemine
3. Moodne käsitlus ­ terviklik lähenemine
Klassikaline käsitlus
Kesksel kohal koordinatsioon
1. Organisatsioonisisene tööjaotus (Fredrick Taylor: 1856 ­ 1915)
2. Hierarhhia e. Organisatsiooni bürokraatlik ülesehitus (Max Weber: 1864 ­ 1920)
"Hierarhhia vr. Turg" ­ transaktsioonikulud (TrC)
Tururegulatsiooni korraldav hinnamehhanism ei toimi tasuta
y y1 = x1 ; TrC = 0 TrC = x2 ­ x1:
y=f(x) a) informatsiooni töötlus sisendite (x) ja
väljundite (y) osas (hind, kvaliteet, kogus)
y1 b) läbirääkimised ja kokkulepped
x1 x2 x
3. Juhtimisfunktsioonid (Henri Fayol: 1841 ­ 1925)
JUHTIMISPROTSESS (H. Fayoli funktsioonid)
PLANEERIMINE ORGANISEERIMINE
Eesmärgid ja Inimeste
teed nende paigutamine,
saavutamiseks
1 2 neile kohustuste,
õiguste ja vastutuse
andmine
Koordineerimine
KONTROLL KORRALDUSTE
Tulemuste ANDMINE
mõõtmine 4 3 Alluvate juhtimine
ja juhendamine
Uusklassikaline e. Neoklassikaline käsitlus
Moodne käsitlus
· Küberneetika
· Süsteemiteooria
Süsteem on tervik, teda ei saa vaadata ega mõista tema üksikosade ("ehituskivide")
mehhaanilise kogumina vaid teda genereerivate protsesside ja seoste kaudu.
West Churchman (süsteemi teoreetik) ­ organisatsioon, kui sotsiaalne süsteem
Norbert Wiener (matemaatik) ­ keskkonna ja organisatsiooni omavaheline mõju
läbi tagasiside silmuste
Süsteem ­ alamsüsteemide kihistunud
kogum
1. Üksikisik
2. Meeskond (grupp) 2
3. Organisatsioon
4. Ühendused, alliansid, 1
3
organisatsioonide ühendused
5. Kogukond (community)
6. Ühiskond, rahvus
Süsteem: sisend-väljund
tagasisideprotsess
Sisendid: Väljundid:
Juhtimisprotsessid
· töö organisatsioonis · kaubad
· maa · teenused
· kapital
tagasiside
Keskkond
Mõisted:
· entroopia
· sünergia
Organisatsioon ­ terviksüsteem
väliskeskkond
inimesed
tegevused organisatsioon varad
siseehitus
makro- ja
tööstusharu konkurentsikeskkond
Ettevõtte väliskeskonna elemendid
Globaalne
keskkond
Makrokeskkond
Polii- Sots.
Tööstusharu
tiline keskk.
keskk. Konkurendid
Tar- Han-
bijad Firma kijad
Majan-
duslik Asendajad Tehnol.
keskk. keskk.
Rahvusvaheline
regulatsioon
Organisatsioon ja erinevad huvigrupid
Kliendid
Avaliku sektori
Ühiskond
institutsioonid
Aktsionärid,
Finantsinstitutsioonid Organisatsioon investorid
Partnerid Organisatsiooni-
liikmed
Varustajad,
hankijad
Uued ja vanad juhtimisfunktsioonid
Otsustamine
Kommunikatsioon
Kontroll Planeerimine
Eestvedamine Organiseeri-
mine
Tasakaalustamin
e
Türk, Siimon (2004) järgi
Teooriate paljusus moodsas käsitluses
1. Contingency theory (sõltuvusteooria)
2. Terviklik kvaliteedi juhtimine (TQM ­ total quality management)
3. Sotsiaalse võrgustiku teooria
· Neurovõrgustikud
· Mõjukusel põhinevad teooriad
4. Õppiv organisatsioon
5. Strateegiline juhtimine
· Resource-based view ­ RBV
6. Complexity theory
Contingency theory ­ sõltuvusteooria
Väliskeskkond Tehnoloogia Sisekeskkond
1. Organisatsioon ­ suletud vr. avatud süsteem
2. Organisatsiooni tasakaalustatus ­ staatiline vr. dünaamiline tasakaal
3. Mõjukus ­ resursside voog organisatsioonis ning organisatsiooni ja
väliskeskkonna vahel
Organisatsiooni ja väliskeskkonna vaheline
mõju
Organisatsioon on avatud süsteem
Väliskeskkond Väliskeskkond
Organisatsioon Organisatsioon
1. Eksogeenne lähenemine 1. Endogeenne lähenemine (proaktiivne)
2. Staatiline tasakaal 2. Dünaamiline tasakaal
Organisatsiooni staatiline vr. dünaamiline
tasakaal
Staatiline tasakaal Dünaamiline tasakaal
y y1 = f(x) y
Dynamic equilibrium
Equilibrium
y = f(x,t)
y2 = f(x)
x t
Homöostaas ­ süsteemisisene iseenese regulatsiooni mehhanism "self-regulation".
Süsteemi dünaamiline stabiilsus (võnkumine etteantud piirides ­
piiride kriteeriumid määratud välise fookusega ja sisese kontekstiga).
Organisatsioon ­ avatud vr. suletud
süsteem
Süsteem: omavahel seotud objektide ja (või) subjektide kogum.
Suletud süsteem Avatud süsteem
Hajussüsteem
Sisemine tasakaal koos Sisemisest tasakaalust väljas
entroopia kasvuga S > 0 olek (far from equilibrium),
(protsess on raskesti entroopia võib väheneda S 0
pööratav ilma väliskeskkonna (protsess on sisemiselt pööratav)
sekkumiseta)
Terviklik kvaliteedi juhtimine (TQM ­ total
qualty management)
Continuous improvment; Deming Edwards W.;
kaizen (jaapani juhtimissüsteem tootmises)
Team Creates Team Selects Team Cathers Team
Quality Circle and Problem to be Data and Recommends
Collects Information Solved Analyzes Problems Solutions
Empowerment and
involment emploees Decision by
Focus on the customers Top Management
Bencmarking Feedback from Managers
Outsourcing to Quality Circles
Reduced cycle time
Võrgustiku teooriad
Indiviidide vahelised sotsiaalsedsidemed loovad või kirjeldavad
ühiskonna sotsiaalset kapitali.
Sotsiaalse kapitali kolm vormi (S. Aldridge et al. 2002):
otseseosed ­ "tugevad sidemed" (ühise identiteediga grupid,
nagu perekond, etnilised grupid ­ "sotsiaalne liim");
ristseosed ­ "nõrgad sidemed" (sõprus, ärikoostöö ­ "sotsiaalne õli");
ahelsidemed ­ erinevate sotsiaalsete tasemete vahelised sidemed,
seob erinevat sotsiaalset staatusega inimesi.