Avalik juhtimine artiklite ülevaade (0)

Avalik juhtimine. Artiklite ülevaade.
Avalik haldus Lõuna-Ameerikas. Mis juhtus viimase 10.aasta jooksul („Public management in South America. What happened in the last ten years ?“ (autorid Enrique Saravia ja Ricado C.Gomes).
Avalik haldus Põhja-Ameerikas („Public management in North America 1998-2008“ autor Donald P.Moynihan).
Lõuna-Ameerika avaliku halduse arengut käsitlev artikkel annab meile ülevaate riigijuhtimise ja avaliku halduse ajaloost Brasiilias.
Kuni 19.saj alguseni oli Brasiilia osa Portugalist . 20.sajandi alguses algasid Brasiilias arvukad reformid . 30’ndaltel mõjutas Max Webberi ratsionaal-õigusliku mudel ja USA’s toimunud reformid . Avalike teenistujate karjäärisüsteemis tehti muudatusi ja hakati rohkem tähelepanu pöörama personali koolitamisele. Üldine seisukoht oli, et riigi arengut saab põhiliselt edendada valitsus, ka riigile kuuluvate ettevõtete kasv oli suur.
80’ndaltel algasid uued suunad, need olid demokraatlikumad, ning tänu sellele muudeti 88 a. riigi põhiseadust. Jätkusid suured muudatused avalikus halduses. Riigiametisse tööle soovijad olid kohustatud läbima konkursi.
Kõike seda saab seletada Brasiilias valitsenud sõjaväelise võimuga.
90’ndaltel hakati siiani riigi valduses olnud korporatsioone erastama. Võeti eeskuju Suurbritannia reformidest. Paljud avalikud asutused muudeti täidesaatvateks asutusteks ja ühiskondlikeks organisatsioonideks. Järjest enam hakati propageerima allhanget ning avaliku ja erasektori partnerlust. Loodi mitmeid kommunaalteenuseid ja muid strateegilisi tegevusi koordineerivaid ettevõtteid – telekommunikatsioon, õli, gaas, ravimid , toiduained, raudteed , lennundus, merendus jne. Eesmärgiga ühendada omavahel planeerimine ja eelarve tegevused, loodi Täieliku Kvaliteedijuhtimise Programm ( Total Quality Management Programme ) ja Mitme Aasta Üldplaan (Multi- Year General Plan ehk Plano Plurianual). Nende programmide toetamiseks loodi laiaulatuslikud hindamissüsteemid.
Väga edukalt on Brasiilias käivitunud ka e-valitsuse süsteem. Eriti kõrgelt hinnatakse seda, et maksudega seotud teemad on hästi arvutiseeritud – üle 90% maksumaksjatest esitab maksuinfo läbi interneti.
2000’ndendate aastate alguses oli kogu Brasiilia põhilisteks probleemideks eelarve puudujääk, madal avaliku teenuse kvaliteet, efektiivsus ja riigiteenistujate pea olematu motivatsioon. Minas Gerais olid need probleemid eriti teravad . Selle parandamiseks plaaniti kasutusele võtta rohkelt kiiresti mõjuvaid abinõusid ja koheselt muuta levinud käitumismustreid, tänu sellele nimetatakse seal läbiviidud reforme ka juhtimise šokiks. Eesmärgiks oli tõsta osariigi võimekust , mõjusust ja efektiivsust läbi avalike teenuste kvaliteedi parandamise ja eelarvevahendite mõistliku kasutamise. „Juhtimise šokk “ ehitati üles esimese ja teise generatsiooni reformidele. Esimese generatsiooni reformide eesmärk on majandus- ja fiskaalmehhanismide abil vähendada kulutusi ja tõsta sissetulekuid (põhiliselt läbi maksude). Teise generatsiooni reformid keskenduvad peamiselt arengule ja heaolu edendamisele läbi osariigi, turu ja kolmanda sektori tugevdamise. Läbi nende reformide rakendati ellu poliitikat ja lisati ühiskonnale väärtuseid.
Alates 1989a-st kasutab Porto Alegre linn kodanike osaluse tõstmiseks Osalusdemokraatia Eelarvet (The Participative Budget). See tähendab, et linnakodanikul on õigus osaleda istungitel ja osaleda linna raha kasutamise otsustes. Protsess toimib järgnevalt – kohaliku omavalitsuse piirkondades, linnaosades, naabruskondades viiakse läbi koosolekuid, kus arutatakse paikkonna teemasid . Koosolekutel valitakse delegatsioon, kes esindab ja kaitseb kohalikku kogukonda linnavalitsuse istungitel. Osalusdemokraatiaga eelarvesüsteemil on suur toetus, see on tõstnud kodanike osalemist kogukonnas ja tõstnud vastuvõetud otsuste legitiimsust.
Sama eesmärki kannab ka Porto Alegre linnavalituses algatatud Kohaliku Juhtimise Solidaarsuse Programm (Solidarity Local Governance). Eesmärkidena on sõnastatud – valitsuse ja ühiskonna vaheline partnerlus, osalusdemokraatiaga eelarve areng, läbipaistvus, ühiskonna ja valitsuse vahelise dialoogi edendamine ja regenereerimisprojektide arendus.
Headest eesmärkidest hoolimata ei ole elanikkond seda programmi hästi vastu võtnud . Põhjuseks programmi segasus, arusaadamatus.
1990ndate algusest on Tšiilis läbi viidud mitmed laiahaardelised reformid. Eesmärkideks on olnud valitsusstruktuuride detsentraliseerimine, valitsusfunktsioonide ülekandmine kolmandale sektorile, osalusdemokraatia parandamine, avalike institutsioonide moderniseerimine, läbipaistvama valitsuse saavutamiseks on moderniseeritud valimiste õiguslikku raamistikku (poliitilise kampaania kulutuste kontroll ja läbipaistvus). Tšiili on võtnud eesmärgiks lahendada ka pensionite rahastamise probleem. Uue süsteemi järgi on igal töölisel individuaalne pensionikonto, millel investeeritud raha ongi tulevikus pension .