Milline on edukas juht ja juhtimine? Milline peab olema ideaalne juht tänapäeva reaalides? Mulle koguaeg tundus, et edukas juht on see inimene, kes organiseerib tööd firmas nii: iga alluv töötaja mõtleb, et justnimelt tema töö toob firmale edukust. Aga tõepoolest hea lõplik resultaat tuleb ainult õige organisatsiooni pärast. Tõeline juht peab koguaeg olla varjus, ta peab nähtmatult suunata oma töötajaid vajalikku nõvasse ja koguaeg olla kõigide asjade kursis. Ta peab olema kõige asjade kursis, kõige eest vaadata, aga ei pea olema nähtav, et keegi ei tunduks tema ebameeldiva kontrolli. Juht peab omama spetsiaalsete omadustega, mis iseloomustaksid teda nagu liidri. Ideaalne juht peab olema nagu õpetaja alluvate jaoks, nagu iga õpetaja peab olema kogemusega ja teadmistega, kuidas tehingu sõlmida, firma kasumid suurendada. Firma juhataja kogemuseta ja teadmisteta on nagu auto ilma rattadeta ta on, aga ei ole sellest kasu. Min...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool XXX XXX KAUBANDUSTÖÖTAJA MOTIVEERIMINE Juhtumianalüüs Õppejõud: Heli Freienthal, MBA Mõdriku 2014 Lea käitumisel tööl on probleemideks hilinemine, pidev haiguslehel olemine, töösse mitte tõsidusega suhtumine. Tema motivatsioonipuudus ja tööga rahulolematus põhjustavad omakorda pingeid kaastöötajatega ning kaupluse juhatajaga. Rahulolematus ja motivatsioonipuudus mõjutavad suuremas plaanis tervet kauplust, kuna rahulolematud töötajad ei taha tööd enam korrektselt teha. Selline käitumine tingib kaupluse töö üldised häired ja see omakorda rahulolematuse klientides. Lea käitumise põhjuseks on endisel tasemel püsiv palganumber, tal puudub edaspidine motivatsioon oma tööd teha. Leal on täitmata sotsiaalse hin...
[TYPE THE COMPANY NAME] Juhtimise alused Tallinn 2015 Planeerimine, strateegiline juhtmine Planeerimine on organisatsiooni eesmärkide püstitamine, strateegia väljatöötamine ja tegevuskavade väljatöötamine. Sellega tegeletaks igas ettevõttes. Tihti on see juhtide või omanike pärusmaaks. Planeerimisega tegeletakse nii ametlikult kui ka mitteametlikult. Mitteametliku planeerimise puhul otsustab juht ise planeerimisküsimused ja ta ei pruugi seda kirja panna. Ametliku planeerimise puhul sõnastatakse organisatsiooni eesmärgid mitmeks aastaks, pannakse need kirja ja tehakse organisatsiooni liikmetele teatavaks. Lõpuks koostatakse täpsed tegevuskavad. Milleks on planeerimine tähtis? Üheks suurimaks põhjuseks on kindasti see, et ettevõtte töötajatel oleks selge ettekujutlus organisatsiooni eesmärkidest ja saaks teada, mis on nende roll eesmärgi saavutamiseks. Teiseks põhjuseks võib lugeda ebaselguse vähenemist...
tehtud investeeringud ja teenivad dividende. Enamlevinud süsteemid on kontinentaal-euroopa (saksa seaduste alusel) ja anglo-ameerika (USA). Igas riigis on oma eripära (eriti Jaapan, Rootsis); EL- püüded ühtlustamisele. Nt OECD äriühingute valitsemise printsiibid; Euroopa AS- selle riigi seaduste alusel, kus asub peakorter, võib tegutseda teistes EL riikides, ei pea selleks asutama tütarettevõtet. Joonis: äriühingu valitsemine koosneb üldkoosolekus, nõukogust ja juhatusest; juhtimine aga juhatusest ja organisatsioonist. Äriühingute valitsemise põhiküsimused Omanikevahelised suhted (horisontaalsed)- aktsiate (osade) ost-müük, sh väärtpaberibörs; võim ja juhtimisõigus; väikeaktsionäride kaitse; ühinemine ja ülevõtmine; jagunemine Suhted omanik- palgatud juhtkond (vertikaalsed)- agendiprobleem, omanike tahte elluviimine, omanike rollid Äriühing ja riik- äriühingu registreerimine ja registrist kustutamine
-rahvusvahelised, majanduslikud, poliitilised, tehnoloogilised, sotsiaalsed ja kultuurilised. 13. Nimetage organisatsiooni mikrokeskkonna tegurid. Konkurendid,kliendid,tarnijad,regulaatorid, strateegilisd liitlased. 14. Nimetage organisatsiooni sisekeskkonna tegurid. · Inimesed , nende teadmised, oskused, võimed, haridustase · Organisatsiooni kultuur - normid, väärtused ja üldtunnustatud tõekspidamised. · Juhtimine ja struktuur, mis koosneb juhtimisest, organiseerimisest, töökorraldusest ja nendega seotud süsteemidest: informeerimine, töötajate värbamine, motiveerimine jms. 15. Mida iseloomustab organisatsiooni keskkonna muutlikkuse määr? Keskkonna muutus - organisatsioonide keskkondade muutumise määr, mille järgi jagatakse keskkonnad stabiilseteks ja dünaamilisteks. · stabiilne ennustamatuid muutusi vähe, tarbija maitse püsiv, tehnoloogia muutub harva, või
AVALIK JUHTIMISE KORDAMISKÜSIMUSED Teema 1: Avalik juhtimine ja avalik teenus 1. Mis on avalik haldus, avalik valitsemine ja avalik juhtimine? Võrrelge kontseptsioone omavahel. Võrdluse puhul on vajalik leida ühine võrdlusalus. Tooge näide, mis võrdlust iseloomustab. Avalik haldus Avalik valitsemine Avalik juhtimine * Ametnike ja poliitikute * Viisid, kuidas sidusrühmad * Juhtimistehnikad, et omavaheline seos (asjast huvitatud osapool avaliku suurendada raha väärtust, mis on * Avalike teenuste üle organisatsiooni/avaliku teenuse antud avalike teenuste otsustamine osutamisel) omavahel suhtlevad, osutamiseks * Avalike teenuste osutamine et mõjutada avaliku poliitika * Lisaks nö tavalisele
Juhtimine tänapäeval Juba aegade algusest peale on inimesed pidanud vajalikuks juhi rolli on see siis perekonnapea, teatrijuht, projektijuht, ärijuht. Juhi peamine omadus, hoolimata millist kooslust ta on seatud juhtima, on inimese tundmine. Seda omadust võib võrrelda elementide ja objektide tundmise vajadusega ükskõik millise spetsialisti jaoks ehitaja peab tundma ehitusmaterjale, elektrik valdama "faasiteadust", kaitseväelane relvi jne. Kehtib tõdemus, et ajaga tuleb kaasas käija. Ja nii tegelikult ongi, kes vanadesse tavadesse ka kommetesse kinni jäänud, see sinna jääbki. Oluline on edasiarenemine ja ajaga kaasas käimine. Tänapäeval peab juht ennast ka töökõrvalt edasi harima ja koolitama. Iga organisatsiooni juhi jaoks on oluline koht majandusteadmistel. Iga organisatsioon peab suutma tagada oma tegevuseks majandusliku baasi ja seetõttu ei saa ilma majanduse algtõdedeta ilmselt läbi ükski juh...
MAINORI KÕRGKOOL Ettevõtluse Instituut Helina Herman INFORMATSIOON, JUHTIMINE JA OTSUSTAMINE Referaat Juhendaja: Tõnu Nõmmik Tallinn 2009 INFORMATSIOON, JUHTIMINE JA OTSUSTAMINE 2 SISUKORD 1. JUHTIMINE...................................................................................................................3 1.1 Juhtimisõpetuse koolkonnad................................................................................3 1.2 Organisatsioonitunnetus.......................................................................................3 1.3 Ettevõte kui teadmiste kogum..............................................................................3 2. OTSUSTAMINE.............
LISAMATERJAL KLIENDISUHETE JUHTIMINE JA LOJAALSUS Eva Vahtramäe 2 EESSÕNA Viimastel aastatel kliendisuhete juhtimise parendamist Eesti ettevõtetes iseloomustab ühelt poolt püüd rakendada CRM'i (Customer Relationship Management, kliendisuhete juhtimine, ingl. k) ja teiselt poolt odavate pakkumiste reklaamikampaaniad. Kahtlemata mõlemad rakendused leiavad klientides vastukaja, üks pikemas ja teine lühemas perspektiivis. Soliidsemates ettevõtetes (näiteks Eesti Mobiiltelefon, Tallinna Vesi) on klassikaline kulude juhtimine muutumas kliendikeskseks tulude juhtimiseks. Kui ettevõtte põhialused pole paigas, suhted pole rajatud usaldust ja pühendumist väärivatele printsiipidele ning tegevusele, siis ajavad
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise Instituut Teenindusjuhtimise eriala XXX XXX JUHTIMINE EESMÄRKIDE KAUDU Referaat Juhendaja: Mare Kurvits, PhD Juhtimine eesmärkide kaudu 2 Tartu 2008 SISUKORD EESMÄRK............................................................................................................................3 SISSEJUHATUS...................................................................................................................4 1. STRATEEGIA EESMÄRK............................................................................................... 6 2
ORGANISATSIOONI KÄITUMINE Suhtlemine ja suhtlemisstiilid. Mina,kui suhtleja... Organisatsioonis saab esile tõsta kaks suhtlemisviisi. Ametlik ja mitteametlik suhtlemine. Mina isiklikult eelistan suhelda horisontaalsel viisil,vastavalt minu ametikohale kohaste ning samal joonel olevate kaaskolleegidega. Ametliku suhtlemise üks alaliike on ka vertikaalne suhtlemine,mida ma võimalikult palju pigem väldin. Minu kogemuste põhjal on see tekitanud pigem pingeid, millest räägin kokkuvõtvalt konfliktide alapunktis. Suhtlemine on väga vajalik organisatsioonile kuna selle kaudu kordineeritakse kogu tegevust. Väga tähtis on partnelussuhe organisatsioonis,mis tähendab kahepoolset võrdsust. Samuti on tavaelus väga tähtis oma teist poolt näha ning tähele panna. Seda suhet tahan iseloomustada järgmiste tunnuste kaudu ning seetõttu katsun need lahtikirjutada läbi oma nägemuse: ...
Inimressursi juhtimine EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED: K 16 Jaanuar 9.30 10.30 1. Personalijuhtimise olemus ja kujunemine Personalijuhtimine kui tegevus, mis on seotud inimeste kui ühe olulisema ressursi juhtimisega pärineb ammustest aegadest. Tegevust hakati aga teadvustama üsna hiljuti, 19. sajandil. Erilise tähelepanu sai personali juhtimine ajal, mil tehnoloogilse revolutsiooni käigus uuendati kogu masinapark, mis aga vajas hulgaliselt personali masinapargi hooldamiseks. XX saj. algus personalijuhtimine seisnes teatud soodustuste, teenuste osutamises töötajatele, näiteks lõunasöök tehase kulul; Mary Parker Folletti ja Elton Mayo 20-30-ndad ilmnes personali administreerimine, värbamise ja baasõppe dokumentatsiooni haldamine niinimetatud kaadriküsimustega tegelesid "valgekrae ohvitserid";
(2 alluvaga 6 sidet, 7 alluvaga on juba üle 3000 sideme). 7. Mis on äriühingute valitsemine? Äriühingute valitsemine on võimu teostamise mehhanism, mille abil omanikud viivad ellu oma tahte, kontrollivad äriühingu tegevust, saavad tagasi tehtud investeeringud ja teenivad dividende. Valitsemisjõud on sageli ka muudel äriühinguga seotud ettevõtetel pangad, võlausaldajad, ostjad, tarnijad. Põhiküsimusteks on omandiõiguse ja kontrolli lahutatus, valitsemine ja juhtimine ning omanikevahelised suhted. 8. Kuidas on äriühingute valitsemine ja juhtimine omavahel seotud? Valitsemine on nõukogu või muu omanike esindajate kogu töö. Juhtimine on täidesaatva juhtkonna töö. Äriühingu valitsemine corporate governance; juhtimine management. Valitsemise ja juhtimise eristamine algab õiguslikust mudelist. See mudel eeldab, et nõukogu on äriühingu aktsionäride esindaja ja tegutseb aktsionäride huvides.
LISA 1. Inimressursi juhtimine ja personalijuhtimine Inimressursi juhtimine peab keskenduma organisatsiooni eesmärkidele, strateegiatele ja äritulemusele, mitte oma funktsionaalse valdkonna poolt pakutavale sisendile. Inimressursi juhtimine ehk personali juhtimine ehk strateegiline personalijuhtimine on juhtimise põhifunktsioon. See hõlmab töötajate juhtimisega seotud protsesse organisatsioonis ja seisneb nende koordineerimises ja mõjutamises püstitatud eesmärkide saavutamise nimel. 2. Töötaja ja organisatsiooni vaheline psühholoogiline leping Töötaja panus Organisatsiooni panus Jõupingutus Töötasu Võimed Turvatunne Lojaalsus
Kristina Piilik Juhtimine Eesti notaribüroodes Pea kõik inimesed puutuvad ametikohast hoolimata vähemal või rohkemal määral kokku kohustustega, mis on seotud juhtimisega. Ka siis, kui see ei ole nende peamine tööülesanne. See kehtib ka erialaspetsialistide puhul. Aga kahjuks – nagu rõhutavad ka T. van Rensburg ja G. Prideaux*1 – asetavad spetsialistid suurema rõhu oma tööga seotud tehnilistele oskustele ning juhtimise ja eestvedamisega seotud pädevused ei pälvi
pika kasutuskestuse. Automaatne käiguvahetus ja automaatne ümberlülitus madalamale ülekandele suurendavad juhi mugavust. Tööorganid Valmistatakse ja pidevalt töötatakse välja laias valikus uusi, tugevaid ja mitmekülgseid tööorganeid, tänu millele saab masinaid kasutada igasugusteks rakendusteks ja täita tööülesandeid tõhusalt. Sõrmjuhtimisega käepidemed Sõrmjuhtimisega käepideme abil on masina juhtimine, liikumissuuna muutmine ja käigu valik ühendatud ühtesamasse süsteemi. Kõiki nimetatud juhtimisfunktsioone rakendatakse ühe käega. Selline süsteem suurendab juhi töötamismugavust ja tagab paremad töötulemused. Juhikabiinid Tehnika viimase sõna järgi loodud juhtkabiinid on väiksema mürataseme ja vibratsiooniga ning tagavad suurepärase nähtavuse. Hüdraulilised eeljuhtimisseadmed võimaldavad juhtimisel kasutada vähem jõudu, vähendades seega juhi väsimist.
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Avatud ülikool KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING MJJV.09.029 Koostanud professor Toomas Haldma Loengukonspekt ärijuhtimise magistriõppele finantsjuhtimise eriaines TARTU 2015 SISUKORD 1. ETTEVÕTTESISESE ARVESTUSE ROLL JA ARENGUD ............................3 1.1. Strateegiliste nõuete kasv juhtimisele ...............................................................3 1.2. Ettevõtte aruandluse arengusuunad ..................................................................
TALLINNA TRANSPORDIKOOL LOGISTIKA JUHTIMINE ETTEVÕTTES X ESSEE KOOSTAJA: JUHENDAJA: RÜHM: TALLINN 2015 SISSEJUHATUS Ettevõte X on väga tihedalt seotud logistikaga, sest kaup liigub igapäevaselt väga erinevatesse sihtkohtadesse. Tellimusi esitatakse välismaalt väga paljudest riikidest ning transport nendesse riikidesse tuleb ära korraldada. Samuti on ennem tellimuse väljastamist vajalik teha komplekteerimistööd, et täita kliendi soovid ning vajadused. Antud referaadis uurin kuidas on seotud X logistikaga. KAUBALE KOHA MÄÄRAMINE Hoiustamissüsteemide ülesandeks on määrata kaupadele hoiukohad selliselt, et töö hoiukohtadele paigutamisel, komplekteerisel, ümbersiirdamisel ja inventeerimisel oleks võimalikult efektiivne. Kui riiulid ja nende hoiukohad on adrese...
Läks Aitab Protsesside juhtim a b a_1 b_1 15 8 8 10 Igale Jukule personaalne J Igale Krapsule oma esside juhtimine ukule personaalne planeet! J gale Krapsule oma komeet! Protsesside modelleerimisest If-laused Kujud. Iseseisvalt Select Case-lause Lõputu kordus Harjutus "Veski" Lõputu kordus katkestusega Harjutus "Auto_1" ja "Auto_2" Arvu arvamine. Iseseisvalt Funktsiooni nullkohad Järelkontrolliga kordus Eelkontrolliga kordus Harjutused "Auto_3" ja "Autod_4". Iseseisvalt Fuktsioonide nullkohad. Iseseisvalt Do...Loop- kordused. Demod For ... Next-lause
EESTI HOTELLI- JA TURISMIKÕRGKOOL Siret Tara MUUDATUSTE JUHTIMINE HM33 Juhendaja: Urmas Orula TALLINN 2011 Sissejuhatus: Muutuste elluviimine organisatsioonis toob kaasa selle liikmetele vajaduse muuta oma käitumisi ning eeldab uute oskuste omandamist. Oskuste omandamisel on vajalik silmas pidada järgmisi etappe: (a) teadvustamine, et oskused on vajalikud, (b) arusaamine, millised oskused on vajalikud ning (c) harjutamine. Muudatuste elluviimise protsessid:
Kordamisküsimused õppeaines Juhtimine 1. Organisatsiooni definitsioon Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide saavutamiseks moodustatud terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsiooni kuulub vähemalt kaks inimest, kellest üks on juht ja teine alluv. 2. Juhtimise definitsioon Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule. Organisatsioon peab arvestama väliskeskonda ja vastavalt tegema muudatusi ning uuendusi. 4. Organisatsiooni sise- ja väliskeskkonna tegurid Makrokeskond, mida ei ole võimalik mõjutada rahvusvahelised, majanduslikud, sotsiaal-kultuurilised, poliitilised, õiguslikud ja tehnoloogilised tegurid. Mikrokeskond, mida
Strateegiline juhtimine konspekt eksamiks Strateegiline juhtimine tähendab organisatsiooni keskkonna analüüsist lähtuvate pikaajaliste otsuste tegemist, mis võimaldavad kujundada organisatsioonile konkurentsieelise. Vajadus strateegilise juhtimise järele tuleneb ka sellest, et ettevõtted tegutsevad kiiresti muutuvas keskkonnas, mida kaasajal iseloomustab: muutuste mastaapsuse kasv, muutumise kiirenemine, mitmesuguste välismõjude komplekssuse kasv.
Millised on personali valiku meetodid? Personalivalik on protsess, mille käigus valitakse töökohtadele kandideerivatest isikutest välja kõige sobivamad. Ametikoha taotleja kohta otsitakse infot, mis võimaldaks prognoosida tema tulevast tööalast edukust. Meetodid: 1. Avalik konkurss (meedia) 2. Sihtotsing 3. Otsepakkumine 4. Andmebaasiotsing 5. Tööjõurent 6. Professionaalsed värbamisfirmad 7. Soovitajate kasutamine 59. Selgitage kaasava juhtimise põhimõtet. Kaasav juhtimine on sellise keskkonna loomine, kus LAHENDUSTE LEIDMISEKS tuuakse inimesed kokku ja nad hakkavad koos tegutsema, võttes vastutuse ja pühendudes tööle viivad soovitud ideed ellu. 60. Selgitage muudatuste läbiviimise protsessi peamisi etappe. Muutus- planeeritud või planeerimatu vastus mingile survele. Org. arenedes muutuvad nii eesmärgid kui strateegia, tööjõuvajadus jne. Pidevalt muutub ka väliskeskkond. Org
vastutusalad.Ühenduse tegevuse eesmärk. Eesti Õpilasesindusteliidu asutamise aasta 1996. Aasta detsembris. Liikmelisust ei oska välja tuua, kuid see on teada et liikmesõpilasesindusi Eestis on umbes 150. Kuhu kuuluvad üldjuhul kõik üldhariduskoolide õpilasesindused. Juhatusse kuulub 3 liiget, kellest üks on esimees ning teised kaks on juhatuseaseesimehed. Juhatuse esimees juhatab ja koordineerib terve Eesti Õpilasesinduste Liidu tööd. Tema ülesanneteks on juhatuse ja meeskonna juhtimine (ülesannete jagamine, koosolekute kokku kutsumine, juhatuse ja tegevmeeskonna töö jälgimine ning koordineerimine); tegevbüroo otsene juhtimine ja koordineerimine; Eesti Õpilasesinduste Liidu esindamine suurematel avaliku poliitika teemadel; kõneisikuna meedias esinemine; mõnusa organisatsiooni sisekliima loomine; organisatsiooni finantsvõimekuse tagamine ja arendamine; arenguvestluste läbiviimine töötajate, valdkonna- ja projektijuhtidega.
TMO0010 JUHTIMINE - KORDAMISEKS kevad 2015 1. Organisatsioon - kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. 2. Juhtimise kui protsess on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule (loovus, uuendused, muudatused). Organisatsioon peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte
TMO0010 JUHTIMINE - KORDAMISEKS kevad 2014 Mida peab teadma eksamil 1. Organisatsiooni mõiste Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke. 2. Juhtimise kui protsessi mõiste Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule, märksõnadeks loovus, uuendused, muudatused.
kliima, grupiprotsessid, organisatsiooni kultuur). Juhtimises vahetule juhtidele palju uusi rolle (sh töötajate värbamine ja arendamine). Personalijuhtimist mõjutavad suunad 21. sajandi alguses: tehnoloogia kiire areng; majanduse globaliseerumine; demograafilised muutused; paindlikud struktuurid, projektid; töösuhted lühemad; virtuaalne organisatsioon; informatsioon; lojaalsus eriaala vs organisatsioon; juhtimine organisatsiooni kultuuri kaudu; maandussurutise mõjud ja järelmõjud; “vajaduspõhised” töötajad (nt FIE, goworkabit, uber jm); inimkapitali nõuete muutused (nõutud uutele kompententsidele vs ülekvalifitseeritus). Personalijuhtimise eripärad 21. Sajandil: oluline on teadmised, informatsioon, know-how; 1) tehnoloogia kiire areng toob kaasa teadmiste ja oskuste kiire vananemise; majanduse globaliseerumine, tööjõuturu avanemine;
8. Personali arendamise, koolitamise ja karjääri juhtimise alused ja spetsiifika Eestis. Pers. arend. - org-le vaj. tööt. ettevalmist., arend. ja karjääri juhtim. Vaj. tulen. org-st või isikust. Pers. arend. eesm.: 1) tööt. teadmiste ja osk. tõstm. ning laiend., 2) tööt. arend. ja motiv., 3) tööt. rahulolu ja eneseteostuse tagam., 4) tööt. töötõhususe ja konkurentsivõime tõstm., 5) tööt. universaalsuse ja kohanemisvõime suurend., 6) tööt. karjääri planeerimine ja juhtimine, 7) pers. kujund. ja järelkasvu tagam., 8) org. kohanemisvõime suurend. Pers. koolitus - tööt. plaanip. ettevalmist. ja arend. süst., täiend. tööt. teadm. ja praktil. oskusi. Pers. koolituse meetodid: 1) loeng, 2) diskussioon, 3) situatsioonianal., 4) äri- ja rollimäng, 5) treening, 6) programmõpe jt. Koolitusvajad. määram. lähtut. prognoositavast pers.vajad. ning tööt. teadmistele ja oskustele esi- tat. nõuetest. Parima koolitustulem. tagab kaasaegsete teooriate, praktil
1. Muudatuste juhtimine ja õppiv organisatsioon Kordamine eksamiks 1. Muudatuste mõiste ja olemus Muudatus kõige laiemas tähenduses on planeeritud vastupanu mingile survele või jõule. Organisatsiooni kontekstis on muudatus planeeritud või planeerimata vastus mingite jõudude survele, mis võivad olla organisatsioonivälised või sisesed. 2. Millised makrokeskkonna mõjurid kutsuvad esile muudatusi? Väliskeskkonnast avaldavad mõju tehnoloogilised, majanduslikud, sotsiaalsed, õiguslikud, poliitilised jt muutused. 3. Millised organisatsioonisisesed tegurid kutsuvad esile muudatusi? Sisemistest teguritest võib vaadelda muutusi töötajate eesmärkides, töö iseloomus, organisatsiooni struktuuris, organisatsiooni kultuuris ja organisatsiooni eesmärkides. 4. Millistele mõjuritele tuleb tähelepanu pöörata muudatuste planeerimisel? 1. Keskkond 2. Turust tingitud mõjurid 3. Ärilised mõjurid 4. Organisatsioon...
1. Juhtimise mõiste Juhtimist on väga mitmeti defineeritud. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. Juhtimine on protsess, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärke oma ressursside planeerimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. Juhtimine on organisatsiooni ja tema keskkonna tasakaalu säilitamine. Juhtimine on vastuolude tuvastamise, loomise ja ületamise protsess sihtseisundite saavutamiseks. Juhtimine kujutab endast inimeste tegevuse ja käitumise sihipärast suunamist ning ühtseks hästi talitlevaks tervikuks sulatamist selleks, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadusi. Tulemuste saavutamine viitab eesmärgipärase tegutsemise poolele, teiste inimeste kaasabi aga tegutsemise sisulisele poolele, millest tuleneb juhtimise kolm omavahel seotud ülesannet: 1. kooskõlastada tegevusi teatud valdkonnas 2. korraldada inimeste tööd
ning tema sihid on immanentsed. Territoriaalset kogukonda ei asutata ta avaldub ja toimib tänu sisemistele, vaid talle omastele tõukejõududele ja sisemistele seostele. Territoriaalne kogukond on enesekorralduslik, territooriumiga seotud muutuva liikmeskonnaga inimkooslus, mille ajaliste olekute jada nimetatakse protsessiks - territoriaalne kogukond on protsess. (Slaid 16). Territoriaalne kogukond ei ole juhitav protsess juhtimise klassikalises tähenduses. Juhtimine toimub territoriaalse kogukonna institutsioonide (esinduskogu ja administratsioon) kui avalik-õiguslike organisatsioonide tasandil. Eri liiki kogukonnad on olemuslikult erinevad, kuid eri liiki kogukondade paradigmad on olemuslikult sarnased. Territoriaalset kogukonda juhivad ja/või suunavad paradigmad nii otseste eeskujude kui ka eraldi reeglite kaudu, kutsudes kogukonnas esile muutusi. Eelnenud diskussiooni käsitlusest saab territoriaalse kogukonna kontekstis kokkuvõtvalt
Kristina Piilik Juhtimine Eesti notaribüroodes Pea kõik inimesed puutuvad ametikohast hoolimata vähemal või rohkemal määral kokku kohustustega, mis on seotud juhtimisega. Ka siis, kui see ei ole nende peamine tööülesanne. See kehtib ka erialaspetsialistide puhul. Aga kahjuks – nagu rõhutavad ka T. van Rensburg ja G. Prideaux*1 – asetavad spetsialistid suurema rõhu oma tööga seotud tehnilistele oskustele ning juhtimise ja eestvedamisega seotud pädevused ei pälvi
asendis ja aeglane "vastutahtmist" tõus püstasendisse. Lasti ebaõigest paigutusest, tuule rõhust või muudel põhjustel esineva püsikreeni tagajärjel võivad sellised kalded olla ebasümmeetrilised. halb juhitavus laeva paiknemisel laine eesmises osas. Külgõõtsumise põhi- või parameetrilise resonantsi korral kasvab külgkallete amplituud juhul kui laeva omakõikumise periood on ligikaudu sama või kaks korda suurem lainete näivast perioodist. 3. Laeva juhtimine tormis. Ohtlikud nähtused: resonantsne õõtsumine, lamming, tagantlainetus ja broatching. RESONANTSNE ÕÕTSUMINE: Õõtsumine tekkib väliste jõudude, tormis peamiselt lainete, välise mõju tulemusena. Laeva vaba õõtsumise, mis toimub kustuvalt vaikses vees, perioodist oleneb õõtsu- mine ka lainetaval veel. Praktikas küllaldase täpsusega annab õõtseperioodi valem: kB T (10.14) h
Juhatajat, juhatuse liikmeid, tippjuhte c. Nõukogu liikmeid (direktoreid) d. Töötajaskonna liikmeid e. Sidusgruppide liikmeid 7. Majandusteadlane Milton Friedman on arvamusel, et äriühingu ainus kohustus on.. a. Maksimeerida legaalsel viisil oma kasumit b. Suurendada oma turuosa c. Edendada töökeskkonna heaolu d. Rahuldada oma töötajaskonna vajadusi e. Rahuldada oma klientide vajadusi Strateegiline juhtimine – EKSAM 8. Äristrateegia fookus on … a. Olemasoleva turuosa säilitamisel b. Investorite investeeringute tulu tagamisel c. Konkurentide turundusplaani nurjamisel d. Konkurentsieelise taastamisel, kasutades selleks kõiki äriühingu ressursse e. Konkurentsieelise suurendamisel 9. Küsimus puudu 10.Tüüpiliselt viiakse strateegia suures äriühingus ellu . . . poolt a. Kõikide organistatsiooni liikmete
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Projektiplaani seisundiaruanne 2. iseseisev töö õppeaines "Infosüsteemi projekti juhtimine" Autor: Eero Ringmäe 010636IAPM Juhendaja: Karin Rava Tallinn 2006 Sisukord 1. Projektist.......................................................................................................................... 3 1.1.1 Projekti üldine taust............................................................................................ 3 1.1.2 Projekti olukord seisundiaruande esitamise tähtajaks.........................................3 2. Projekti korrigeeritud rollid............................................................................................. 3 3. Valminud tu...
Oranisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine Neli põhilist koosstisosa:inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad Peab olema suunatud pidevale arengule, märksõnadeks: loovus, uuenudsed, muudatused Peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aktsepteerib 3. Mida nimetatakse juhtimiseks? Juhtimine on protsess, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärke oma ressursside planeerimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. Juhtimine on teiste inimeste tegevuse kaudu organstatsiooni eesmärkide saavutamise protsess, mis toimub muutuvas keskkkonnas. Protsessi keskmes on efektiivuse ja säästlikkkuse tasakaal organisatsiooni käsutuses olevate piiratud ressursside kasutamisel (kreitner 2006) 4
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Projektiplaani lõpuaruanne 3. iseseisev töö õppeaines "Infosüsteemi projekti juhtimine" Autor: Eero Ringmäe 010636IAPM Juhendaja: Karin Rava Tallinn 2006 Sisukord 1. Projektist.......................................................................................................................... 3 1.1.1 Projekti üldine taust............................................................................................ 3 1.1.2 Projekti olukord lõpuaruande esitamise tähtajaks...............................................3 2. Projekti eesmärkide ja tulemuste võrdlus, kõrvalekallete analüüs.................................. 3 1.1.3 Projekti eesmärkide saavuta...
Tavaliselt domineerib organisatsiooni erinevates tegevusvaldkondades teatav kultuuritüüp. TEEMA: Sissejuhatus juhtimisse 1) Millisest tegevusest saavad juhid suurema osa oma teadmistest? · 1) poole oma teadmistest tööülesandeid täites ja oma eksimustest õppides; 2) 30% teadmistest juhtide, juhendajate ja kaastöötajatega suheldes; 3) 20% andis erialane haridus ja täiendkoolitus (Zemke, 1985). Juhiks võib pidada iga inimest, kellel on vähemalt üks alluv. · Juhtimine on protsess, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärke oma ressursside planeerimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. · Juhtimine kujutab endast inimeste tegevuse ja käitumise sihipärast suunamist ning ühtseks hästi talitlevaks tervikuks sulatamist selleks, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadusi. · Juhtimine on teiste inimeste tegevuse kaudu organisatsiooni eesmärkide saavutamise protsess, mis toimub muutuvas keskkonnas
Seega tuleb pidevalt otsida vigu ja ebakohti. Finantsjuhtimine peab osalema järelevalve süsteemide väljatöötamises ettevõttes ning nende sujuvas ühildamises juba toimuvate mehhanismidega. Finantsjuhid peavad aktiivselt osalema sisekontrolli süsteemi arendamises, selleks tuleb arendada tõhusat koostööd siseauditiga. 3. Mõista ja hajutada riske Riskide avastamine ja juhtimine nõuavad väga põhjalikke teadmisi erinevates valdkondades, et välja selgitada võimalikud ohud, selleks et arendada riskijuhtimise strateegiat ja vältida võimalikke kahjusid: · Võtmetähtsusega äripartnerite kaotus selline oht on praktiliselt igal ettevõttel. Finantsjuhtimine peab välja töötama tegevuskava juhuks, kui lahkub mõni klient või tarnija- selleks riskimaandamiseks on alternatiivsete kanalite kaasamine või nende potensiaalne valik.
Vahendite hankimine finantsturgudelt ja rahandusteooriate areng Ettevõtted hangivad raha finantsturult (turg, kus saavad kokku need kellel on tekkinud ajutine raha ülejääk nendega, kellel on ajutine tehvitsiit e. puudujääk). Finantsturg on kohaks, kus toimub finantsvahendite omaniku ajutine vahetus ja kus hangitakse ettevõtte tegevuse finantseerimiseks rahaline resurss. Finantsturud jagunevad: 1) Kapitali turud vahendeid kasutatakse pikemaajaliste ja mahukamate projektide finantseerimiseks. 2) Rahaturud vahendeid kasutatakse likviitsuse juhtimiseks. Kui raha liigub säästjalt otse lõpptarbijale, siis on see otse finantseerimine. Sageli kasutatakse aga vahendaja abi, et maandada riske ja sellisel juhul on tegemist kaudfinantseerimisega. Finantseerimisvajadus võib olla: 1) püsiv selline vajadus on mõtekas katta omakapitali või pikaajalise laenu arvelt. Mis tähendabki raha hankimist kapitali turult. 2) hooajaline finantseerimis vajad...
4. sisendite hankijate mõjukus ja positsioon läbirääkimistel Seda võib teostada eraldi eri riikide või geograafiliste piirkondade kohta, samuti ka eri turusegmentide kohta, mis võimaldab arvestada täpsemalt konkreetseid tegutsemistingimusi või langetada valikuid alternatiivsete laienemisplaanide vahel. 4.Nimeta 5 strateegilise juhtimise koolkonda. Disaini, planeerimise, kognitiivse, ettevõtluse, kultuuri, keskkonna. 5.Mis on strateegilise juhtimise protsess Strateegiline juhtimine on kõikehõlmav laiahaardeline protsess, mille eesmärk on luua efektiivsed strateegiad ning need ellu viia, seejuures ka selle rakendamisest kasu saada (konkurentsieelis). Strateegilises juhtimises on peamine arvestada pikaajaliste eesmärkide prioriteetsust ressursside rakendamisel ja organisatsiooni arendamisel. (strateegia peab aitama juhil vastata sellistele küsimustele nagu kus on organisatsioon praegu, milline tahab
KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES ETTEVÕTTE JA PERSONALI JUHTIMINE 1. Organisatsiooni mõiste - organisatsioon on kindla inimrühma terviklikult korraldatud ühendus, mis võimu ja eestvedamise mõjutusel, tegevusi kooskõlastades püüab saavutada ühist eesmärki (R.Üksvärav); - organisatsioon on inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamiseks (R. Alas). 2. Ettevõtte mõiste Ettevõte on plaanipäraselt organiseeritud majandusüksus, mis toodab ja turustab materiaalseid esemeid või teenuseid (A. Reiljan). 3
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR JUHTIMISGURU EDGAR SCHEIN INIMESTE JUHTIMINE ORGANISATSIOONIS Juhendaja: Eneken Titov Tallinn 2015 KES ON EDGAR SCHEIN? Edgar Henry Schein sündis 1928. aastal Šveitsis. Ta elas ja õppis USA-s. Ta käis Harvard University (lõpetas 1952 sotsiaalpsühholoogia), Stanford University (lõpetas 1949), University of Chi- cago. Tema konsultatsiooni töö keskendub nsultatsiooni ja kar- jääri dünaamika. Tema endiste ja praeguste klientideks
Teema 1: Avalik juhtimine ja avalik teenus 1. Mis on avalik haldus, avalik valitsemine ja avalik juhtimine? Võrrelge kontseptsioone omavahel. *Avalik haldus - on täidesaatva riigivõimu tegevus. Avalik haldus keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile. Ametnike ja poliitikute omavaheline seos; avalike teenuste üle otsustamine/osutamine; avalik haldus on koostöögrupp, mis hõlmab kõiki kolme võimuharu; on avaliku poliitika protsessi osa.*Ülesanded - Avaliku korra ja julgeoleku kaitse; Üksikisiku
arendab personali enesearendamise vajadust. 2. Personali informeeritus tagatakse kõigil organisatsiooni tasanditel: antakse teada planeeritavast, toimuvast, toimunust, hindamise tulemustest ning tasustamise põhimõtetest. Oluline on see, et saadakse kätte kogu vajalik informatsioon - oma kvalifikatsiooni rakendamiseks, oodatud tulemuste saavutamiseks vajalik; - organisatsiooni toimimise kohta: selle ajalugu, kultuur, juhtimine, organisatsiooni süsteemid jms. 17 3. Arusaadavuse printsiip seostub kõigepealt kokkulepete määratlemisega ja sõnastamisega, nagu sellest oli juttu ülalpool (TOIM - vt .....). Juhtimissüsteemi arusaadavus tagatakse personali sisekoolitusega ning vastava dokumentatsiooniga. Siinkohal viitame veel ühte olulisele momendile, mis tekib seoses selle printsiibi rakendamisega
Org-I tegevus on suunatud teatud tulemuste saavutamiseks eesmärgid. 2. Mis on organisatsiooni edukuse eelduseks? Organisatsioonil on 4 osa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Org peab olema suunatud pidevale arengule (loovus, uuendused, muudatused). Organisatsioon peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda. Uuendustel on mõte ainult siis kui need on väliskeskkonna poolt aktsepteeritud. 3. Juhtimine - on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil, nende tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada orgi eesmärgid. 4. Põhilised juhtimistegevused ja kuidas need on omavahel seotud: Kavandamine org-I ja tema liikmete eesmärkide ning nende saavutamise teede kindlaksmääramine. Organiseerimine töömahu väljaselgitamine, selle jaotamine, ametikohtade moodustamine jne.
AS-Aktsiaselts Raamatupidamine Aktsiaselts on kõrgeima kapitalinõudega (vähemalt 25 000 eurot) ettevõtlusvorm, mis peab omama mitmetasandilist juhtimisstruktuuri. Aktsiaseltsi puhul on üheks peamiseks eripäraks nõue märkida aktsiad väärtpaberite keskregistris. · Juhatus korraldab aktsiaseltsi raamatupidamist. · Aruandlus Juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise ettepaneku ja audiitori järeldusotsusega äriregistrile mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel majandusaasta lõpust. Koos majandusaasta aruandega tuleb esitada üle 10% aktsiatega määratud hääli omavate nimeliste aktsiate omanike nimekiri aastaaruande kinnitanud üldkoosoleku toimumise seisuga, mida säilitatakse äritoimikus. · Dividendi võib maksta üks kord aastas kinnitatud majandusaasta aruande alusel. · Kolmandatele isikutele kättesaadav informatsioon Äriregistri k...
Tallinna õppekeskus, 1. kursus, juhtimine KAUG Artikli analüüs teemal: ,,Psühholoog kampaaniast: laps jääb isata sageli ema tõttu" (Postimees, 07.12.2012 07:47, link artiklile veebis: http://arvamus.postimees.ee/1066462/psuhholoog-kampaaniast-laps-jaab-isata-sageli-ema- tottu/) Pärast lõputuna näivaid otsinguid Eesti meediamaastikul sobiva analüüsimaterjali leidmiseks, sattusin viimaks ajalehe "Postimees" arvamusrubriigis 07.12.2012 avaldatud psühholoog Jüri
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus ja majandusarvestuse õppetool K15KÕ TARNEAHELA JUHTIMINE X KAUBANDUSETTEVÕTTES Iseseisev töö Õppejõud: Mõdriku 2017 SISSEJUHATUS Juhtumiks olen valinud kaks reaalselt toimunud sündmust aastal 2015, millega mul ettevõttes "X" tegeleda tuli. Üks mille puhul olin e-maili teel tellimust sisestades eksimuse tekitanud ja teine minust mitte tingitud põhjustel.
• Tänapäeva tööstuses kasutatakse tavalise inimese intellekti võimalusi ainult osaliselt. 3 Juhtimisvõrgustik (managerial grid) (R. Blake ja J. Mouton’ järgi) 1/1 – juht ei tunne huvi, hoiab tegelikust juhtimisest kõrvale: parandamist vajav juhtimine 9/1 – juht orienteeritud tööle, inimesi ei arvesta: tulemustele suunatud juhtimine 1/9 – juht on orienteeritud inimestele ja suhtlemisele: „küla- klubi“ juhtimine 5/5 – juht püüab hoida tasakaalus orientatsiooni tööle ja inimestele, kuid ei arvesta kumbagi piisavalt: „Kesktee“ juhtimine 9/9 – juht pöörab suurt tähelepanu nii tööle kui inimestele: meeskonna juhtimine 61. Eestvedamise situatsiooniteooriad Hersey-Blanchardi järgi on neli eestvedamisstiili, mis rakendatakse vastavalt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
