Ökoloogi I semestri konspekt (0)

Ökoloogi I semestri konspekt
1. Millega tegeleb ökoloogiateadus? (kaasaarvatud: peamised uurimismeetodid , ökoloogilised faktorid , skaalad)
Ökoloogiateadus on teadus, mis uurib seoseid mis määravad organismide leviku ja rohkuse. Ökoloogia teadus tegeleb organismidega, populatsioonidega, kooslustega, ökosüsteemidega ja biosfääriga. Ökoloogia peamised uurimis meetodid on vaatlus , tehistingimused ja eksperimendid . Ökoloogilsed faktorid on abiootilised ja biootilised faktorid. Ökoloogilsed skaalad on bioloogiline skaala (keskkonnast mõjutatud ja kuidas ise mõjutab ennast), ruumiline skaala (näiteks, kui palju isendeid teatud suuruses maalapil elab) ja ajaskaala (pikaajalised uuringud, mis nõuavad rohkem ressursse jne).
Ökoloogilised tingumused- füüsikalised ja keemilised tingimused, mida organism kogeb (temperatuur, õhuniiskus, keskkonna happelisus, ostmootne rõhk)
Ökoloogilised ressursid- ökoloogilised faktorid, mille kättesaadavus oleneb teistest organismidest. St. Elutegevuse käigus kulutavad organismid need ära.
Ökoloogid proovivad teha kolme asja: kirjeldada, seletada ja arusaada, ennustada.
2. Loodust mõjutavad biootilised ja abiootilised tegurid?
Abiootilised tegurid on füüsikalised ja keemilised nähtused, mis organismi mõjutavad. Abiootilised tegurid on näiteks: valgus, temperatuur, niiskus ja tuul, õhk, vesi, muld.
Biootilised tegurid on teistest organismidest tulenevad mõjud, mis organismi mõjutavad. Biootilised tegurd saavad organismi elutegevust soodustada või pidurdada. Biootilised tegurid on kisklus , sümbioos, parasitism , herbivooria.
3. Miller -Urey katse (mis see oli ja mida sellest järeldada võib)?
Miller-Urey katse oli esimene katse, mis uuris biokeemilis elu tekkimise teooriat ka ekperimentaalselt. See katse toetab biokeemilist elutekke teooriat.
4. Biosfääri mõiste.
Biosfäär- maa sfääriline kest, mis hõlmab osa atmosfäärist , hüdrosfäärist, ülemise osa litosfäärist ja pedosfäärist (mullastikust). Kõikide maal leiduvate ökosüsteemide summa. Biosfääri koostis, struktuur ja energeetiline seisund on möödunud aegade ja nüüdisaegsete organismide tegevuse tagajärg.
5. Bioomid. ???
6. Ökosüsteemi mõiste, ökosüsteemi kontrollivad sisemised ja välised faktorid.
Ökosüsteem- ökosüsteemiks nimetatakse elukoosluse ja eluta looduse koostoimet teatud piiritletul maaalal.
Ökosüsteemi kontrollivad sisemised faktorid on seal esinevad liigid, liikidevahelised seosed, ressursside kättesaadavus, sukssessioon, orgaanilise aine jagunemine. Need mõjutavad nii ökosüsteemi toimimist ning on ka ise ökosüsteemi all.
Ökosüsteemi kontrollivad välised faktorid on kliima, aluskivim ja piirkonna topograafia. Need mõjutavad üldist ökosüsteemi toimimist, kuid neid ökosüsteem ei mõjuta.
7. Mis on ökosüsteemi teenused, kuidas need jagunevad?
Ökosüsteemi teenused on hüved, mida inimkond saab looduselt (ökosüsteemilt) otseselt või kaudselt. Ökosüsteemi teenused jagatakse neljaks: toetavad teenused (toitainete ringlus , vee ringlus, mulla tekkimine, fotosüntees ), reguleerivad teenused (õhukvaliteet, kliima, süsiniku sidumine, vee puhastamine, erosiooni vältimine , tolmendamine), varustavad teenused (toit, kiud, biomass , kütus, magevesi , looduslikud ravimid , mineraalid), kultuurilised teenused ( eetilised väärtused, rekreatsioon , inspiratsioon).
9. Maal elu säilitavad faktorid?
Elu säilitavad faktorid maal on pidev energia juurdevool, aine ringlemine ja taaskasutamine (aineringlus) ja gravitatsioon .
10. Miks on meile olulised autotroofsed organismid?
Autotroofsed organismid saavad vajaliku energia päikesest või anorgaanilistest ühenditest . Autotroofseid organisme on kahte liiki: fotoautotroofid (saavad eluks vajaliku energia päikesest) ja Kemoautotroofid (saavad eluks vajaliku energia keemilise ühendite lagunemisel). Toodavad kogu eluks vajaliku orgaanilise aine ise ning ei sõltu energia saamiseks teistest organismidest. (On toiduks heterotroofsetele, näiteks taimed. Kui puudksid heterotroofsed, siis ei oleks maal ka hapniku ja muid vajalike aineid eluks meile loomadele)
11. Miks on meile olulised heterotroofsed organismid?
Heterotroofsed organismid saavad eluks vajaliku eneriga orgaanilist ainet tarbides. Ise uut energiat ringlusesse ei too- on pelgalt tarbijad ja sõltuvad autotroofide energiast. Energia pärineb keemilistes ühendites talletatud energia vabatamisest. (meie oleme heterotroofid ning saame energiat toidust ehk orgaanilisest ainest. Oleme tarbijad ning ise uut energiat ringlusesse ei too
12. Troofilised tasemed, primaarproduktsioon . Mida me neist igapäevaeluks olulist järeldada võime? Mida kujutavad endast troofilised tasemed ja mida me neist igapäevaeluks olulist järeldada võime?
Troofilised tasemed: Vastavalt energia saamise viisile jagatakse organismid troofilistele tasemetele.
I tase- produtsendid (I taseme moodustavad alati autotroofsed organismid)
II tase- primaarsed tarbijad ehk konsumendid (II taseme moodustavad alati herbivoorid ehk taimtoidulised organismid)
III tase- sekundaarsed tarbijad (III taseme moodustavad alati edasi omnivoorid ja (segatoidulised) ja karnivoorid (lihatoidulised)
Primaarproduktsioon- kiirus, millega taimede poolt toodetakse biomassi pindala ühiku kohta. Väljendatakse: sisalduva energia hulga järgi, kuivatatud organismi ainemassi järgi, seotud süsiniku hulga järgi. Primaarproduktsioon on kasutatav inimkonna poolt. See väljendab osa, mille tarbib ära inimkond.
13. Aineringed : süsinikuringe , fosforiringe , lämmastikuringe , veeringe .
Süsinikuringe- on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemide komponentide vahel ( atmosfäär , produtsendid, konsumendid, lagundajad, varis, huumus ). Süsinikuringe tähtsad protsessid on fotosüntees ja hingamine. Süsinikuringe toimub aeroobses ja anaeroobses keskkonnas. Aeroobsetes tingimustes vabaneb süsinik orgaanilistest ainetest loomade, taimede, inimeste ja mikroorganismide hingamise tulemusena. Anaeroobsetes tingimustes vabaneb süsihappegaas orgaanilistest ainetest kääritajate ja anaeroobsete hingajate vahendusel.
Fosforiringe- on biokeemiline näide, mis hõlmab fosfori ühendite ringlust litosfääris, hüdrosfääris ja biosfääris . Fosfori ringlusel pole kindlat suunda.
Lämmastikuringe- on lämmastiku ja tema ühendite tsükliline liikumine eluta ja elus looduse elementide vahel ökosüsteemis.
Veeringe- on maavee pidev liikumine maapinnal, üleval ja all. Ringlemise käigus muutub veeolek.
14. Populatsioone iseloomustavad tegurid.
Populatsiooni iseloomustavad tegurid on 5:
1) populatsiooni tihedus- palju populatsiooni isikuid elab teatud ruumühikul. (selle määravad sigimine , migratsioon, toitumine, füüsiline ja psüuhiline ruumi vajadus)
2) populatsiooni suurus- mitu isendit kuulub ühte populatsiooni.
3) populatsiooni hajuvus- see iseloomustab populatsiooni kuuluvate isendite paiknemist maastikul.
4) populatsiooni vanuseline struktuur- iseloomustab erinevate vanusega isendite arvukust populatsioonis. See on nende tuleviku ennustamiseks.
5) sugude suhe populatsioonis- näitab, palju on seal isendeid erinevast soost. Tuleviku ennustamiseks, kas populatsioon hävib või püsib.
15. Miks on väikesed populatsioonid eriti ohustatud?
Kuna väikeses populatsioonis võib sugude tasakaal olla väljas, toome näiteks selle kui on populatsioonis 5 isast ja 1 emane, siis selle populatsioon võib väga kergesti välja surra.
16. Mis on liik?
Liik- teistest morfoloogiliselt, füsioloogiliselt, bioloogiliselt või muude oluliste tunnuste poolest erinevate elusolendite rühm (populatsioon). Sageli on liikide sees erinevate tunnuste osas suur varieeruvus
Liik on elusolendite rühm, kes võivad looduses omavahel ristuda ning saada sigimisvõimelisi järglaseid.
17. Liikidevahelised suhted (mille järgi jagatakse, negatiivsed ja positiivsed suhted).
Liikidevahelised suhted- iga isend võib teisi mõjutada kahel erineval viisil: teise elu rikkuv mõju ja teise elu soodustav mõju. (positiivsed ja negatiivsed)
Positiivsed suhted- milles üks osapool saab kasu ning kumbki osapooltest ei saa kahju.
Negatiivsed suhted- üks osapool saab kahju, teine kasu. On võimalik ka olukord, kus mõlemad saavad kahju.
Keskond- kõik organismivälised keskkonnategurid ja nähtused, mis organismi mõjutavad.