FAI - Kulude juhtimine ja hindamine (0)

Teema 4: kulude juhtimine ja hinnakujundus 
Ülesanne 1. Kulude jaotamine osakondadesse ja tasuvuse analüüs 
Ettevõttel on 3 müügikäivet genereerivat osakonda: A, B ja C. Järgmises tabelis on toodud viimased 
andmed ettevõtte  kasumiaruandest . 
 
A 
B 
C 
KOKKU 
Müügikäive 
375 000 
100 000  25 000  500 000 
Müügikulu   
 
22 000 
8 000 
30 000 
Tööjõukulu  
80 000 
31 000 
4 200 
115 200 
Muud otsesed kulud   
35 000 
6 000 
4 400 
45 000 
Osakonna kasum  
260 000 
41 000 
8 800 
309 800 
Kaudsed  kulud: 
 
 
 
 
Marketing   
25 500 
6 800 
1 700 
34 000 
Hooldus   
16 800 
2 520 
1 680 
21 000 
Administratiivkulud   
20 000 
16 000 
4 000 
40 000 
Amortisatsioon   
27 200 
3 200 
1 600 
32 000 
Kindlustus   
5 100 
600 
300 
6 000 
Kokku kaudsed kulud  94 600 
29 120 
9 280 
133 000 
EBT  
Kasum-kulud=165 400  11 880 
-480 
176 800 
T  
Tulumaksu ei jaotata 
Ei 
Ei 
40 000 
NI  
 
 
 
136 800 
Ettevõte on otsustanud jaotada kaudsed kulud osakondade peale. Marketingikulud jaotatakse lähtuvalt müügikäibest, hoone ülalpidamiskulud 
lähtuvalt ruumi pinnast, administratiivkulud lähtuvalt töötajate arvust igas osakonnas, amortisatsioon ja kindlustus lähtuvalt amortiseeruvate 
varade raamatupidamise väärtusest. Jaotusskeem on järgmine: 
 
A 
B 
C 
Ruumide pind m2 
800 
120 
80 
Töötajate arv 
25 
20 
5 
Varade väärtus 
8 500 000 
1 000 000 
500 000 
1. Tehke kasumiaruanne, milles on näidatud kaudkulude jaotamine osakondade peale. 
2. Kui selgub , et mingi osakond  annab kahjumit, kas see tuleb sulgeda? 
 
Marketing: 
A=375 000/500 000=75%, seega marketingikulu=34 000*0,75=25 500 
B=20% > 6 800 
C=5% > 1 700 
Hooldus: 
A=800/(800+120+80)=80% > 21 000*0,8=16 800 
B=12% > 2 520 
C=8% > 1 680 
Admin . kulu: 
A=25/50=50% > 40 000*0,5=20 000 
B=40% > 16 000 
C=10% > 4 000 
Amortisatsioon:  A=85% > 27 200 
B=10% > 3 200 
C=5% > 1 600 
Kindlustus: 
A=85% > 5 100 
B=10% > 600 
C=5% > 300 
Kuigi osakond C tegutseb kahjumiga, ei tohiks osakonda sulgeda, sest ettevõtte üldkasum  jääks  8 800-480=8320 kokkuvõttes väiksemaks, ja 
see on oluliselt suurem kahju kui  kaudsete  kulude -480 kahju. 
 
Ülesanne 2. Kulud otsustusprotsessis 
Vaid ühte toodet valmistav ettevõte on kavandanud järgmise kvartali toodanguks 100 000 tooteühikut järgmise  eelarvega : otsene tööjõukulu 
600 000€, otsene materjalikulu 200 000€,  üldkulu  muutuv osa 200 000€, üldkulu püsiosa 400 000€. Tellimusi on järgmiseks kvartaliks 
laekunud 80 000 tooteühikule vastuvõetava turuhinnaga 18€ ühik. Ülejäänud 20 000 ühikule turuhinnaga 18€  tükk  on tellimuse saamine 
ebatõenäoline, küll aga on pakkumine nende müügiks hinnaga 12€ tükk. Kas see pakkumine tuleks vastu võtta? 
Tööjõukulu:
600 000
 
 
 
= 6 € 𝑡𝑘 
100 000
200 000
Materjalikulu: 
 
= 2 € 𝑡𝑘 
100 000
Üldkulu muut. osa:
200 000
 
= 2 € 𝑡𝑘 
100 000
Püsikulu :
400 000
 
 
= 4 €𝑡𝑘 
100 000
Toote omahind kokku:   
14 €tk 
Uus müük: 
18 ∗ 80 000 = 1 440 000 € 
80 000 tk 18.- 
(80 000 tk 18.-) + (20 000 tk 12.-) 
Müügitulu   
1 440 000  Müügitulu 
1 680 000 
 
 
12 ∗ 20 000 = 240 000 € 
Muutuvkulu  
800 000  Muutuvkulu 
1 000 000 
1.  Muutuvkulu 80 000 tk puhul 
Jääktulu  
640 000  Jääktulu 
680 000 
(6 + 2 + 2) ∗ 80 000 = 800 000 €
Püsikulu 
400 000  Püsikulu 
400 000 
 
Ärikasum  (EBIT) 
240 000  Ärikasum (EBIT) 
280 000 
2.  Toote omahind 80 000 tk tootmisel 
 
800 000 + 400 000 = 1200 000 € 
1200 000 = 15 €
Vastus: Kuigi 20 000 tüki tootmise  pakutud  hind 12.- jääb alla  omahinna  14.-, 
80 000
 
on siiski mõistlik pakkumine vastu võtta, sest koos ülejäänud 80 000 toote 
3.  Muutuvkulu 80 000 + 20 000 tk puhul 
kogusega annab see ärikasumile juurde lisaks 40 000.- , seega pakkumine 
600 000 + 200 000 + 200 000 = 1 000 000 € 
tasub vastu võtta. 
 
 
 
Ülesanne 3.  Kasumilävi  mitme  tootega  
Ettevõte jääktulu tootelt A on 30 EUR ja tootelt B on 50 EUR. Müügikäibest moodustab toote A müük 60%. Ettevõtte püsikulud on 760 000 
EUR. Leida mitu toodet A ja B tuleb müüa, et olla arvestuslikus kasumiläves. 
𝐶𝑀∗
∗
𝐴 = 30€ 
 
 
𝐶𝑀𝐵 = 50€ 
 
 
 
Toote A müügikäive S=60% 
toote B müügikäive S=40% 
FC=760 000€ 
𝐹𝐶 + 𝐷
üℎ𝑒 𝑡𝑜𝑜𝑡𝑒 𝑝𝑢ℎ𝑢𝑙: 𝑄𝐵𝑃(𝐴) =
, 𝑘𝑢𝑠 𝑃 − 𝑉 = 𝐶𝑀∗
𝑃 − 𝑉
 
𝑄
𝑚𝑖𝑡𝑚𝑒 𝑡𝑜𝑜𝑡𝑒 𝑝𝑢ℎ𝑢𝑙: 𝑊
𝑖
𝑖 = 𝑄  
760 000
𝑄𝐵𝑃(𝐴) =
= 20 000 𝑡𝑜𝑜𝑑𝑒𝑡 𝑘𝑜𝑘𝑘𝑢
(0,6 ∗ 30) + (0,4 ∗ 50)
 
𝑄𝐵𝑃(𝐴)𝐴 = 0,6 ∗ 20 000 = 𝟏𝟐 𝟎𝟎𝟎 𝒕𝒐𝒐𝒅𝒆𝒕 
𝑄𝐵𝑃(𝐴)𝐵 = 0,4 ∗ 20 000 = 𝟖 𝟎𝟎𝟎 𝒕𝒐𝒐𝒅𝒆𝒕 
Ülesanne 4. Elastus hinnakujundamisel 
Ettevõte müüs 5000 toodet ja hind 40€. Nüüd plaanitakse tõsta hind 45€ peale. See vähendab müügimahu  4500  peale. Kas on tegemist 
elastse või mitteelastse nõudlusega? Kas hinnatõus oli kasulik? 
𝑄1 = 5 000 
𝑄2 = 4 500 
𝑃1 = 40  
𝑃2 = 45 
4 500 − 5 000
%∆𝑄
|𝐸| =
5000
= 𝟎, 𝟖
%∆𝑃
45 − 40
 
40
Vastus: kuna 0,8 jääb alla 1, siis on tegemist mitteelastse hinnakujundusega ning hinnatõus tasus end ära. 
 
E > 1, siis on tegemist elastse nõudlusega; 
E = 1, siis on tegemist ühikelastse nõudlusega; 
E 
, 𝑘𝑢𝑠 𝑉õ𝑟𝑟𝑎𝑡𝑢𝑠𝑒 𝑣𝑎𝑠𝑎𝑘 𝑝𝑜𝑜𝑙 𝑜𝑛 𝑠𝑖𝑠𝑢𝑙𝑖𝑠𝑒𝑙𝑡 𝑗𝑢𝑢𝑟𝑑𝑒ℎ𝑖𝑛𝑑𝑙𝑢𝑠𝑒 𝑝𝑟𝑜𝑡𝑠𝑒𝑛𝑡 𝑗𝑎 𝑝𝑎𝑟𝑒𝑚 𝑝𝑜𝑜𝑙 𝑘𝑎𝑠𝑢𝑚𝑖𝑚𝑎𝑟𝑔𝑖𝑛𝑎𝑎𝑙𝑖 𝑝𝑟𝑜𝑡𝑠𝑒𝑛𝑡. 𝐸𝑡 
𝑉
𝑃
𝑜𝑙𝑙𝑎 𝑠𝑎𝑚𝑎 𝑒𝑑𝑢𝑘𝑎𝑠, 𝑜𝑛 𝑣𝑎𝑗𝑎𝑙𝑖𝑘 𝑎𝑙𝑎𝑡𝑖 𝑠𝑢𝑢𝑟𝑒𝑚 𝑗𝑢𝑢𝑟𝑑𝑒ℎ𝑖𝑛𝑑𝑙𝑢𝑠𝑒 𝑝𝑟𝑜𝑡𝑠𝑒𝑛𝑡, 𝑘𝑢𝑖 𝑜𝑛 𝑠𝑜𝑜𝑣𝑖𝑡𝑢𝑑 𝑘𝑎𝑠𝑢𝑚𝑖𝑚𝑎𝑟𝑔𝑖𝑛𝑎𝑎𝑙 
 
Lisame omahinnale hinnalisandi 25%, saame uueks omahinnaks 8 ∗ (1 + 25%) = 10 
10 − 8
𝐻𝑖𝑛𝑛𝑎𝑙𝑖𝑠𝑎𝑛𝑑𝑖 𝑎𝑟𝑣𝑒𝑠𝑡𝑢𝑠: 
= 25%
8
 
10 − 8
𝑠𝑎𝑚𝑎 ℎ𝑖𝑛𝑑 𝑘𝑎𝑠𝑢𝑚𝑖𝑚𝑎𝑟𝑔𝑖𝑛𝑎𝑎𝑙𝑖 𝑎𝑟𝑣𝑒𝑠𝑡𝑢𝑠𝑒𝑔𝑎: 
= 20%
10
 
Kuna mõlema arvutuse puhul on tulemus (toote lõpphind) sama, ei oma vahet kumba strateegiat hinnakujundamisel rakendada. 
 
 
 
Ülesanne 6.  Täisomahind  ja osaomahind 
Ettevõte toodab ja müüb aastas 15 000 tooteühikut,  kusjuures  otsene materjalikulu on 8 €/tk, otsene tööjõukulu 7 €/tk, tootmise üldkulu 
muutuvosa 2 €/tk ja müügikulu muutuvosa 3 €/tk. Tootmise üldkulu püsiosa kokku on 15 000 €/aastas ja müügi ning juhtimiskulude püsiosa 
30 000 €/aastas. Leida  müügihind  tootele, kui firma: 
a) kasutab  täiskulu  menetlust 50% hinnalisandiga, 
b) kasutab  osakulu  menetlust 35% hinnalisandiga. 
Kui suur on ettevõtte poolt soovitud kasum (st kasutage võimalust leida ka ise hinnalisandi protsendid, kui neid ei oleks ette olnud antud)? 
Täiskulumenetluse puhul kasutatakse hinnalisandi protsendi arvutamiseks järgmist valemit: 
(4.30)  ℎ𝑙𝑇 = 𝐸𝐵𝐼𝑇∗+𝑀𝐶+𝐺𝐶
𝑄∗𝑉∗
 
Täishinda ei tohi kasutada kui muutub kogus! 
Osakuluarvestuse  puhul kasutatakse hinnalisandi protsendi arvutamiseks järgmist valemit: 
(4.31)  ℎ𝑙𝑂 = 𝐸𝐵𝐼𝑇∗+𝐹𝐶, 
𝑄∗𝑉
Kus 
V * –  tootmiskulud  ühiku kohta (täisomahind), 
V –  muutuvkulud  ühiku kohta (osaomahind), 
MC -  müügikulud  (nii muutuv kui ka püsiosa) 
GC - administratiivkulud (nii muutuv kui ka püsiosa) 
EBIT∗ –  soovitav  ärikasumi suurus (ROI kaudu). 
FC - püsikulud (sõltumata muutuv ja püsiosadest) 
1.  𝑇ä𝑖𝑠𝑜𝑚𝑎ℎ𝑖𝑛𝑑 = 8 + 7 + 2 + 15 000 = 18€ 
15 000
2.  𝑂𝑠𝑎𝑜𝑚𝑎ℎ𝑖𝑛𝑑 = 8 + 7 + 2 + 3 = 20€ 
𝐻𝑖𝑛𝑛𝑎𝑙𝑖𝑠𝑎𝑛𝑑 𝑃1 = 18 ∗ (1 + 50%) = 27€ 
𝐻𝑖𝑛𝑛𝑎𝑙𝑖𝑠𝑎𝑛𝑑 𝑃2 = 20 ∗ (1 + 35%) = 27€ 
(𝑃1 𝑗𝑎 𝑃2 𝑝𝑒𝑎𝑣𝑎𝑑 𝑜𝑙𝑒𝑚𝑎 𝑠𝑎𝑚𝑎𝑑) 
𝐸𝐵𝐼𝑇∗ + 𝑀𝐶 + 𝐵𝐺
ℎ𝑙𝑡 =
𝑄 ∗ 𝑉
 
𝐸𝐵𝐼𝑇∗ + (3 ∗ 15 000) + 30 000
0,5 =
 
15 000 ∗ 18
𝐸𝐵𝐼𝑇∗ + 75 000
0,5 =
 
270 000
𝐸𝐵𝐼𝑇∗ = (0,5 ∗ 270000) − 75 000 
𝐸𝐵𝐼𝑇∗ = 𝟔𝟎 𝟎𝟎𝟎€