RAHVUSVAHELISTE ETTEVÕTETE OLEMUS NING JUHTIMISE OMAPÄRAD (0)

 
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 
Majandusteaduskond 
Ärikorralduse instituut 
 
 
 
 
 
RAHVUSVAHELISTE ETTEVÕTETE OLEMUS NING 
JUHTIMISE OMAPÄRAD 
Referaat 
Õppekava Ärindus 
 
 
Autorid: Pille Ülem, Maria Ritter, Getter Oja 
Õppejõud: Virve Siirde, MSc 
 
 
 
 
 
 
 
Tallinn 2018  
 
 
SISUKORD 
SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 3 
1.RAHVUSVAHELINE ETTEVÕTE ............................................................................................ 4 
1.1. Rahvusvahelise ettevõtte tekkimine ...................................................................................... 4 
1.2. Rahvusvahelise ettevõtte liigid ............................................................................................. 5 
2. RAHVUSVAHELISE ÄRI EELISED JA PUUDUSED ............................................................ 6 
2.1. Eelised ................................................................................................................................... 6 
2.1.1. Absoluutne eelis ja suhteline eelis ..................................................................................... 6 
2.2. Puudused ja riskid  ................................................................................................................. 7 
3.MULTIKULTUURSETE ORGANISATSIOONIDE JUHTIMINE............................................ 8 
3.1. Ülemaailmse juhtiva mudeli väljatöötamine ........................................................................ 8 
3.2. Globaalse juhtimispädevuse  uurimine  .................................................................................. 8 
3.3. Ülemaailmse juhtimise pädevused ........................................................................................ 9 
3.4. Juhtimine üle kultuuride ....................................................................................................... 9 
3.5.  Mitmekesine juhtimine ......................................................................................................... 9 
KOKKUVÕTE .............................................................................................................................. 13 
KASUTATUD ALLIKAD ............................................................................................................ 14 
 
 
 
2 
SISSEJUHATUS 
Referaadi teemaks on “Rahvusvaheliste ettevõtete olemus ning juhtimise omapärad”.  Teema on 
aktuaalne ,  kuna  tänapäeval  on  väga  paljud  suurettevõtted  rahvusvahelised  ning  taustainfo 
teadmine sellest on väga kasulik kõikidele antud valdkonnaga tegelejatele.  
 
Käesoleva referaadi eesmärgid on järgmised: 
●  anda ülevaade rahvusvaheliste ettevõtete tekkimise ajaloost ja liikidest 
●  käsitleda ettevõtete välisriiki  viimisega  kaasnevaid positiivseid ja negatiivseid aspekte  
●  tuua näiteid rahvusvaheliste ettevõtete juhtimise poolelt. 
 
Töö on jaotatud kolmeks peatükiks. Esimeses peatükis antakse ülevaade rahvusvahelise ettevõtte 
olemusest  ja  rahvusvaheliste  ettevõtete  tekkimise  ajaloost.  Eraldi  on  välja  toodud  ka 
rahvusvaheliste  ettevõtete  liigid,  mis  eksisteerivad.  Peatükis  on  toodud  ka  näiteid   suurimate  
rahvusvaheliste firmade kohta. 
 
Töö  teises  peatükis  käsitletakse  rahvusvaheliste  ettevõtete   plusse   ja  miinuseid,  millega  peab 
arvestama, enne kui  äri välisriiki viia. Tuuakse välja ka absoluutse ja suhtelise eelise põhimõte 
ning miks see rahvusvahelisel tasandil kasulik on. Puudustest räägitakse nelja erineva kategooria 
all  -  riigi  majanduslik  ja  kultuuriline  olukord,  poliitiline  risk,  erinevad  seadused  ning   valuuta  
erinevus.  
 
Viimases,  kolmandas  peatükis  räägitakse  lähemalt  mitmekesisest  juhtimisest,  mis  tuleb  kasuks 
rahvusvaheliste ettevõtete juhtimisel. Juhitakse tähelepanu demograafilisele, organisatsioonilisele 
ja sotsiaal-kognitiivsele mitmekesisusele.  Peatükis leidub ka näiteid  Delli ja Coca- Cola  firmadelt 
ja räägitakse, kuidas need konkreetsed firmad on oma juhtimist korraldanud.  
 
 
3 
1.  RAHVUSVAHELINE ETTEVÕTE 
Rahvusvahelised ettevõtted ehk hargmaised ettevõtted  tegutsevad kahes või enamas riigis luues 
seal  tütarettevõtteid  ja investeerides välisriiki, et  kindlustada ettevõtte areng ja kasv. Tihti  võib 
firmadel puudu jääda enda  varudest  ja tööjõust, et teenida suuremat kasumit, kasutatakse ära teiste 
piirkondade  loodusvarasi,  tööjõu  hinna  ja  oskuste  erinevusi.  Välisriikides  on  teistsugune 
maksusüsteem  ja  võivad  olla   leebemad   seadused,  mis  vähendavad   kulusid .  Suurimad 
rahvusvahelised  ettevõtted  on  pärit  USA-st,  Hiinast,  Jaapanist  ja  Lääne-Euroopast. 
(Rahvusvahelised ettevõtted, 2018 ) 
Majandustegevust  juhib  ja  kontrollib  organisatsiooni  peakontor,  mis  asub  tavaliselt  ettevõtte 
päritoluriigis. Juhid peavad mõistma ja tegutsema rahvusvahelises keskkonnas ja peavad seetõttu 
jälgima  poliitilisi,  õiguslikke,  sotsiaal,  kultuurilisi,  majanduslikke  ja  tehnoloogilisi  keskkondi 
rahvusvaheliselt. (Multinational Organizations ...) 
1.1. Rahvusvahelise ettevõtte tekkimine 
20.sajandi viimasel poolel, tänu kaubanduse ja investeeringute liberaliseerimisele ja  tehnoloogia  
arengule  hakkas  levima  rahvusvaheline  äri.  Sellele  aitasid  kaasa  näiteks  maailma 
kaubandusorganisatsiooni  moodustamine  1995.aastal,  euro  kasutuselevõtt,  Euroopa  Liidu 
tehnoloogiline   innovatsioon ,  mis  hõlbustab  transporti  ja  kommunikatsiooni.  Sidetehnoloogia 
areng kasvas ja uuenes, see võimaldab suhtlust igal ajal ja igal pool. (Mason; What is...) 
 
Rahvusvahelised ettevõtted tekivad, kuna (Multinational Organizations...): 
1)  kapital kui ressurss on mobiilne ja seda saab kasutada eri geograafilistes kohtades; 
2)  kasvav ülemaailmne turg on loonud tohutu tarbimisviisi; 
3)  sõbralike  riikide  vastastikune  koostöö  ja  uute  tehnoloogiate  arendamine  on  aidanud 
massitootmist; 
4)  paljudes riikides on saadaval odav tööjõud ja oskused; 
5)   toorainete  kättesaadavus jaotub geograafiliselt. 
 
 
4 
1.2. Rahvusvahelise ettevõtte liigid 
 
1)  frantsiisimine-  välisriikide  äriühingul  on  õigus  kasutada  teise  firma  ärimudelit  ja  brändi 
vastavalt  frantsiisikokkuleppele.  Ettevõtted,  kes  saavad  selleks  õiguse  maksavad 
litsentsitasu.  Näiteks on frantsiisi ettevõtted McDonald’s, KFC,  Pizza  Hut  ja nii edasi; 
(Multinational Organizations...) 
2)   filiaalid  ja tütarettevõtted- firma teeb välisriiki tütarettevõtte, mis on peakontori kontrolli 
ja järelvalve all: (Multinational Organizations...) 
3)  ühisettevõte-  ettevõte  asutab  välisriigi  partneriga  firma,  omandiõigust  ja  kontrolli  omab 
välismaine  äriühing,  seal  on  rahvusvahelise  juhtimise  põhimõtted  ja  seda  juhib  kohalik 
ettevõte; (Multinational Organizations...)  
Näiteks   Motorola   ja  Toshiba  ühinesid  strateegilise  partnelusega  mikroprotsessorite 
tootmisprotsesside arendamiseks; (Chantaput, 2015) 
4)   eksport  ja  import - import ja eksport on kõige elementaarsem äritegevuse viis ja sageli on 
see esimene valik, kui ettevõtted otsustavad välismaal laieneda, sest see on kõige lihtsam 
viis turule sisenemiseks väikeste kapitalikuludega; (Chantaput, 2015) 
5)  litsentsimine- kokkulepe ettevõtete vahel, mis võimaldab teatud aja jooksul kasutada mõne 
teise firma omandit , nagu  marginimi , koopiaõigus, patent ja nii edasi; (Chantaput, 2015) 
6)  välismaised   otseinvesteeringud -  ettevõtte  füüsiline   investeering ,  näiteks  välisriigis 
olevasse  hoonesse  ning  tegutseb  täies  ulatuses  kodumaisena,  et  saada  kasu  odavamate 
tööjõukuludest, maksudest ja soodustustest, mis on välisriigis. Vastuvõttev riik saab kasu 
uute toodete, teenuste, tehnoloogia ja  juhtimisoskuste  kasutuselevõtmise kaudu. Näiteks 
Intel  on  Ameerika  Ühendriigi  ettevõte  ja  ta  on  teinud  välisinvesteeringuid  Kagu- Aasia  
riikides. (Chantaput, 2015) 
 
 
Kümme   suurimat   rahvusvahelist  ettevõtet  maailmas   2016 .  aasta  seisuga  on  Wal-Mart  ($485.87 
billion ), State  Grid , Sinopec Group, China National Petroleum,  Toyota ,  Volkswagen  Group, Royal 
Dutch  Shell, Berkshire Hathaway,  Apple  ja Exxon  Mobil . Wal-Mart asub 28 riigis, tal on üle 11 
700 jaemüügipoe, kus töötab üle 2,3 miljoni inimese rahvusvaheliselt. (Multinational  Corporation  
– MNC...) 
5 
2. RAHVUSVAHELISE ÄRI EELISED JA PUUDUSED 
2.1. Eelised 
Viies ettevõtte tegevuse ka väljaspoole koduriigist võimaldab see nii ettevõttel kui ka maailmaturul 
osa  saada  paljudest  eelistest,  mis  ettevõtte  ühe  riigi   piiridesse   jäädes  puuduksid.  Samas  peab 
arvestama ka riskidega, mis võivad kaasneda, kui viia ettevõte rahvusvaheliseks.   
 
Üks  eelistest  on  näiteks  konkreetse  ettevõtte  eriteadmised  valdkonnast  ja  rikkalikud 
tootmistegurid, mida võib-olla mujal maailmas ei ole. See rikastab kaupade ja teenuste hulka, mis 
maailmaturul saadaval on. (What Is International Business?...) 
 
Spetsialiseerudes  alal,  millega  kodumaal  on  tänu  tootmisteguritele  ning  valdkonna  laialdasele 
tundmisele mõistlik  tegeleda, langetab see ka ettevõtjal  tootmise keskmist  kuluhinda. Seda just 
seetõttu,  et  toodetakse  laialdasemale  turule  ning   kogused   suurenevad.  ( Introduction   to 
international trade...) 
 
Rahvusvahelised  ettevõtted  motiveerivad  ka  konkureerivaid  kodumaiseid  ettevõtteid  rohkem 
tegutsema, et konkurentsis püsida. See soodustab konkurentsi kasvu kodumaisel turul. Välismaa 
turule minek aga rikastab välismaa turu konkurentsi, ja ettevõte võib  õppida välismaa turult ka 
innovatiivseid  ning  efektiivseid  võtteid,  mida  kodumaisel  turul  konkureerides  ära  kasutada. 
(Introduction to international trade...) 
 
Rahvusvaheline firma on kasulik ka tarbijale, kes tarbib välismaa toodangut või teenust. Paljudes 
riikides võib see tarbija elustandardeid tõsta ja ka arendada tehnoloogiat ning teenuste kvaliteeti. 
(Introduction to international trade...) 
2.1.1. Absoluutne eelis ja suhteline eelis  
Üks järjekordne põhjus, miks rahvusvaheline äri on kasulik riikidele on  see, et kasutatakse ära 
suhtelist eelist ja absoluutset eelist. Absoluutne eelis seisneb selles, et ühel riigil on võimalused 
mingisugust toodet efektiivsemalt toota, kui teisel. See tähendab seda, et marginaalkulud kauba 
tootmiseks  on  väiksemad,  näiteks  materjalikulud  on  odavamad,  tööjõukulud  on  odavamad, 
tootmistehnoloogiad  on  paremad  jne.  Suhteline  eelis  on  aga  sellel  riigil,  kellel  on  mingi  kauba 
tootmiseks väiksem alternatiivkulu. (Introduction to international trade...)  
6 
Kanada  majandus  on  rikas  odava  maa  tõttu,  sellepärast  on  ka  Kanadal  absoluutne  eelis 
põllumajanduslike toodete tootmisel võrreldes mõne muu riigiga. Hiinas ja ka mujal Aasias on aga 
absoluutne  eelis  paljude  kaupade  tootmisel  seetõttu,  et  nendes  riikides  on  tööjõuhind  palju 
odavam, kui mujal maailmas. (Introduction to international trade...)  
2.2. Puudused ja riskid 
Enne  ettevõtte  rahvusvaheliseks  tegemist,  peaks  olema  teadlik  ka  kaasnevatest  riskidest,  mis 
võõral turul võivad esineda. Üldiselt on vaja tutvuda nelja aspektiga, need on - riigi majanduslik 
ja kultuuriline olukord, poliitiline seis, seadused ning valuuta. (Saint- Leger , 2017 )  
 
Riigi  majandusliku  ja  kultuurilise  olukorraga  tutvumise  all  peetakse  silmas  seda,  et  tuleb 
korralikult eeltööd teha riigi olukorra uurimiseks. Kui riigis on  infrastruktuur   halvas  seisus, siis 
sellega kaasnevad kulud ka ettevõttele. Ka majanduslikud näitajad, nagu kõrge töötute arv või suur 
hulk oskusteta tööjõudu võivad mõjuda ettevõtte  majandustegevusele pärssivalt.  
Ka  terrorism ,  kuritegevus  ning  korruptsioon  välisriigis on tegurid, mis mõjutavad ettevõtet. (Saint-
Leger, 2017) 
 
Poliitiliste riskide all peetakse silmas näiteks valitsuse  seisundit . Kui valitsus on ebastabiilne või 
väheefektiivne,  takistab  see  äritegevust.  Valitsus,  kes  ei  loo  tingimusi,  et  soodustada 
majandustegevust, võib teha seadusi, mis muudavad ettevõtte toimimise välisriigis raskeks. (Saint-
Leger, 2017) 
 
Seaduste  tundmine  on kasulik seetõttu, et teada ettevõtte õigusi ja kohustusi välisriigis. Näiteks 
riigis, kus ei ole selgelt defineeritud intellektuaalomandiõigus, on tarkvaraettevõtetel raske kaitsta 
nende investeeringuid. Ka maksude ja rahandusega seotud seaduste tundmisel on tähtis roll sellel, 
kas ettevõttel on mõtet riigis tegutseda.  (Saint-Leger, 2017) 
 
Valuuta tundmine on tähtis seetõttu, et kui ettevõtte peamises tegutsemise riigis ja välisriigis on 
erinev  valuuta,  siis  tuleb  veenduda,  et  välisriigi  valuuta  ei  oleks  kõikuv.  Vastasel  juhul  võib 
ettevõtte kasum väheneda. Üldiselt on kindla ja stabiilse valitsusega riikides valuuta  kindlam  ja 
mitte nii kõikuv, kui näiteks arengumaades.  (Saint-Leger, 2017) 
 
 
7 
3.MULTIKULTUURSETE ORGANISATSIOONIDE JUHTIMINE 
 
Juhtimisuuring on olnud paljude aastate jooksul pidev protsess ja seda on üldiselt defineeritud kui 
sotsiaalse  mõju  protsessi.   Eestvedamine ,  erinevalt  juhtimisest  ei  sõltu  positsioonist,  tiitlist,  ega 
privileegidest, vaid on õpitav oskuste kogum, mida igaüks saab õppida. Eestvedamine on võime 
mõjutada  ja   motiveerida   inimesi,  olles  eeskujuks.  Juhtimine  tähendab  visiooni  loomist 
organisatsiooni tulevikust , strateegia väljatöötamist selle visiooni saavutamiseks. Organisatsiooni 
liikmed otsivad juhti, kes suhtleb, teeb koostööd ja määrab organisatsiooni suuna. Juhid kasutavad 
oma koostöö- ja suhtlusoskusi inimeste usalduse saamiseks. (Prewitt, Weil , & McClure, 2011) 
3.1. Ülemaailmse juhtiva mudeli väljatöötamine 
Üleilmastumise suure kiiruse ja koolituste puudumise tõttu on paljud  organisatsioonid  ning nende 
juhid  ülekoormatud.  Paljud  organisatsioonid  kulutavad  uutele  seadmetele  rohkem  ressursse  kui 
juhtimisoskuste arendamisele. (Prewitt, Weil, & McClure, 2011) 
 
Tähelepanu  tuleks  juhtida  sellele,  et   globaalsed   juhtimismudelid  peavad  olema  kooskõlas 
akadeemiliste erialadega ja  hindama  ärikeskkonda kogu maailmas. Kasutades multidistsiplinaarset 
lähenemist,  suudavad  juhid  mõista  kogukondi,  kus   organisatsioon   on  korras  ja  ka  seda,  kuidas 
motiveerida  inimesi  erinevates  kultuurides.  Välja  tuleb  töötada    üleilmselt  toimiv  ja  realistliku 
mudeliga  juhtimisoskused.   Organisatsioon   peab  mõistma,  kuidas  mudel  struktureerida  ning 
arvesse peab võtma ka kultuuri vajadusi. (Prewitt, Weil, & McClure, 2011)  
3.2. Globaalse juhtimispädevuse uurimine 
Globaalse  organisatsiooni  juhirolli  määratlemine  on  väga  oluline  osa  juhi  töö  korraldamises. 
Enesekindlus   on  midagi,  mis  on  isiksuse  valdkonnas  esmatähtis  ja  mida  tuleb  juhtpositsioonis 
arvesse  võtta.  Igal  organisatsioonil  on  omad  väärtused  ja   eetika ,  mida  tuleb  jälgida.  Eetikat  ja 
väärtusi saab õpetada ning täiustada. Organisatsioonid, kus on juhid, kes järgivad tugevat eetikat 
ja  väärtusi,  saavad  pikas  perspektiivis  hakkama  erinevates  keskkondades.  (Prewitt,  Weil,  & 
McClure, 2011)  
8 
3.3. Ülemaailmse juhtimise pädevused 
Globaliseerumise ja vastastikuse seotusega kaasneva mõju mõistmine võimaldab juhtidel muuta 
organisatsiooni  võimalike  väljakutsetega  toimetulekut.  Minevikus  on  pädevust  määratletud  nii 
käitumise, isiksuse, väärtuste ja teadmiste kui ka  raamistiku  järgi, et õpetada ja õppida globaalset 
juhtimise pädevust. Pädevused on need universaalsed omadused, mis võimaldavad inimestel oma 
tööd  täita väljaspool oma riiklikku  kui  ka organisatsiooni  kultuuri. Kolm peamist  ülemaailmset 
juhtimisoskust,  mida  tuleb  käsitleda  ja  uurida  on  käitumis-,  kognitiivsed  ja  põhioskused.  Need 
peamised  pädevused  võimaldavad  juhil  neid  edasi  arendada   globaalses   keskkonnas.  
Ülemaailmsed  juhtimisoskuseid  omandatakse  pikaajalises  perspektiivis  ja  kui  neid  pädevusi  on 
võimalik  tuvastada,  saab  nende  omandamise   ajakava   oluliselt  vähendada.  (Prewitt,  Weil,  & 
McClure, 2011) 
3.4. Juhtimine üle kultuuride 
Maailma kultuuridevaheliste erinevuste juhtimine eeldab, et juht ja organisatsioon omavad erilisi 
teadmisi,  oskusi  ja  võimeid,  mis  sisaldavad  tehnilisi  ja  organisatsioonilisi  teadmisi  ning  erilist 
suhtlemisoskust.  Kasutades  kinnitusteooriat,  on  võimalik  organisatsioonil  kasutada  eelnevalt 
saadud  kogemusi  ärikeskkonna  analüüsimiseks,  mis  omakorda  võimaldab  organisatsioonil 
kasvada. Samuti näitab see, et organisatsioon suudab kindlaks teha, millised organisatsiooni juhid 
on  turvalised  ja  leida  juhte,  kes  suudavad  orienteeruda  tüüpilisematele  ülesannetele.  (Prewitt, 
Weil, & McClure, 2011) 
3.5. Mitmekesine juhtimine  
Mitmekesine  juhtimine  on  strateegia,  mida  kasutatakse,  et  kaasata  organisatsiooni  tööjõud  üle 
kogu  maailma.  Oskus  hallata  erineva  kultuuri  ja  taustaga  töötajaid  on  oluline  globaalses 
ärikeskkonnas.  Tänu  tehnoloogiale  ja  headele  sidevahenditele  on  võimalik  tööd  teha  kogu 
maailmas ja eri ajavööndites. (What is diversity   management ...) 
20.  sajandi  lõpus  vastutas  mitmekesisuse  eest  väga  vähe  juhte.  Praegu  on  igal   Fortune   100 
ettevõttel  üks  isik,  kes  vastutab  mitmekesisuse  eest,  kuid  siiski  kinnitavad  uuringud,  et 
mitmekesine juhtimine ei ole teada ja levinud strateegia. ( Kampf , 2011) 
Selleks,  et  saada  häid  töötajaid,  neid  hoida  ja  juhtida,  peab  firmas  olema  juhtivtöötajate 
mitmekülgsusnõukogu, töötajate ressursirühm ,ning mentorluse ja sponsorlusprogrammide tõhus 
kasutamine. (Diversity 101: Definition of Diversity-Management Best Practices , 2016)  
 
9 
Selleks, et mõista mitmekesisust peab  kaaluma  erinevaid aspekte, ei piisa ainult rahvuse ja etnilise 
päritolu 
kindlakstegemisest. 
Mitmekesisust 
saab 
kategoriseerida 
demograafilise, 
organisatsioonilise  ja  sotsiaal-kognitiivse  mitmekesisusena.  Peamised  tegurid  ja  suunised 
mitmekesisuse juhtimiseks ( Shin & Park, 2013): 
 
• Demograafiline erinevus, näiteks vanus, sugu, rahvus ja etniline päritolu. Neid peetakse kergesti 
tuvastatavateks 
omadusteks, 
mida 
saab 
iseloomustada 
üksikisikutel. 
•  Organisatsiooniline   mitmekesisus   hõlmab  organisatsioonilist  konteksti,  mis  lisab  erinevaid 
perspektiive 
nagu 
töökoht, 
tööstaaž 
ja 
hierarhia  
järjestus 
organisatsioonis. 
• Sotsiaalne ja  kognitiivne  mitmekesisus, mis hõlmab kultuurilisi ja usulisi väärtusi, uskumusi, 
teadmiste taset ja isiksuse omadusi. 
 
Tööjõu mitmekesisus ja strateegiline rahvusvaheline inimressursside juhtimine on mitmekesisuse 
juhtimise poliitika ja tavad, mis peaksid tagama pideva õppimise ja  kohanemise  organisatsioonides 
(Shin, Park, 2013): 
 
•  Makrotasandil  peab  olema  kindel  firma  poliitika  ja   koolitused ,  et  tagada  sotsiaalne  teadlikus 
rõhutades kultuuri ning juhtkonna olulisust ja tagama aktiivse mitmekesisuse kui firma arengu osa. 
Organisatsioonis peab ülevaatama mitmekesisust edendavad  faktorid , mis soodustavad erinevate 
sotsiaalkultuurilise taustaga töötajate mõtteviisi ja tegevuse: infrastruktuuri, süsteemid ja poliitika. 
• Mikrotasandil peab toetuma väärtustele ja uskumustele erinevate liikmetega rühmas ja arendama 
grupi  strateegiaid,  mis  annavad  paremaid  tulemusi  ja  lahendusi,  kui  üksik  liikmete  panus. 
 
Erinevate eesmärkide saavutamiseks on selle ühised strateegiad ametlike volikogude loomine ja 
mitmekesisuse koolitusprogrammide läbiviimine. Näidatud on mõned parimad mitmekesisuse ja 
kaasatud juhtimisega organisatsioonid (Shin, Park, 2013): 
1)  Dell  usub et mitmekesine tööjõud aitab  organisatsioonidel  paremini mõista ja vastata võrdselt 
klientide vajadustele. Dell on loonud oma globaalse kultuuri, mis võimaldab edukalt toime tulla, 
kui kultuuris ja ühiskonnas on piirkondlikke muutusi.  
•  Kohustuslikud  aastased  online-koolitusprogrammid:  Dell  on  kehtestanud  mitmeid  sisemisi 
mitmekesisuse  koolitusprogrammid,  mis  aitavad  töötajatel  mõista  Delli  mitmekesisuse 
raamistikku ja toetada äritegevuse puhul. 
• Tugiraamistiku loomine, et juhtida töö- ja  pereelu  efektiivselt: Dell on leidnud, et paindlik töö 
on  mõjutanud  moraali,   andes   töötajale  tunde,  et  tal  on  õigus    ja  usaldusväärne  hallata  oma 
10 
töökoormust.  Samuti  tagada  töö-  ja  eraelu  tasakaal,  mis  on  aidanud  Delli  suure  potentsiaaliga 
naissoost  töötajatel saavutada suurem edu töö- ja perekondlike kohustustega hakkama saamisel.  
• Juhtide poolt sisseostetud mitmekesisuse  programmid  on ehitanud paindlikuma organisatsiooni 
stabiilsuse. 
2)  Coca-Cola  ülemaailmse  mitmekesisuse   missioon   on  see,  et  nad  peegeldavad  rikast 
mitmekesisust turgudel, mida nad teenivad. 
• Mitmekesisuse Nõukogude ja ettevõtete ressurss rühmad: mitmekesisuse nõuandekomisjonil on 
ümarlaua  arutelud  kaastöötajate ja äriressursirühmadega, et rakendada ja säilitada  programme , mis 
aitavad  tagada  edu  sarnaste  ja  erinevate    inimeste,  kultuuri  ja  ideede  vahel.  Nõukogud  teevad 
soovitusi   kõrgemale  juhtkonnale,  kuidas  edendada  ettevõtte  jõupingutusi  oma  mitmekesisuse 
eesmärkide  saavutamisel.  Lisaks  pakuvad  äriressursirühm  oma  partneritele  võimalusi  suhelda 
kolleegidega, 
kes 
jagavad 
sarnaseid 
huve 
ja 
on 
sama 
taustaga. 
• 
Mitmekesisuse  koolitused:  erinevad  hariduse  programmid,  et  vähendada  liikmete 
konflikte,  et  tugevdada  nende  võimet,   austust ,  väärtust  ja  kasutada  nende  erinevusi,  et  juhtida 
säästva äri tulemusi. Kolm sammast mitmekesisel haridusel on mitmekesine koolitus, mitmekesine 
kõnelejate  seeria  ja mitmekesine raamatukogu. Pidev mitmekesine koolitus aitab töötajaid kaasata 
ja luua töökeskkond, mis väärtustab ja toetab mitmekesisust ja kiirendab tootlikkust.  
 
11 
 
 
Joonis 1. Ameerika top  organisatsioonid  kultuuridevahelise  ärivõimalustes  2013 aastal  (Shin  & 
Park, 2013)  
 
 
 
 
 
 
12 
KOKKUVÕTE 
 
Referaat  annab  ülevaate  rahvusvaheliste  ettevõtete  tekkimise  ajaloost  ja  liikidest,  käsitleb 
ettevõtete välisriiki viimisega kaasnevaid positiivseid ja negatiivseid aspekte ning toob ka näiteid 
rahvusvaheliste ettevõtete juhtimise poolelt.  
 
Rahvusvahelised  ettevõtted  tekkisid  20.sajandi  viimasel  poolel,  kui  tehnoloogia  arenes  ja 
kaubandus  ning   investeerimine   liberaliseerus.  Rahvusvahelised  ettevõtted  on  jaotatud  eraldi 
liikidesse, näiteks eraldi  liigina on frantsiisid ja filiaalid. 
 
Äri  globaliseerumisel  on  mitmeid   eeliseid   –  näiteks  ettevõtte  eriteadmised  valdkonnast,  mida 
mujal maailmas ei ole, lisaks ka näiteks tarbijate elujärje parandamine läbi toodete, mida antud 
riigis välisfirmade puudumisel poleks. On ka puuduseid, näiteks välisriigis esinev korruptsioon, 
kuritegevus, ebastabiilne valitsus, erinevad seadused ning ka valuuta erinevus. 
 
Äri  juhtimisel  tuleb tähelepanu osutada organisatsiooni  väärtustele ning eetikale. Kolm  põhilist 
juhtimisoskust on käitumis-, kognitiivsed ja põhioskused. 
 
Selleks, et rahvusvahelist firmat juhtida, on oluline silmas pidada demograafilist erinevust, milleks 
on näiteks vanus, sugu, rahvus ja etniline päritolu; organisatsioonilist mitmekesisust, mis hõlmab 
organisatsioonilist konteksti ning sotsiaalset ja kognitiivset mitmekesisust, mis hõlmab kultuurilisi 
ja usulisi väärtusi. 
 
Antud referaadi  tegemine andis  töö  autoritele parema ülevaate rahvusvaheliste äride olemusest, 
mis  kaasneb äri globaliseerumisega ning kuidas peaks juht haldama rahvusvahelist ettevõtet.  
 
 
 
13 
KASUTATUD ALLIKAD 
Chantaput, S. (2015, juuni 28). 5 Forms of International Business.  Kättesaadav: 
https://sopapornchantaput.wordpress.com/2015/06/28/5-forms-of-international-business/ , 10. 
november 2018. 
Diversity 101: Definition of Diversity-Management Best Practices. (2016, august 17). Kättesaadav: 
https://www.diversityinc.com/diversity-management/diversity-management-101 , 8. november 
2018. 
Introduction to international trade. Kättesaadav:  https://courses.lumenlearning.com/boundless -
economics/ chapter /introduction-to-international-trade/, 8. november 2018. 
Kampf, J. (2011, aprill 25). Seven Steps to Effective Diversity Management. Kättesaadav: 
http://www.diversityjournal.com/4226-seven-steps-to-effective-diversity-management/ , 5. 
november 2018. 
Mason, W. H. International Business . Kättesaadav: 
https://www.referenceforbusiness.com/management/Gr-Int/International -
Management.html?fbclid=IwAR1CXWvkiOH7mI_JTqsRR9KLIJnb_lSB8aiZ93O86AuJatEwRY
uAcFJLaHc, 10. november 2018. 
Multinational Corporation - MNC. Kättesaadav: 
https://www.investopedia.com/terms/m/multinationalcorporation.asp , 5. november 2018. 
Multinational Organizations. Kättesaadav: 
https://www.tutorialspoint.com/management_principles/management_principles_multinational_o
rganizations.htm , 7. november 2018. 
Prewitt, J., Weil, R., & McClure, A. (2011, juuli). Developing  Leadership in Global  and Multi -cultural 
Organizations. International  Journal  of Business and Social  Science. Kättesaadav:  
https://www.ijbssnet.com/journals/Vol._2_No._13_Special_Issue_July_2011/2.pdf , 7. november 
2018. 
Rahvusvahelised ettevõtted. (2018, märts 28). Kättesaadav:  https://vara.e -
koolikott.ee/taxonomy/ term /2619 , 5. november 2018. 
Saint-Leger, R. (2017, september 26). Risk Involved in an International Business. Kättesaadav: 
https://bizfluent.com/info-7766597-risk-involved-international-business.html  , 10. november 
2018. 
Shin, H., & Park, H. (2013). What are the Key Factors in Managing Diversity.  
What is diversity management. Kättesaadav: 
https://corporatefinanceinstitute.com/resources/knowledge/other/diversity-management/ , 5. 
november 2018. 
What Is International Business? Kättesaadav:  https://www.internationalrelationsedu.org/what-is -
international-business/ , 7. november 2018 
14