Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mida juht peab teadma organisatsioonikultuurist (0)

1 Hindamata
Punktid
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Majandusteaduskond
Ärikorralduse instituut
MIDA PEAB JUHT TEADMA ORGANISATSIOONIKULTUURIST
Lühikokkuvõte
Ärinduse õppekava
Tallinn 2018
Nagu iga inimene on ka iga organisatsioon erineva iseloomuga , mida võib nimetada organisatsiooni kultuuriks . Iga ettevõtte üks peamisi edukuse põhjuseid peitubki selles valitsevas kultuuris. See mõjutab märkimisväärselt kogu organisatsiooni tegevuse efektiivsust . Ettevõtted on palju edukamad ning teenivad suuremat käivet kui firmad, kel ei ole hea organisatsioonikultuur. Kahjuks enamik juhte ei oma tervislikku organisatsioonikultuuri enda ettevõttes. Hea organisatsioon vajab liidreid, kes mõistavad, kui oluline on terve organisatsioonikultuuri üles ehitamine ning selle alalhoidmine.
Uuringud on näidanud, et tugev organisatsioonikultuur on nendes ettevõtetes, kus juhtpositsioonil on targad liidrid , kel on selge ning liikumapanev visioon, missioon , eesmärk ning strateegia, mille nad omakorda annavad edasi teistele töötajatele. Seeläbi kujuneb ettevõtte sisene eetika. Inimesed teavad, kuidas käituda. See muudab ettevõtte toimimise korrapärasemaks ning lihtsamini juhitavaks.
Öeldakse, et ettevõte peegeldab selle liidrit . See tähendab seda, et juhi mõju organisatsioonis on väga tugev. Ta on eeskujuks teistele töötajatele oma käitumise, eesmärkide seadmise ja saavutamisega ning väärtushinnangutega. Kindlasti peab liider käituma ka nii nagu ta räägib, muidu domineerib töötajate seas see, mida ta siiski teeb.
Organisatsioonikultuur kirjeldab töökeskkonda, mis mõjutab tööliste väärtusi, hoiakuid ja põhimõtteid. See näitab, kuidas inimesed mõtlevad, tegutsevad ja kogevad töö tegemist. Olenevalt kultuurist võib see inimestes välja tuua nende head küljed ning töökeskkond on meeldiv, kuid see võib kaasa tuua ka inimeste halvemad küljed ning õhkkond on täis stressi ja pingeid. Seetõttu on hea plaan valida välja teatud eestvedajad, kes suudavad teistes inimesteks tekitada positiivseid emotsioone.
Hea organisatsioonikultuur on selline, mis aitab värvata, hoida ja motiveerida organisatsiooni jaoks õigeid töötajaid. Samuti tuleks tööle võtta just need inimesed, kes sobivad oma iseloomu poolest sinna ning, kes mõistavad organisatsiooni kultuuri.
Kindlasti on väga oluline edu puhul tunnustamine ning selle tähistamine. Selleks korraldatakse pidustusi, kus jagatakse hea töö puhul auhindu, mis motiveerib inimesi aina rohkem, kuna nende panust märgatakse. Samuti on oluline meeskonnatöö, mille sujuvamaks muutmiseks organiseeritakse väljaspool tööd “fun” üritusi, kus õpitakse üksteist rohkem tundma. Seeläbi hakatakse rohkem üksteist usaldama ning töökeskkond muutub vabamaks ning meeldivamaks.
Kui juht soovib, et tema ettevõte oleks edukas ning jätkusuutlik, siis peab sel olema tervislik organisatsioonikultuur. Firmas töötavad samade väärtushinnangutega inimesed, kellele meeldib seal töötada ning, kes kõik liiguvad ühise eesmärgi suunas.
3
Mida juht peab teadma organisatsioonikultuurist #1 Mida juht peab teadma organisatsioonikultuurist #2 Mida juht peab teadma organisatsioonikultuurist #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-03-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ennokas Õppematerjali autor
Kirjeldab organisatsioonikultuuri juhi vaatenurgast

Sarnased õppematerjalid

Organisatsioonikäitumine
15
pdf

Organisatsioonikäitumine

Organisatsioonikäitumisest Organisatsioon ja keskkond Grupiprotsessid, grupitööd Visioon, missioon, ülesehitus ja areng Organisatsiooni struktuur Slaidid Organisatsioonikultuur ja väärtused Slaidid_Organisatsiooni väärtuste avaldumine läbi erienvate elementide Organisatsioonikultuuri kujunemist mõjutavad tegurid Väärtuspõhine juhtimine Organisatsioonikultuuri tüpoloogiad Sotsialiseerumine organisatsiooniline pühendumus töökohaga seotus tööst haaratus töörahulolu Töökohaga seotus Tööst haaratus Töörahuolu ja kokkuvõtte Tööjõustamine ehk töökohandamine

Organisatsioonikäitumine
Organisatsiooni käitumise eksami küsimused vastused
17
docx

Organisatsiooni käitumise eksami küsimused/vastused

1. Millised olid klassikalise teadusliku koolkonna põhilised seisukohad ja kes olid koolkonna tuntumad esindajad?  Teaduslik juhtimine (F. Taylor) –Töökoht peab olema ettevalmistatud, töötaja peab olema oskustega  "Hawthorne´i" uurimused (E. Mayo) –väärtustab inimsuhteid. Edu alus-meeskonnatöö, grupitöö, suhtlemise tähtsus, sellest tulenevalt paranevad töötulemused.  Ideaalne organisatsioon (M. Weber) – teoreetik, praktik, Preisi päritolu. Ratsionaliseeritud, standardiseeritud. On Kanti põhitõdedega. Seadus täitmiseks. Austus kõigi ametikohtade vahel.  Ohio Ülikooli uuringud (liidristiilid) – liidristiilid, juhi käitumise stiilid. Autorikraatlik, demokraatlik, minnalaskev –passiivne (ei võta teravaid otsuseid vastu nt. omaniku käsutäitja.)  Juhtimine eesmärgi kaudu (P. Drucker) – juht püstitab eesmärgid organisatsioonile

Organisatsiooniline käitumine
Organisatsioonikäitumise eksamiküsimused
21
doc

Organisatsioonikäitumise eksamiküsimused

Juhtimisteadusteks, mis grupi tasandiga tegelevad on samuti organisatsioonikäitumine ja personali juhtimine. Organisatsioon ­ seda uurivad baasteadusteks on politoloogia ja antropoloogia. Organisatsiooni tasandil uurib politoloogia kontrolli, organisatsioonisisest poliitikat ja võimu. Antropoloogia aga organisatsioonikultuuri ja ­keskkonda. Juhtimisteadusteks, mis organisatsiooni tasandiga tegelevad on organisatsiooniteooria ja personali juhtimine. 2. Defineeri organisatsioon. Organisatsiooni sise- ja väliskeskkond ja nendevahelised seosed. Tänapäevases käsitluses on organisatsioon inimühendus, kes tegutseb koos ühiste eesmärkide saavutamiseks ja keda on iseloomustatud kindla eesmärgi, strateegia, struktuuri ja tehnoloogiaga. Sisekeskkond: · Struktuur - struktuur ehk koostiosade arv ja seosed nende vahel. Eesmärk määrab struktuuri, eesmärkide muutumisel tuleb muuta ka struktuuri.

Majandus
Juhtimine TMO0010
56
docx

Juhtimine TMO0010

Kirjeldage lühidalt nende olemust. Kavandamine/planeerimine ­ eesmärkide püstitamine ja sammude kehtestamine Organiseerimine ­ kohustuste, vastutuse ja õiguste määramine Kontrollimine ­ standardite kehtestamine, tulemuste kontrollimine, tegevuse korrigeerimine Eestvedamine ­ töötajate motiveerimine 5. Millised on juhtimise vertikaalsed osategevused? Kirjeldage lühidalt nende olemust. Otsustamine ­ juht püüab probleemidele leida uusi lahendusi, teeb strateegilisi otsuseid ressursside jagamisel, lahendab arusaamatusi, teeb läbirääkimisi lepingute sõlmimisel paremate tingimuste saamiseks Koordineerimine ­ juht võtab info vastu ja kooskõlastab, korraldab sobiva teabeedastussüsteemi ja kõneleja rollis annab infot neile, kes organisatsiooni ei kuulu Suhtlemine ­ juht esindab organisatsiooni väljaspool, teeb ametlikke

Juhtimine
Organisatsioonikäitumise eksamikonspekt
14
doc

Organisatsioonikäitumise eksamikonspekt

1. Defineeri organisatsioon. Organisatsiooni sise- ja väliskeskkond ja nendevahelised seosed. Tänapäevases käsitluses on organisatsioon inimühendus, kes tegutseb koos ühiste eesmärkide saavutamiseks ja keda on iseloomustatud kindla eesmärgi, strateegia, struktuuri ja tehnoloogiaga. Sisekeskkond: · Struktuur - struktuur ehk koostiosade arv ja seosed nende vahel. Eesmärk määrab struktuuri, eesmärkide muutumisel tuleb muuta ka struktuuri. · Inimesed - juht saavutab eesmärgi inimeste kaudu, kasutades ära nende tööjõudu ja intellekti. · Ülesanded - iga struktuuri üksus või allüksus luuakse mingi eesmärgi saavutamiseks. Ülesanded on eesmärgi saavutamise vaheetapid. · Eesmärgid - üldine eesmärk määrab ära ettevõte suuruse, struktuuri, töötjate vajaduse, tehnoloogia, aineliste ja finantsressurside vajaduse. · Tehnoloogia - tehnoloogia on tootmise sisendite muutmise viis eesmärgipäraseks väljundiks

Organisatsioonikäitumine
Organisatsioonikäitumine
16
doc

Organisatsioonikäitumine

arstimitega, paigaldas ruumidesse ventilatsiooni ja maksis töölistele haigustasu. Teooria varajane areng ­ 20. sajandi algus Tõelise huvi tööinimeste vastu äratas sajandivahetusel USA insener Frederick W. Taylor, keda nimetatakse "teadusliku juhtimise isaks". Insenerina pühendus ta põhiliselt tootmise ratsionaliseerimisele, et seeläbi saavutada kõrgemat tööviljakust. Inimest käsitleti siiski endiselt kui töövahendit (kui on olemas parim masin, siis peab olema ka parim viis, kuidas sellel töötada). Taylori peamine töö "Teadusliku juhtimise printsiibid" avaldati 1911. aastal. Lillian Gilbrethi 1914. aastal ilmunud "Juhtimispsühholoogia" järgis Taylori seisukohti, kuid pearõhk oli suunatud inimestele. Seejärel moodustati Rahvuslik Personali Assotsiatsioon, mis 1923. aastal muudeti Ameerika Juhtide Assotsiatsiooniks. Pühenduti inimtegurile nii tootmises kui äritegevuses. Sel perioodil

Ühiskond
Juhtimise kordamisküsimused 2010
22
docx

Juhtimise kordamisküsimused 2010

KORDAMISKÜSIMUSED I 18. aprill 2010. a. 21:23 1. Mida võib nimetada organisatsiooniks? Organisatsioon on kindla inimrühma terviklik ühendus, kus juhitakse ja kooskõlastatakse konkreetseid tegevusi ühiste eesmärkide saavutamise nimel. 2. Millistest osadest koosneb organisatsioon H. Mintzbergi käsitluses? 1. Põhitegijad (töö teostajad) 2. Eesliin (vähemalt üks juht) 3. Keskliin (ühendab eesliini põhitegijatega) 4. Tehnoloogiapersonal (planeerivad ja kontrollivad teiste tegevust) 5. Abistav personal 6. Ideoloogia (organisatsioonikultuur) 3. Kuidas võib jagada äriorganisatsiooni eesmärke? 7. tootmislikud eesmärgid - turgude hõivamine; toodangu sortimendi määratlemine; 8

Juhtimine
Organisatsioonikäitumine eksamimaterjal - vastused kordamisküsimustele
29
docx

Organisatsioonikäitumine eksamimaterjal - vastused kordamisküsimustele

Kordamisküsimused Teema 1 1. Millised olid klassikalise teadusliku koolkonna põhilised seisukohad ja kes olid koolkonna tuntumad esindajad? a. - Tööd tuleb teaduslikult uurida ja juhtida; - Töötajaid tuleb teaduslikult põhjendatult valida ja arendada; - Tööliste ja juhtkonna vahel peab valitsema koostööle orienteeritus; - Tööjaotus tööliste ja juhtkonna vahel peab olema konkreetne. (1)jaotada tööoperatsioonid üksikuteks elementideks, et leida kõige otstarbekamad töövõtted 2)töötajate valimist võimete alusel (Ameerikas hakati kõige esimesena kasutama inimeste valimise l psühh oloogilisi teste) 3)tükitöö ­ suurem tööviljakus, suurem palk 4)õigused ja kohustused olgu kõigile selge d.) b. Esindajad: i

Organisatsioonikäitumine




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun