TIIGER Tiigrid on tõenäoliselt pilkupüüdvaimad suured kiskjalised. Samas on nad maailma üheks ohustatumaks liigiks. Eelmise sajandi algul liikus umbes 100 000 tiigrit Kesk- ja Lõuna-Aasia metsades, praeguseks on neid järele jäänud 5000 kuni 7000. Kaheksast alamliigist on säilinud viis, kolm on kadunud igaveseks. Tiigrid elavad väga erinevat tüüpi metsades, mangroovitihnikutest Bangladeshis kuni okaspuumetsadeni Venemaal Kaug-Idas. Pidev jälitamine inimese poolt ja elutingimuste halvenemine on põhjustanud tiigrite arvukuse pideva langemise ja levila ahenemise. Umbes pooled veel allesolevatest tiigritest elavad Indias. Tiiger on säilinud veel Bangladeshis, Bhutanis, Hiinas, Põhja-Koreas, Vietnamis, Venemaa Kaug- Idas, Kambodzas, Myanmaris (Birma), Nepalis, Malaisias, Tais. Tiigri rahulikuks eksisteerimiseks on vaja sobiv...
Antiik: Eepos ja eepiline laul Hesiodos: 7.saj alg e.m.a. Sündis väikeses Boiootia linnakeses Askras Helikoni mäe nõlval, kuhu ta isa oli asunud Väike-Aasia aioolia aladelt. Meieni on tervikuna jõudnud 2 eepost: jumalate põlvnemisest jutustav eepiline kataloog Teogoonia ja põllumehi õpetav Tööd ja päevad. Katkendeid on säilinud ka eepilisest kataloogist Naiste kataloog, mis räägib erinevate kreeka kangelaste ja nende emade põlvnemisest; ülejäänud teostest on alles vaid fragmente. Homerose ja Hesiodose eeposi võrreldi juba antiikajal. Töödes ja päevades esinev viide Hesiodose võidule rapsoodide võistlusel inspireeris mitmeid lugusid tema võistlusest Homerosega. Alkidamase jutustusele toetuvas populaarses loos Homerose ja Hesiodose võistlus kaotas kangelaseepos (Homeros) küll didaktilisele eeposele (Hesiodos), kuid üleüldises tuntuses jäi Hesiodos Homerosele alla. Siiski on Teogonia ja Naiste kataloog üliolulised allikad varaste kreeka mü...
EVOLUTSIOONI GENEETILISED ALUSED Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon. Geneetilise muutlikuse allikad populatsioonis: I Mutatsioonid- tekib mutatsiooniline muutlikkus. Enamik fenotüübis avalduvaid mutatsioone on kahjulikud. II Kombinatiivne muutlikkus- ristsiire meioosis, toimub alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel. Moodustab suurema osa populatsioonide geneetilisest muutlikusest. III Geenisiire- erinevate populatsioonide isendite ristumine. Geneetilise materjali vahetamine. Nt. Ränded, viljade levik, eoste levik. Juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. Avaldab mõju väikestes populatsioonides. Pudelikaelaefekt- geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb populatsiooni arvukuse ajutisest olulisest vähenemisest. EVOULUTSIOONIVORMID · Füüsikaline evoulusioon: elementaarosakestest tekkisid aatomid, päike tekkis ca 5 milj a tagasi, 4...
hakanud õlivärvidega maalima. Kaks lühiese aja jooksul teineteise järel saadud jalaluumurdu aastate 1878 ja 1879 paranesid päriliku luu-nõrkuse tõttu ainult osaliselt. Seepärast ei kasvanud Toulouse-Lautrec pikemaks kui 1,52m ning vajas kogu ülejäänud elu käimisel keppi. Perekonnal oli raske leppida sellise ebaõnnega, et nende ainus elusolev poeg pidi nüüdsest kõrvale jääma arvukatest aristokraatliku elu harjumustest, nagu näiteks sõjaväeline karjäär, jahipidamine ja ballidel osalemine. Kuna Henri jäi pärast venna surma pere ainukeseks lapseks ning vajas palju hoolt ja tähelepanu, jäi varajasest lapsepõlvest alates ema tema jaoks kõige lähedasemaks isikuks. Veidrikuna tuntud isa krahv Alphonse de Toulouse-Lautrec korraldas pidevalt perekonna kolimist ühest paigast teise, mistõttu Henri haridustee jäi lünklikuks. Isa jumaldas laadaetendusi ja tsirkust nind on väga tõenäoline, et juba väikese lapsena puutus Toulouse-Lautrec kokku
lastevanematele laste kloostrikooli saatmise vajadust. Ka võib arvata, et sõltuvad talupojad allusid säärasele sundusele erilise vastupanuta ja senjöörid ei tõrkunud samuti oma poegade "õige", religioosse kasvatuse vastu, kuigi ise nad selle usu korraldusi igakord ei täitnud. Teiselt poolt, säärane "algharidus" sobis tolle aja ilmalike lastele. Neil polnud tarvis lugema õppida, sest polnud mida lugeda. Ühtedel neist oli igapäeva elu aluseks jahipidamine ning mõõga käsitsemine, majapidamise valitsemine ja sellega seotud elementaarne arvutamine, teistel põlluharimise ja loomapidamise oskused ning oskus suhelda oma peremeeste-härradega. Kõike seda õpiti praktikas. Parim, mida oli nende ja kogu ühiskonna jaoks tol ajal võimalik teha, oli anda neile mingi algeline ettekujutus vaimsusest, Jumalast, kohustustest Jumala ja kaasinimeste vastu, mingid konkreetsed näited ja seega eeskujud pühakute elulugudest. See omakorda
panda · Asumine kõrgel troofilisel tasemel-tippröövloomad 3. või veelgi kõrgemal tasemel · Ranged keskkonnanõuded või kitsas levila-liik satub ohtu,kui ta sõltub mingist harvemaks uutuvast elupaigast(kasvukohast) · Kindlad rännuteed- · Elutsükli,struktuuri või käitumise erijooned · Liik on inimesele ohtlik Loomi ohustavad: · Elukeskkonna hävimine ja killustamine · Kaubanduslik jahipidamine · Kogumine lemmikloomadeks ja loomkollektsioonidesse · Kasutamine meditsiiniuuringutes · Inimene peab kahjurloomaks · Tulnukliigid · Keskkonna saastamine Loomade kaitse: 1. Nimeline kaitsekategooriad 2. Territooriumide kaitse kaitseribad, looduskaitsealad jne. 3. Aktiivne ja regulaarne kaitse jaht, tasakaalu reguleerimine 4. Biotehnoloogiline kaitse pesakastid lindudele, loomade toitmine, lindude toitmine 5
1726-1743 viib Prantsusmaa poliitikat edasi kardinal Fleury. Peale tema surma kasvab kuninga armukeste mõju: markiis de Pompadour ja krahvinna du Barry. Kuningat riigiasjad ei huvita. Kõrgklassi hulgas on rokokoo hiilgeaeg. LOUIS XVI (1774-1792) Ausameelne, aga küllaltki saamatu ja tähtsusetu kuningas. Abielus Austria keisrinna Maria Theresia tütre Marie Antoinette`iga. Talle meeldib puutöö ja hiljem jahipidamine, riigiasjad ei köida. Abielu algaastatel õnnetu. M. Antoinette sukeldub pidudesse ja lõbustustele. Riigi väljaminekud kasvasid, sissetulekud jäävad samaks. Elatakse võlgu. Otsustab ellu viia reforme. Kutsub rahandusministriks Anne Robert Turgot (1727- 1781). Ümberkorraldused olid vajalikud, kuid neid ei mõisteta ja Turgot saadetakse erru. Üleüldise maamaksu kehtestamiseks kutsutakse 1787. aastal kokku Notaablite kogu, mis koosneb ühiskonna eliidist. Notaablite kogu ei ole
mehelikkusega. 4. Alles kujuneva meestüübina, eristab Huttunen uut isa (new father), kes vastutab pere eest ja seob end sellega. Uus isa tahab seda, et mõlemal vanemal oleks ühesugune vastutus, seda nii kodutöödes kui ka laste hooldamisel ja kasvatamisel. Sellise nägemuse korral võib mees vahetada ametitöö kodusolemise vastu ehk siis loobuda tööelust ja olla "kodune isa". Kogu inimkonna ajaloo vältel on olnud mehe tegevusaladeks jahipidamine, toidu hankimine, sõjapidamine ja töövahendite täiustamine. Läbi aegade on olnud mees pere toitja ja kaitsja ja seetõttu ei jätkunud tal aega lapsega koos veeta. Naiste mureks jäi laste kasvatamine ja koduste majapidamistööde tegemine. Muutused ühiskonnas on aga muutnud ka peremudeleid ja rolle perekonnas. Sellest tulenevalt võibki täna rääkida uuest isast, kes võtab vastutuse ka lapse kasvatamise eest ja on nõus naisega jagama kodutöid. Eestis ühiskonnas toimusid
söömingud, joomingud, rusikavõitluseja jahistseenid. Sageli meenutavad need maalid rohkem egiptuse kui kreeka maalikunsti. (Alpatov 1973: 164165) Kangilaski maalide üldiseloomustus langeb küll Alpatovi omaga kokku, kuid sellise kujundude filosoofilistele põhjustele läheneb ta veidi teisiti. Ta(Kangilaski 2003: 74) toob välja, et seinamaalidel on harilikult kujutatud rõõmustamist ja lõbutsemist: hoogsad tantsijad, pidusöögid, musitseerimised, jahipidamine ja kalastamine. Sellise kujunduse eesmärk oli säilitada lahkunu hingele meelepärane elukeskkond. Etruskid leidsid, et elus on nii naudinguid ja rõõme, kui ka nukraid mõtteid ja surmahirmu. Surmajärgne olek tuleb kujundada aga elule võimalikult sarnasena. (Kangilaski 2003: 74) Janson(1995: 167) pakub välja ka erinevaid teooriaid, mis võisid olla just sellise hauakujunduse põhjuseks. Tema ideede lähtekohaks on
keelatud, olenemata maa omandivormist. 4. novembril samal aastal lisati nimestikku veel kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ja talvik (Chimaphila umbellata), mille puhul oli keelatud nende taimede müük ja kauplemine. Samuti võeti kaitse alla mõned kaitstavate liikide esinduslikumad kasvukohad, näiteks "Jugapuu kaitseala Hiiumaal". Kuigi loomaliike eraldi kaitse alla ei võetud, oli enamikul kaitsealadest keelatud lindude hirmutamine ja jahipidamine. 1939. aastal loodi rida linnukaitsealasid (Sinijärve, Merimetsa, Muuga-Uudeküla, Tagaranna heinamaa jpt). Peamisteks looduskaitse eestvedajaiks olid Gustav Vilbaste ja Johannes Piiper. 19451990 (Nõukogude aeg) Aastal 1955 moodustati TA Looduskaitse komisjon, mille eesotsa sai Eerik Kumari. Nõukogude ajal järgiti valdavalt varem kaitse alla võetud loodusobjektide puhul seni kehtestatud nõudeid. Esimeseks riiklikuks looduskaitset puudutavaks õigusaktiks oli 7. juunil 1957
KESKKONNAKAITSE LK seaduse eesmärk – loodusvarade säästlik kasutamine, loomastiku ja taimestiku kaitse, looduslike elupaikade ja kultuuriväärtuste säilitamine. LK põhimõtted – looduslike alade säilitamine, piirates nende kasutamist. Loomastiku, taimestiku, seenestiku, mineraalide ja kivimitega tehtavate toimingute reguleerimine. Loodushariduse ja teadustöö soodustamine. Alternatiivsete lahenduste kasutamine. Kaitse alla võtmise eeldused - ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajalooline, kultuuriline, esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus. 1) Aastaarvud: *1297- keelas taani kuningas Erik Menved metsaraie Tallinna lähedastel saartel: aegna, naissaare, paljassaare. 1642-toimus sõmerpalus talupoegade ülestõus, protestiti pühajärve voolu tõkestamise vastu. *1664-laienes eesti alale Rootsi metsaseadus, esimene teadaolev jahieeskiri. ...
tähendab, et tekivad aluselised sademed, ümbruskonda jäävad põlevkivi põletamisel aheraine mäed Tagajärjed: aheraine mäed, õhuprobleemid g. Liikide hävimine – 2) keskkonna saastumine, otsene hävitamine inimese poolt, 1) elupaikade häv. või muutmine, võõrliikide pealetung (mõju konkreetsele liigile) Põhjused: keskkonna muutmine, hävimine ja saastamine, metsaraie, soode kuivendamine, elupaikade hävimine seoses inimpopulatsiooni kasvuga, jahipidamine, võõrliikide sissetoomine, GMO-de kasutamine, haruldaste liikide kollektsioneerimine Tagajärjed: üksikliigid on lülideks toiduahelavõrgustikus- toiduahela lülisid mõjutavad ka pisikesed asjad ning see toob kaasa liikide hävimise, leida uusi ravimtaimi, ristatakse erinevaid liike, millest tulevad uued liigid ja vanad liigid võivad välja surra, kuna uued on geneetiliselt tugevamad, loomade elupaikade hävimine 5
Kui mõni hammas tal suus ära murdub, siis kasvab selle asemele kohe uus hammas. Värvuse järgi hüütakse teda ka valgeks haiks. Paljud suured haid ujuvad saba küljesuunaliste liigutuste abil, millele järgneb graatsilibne libisemine, et säilitada energiat. Erinevalt enamikust haidest on mõtrsukhai kehatemperatuur kõrgem kui ümbritsevas vees. See võimaldab ujumislihastel efektiivsemalt töötada, seega saab kala pikka aega kiiremini ujuda. Toitumine ja jahipidamine: Tegelikult on kõik mereelukad hai jaoks poetnsiaalne saak. Hai toitub peamiselt mereimetajatest, ent aga ei põlga ära ka kalu, alustades merepõhja asukatest ahvenatest kuni ookeanidel elutseva mõõkkalani. Hai peaülesandeks ongi mereimetajate, peamiselt hüljeste, arvukuse reguleerimine. Mõrtsukhai peab jahti alati üksi, kuid surnud saagi veri võib meelitada kohele mitmeid haisid. Kui mõrtsukhai ründab, tõstab ta kõigepealt nina üles
elasid, eluviis/oskused, ajumaht, kehaehitus, toitumine). Homo habilis elasid umbes 2,4-1,5 miljonit aastat tagasi. Mehed olid umbes 1,3 m pikad ja kaalusid 37 kg, naised 1,2 m ja 32kg. Neil oli suurem aju (480-800cm3), kolju kuju, mis sarnaneb tänapäeva inimesega, lamedam nägu, väiksemad hambad, oskus valmistada ja kasutada kivist ja luust tööriistu (pihukirved). Homo erectus (püstinie inimene) mehed umbes 1,8m ja naised 1,55 m. Neid iseloomustavad: jahipidamine, tööriistade ja tule kasutamine, suurem aju (850- 6 1100cm3), lühemad käed, pikem keha, keha on lihaseline ja robustne võrreldes tänapäeva inimesega, lühem nägu ja suurem lõualuu, teravam nina. Homo neandertalensis polnud otsene inimese eellane, vaid kõrvalharu. Elasid 200 000- 30 000 aastat tagasi. Neid iseloomustab aju suurenemine (1200- 1700 cm3),
võimu kohaliku territooriumi üle. Turniirid harjutamine sõjaks, relvad olid ohtumad (nürid, tömbid relvad), sportlik, pidulik üritus, Rüütlite kasvatus kuni 7 eluaastani viibis poisslaps kodus, peale seda saadeti ta kõrgemalseisva feodaali juurde, kus temast sai paaz. Talle õpetati häid kombeid ja seltskonnas käitumist: daamidega vestlemist, tantsu ja mingil muusikariistal mängimist. Hiljem lisandusid relvade tundmaõppimine, ratsutamine ja jahipidamine. Tavaliselt sai 15-aastane noormees kannupoisiks ta võis kanda relva ja pidi harjutama mitmesuguseid võitlusvõtteid. Kannupoiss saatis oma isandat sõjakäikudel, aiatas talle kaitserüü selga ja kontrollis relvade korrasolekut. 18-21 aastane noormees , kes oli hoolikalt treeninud ja tõestanud oma isandale relvakäsitlusoskust löödi rüütliks. Raamatutarkust ei peetud oluliseks. Aadli väärtuskoodeks aadliku puhul hinnati jäägitut ustavust, julgust, ausust, sõnapidamist,
2. ANALÜÜS PIIRKONNA LOODUSRESSURSSIDEST JA -TINGIMUSTEST LÄHTUVAT KASUTUSPOTENTSIAALIST Kõrvemaa on tuntud kui erakordse loodusmaastiku ja aktiivse looduspuhkuse piirkonnana (eriti Põhja-Kõrvemaa), mida kutsutakse Eestimaa Sveitsiks. Matkajatele ja loodushuvilistele on vaatamiseks suur hulk vaatamisväärsusi: rabad, sood, rabajärved, oosid, mõhnad, vaatetornid. Põhja-Kõrvemaal on võimalik läbida mitmeid kilomeetreid pikki matka- ja loodusradasi. Samuti on Kõrvemaal lubatud jahipidamine ning kalapüük, võimalik on liigelda ujuvvahenditega. Kõrvemaa matka- ja suusakeskus pakub spordihuvlistele aastaringselt mitmeid sportimisvõimalusi. Piirkonnas korraldatakse vastavalt aastaajale palju ratta-, jooksu- ja suusamaratone, ühiseid matkapäevi ja muid aktiivseid tegevusi. Kõrvemaa Terviserada ühendab endas erinevaid puhkekeskusi Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskus; Aegviidu Puhkebaas, Nelijärve Puhkekeskus; Jäneda Turism koos Musta Täku talliga ning
ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID 1. Jäätmeprobleemid Probleemi põhjused: Rahvastiku arvu suurenemine; Tarbimise ja tootmise suurenemine; Kasutusel olevad materjalid (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu. Tagajärjed: linnade ümber kasvavad prügimäed; igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti; pinnas, vesi ja õhk prügimägede poolt saastunud kahjulike ühenditega. Mida saab ette võtta: Takistamaks saaste imbumist pinnasesse kaetakse prügimäe alla kavandatav ala eelnevalt vastava kilega; prügilast eralduvat nõrgvett saab suunata kanalisatsiooni; eralduvaid gaase (metaani) võib koguda ja kasutada kütmiseks; prügilale on mõeldav ehitada puhastus- ja prügi töötlemise seadmed; kasutada tuleks korduvkasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale; ohtlikud jäätmed tuleks viia selleks ettenähtud...
omandiõiguste kitsendamine: andami nõudmine abiellumise puhul ja surnud käe õigus. 11) Mis oskused omandati rüütlikasvatuse käigus? · rüütli ettevalmistamine sõdimiseks · head kombed ja seltskonnas käitumine: daamidega vestlemine, tants ja mingil muusikainstrumendil mängimine · relvade tundmaõppimine · ratsutamine · jahipidamine · relvade korrasolek · rüütlitele ei õpetatud kirjatarkust · fidélité ehk ustavus, mis omakorda jagunes kolmeks tähenduseks kogukondlik, feodaalne ja poliitiline; · largesse'i ehk heldekäeliseus; · prousse ehk vahvus. 12) Kuidas nim tseremooniat, millega kannupoiss pühitseti rüütliks? Rüütlikslöömine 21 a 13) Mis õigused ja kohustused rüütliks löömisega kaasnesid?
Tallinn 2008 Sisukord 1. Üldiseloomustus 2. Abiootiliste tegurite iseloomustus a)Valgus b)Ultraviolettkiirgus c)Infrapunane kiirgus d)Õhuniiskus e)Hapniku hulk f)Happelisus g)Kitsa ökoamplituudiga liigi näide e)Laia ökoamplituudiga liigi näide 3.Biootilissed tegurid ehk organismide vahelised suhted a)Sümbioos(2 näidet koos selgitusega) b)Parasitism(näide koos selgitusega) c)Kisklus(5 näidet koos selgitusega) d)Konkurents(5 näidet koos selgitusega) e)Taimtoidulisus(5 näidet koos selgitusega) 4.Energia liikumine (muundumine) toitumistasemetel a)Tootjad ehk produtsendid(iseloomusta, too näiteid) b)Esmased tarbijad ehk herbivoorid(iseloomusta, too näiteid) c)Teised tarbijad ehk karnivoorid(iseloomusta, too näiteid) d)Tipptarbijad(iseloomusta, too näiteid) e)Ökopüramiid(joonis...
Vaimulik palvetab | aadel sõdib või peab kohut | talupoeg toidab rahvast Aadel kõrgaadel (lord, grand, Herr, baron) ja alamaadel (gentry, hidalgo, Ritter, chevalier) otsesed kuninga teenrid ministeriaalid aadlilinnused olid algselt väikesed puutornid, kus aadel sai süüa, magada ja vastupanu osutada; hiljem muutused need tänapäevasteks lossideks meelelahutus rahu ajal: turniirid piikidega, mõõgavõitlus, mehisuse demostreerimine; peod ja söömaajad; jahipidamine kasvatus: kuni 7 kodus ema hoole all kuni 15 paaz (seltskonna kommetega) kuni 18 kannupoiss (relva käsitlemine) rüütel osalus sõjakäikudel; isanda kaitsmine, aitamine | rüütellikkus, ustavus, väärtuskoodeksid Hariduse tähtsus tõusis pidevalt: raamatutarkus, eel-renessanss Rüütlikiht kasvas seisuste seas terve keskaja vältel, rahuajal pandi rõhku treeningutele ja sõjakunsti arendamiseks, uued tehnoloogiad
kõrgemalseisva feodaali juurde, kus temast sai paaz. Talle õpetati häid kombeid ja Kaspar Kuldkepp 5 AADEL JA RELVASTUS KESKAJAL seltskonnas käitumist: daamidega vestlemist, tantsu ja mingil muusikariistal mängimist. Kui ta oli juba veidi vanem, lisandusid relvade tundmaõppimine, ratsutamine ja jahipidamine. Tavaliselt sai 15--aastane noormees juba kannupoisiks. Nüüd võis ta kanda isiklikku relva ja pidi hoolikalt harjutama mitmesuguseid võitlusvõtteid. Kannupoiss saatis oma isandat sõjakäikudel, aitas talle kaitserüü selga ja kontrollis relvade korrasolekut. Lahingus hoidsid nooremad kannupoisid siiski tahapoole. 18-21 aastane noormees, kes oli hoolikalt treeninud ja oma isandale tõendanud head relvakäsitsusoskust, löödi pidulikult rüütliks.
..................................................................................... 14 Meeskond.......................................................................................................................... 14 Kasutatud kirjandus............................................................................................................... 15 2 Üldine ajalugu Laskesuusatamise eelkäija on suuskadel jahipidamine Skandinaaviamaades. Selle ala esimesteks harrastajateks võib siiski pidada sõdureid ja piirivalvureid, kellel tuli suuskadel liikuda ja mõnikord ka lasta. Seepärast sündis kellegi peas ka väärkäsitlus, et see ala on arenenud sõjalis-patriootlikult põhjalt ja vastab sõjaväelikkele eesmärkidele. Laskesuusatamist on pidevalt üritatud muuta pealtvaatajale atraktiivsemaks. Eelkõige peetakse seda heaks televisioonialaks. Aja jooksul on muutunud ka laskmisdistantsi pikkus ja
alade piiramisega ning oma põldude ja viljapuuaedade ümber ehitatud aedadega. Selline käitunine tagas metsloomadele mõningal määral säiliva elukeskonna, kuid takistas nende juurdepääsu põllukultuuridele, mistõttu puudus elanikel vajadus tappa loomi oma saagi kaitsmiseks. Aastatel 1998 2001 piirkonnas valitsenud põud aga sundis mägirahva senisest taktikast loobuma ning keskenduma toidu hankimisel küttimisele. Sellisest situatsioonist lähtuvalt keelustati jahipidamine Markuurile ja Urialile ilma valitsuse poolt väljastatud jahiloata. Jahilubade hind erines loa taotleja staatusest - kohalik kütt või jahiturist. Trofeedeküttidele jahilubade väljastamine soodustas jahipidamist kaubanduslikul eesmärgil ning võimaldas jahimeestel paremini toime tulla, kuid loomade arvu kasv pidurdus. 1989. aastal seati sisse trofeedele eksporditollid ja load, millega üritati piirata jahiturismi. Aastatel 1988 2006 moodustas Trofeejaht" 63% - 99% projekti rahastamisest
Talupoegadel tuli teha ka mõisategu ja lisaks sellele pidid talupojad tasuma loonusrenti - andma feodaalile osa oma põllult kogutud saagist, tegema mõista jaoks heina ja hankima küttepuid. Rüütlid sõdisid ja kaitsesid inimesi. Vabal ajal otsisid nad endale lihtsaid ja sageli tooreid meelelahutusi. Valdav osa feodaalidest oli kirjaoskamatu ja sellepärast armastati rohkesti süüa, süüa ja pidutseda. Väga levinud oli jahipidamine ja turniirid - rüütlite sõjalised võistlusmängud. Feodaalid elasid kindlustatud elamutes ehk linnustes. Linnused rajati enamasti juba looduslikult hästi kaitstud kohta - kõrgele kaljusele künkale, jõekääru, vahel isegi järve- või jõesaarele. Nendest kohtadest oli hea ka lähenevat vaenlast silmitseda, sest võimsad ja sõltumatud feodaalid püüdsid igati oma rikkusi ja võimu veelgi suurendada. Mõnedki pidasid
perest lahus ning omandiõiguste kitsendamine: andami nõudmine abiellumise puhul ja surnud käe õigus. 11) Mis oskused omandati rüütlikasvatuse käigus? rüütli ettevalmistamine sõdimiseks head kombed ja seltskonnas käitumine: daamidega vestlemine, tants ja mingil muusikainstrumendil mängimine relvade tundmaõppimine ratsutamine jahipidamine relvade korrasolek rüütlitele ei õpetatud kirjatarkust fidélité ehk ustavus, mis omakorda jagunes kolmeks tähenduseks – kogukondlik, feodaalne ja poliitiline; largesse'i ehk heldekäeliseus; prousse ehk vahvus. 12) Kuidas nim tseremooniat, millega kannupoiss pühitseti rüütliks? Rüütlikslöömine – 21 a 13) Mis õigused ja kohustused rüütliks löömisega kaasnesid?
et vanade elamute deformeerudes ehitati nende tasandatud varemetele uus asula. Majad olid väga oskuslikult ehitatud ning tihtipeale kaunistatud kõikvõimalike reljeefide ja maalingutega. Asulakohast on muude skulptuuride hulgas leitud rohkelt ka naise kehavorme kujutavaid kujukesi, mille tõttu on tihtipeale oletatud, et Çatal Hüyükis elanud inimeste religiooni keskmes võis olla viljakust sümboliseeriv emajumalus. Peamiseks tegevuseks oli põllumajandus, karjakasvatus ning jahipidamine. Asulakoht hüljati 6. aastatuhande keskel eKr. Arvatakse, et ürginimesed ehitasid vaevaga üle 1000 maja ainult liha säilitamiseks, ise aga jäid elama ajutistesse onnidesse. Jeeriko (tänapäevase nimega Tell es-Sultan) on üks vanimaid teadaolevaid linnalisi asulakohti maailma ajaloos. Tänapäevane Jeeriko linn asub Jordani jõe läänekalda lähedal Palestiina territooriumil. Esimesed andmed asustusest Jeerikos pärinevad umbes aastast 9400 eKr
Gustav Adolfi Gümnaasium Henri Marie Raymond de Toulouse-Lautrec-Monfa Referaat Katriin Bachmann 12 A 2011, Tallinn Sissejuhatus Henri de Toulouse-Lautrec on üks kõige põnevamaid ja isikupärasemaid kunstnikke. Tema maalide teemadeks on 19. sajandi lõpu Pariisi boheemlaste elu. Ta elas Montmartre'il ja teda kutsuti Montmartre'i hingeks. Motiive, millega ta on tänini tuntud: inimesed tsirkusest, lõbustuskohtadest ja poolilma miljööst. Tema maalid kujutavad elu Montmartre'i ja teistes Pariisi kabareedes ja teatrites ning bordellides, mida ta sageli külastas. 1 1 http://et.wikipedia.org/wiki/Henri_de_Toulouse-Lautr...
elukeskkonnagaa o mimikri on sellise organismi jäljendamine, mis on mürgine või ohtlik(merikuradi tilbendis, millega ta saaki püüab) · Kaitsevärvus - varje- või hoiatusvärvus o noolemürgikonn(hoiatus) o ööliblika tiivad(varje) · Füsioloogilised/käitumuslikud kohastumused o Talveuni o kobraste hammaste eluaegne kasvamine o vampiirnahkhiirte öine jahipidamine · Kohastumused on suhteliselt kasulikud o ootamatus olukorras on kohastumus kahjulik valgejänes lumevabal talvel o keskkond muutub kiiremini, kui kohastumused jõuavad tekkida. · Kohastumus võib olla kasulik ainult tervele rühmale, mitte isendile - sotsiaalne eluviis o Nt pingviinid, kes külma korral suurde ringi kogunevad, siis kuigi äärmisi vahetatakse aeg-ajalt,
moel; pelk tabamus ei ole piisav. Kendo on tänapäeval aktiivne võistlussport. Maailmameistrivõistlused toimuvad alates 1970. aastast iga kolme aasta tagant. Kyd Kyd ehk 'vibu tee' on internatsionaalselt tuntud jaapani võitluskunst, kus kasutatakse traditsioonilist ca 2 meetri pikkust Jaapani vibu. Läbi Jaapani ajaloo on peamiselt kasutatud vibu kolme moodi: jahipidamiseks, võitluseks ja religiooses kontekstis. Tänapäeval loomulikult vibuga jahipidamine ja võitlemine ei ole enam aktuaalne, kuid tseremoniaalselt kasutatkse seda ka tänapäeval. Lisaks on välja kujunenud uus kasutusviis vanast: võitluskunst või sport (oleneb kellelt küsida) Kyudot kutsutakse mõnikord ka liikuvaks meditatsiooniks, kuna liigutused peavad olema sujuvad ja tekitavad edasijõudnute juures harmooniat. Nagu kõikides traditsionaalsetes budo-, või Jaapani sõjakunsti-, liikides siis jagatakse ka Kyudo kahte lahtrisse: tehnika ja filosoofia.
ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID 1. Jäätmeprobleemid Probleemi põhjused: Rahvastiku arvu suurenemine; Tarbimise ja tootmise suurenemine; Kasutusel olevad materjalid (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu. Tagajärjed: linnade ümber kasvavad prügimäed; igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti; pinnas, vesi ja õhk prügimägede poolt saastunud kahjulike ühenditega. Mida saab ette võtta: Takistamaks saaste imbumist pinnasesse kaetakse prügimäe alla kavandatav ala eelnevalt vastava kilega; prügilast eralduvat nõrgvett saab suunata kanalisatsiooni; eralduvaid gaase (metaani) võib koguda ja kasutada kütmiseks; prügilale on mõeldav ehitada puhastus- ja prügi töötlemise seadmed; kasutada tuleks korduvkasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale; ohtlikud jäätmed tuleks viia sell...
Finantsvahendus Panga loomine. 5000 aastat tagasi. Sugukondlik kord asendub kogukondliku korraga. Tekib tööjaotus. Looduslik tööjaotus – korilus, jahipidamine. Inimese loodud tööjaotus – põllu harimine, karjakasvatus Tekib vajadus kaubavahenduse järele. Kaup kauba vastu – bartertehing Avastatakse bartertehingu puudused: - Bartertehingus peab olema samaaegne huvide kokku langevus. - Väärtuse määr - Aeg ja vahemaa (kaup realiseerub) - Väärtuste võrdsustamine (3 lammast = 1 lehm, 2 lammast =2/3 lehma. Kujunevad välja üldiselt aktsepteeritavad kaubad (paikkondliku ehk lokaalse iseloomuga)
SEITSE VABA KUNSTI, ld.k. septem artes liberales TRIVIUM: Grammatika (ladina keeles lugemine, kirjutamine) QUADRIVIUM: Aritmeetika. Geomeetria. Retoorika (ilukõne õppimine). Dialektika (vaidluskunst). Arhitektuuri ja maateaduse alused. Astronoomia (ajaarvamine). Muusika. Seisuslik kasvatus keskajal: töötasid/võitlesid/palvetasid Rüütlikasvatus. 7-14 paazid. 14-21 relvakandjad. Ratsutamine, ujumine, oda, mõõga, kilbi käsitlemine, vehklemine, jahipidamine, kloostri- ja toomkoolides alates VI saj. Talurahva/linnakehvistu kasvatus. - Peamiselt kodune, esimesed koolid keskaja lõpul - Lihtrahva õpetus: ametiõpe gildides. Vaimulike kasvatus Õpilased: orbunud, vaesunud rüütlilapsed, talupoegade, linnakodanike lapsed Õpetajad: mungad, preestrid Õpetus: -ladina keelne -trivium + muusika ja aritmeetika Peamine meetod: mehaaniline pähetuupimine vitsa ja kartseri sunnil. Vaimuliku kasvatuse väljund
Poseidon Neptunus Mere Hephaistos Vulcanos Loodusvarad, sepatöö Hermes Merkurus Kaubandus, teekäijad Apollon Apollo Kunst, ennustamine Artemis Jana Loosud, jahipidamine Aphrodite Venus Ilu, armastus Ares Mars Söda, söjakunst Kronos Saturnus Jup isa, pöllutöö, viljakasv Hestia Vesta Pühakute jum
Maastike killustumine. Looduslikud ökosüsteemid esinevad väikeste ja hajutatud laikudena, nii et see häirib liikide elutegevust (nt sigimist) ja takistab isendite liikumist ühest elupaigast teise. Jahipidamine (sh illegaalne) ja loomade väljapüük. Hävitatud eelkõige selgroogseid, aga ka limuseid (karbid, kojad), koralle, putukaid, ämblikulaadseid. Ostjate huvid: trofeed, suveniirid, rahvameditsiin, (karus)nahk, lemmikloomad. Jahipidamine ärina tuleb sageli keelata või hoida kontrolli all. Traditsioonilise kultuuri esindajatel tuleks võimalusel säilitada õigus pidada jahti oma tarbeks (vihmametsades päriselanikud, kihnlased, induiidid jt). Võõrliikide mõju. Võõrliigid on liigid, mis on sattunud alale inimese tahtliku või tahtmatu tegevuse läbi ning mis looduslikul teel alale ei satuks. Suured majanduslikud kahjus (nt rändkarp Põhja-Ameerikas),
Tõenäoliselt oskavad merilõvid hinnata vee sügavust ning käituvad sukeldudes sellele vastavalt. Vee all on ninasõõrmed ja kõrvaavad suletud. Merilõvi peab vee all hingamata vastu mitu minutit. Merilõvide häälitsused on klähvimist meenutavad helid, möirgamine ja ulgumine. Elavad nad 10-15 aastat, vangistuses aga kuni 20 aastat. 5 Toitumine ja jahipidamine: Merilõvi on suure isuga. Täiskasvanud isend sööb päeva jooksul ära toidukoguse, mis vastab 14 % tema kehamassist. Keskmiselt 250 kg kaaluv merilõvi sööb seega päevas ära enam kui 30 kg toitu. Ta vajab seda, et püsida heas vormis ning korvata külma vee tõttu kaotatavat soojust. Sukelnorsu peab jahti avavetes või sukeldub merepõhja, et uurida tähelepanelikult kivihunnikuid. Lisaks turskadele, kalmaaridele ja teistele
Rüütlikasvatus Rüütliks võis saada vaid aadlik nii isa kui ka ema poolt, kui ta oli saanud 21 aastaseks, kuid siiski ei olnud ka see veel piisav alus rüütliks löömise juures. Poiss pidi olema läbinud täieliku rüütlikasvatuse. See kasvatus koosnes mitmesugustest erinevatest etappidest ning oli väga pikaaajaline. Rüütlikasvatus tugines suuresti rüütlivooruste arendamisele, milleks olid ratsutamine, oda ja mõõga käsitlemine, jahipidamine, ujumine, vibulaskmine, malemäng, südamedaami auks värsside sepitsemine ja mõnel muusikariistal mängimine hiljem ka prantsuse keel.1 Samas on Georges Duby oma raamatus “Guillaume le Marechal ehk maailma parim rüütel” öelnud, et rüütlid olid täpsed, eksimatud, erakordselt rikka mäluga, nagu see tol ajal oli paljudel meestel, kes ju ei osanud lugeda ega kirjutada. Oma mäletamisvõimet hoidsid nad
kasvasid talupoegade teokoormised o Talupoegade kohustused jaotati kaheks Rakmetegu (3-6 päevaks nädalas härjaga mõisa tööle) Jalategu o Hooajatööde ajal sunniti talupoegi veel abiteole o Raskeim kohustus oli mõisavooris osalemine, see tähendas 150-250 km pikkust viljavedu Tallinna, Riiga, Pärnu o Loonusrent (osa saagist ja käsitöötoondangust) o Keelati ära jahipidamine ning talupojad pidi osalema ajujahtidel · Linnad ja kaubandus o Sadamalinnad kõige tähtsad o 17. saj Narva ja Tallinn o Riik hakkas linnadele ettekirjutusi tegema, ainukesena säilitas iseseisvuse Tallinn o Välismaal oli hinnatuim teravili, mida veeti hulgaliselt välja o Pulli Hans oli Eesti päritolu tähelepanuväärseim kaupmees, ning ta arvati linna kodanikuks ning Suurgildi liikmeks · Põhjasõda 1700-1721
reguleerida ka piiranguvööndi kaitsekorraga. Nii ongi metsaomanike ja riigimetsa majandajatega kompromisslahendina lendoravate püsielupaikades kehtestatud piiranguvööndi 2 kaitsekord. Püsielupaikades on lubatud inimese viibimine, marjade ja seente korjamine ning muude metsa kõrvalsaaduste varumine ja jahipidamine. Peamised piirangud on seotud metsaraietega. Kompromissilahendused, et mõlemad osapooled saavad kasu ega kaota midagi on kõige paremad. Siinkohal ei seata piiranguid neile, kellele teatud maa-ala kuuludb, et lisaks potentsiaalsele rahalisele tulule ilmajäämist, saavad nad siiski nautida metsa pakutavad ande ning seal viibimist, eelduselt muidugi, et lendoravat ei häirita oma tegevusega. Kompromisside leidmine ei pane kumbagi osapoolt vihavaneu pidama. Võib tekkida olukord,
reguleerida ka piiranguvööndi kaitsekorraga. Nii ongi metsaomanike ja riigimetsa majandajatega kompromisslahendina lendoravate püsielupaikades kehtestatud piiranguvööndi 2 kaitsekord. Püsielupaikades on lubatud inimese viibimine, marjade ja seente korjamine ning muude metsa kõrvalsaaduste varumine ja jahipidamine. Peamised piirangud on seotud metsaraietega. Kompromissilahendused, et mõlemad osapooled saavad kasu ega kaota midagi on kõige paremad. Siinkohal ei seata piiranguid neile, kellele teatud maa-ala kuuludb, et lisaks potentsiaalsele rahalisele tulule ilmajäämist, saavad nad siiski nautida metsa pakutavad ande ning seal viibimist, eelduselt muidugi, et lendoravat ei häirita oma tegevusega. Kompromisside leidmine ei pane kumbagi osapoolt vihavaneu pidama. Võib tekkida olukord,
põhjarannikult Kagu-Euroopast · Kuulsad on ka Lääne-Euroopa koopamaalingud · Inimesed elasid Lõuna-Euroopa looduslikes koobastes · Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid: mammutid piisonid põhjapõdrad jne · Enamasti tehti kütitavate loomade maalinguid · Sageli on neid maalinguid ka odadega täksitud · Esiaja kunsti teket selgitatakse sageli jahimaagiaga · Kuna peamine elatusala oli jahipidamine, võis kunstnikust kütt looma maalides loota saavutada tema üle võimu · Võimalik, et kunst on sündinud mõnikord ka totemistlike uskumuste tõttu · Totemism usuline vaatekoht, mis peab inimesi loomadega sugulasteks · Maaliti ka loomi, keda ei kütitud (lõvid, gepardid jne) · Mõnikord on kujutatud ka linde · Kunsti võimalik selgitada ka lihtsalt mänguga · Mänguteooria kunst on sündinud lihtsalt ajaviiteks
Seadused kordamiseks: Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon- on 1992. aastal Rio de Janeiros allkirjastatud rahvusvaheline kokkulepe looduse mitmekesisuse säilitamiseks, selle komponentide jätkusuutlikuks kasutamiseks ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava kasu õiglaseks jagamiseks Looduskaitseseadus-on Eesti Vabariigis kehtiv seadus, mille peamisteks eesmärkideks on bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja kaitse, taime- seene- ja loomaliikide ja nende elupaikade kaitse, samuti kultuuriloolise ja esteetilise väärtusega looduskeskkonna kaitsmine. Loomakaitseseadus-Käesolev seadus reguleerib loomade kaitset inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu.Vabalt looduses elavate loomade kaitset Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsioon- Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon- olles teadlikud Läänemere merekeskkonna asen...
ja jalakat kasvab kõikjal Rootsi lõuna- ja keskosas. Tänu lubjarikkale pinnasele ja pehmele kliimale võib Gotlandilt ja Ölandilt leida eksootilisemaid taimi, sealhulgas orhideesid. 4.5.Loomastik Rootsi metsades elab palju loomaliike, kes mujal Euroopas on haruldaseks jäänud. Hundid olid veel hiljuti väljasuremisohus, kuid nüüd nende populatsioon kasvab. Suureneb ka karude ja ilveste arvukus. Kõikjal Rootsis leidub põtru, metskitsi, rebaseid ja jäneseid. Jahipidamine on väga täpselt reguleeritud ning paljud loomaliigid on täieliku kaitse all. Vaid üksikud linnuliigid talvituvad Rootsis, kuid suvel saabub lõunast palju erinevaid rändlinde. Kalavarud on viimastel aastatel vähenenud. Sügavamas soolases meres esineb muuhulgas turska ja makrelli, rannikumeres ja mageveekogudes lõhet ja haugi. Ka varem igapäevatoiduks olnud heeringas ja räim on muutumas delikatessiks. Jõgedes ja järvedes elab 52 liiki mageveekala, osa neist on haruldased. 4.6
ja energiapuistute rajamine; · lõppraied, välja arvatud lõppraied kitsaste lankidena ja turberaiena; · maa kasutamine prügi ja heitmete ladustamiskohana; väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine; · teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine; · uute ehitiste püstitamine; · telkimine, lõkke tegemine ja rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas; · jahipidamine ja kalapüük. · Piiranguvööndi poollooduslike koosluste esinemisaladel on kohustuslik nende ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks kas niitmine, karjatamine, puu- ja põõsarinde harvendamine või kujundamine. 34. Kuidas on tagatud liigikaitse Eestis · Looma- ja taimeliikide kaitse-eesmärk on antud piirkonnale omase võimalikult mitmekesise liigilise koosseisu säilitamine
tõenäosus kasvab. Üksik isend peab grupis viibides olema vähem valvas ja talle jääb rohkem aega toitumiseks. Kui toit paikneb keskkonnas agregeeritult, kalduvad loomad juba selletõttu kogunema gruppidena toiduallikate juurde, ilma et sellega peaks neile kaasnema mingit kasu. Kui loomi on ühe toiduallika kohta liiga palju, muutuvad nad üksteisele konkurentideks ja segavad üksteist, mistõttu liiga suur toitumisseltsing võib olla koguni kahjulik. Ühine jahipidamine, süsteemne ressursikasutus, informatsioonitsentrid. Ühine jahipidamine - mitmed kiskjaliigid (lõvid, hüäänid, hundid jt.) on võimelised jahipidamisel koopereeruma ja niiviisi murdma ka suuri saakloomi, kellest üksikul jõud üle ei käi. Süsteemne ressursikasutus - iseuuenevast toiduressursist (rohi, nektar jms.) toituvatel loomadel on kasulik külastada toitumiskohti kindlate ajavahemike järel, mis võimaldab ressursil vahepeal piisavalt taastuda
Peeti ka grupivõistlusi. · Kultuurisündmus, kus esinesid muusikud, poeedid. Toimusid pidustused. RÜÜTLITE KASVATUS · Kasvatuse eesmärk: sõjaks ette valmistada. · 7nda eluaastani kodus vanemate hoole all · saadeti kõrgemalseisva feodaali juurde, temast sai paaz õpetati häid kombeid ja seltskonnas käitumist, daamidega vestlemist, tantsu, musitseerimist. Veidi vanemana relvade tundmaõppimine, ratsutamine, jahipidamine. · 15-aastasena kannupoiss. Võis kanda isiklikku relva, harjutati võitlusvõtteid. Kannupoiss saatis isandat sõjakäikudel, aitas talle kaitserüü selga ja kontrollis relvi. · 18-21 aastane, kes oli hoolikalt treeninud ja oma isandale tõendanud head relvakäsitlust, löödi pidulikult rüütliks. · Aadlikud olid sageli kirjaoskamatud. VÄÄRTUSKOODEKS JA RÜÜTELLIKKUS · Aadliku: hinnati ustavust, julgust, ausust, sõnapidamist, galantsust.
vähendades hooajalisust. Kolmandaks on läbi Saaremaale omapärase looduse võimalik korraldada väga head õppeturismi, kus õpetataks huvilistele kohaliku loodust, korraldada õppelaagreid (taimed, loomad, maavarad, maastik) ning teha koostööd ülikoolidega, kes saaksid oma õpilasi Saare maakonda praktikale saata. Neljandaks on Saaremaal suurepärased eelduse tegelda jahiturismiga, meelitades juurde eelkõige Kesk-Euroopa turiste, kus jahipidamine on võrreldes Eestiga väga kallis. Võimalus küttida hirve ning Saaremaal nuhtluseks olevat metssiga või taaskord jahtivad hallhüljes on äärmiselt atraktiivne ning pakkudes selle kõrvale veel näiteks lõõgastavat spa paketti oleks potentsiaalne turg suur. Loomulikult ei tohi jahiturismi väga laiahaardeliseks lasta, kuna see võib põhjustada loodusele pöördumatuid kahjustusi. Saaremaal on suur potentsiaal turismi arendamiseks, kuid ressursid on piiratud. Neid väheseid
hulk suureneb ja mitmel pool kasvavad ka CO2 heitmed. Üldistamiseks tõendid puuduvad me ei saa väita, et majanduskasvuga on keskkonnaprobleeme võimalik lahendada. 34. Inimese evolutsioon, selle tähtsamad etapid. Inimese evolutsioon: 98,4% geenidest on simpansil ja inimesel sarnased Evolutsiooniline divergents toimus 8-6 milj. aastat tagasi Etapid: Püstine inimene Homo erectus - iseloomustab jahipidamine, tööriistade ja tule kasutamine, suurem aju, lühemad käed, pikem keha Homo neandertalensis - iseloomustab aju suurenemine, kohanemine külmaga, tugeva kehaehitusega, musklis, elasid koobastes Tark inimene Homo sapiens - luude ja hammaste nõrgenemine, kõnevõime, efektiivsed toiduvarumisstrateegiad 35. Vee jaotumine Maal. Vee olulisus majandussüsteemile, vee poolt pakutavad teenused. Vee poolt pakutavad teenused: Globaalne eluhoid
Bioloogia Referaat - Troopilised vihmametsad Tallinna Inglise Kolledz 10. klass Juhendaja: Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus/eessõna Meie valisime oma teemaks troopilised vihmametsad. Valisime selle teema just sellepärast, et troopilised vihmametsad tundusid meile kõige huvitavamad ning tahtsime neist rohkem teada saada. Vihmametsades on suur osa maailma taimestikust ja loomastikust, ning nad on väga tähtsal kohal kui hapniku tootjad, sellepärast ongi vajalik et me selle ökosüsteemi eest korralikult hoolt kannaks. 1. Üldiseloomustus Ekvatoriaalsed vihmametsad paiknevad kahel pool ekvaatorit ligikaudu 10° põhja- ja lõunalaiuseni. Sellesse piirkonda jäävad Kesk- Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna- Ameerikas, Malai saarestik ning Malaka poolsaar Aasias ja osake...
teadsid oma piire. Füüsiline tugevus ja energia, mida loodus polnud neile andnud, saadi kodustatud loomadelt. Kidas saab maailma vallutada tühja kõhuga? Maailmaharimise leiutamine muutis toitu otsivate metsloomade tulevikku, kelleks oli inimkond. Põlluharimine lõpetas nende ühe ajalooperioodi. Põlluharimine oli nende esimene suur revolutsioon. See kujues välja umbes 8000 kuni 10 000 aastat tagasi ja muutis nende suhet loodusega. Sellega lõppes ebakindel jahipidamine ja korilus. See tekitas toidukülluse ja pani aluse linnadele ja tsivilistatsioonidele. Põllunduses rakendasid loomade ja taimede energiat , millest nad teenisid kasu. Mälestused tuhandetest toiduotsmisaastatest ununesid. Nad õppisid vilja kasvatama, mis on elu alus erinevates kliimades ja pinnastes. Nad õppisid saaki suurendama ja sortimenti mitmekesistama. Nagu igal liigil planeedil Maa, on ka inimeste igapäevane mure enda ja oma pere toitmine. Kui pinnas on vähe viljakas ja vett
Kannatus teravdab elutunnetust, õieti elatud elu on aga Baturini romaanide järgi sügavalt tunnetatud, niisiis ka teravalt kannatatud elu. Baturinlik eetika on inimese sisemine asi, nagu ka kannatus ja tõde. Sotsiaaleetika on siin enesestmõistetav taust, Baturini inimese juurde kuulub loomulikult kogu inimkonda ja avarilma silmaspidav käitumine, kartliku Nikase lõvilakkade kammimine, et maailma kurjusest puhastada, taigaelanike eetiline, järelkasvu arvestav jahipidamine romaanis „Karu süda“, kentaur Nikyase püüe säilitada maa energiavarusid, kaptenkomandör Batriani seismine oma alluvate huvide eest. Sotsiaaleetiline käitumine on enesestmõistetav mänguväli, millel toimub midagi olulisemat: inimese sisemine puhastumine. Selleks on aga vaja kannatust ja valu. Õhtumaise eetikamõistmise taustal tundub baturinlik kannatuseetika paradoksaalne, et mitte öelda võõristav – sest eetilise käitumise eesmärgiks on ikka peetud õnne saavutamist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
