Seminaritöö: Kutseõppeasutuste kvaliteediauhind (0)

TARTU​ ÜLIKOOL 
Pärnu​ kolledž 
Turismiosakond 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
KVALITEEDIJUHTIMINE:​ EESTI​ KUTSEÕPPEASUTUSTE 
KVALITEEDIAUHIND 
 
Seminaritöö 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
2015 
SISUKORD 
 
SISUKORD
2 
SISSEJUHATUS
3 
1.​  EESTI​ KUTSEÕPPEASUTUSTE​ KVALITEEDIAUHIND
4 
1.1​ Konkursi​ ajalugu
4 
1.2​ Kvaliteediauhinna​ konkursi​ üldpõhimõtted
4 
2.​ KVALITEEDIAUHINNA​ MUDEL
6 
3.​ ​​ ​KONKURSI​ HINDAMISPROTSESS
8 
3.1​  Sisehindamine
8 
3.2​ Välishindamine
8 
KOKKUVÕTE
9 
KASUTATUD​ ALLIKAD
10 
 
 
 
2 
 
SISSEJUHATUS 
 
Lähtudes​ Eesti​ kutseharidussüsteemi​ strateegilisest​ eesmärkidest,​ hakati​ 2000.​ aastate​ alguses 
kutseõppe​ kvaliteedile​ suuremat​ tähelepanu​  pöörama .​ Nagu​ ka​  ettevõtetes ,​ on​ ka​ avaliku 
sektori​ organisatsioonide​ jätkusuutlikkuse​ tagamisel​ oluline​ kvaliteedi​ tagamine.​ Kvaliteedi 
tagamise​  arendamiseks ,​ töötati​ välja​ ​​Eesti​ Kutseõppeasutuste​ Kvaliteediauhinna​ mudel, 
millega​ sai​ hinnata​ kutseõppeasutuse​ võtmenäitajaid. 
Käesoleva​ töö​ annab​ ülevaate​ ​​Eesti​ Kutseõppeasutuste​ Kvaliteediauhinnast,​ selle​ ajaloost, 
kasutatavatest ​ kvaliteedimudelitest​ ning​ hindamismetoodikast.​ Töö​ esimene​ osa​ tutvustab 
auhinna ​ ajalugu​ ja​ üldpõhimõtteid.​ Teine​ osa​ käsitleb​ auhinna​ mudelit​ ja​ kolmas 
hindamiskriteeriumeid. 
 
 
 
3 
 
1.​  EESTI​ KUTSEÕPPEASUTUSTE​ KVALITEEDIAUHIND 
1.1​ Konkursi​ ajalugu 
Suurema  avaliku  tähelepanu   osaliseks   sai  kvaliteediteema  kutsekoolides  aastal  2003,  mil 
Elukestva  Õppe  Arendamise  Sihtasutuse   Innove   eestvedamisel  ning  ​koostöös  Eesti 
Kvaliteediühingu  ning   Haridus -  ja  Teadusministeeriumiga  korraldati  esmakordselt 
pilootprojektina  kutsekoolide  kvaliteediauhinna   konkurss ,  milles  osales  9  kooli. Eesmärgiks 
oli  tõsta  organisatsioonide  juhtimise  kvaliteeti  läbi  organisatsioonisisese  eneseanalüüsi  ning 
innustada​ kutseõppeasutuste​ eestvedajaid,​ töötajaid​ ja​ õppijaid​ kvaliteedimõtlemise​ teele. 
Konkurss toimus kokku seitsmel korral, viimati aastal 2013, kus võeti
 
 kasutusele uus
 
 konkursi 
mudel,​ mis​ muutis​  konkursist​ osavõtu​ ja​ taotlusdokumendi​ koostamise​ oluliselt​ lihtsamaks. 
Eesti  Kutseõppeasutuse  Kvaliteediauhinna  auhinna  pälvinud  koolid  (SA  INNOVE 
kodulehekülg ): 
● 2003​ –​  pilootprojekt ,​ kõiki​ osalejad​ tunnustati  
● 2005​ –​ Türi​ Tehnika-​ ja​ Majanduskool 
● 2006​ –​ Võrumaa​ Kutsehariduskeskus 
● 2007​ –​  Olustvere ​ Teenindus-​ ja​ Maamajanduskool 
● 2008-​  Tartu​ Kutsehariduskeskus 
● 2010​ –​ Luua​  Metsanduskool  
● 2013​ –​ Olustvere​ Teenindus-​ ja​ Maamajanduskool 
 
1.2​ Kvaliteediauhinna​ konkursi​ üldpõhimõtted 
Kvaliteediauhinna  konkursi  eesmärk  on   toetada  kutseõppeasutusi  juhtimissüsteemide 
parendamisel  ja  seeläbi  töö  tulemuslikkuse  tõstmisel.  Konkurss  aitab  tunnustada 
silmapaistvaid  kutseõppeasutusi  ning  koolidel  omavahel  jagada  kogemusi  parimatest 
praktikatest.​ Oluline​ eesmärk​ on​ aidata​ kaasa​ kutseõppeasutuste​ maine​ tõusule.  
Konkursi  sihtgrupp  on  kõik  Eestis  tegutsevad  kutseõppeasutused.   Erandina   ei  saa  konkursil  
osaleda​ eelneva​ aasta​ konkursi​ võitja.​ ​​(Eesti​ Kutseõppeasutuste…2009:5) 
 
4 
 
 
Joonis​ 1:​ Eesti​ kutseõppeasutuste​ kvaliteediauhinna​ konkursi​ protsess​ (Kutseõppeasutuste 
kvaliteediauhinna..2013)  
 
 
 
5 
 
2.​ KVALITEEDIAUHINNA​ MUDEL 
Kvaliteediauhindade  hindamist  saab  jagada  kahte  perioodi.  Esimene  periood  oli 
2003-2010, kus kasutati kvaliteediauhinna mudelit, ​mille üldstruktuur vastab  EFQM -i 
täiuslikkusmudelile​ (​EFQM​ Excellence​ Model​).  
Mudel  põhineb  eeldusel,  et  suurepärased  tulemused  organisatsiooni  tegevuse 
võtmenäitajate,  klientide,  töötajate  ja  ühiskonna  jaoks   saavutatakse   poliitikat  ja 
strateegiat,  töötajaid,  partnerlussuhteid  ja  ressursse  ning  protsesse  suunava 
eestvedamise​ kaudu.  
 
 
Joonis​ 2:​ Eesti​ Kutseõppeasutuste​ Kvaliteediauhinna​ mudel​ ​​(Eesti 
Kutseõppeasutuste…2009:7) 
Mudel  põhineb  üheksal  kriteeriumil.   Nendest  viis kriteeriumi on ‘võimaldajad’, mis katavad 
kutseõppeasutuse tegevused  ja
 
neli
 
 kriteeriumi on
 
‘tulemused’,
 
mis
 
 katavad kutseõppeasutuse 
 saavutused. ‘Tulemused’ on põhjustatud
 
 ‘võimaldajatest’ ning
 
 ‘võimaldajaid’ saab parendada
 
 
kasutatud  ‘tulemustest’  saadavat  tagasisidet.  Iga   kriteerium   on  omakorda  kirjeldatud  mitme 
allkriteeriumi​ kaudu:​ kokku​ on​ 22​ allkriteeriumi. 
6 
 
(Eesti​ Kutseõppeasutuste…2009:6-10) 
Kutseõppeasutuste  kvaliteediauhinnamudelil  ja  EFQMi  mudelil  on  ühised  terviklikul 
kvaliteedijuhtimisel  (TQM  –   Total    Quality   Management ) põhinevad  printsiibid  ja väärtused, 
mille  kaudu  püüeldakse  organisatsiooni  täiuslikkuse  poole.  Nendeks  väärtusteks  on 
(Sisehindamise​  käsiraamat ...2007:22): 
●
tulemustele​ orienteeritus, 
●
kliendikesksus, 
●
eestvedamine ​ ja​ eesmärgi​ ühtsus, 
●
protsessidele​ ja​ faktidele​ tuginev​ juhtimine, 
●
pidev​ õppimine,​ innovatsioon​ ja​  parendamine , 
●
töötajate​ arendamine​ ja​ kaasamine, 
●
partnerluse​ arendamine, 
●
vastutus​ ühiskonna​ ees. 
2013.  aasta konkursiks muudeti hindamise mudelit nii osalejale, kui ka hindajale lihtsamaks. 
Konkursil​ kasutati​  järgnevat ​ neljast​  kriteeriumist ​ koosnevat​ mudelit: 
 
 
Joonis​ 3.​ Kokursi​ mudel​ aastal​ 2013​ (Kutseõppeasutuste​ kvaliteediauhinna..2013)  
 
 
 
7 
 
3.​ ​​ ​KONKURSI​ HINDAMISPROTSESS 
Konkurssi​ hindamisprotsess​ toimub​ nii​ läbi​ sisemise​ kui​ ka​ välimise​ hindamise. 
3.1​ Sisehindamine 
Kuigi   koolides   on  kasutusel  erinevad  sisehindamismeetodid,  peab  konkursil  osaleda  sooviv 
kool  kasutama   eelpool   kirjeldatud  EFQM  täiuslikkusemudeli  kohandatut  versiooni.  See 
tähendab,  et  kool  hindab  ennast  nii  võimaldajate  kui  tulemuste  lõikes,  kirjeldades 
organisatsiooni  saavutatud  tulemusi  ning  tegevusi  nende  tulemuste  saavutamiseks.  Kogu 
esitatud  informatsioon  peab  olema  kaetud  faktilise  tõendusmaterjaliga.  (Eesti 
Kutseõppeasutuste…2009:10) 
3.2​ Välishindamine 
Konkursi​ välishindamise​ viivad​ läbi​ assessorid​ (välishindajad). 
Kvaliteedimudeli  hindamispõhimõtete  alusel  hindavad  assessorid  järgnevalt  toodud 
põhimõtetest  lähtudes   igat   allkriteeriumi  eraldi.  Hindamisel  kasutatakse EFQM-i poolt välja 
töötatud​  RADAR ​ metoodikat​ (Eesti​ Kutseõppeasutuste…2009:9). 
Kriteeriumide  1-5  osas  hinnatakse,  milliseid  lähenemisviise  ja  tegevusi  organisatsioonis 
kasutatakse ja kui
 
 ulatuslikult need on rakendatud ning  kriteeriumide 6-9
 
osas
 
 hinnatakse, kui 
head  esitatud  tulemused on  ja kuidas nad katavad asjakohaseid valdkondi. Hindamise puhul 
arvestatakse​ allkriteeriume​ erinevate​ osakaaludega. 
RADAR​ koosneb​ neljast​ elemendist​ (Eesti​ Kutseõppeasutuste…2009:15)​ :  
1.  Results ​ –​ tulemused,​ mida​  organisatsioon ​ soovib​ saavutada; 
2.  Approach ​ –​ organisatsioon​  peab​ planeerima​ ja​ välja​ töötama​ integreeritud​ kogumi 
põhjendatud​ lähenemisviise​ tulemuste​ saavutamiseks 
3.  Deployment ​ –lähenemisviiside​ süstemaatiline​ rakendamine  
4.  Assessment ​ –lähenemisviiside​ hindamine​ ja​ ​​Review​ –​ lähenemisviiside​ üle 
vaatamine​ ning​  parendustegevuste ​  planeerimine ​ ja​ ellu​ viimine.  
Välishindamise tulemusena saavad kõik konkursil osalejad põhjaliku tagasisideraporti,
 
 milles 
tuuakse  ära  üldmulje  organisatsioonist,  võtmeteemad,  tugevad  küljed,  parendusvaldkonnad 
ning​ hindamistulemuste​ vahemiku.  
8 
 
KOKKUVÕTE 
Aastal​ 2003​ alguse​ saanud​ Eesti​ Kutseõppeasutuste​ Kvaliteediauhinna​ konkurss​ aitas​ mõõta 
kutsekoolide​ kvaliteeti​ läbi​ sisemise​ ja​ välimise​ hindamise.​ Kokku​ toimus​ konkurss​ seitsmel 
korral,​ viimati​ aastal​ 2013. 
Konkursi​ eesmärgiks​ oli​ tõsta​ õppe​ taset​ koolides​ ja​ koolide​ juhtimise​  efektiivsust .​ Konkurss 
aitas​ tunnustada​ silmapaistvaid​ kutseõppeasutusi​ ning​ koolidel​ omavahel​ jagada​ kogemusi 
parimatest​ praktikatest.​ Eesti​ Kutseõppeasutuste​ Kvaliteediauhinna​ mudeli​ aluseks​ oli​ EFQMi 
täiuslikkusmudel.  
 
Eesti​ Kutseõppeasutuste​ Kvaliteediauhinna​ olulisemad​ põhimõtted​ olid​  vabatahtlikkus ​ (​iga 
kutseõppeasutus ​ otsustab​ ise,​ kas​ ta​ soovib​ konkursil​ osaleda),​  terviklikkus ​ (kool​ kirjeldab 
end​ kui​  tervikut ,​ vaadeldes​ kõiki​ õppeasutust​ puudutavaid​ aspekte)​ ning​ sise-​ ja 
välishindamise​ kombineerimine. 
 
Kokkuvõtvalt​ oli​ konkursi​ raamiks​ kolm​ olulist​ juhtimise​ kvaliteedi​ alateemat:  
•​ Eestvedamine​ ja​ strateegia​ organisatsioonis  
•​  Inimressurss ​ ehk​ organisatsiooni​ personal​ ja​ kliendid  
•​ Finantsressurss​ ja​  investeeringud  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
9 
 
 
KASUTATUD​ ​ALLIKAD 
Eesti​ Kutseõppeasutuste​ Kvaliteediauhind​ 2010.​ Statuut.​ Elukestva​ Õppe​ Arendamise 
Sihtasutus ​ INNOVE.​ Tallinn​ 2009. 
[​ http://vana.innove.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=18128/EKKA+2010+statuut.doc​] 
11.12.2105 
Sisehindamise​ käsiraamat​ kutseõppeasutustele.​ 2007.​ Elukestva​ Õppe​ Arendamise​ Sihtasutus 
INNOVE​ [​www.hm.ee/index.php?popup=download&id=9337​]​ 12.12.2015. 
Kutseõppeasutuste​ kvaliteediauhinna​ konkurss​ 2013. 
[www.innove.ee/UserFiles/.../EleriRiinPiirat.ppt]​ 12.12.2105 
SA​ INNOVE​ kodulehekülg​ (vana)​ ​​ ​[www.vana.innove.ee]​ 12.12.2015 
 
10