Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Ookeanis elavad imetajad (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Loksa 1. Keskkool


OOKEANIS ELAVAD IMETAJAD
Referaat





Annely Jürimets 5.klass
Õpetaja: Terje Sats
Sisukord
1. Vaalad
2.Merilõvid
3. Morsad
4. Pringlid
5. Delfiinid
6.Hülged

Vaalad
Vaalaks muutumine:
Vaalad pärinevad neljajalgsetest imetajatest,kes siirdusid miljonite aastate eest merre.Miljonite aastate vältel kohastusid nad tasapisi uue keskkonnaga,nende keha muutus voolujooneliseks ja karvkate kadus .Nende ninasõõrmed nihkusid pealaele,et oleks kergem hingata .Vaalade saba muundus võimsaks mõlaks ja eesjäsemetest kujunesid loivad.Nüüdisajal on 77 vaalaliiki mis jagatakse kahte rühma:kiusvaalalised ja hammasvaalalised.Kiusvaalaliste hulka kuuluvad maailma suurimad imetajad.
Kiusvaalalised:
Kiusvaalalised on hiigelmõõtmetega loomad,kuid sellele vaatamata toituvad nad tillukestest loomakestest.Hambaid neil ei ole. Nende asemel ripuvad neil suus ülalõua küljes kardinatena alla harjasteks lõhenenud alaservaga sarvplaadid.tänu nendele saab vaal mereveest kurnata suurel hulgal väikeseid vähikesi ja kalu.Kiusvaalalistel on pealael kaks hingatsit(ninasõõret).Kiusvaalalisi on 11 liiki.
Hammasvaalalised:
Hammasvaalalised on näiteks delfiinid, pringlid ja kašelotid. Hammasvaalalistel on teravad hambad, millega nad jahivad peamiselt kalu ja kalmaare. Üldjuhul teevad nad saagi asupaiga kindlaks saates välja teatud helisignaale ja nende peegeldusi kinni püüdes (kajalokatsiooni abil). Enamikel liikidel asub lõualuude kohal rasvapadi, mis tegutseb nagu akustiline reflektor. Hammasvaalaliste pealael on ainult üks hingats. Hammasvaalalisi on 66 erinevat liiki.
Mõõtmed:
Mõned vaalaliigid, just eriti kiusvaalalised, kasvavad tohutu suureks. Sinivaal võib kasvada 30 m pikkuseks ning on kõige suurem loom, kes kunagi maal elanud. Näiteks sinivaala keelele mahuks seisma täiskasvanud elevant. Vaalad saavutavad nii hiiglaslikke mõõtmeid põhiliselt sellepärast, et vesi aitab nende keharaskust kanda. Kuivale maale sattunud vaal hukkuks omaenda keharaskuse tõttu, siseelundid lihtsalt litsutaks puruks.
Sukeldumine ja hingamine pinnal:
Vaalad võivad sukelduda väga sügavale - kašelotid näiteks 2000 meetri sügavusele. Sügaval vees suudavad vaalad toitu otsida kuni üks tund. Enne sukeldumist täidab vaal kopsud vaid pooleldi, kuna muidu oleks tal vee all ujumine liialt raske. Vee all kahaneb südame löögikiirus ning organism läheb üle väga kokkuhoidlikule hapnikutarbimisrežiimile.
Vaalad tulevad veepinnale hingama, kuid hingavad tunduvalt harvemini kui teised imetajad. Nende hingatsid asuvad pealael. Siis, kui vaal veepinnale tõuseb, avaneb vaala hingats ning õhku paiskub vaalafontään- niiske, kasutatud õhk moodustab jahedas välisõhus suure aurupilve. Fontäänid on piisavalt „isikupärased“, et nende põhjal otsustada, mis vaalaliigiga on tegu. Seejärel hingab vaal kiiresti sisse, sulgeb hingatsi ja sukeldub uuesti lainetesse.
Spermatseet:
Kašeloti peast võtab suurema osa enda alla vahaja võide, spermatseediga täidetud rasvapadjand. Täpselt ei ole teada, milleks vaal üldse spermatseeti vajab. Ühe teooria järgi suudab vaal vastavalt vajadusele kas vedelaks või tahkeks muuta ja nõnda ujuvust reguleerida. Teise teooria kohaselt talitleb padjand „läätsena“, mis koondab kajalokatsioonil välja saadetavaid helilaineid.
Hüpped:
Vahepeal hüppavad vaalad veest välja ning langevad, selg või külg ees, tohutu valju plartsuga tagasi vette. Sellist käitumist on täheldatud enam-vähem kõikidel vaalaliikidel. Bioloogide arvates kasutavad vaalad neid hüppeid liigikaaslastega suhtlemiseks- vali plarts kostab vee all mitme kilomeetri kaugusele. Osad vaalad kasutavad ka hüppeid saagi halvamiseks ja ehmatamiseks.
Reisijad vaala kehal:
Osad vaalad koguvad ujudes oma kehale „reisijaid“. Kõige tavalisemad neist on tõruvähid ja vaalaväivid. Tõruvähid kinnituvad tugevalt vaala nahale ja toituvad möödaujuvast hõljumist. Vaalaväivid on aga parasiidid , kes vähikodade vahele peidetult poevad vaala naha sisse ning toituvad sellest. Nad mõlemad ärritavad vaala ning vaal üritab ennast millegi vastu hõõrudes kutsumata külalistest vabaneda .
Merilõvid
Elukoht,välimus ja toit:
Merilõvid on meres elutsevad loomtoidulised imetajad, kes meenutavad hüljest.Erinevalt hülgest on merilõvil kõrvalest,ka on ta loivad suuremad,mistõttu ta liigub maismaal väledamalt.Isased merilõvid on suured ja neil on kaelal ja rinnal pikakarvaline lakk.Merilõvidel on hästi arenenud tasakaaluelund ja nad suudavad sooritada vees piruette ja muid osavust nõudvaid liigutusi.Nad elavad kivisel rannikualal ja tulevad sageli veest välja rannale.Merilõvid toituvad peamiselt kalmaaridest ja väikestest kaladest.Merilõvide pojad erinevalt hülgepoegadest kasvavad aeglaselt ja jäävad ema juurde mitmeks kuuks,mõnikord isegi kuni kaheks aastaks.Merilõvid elavad suurte seltsingutena.Nad on head ujujad ja teevad vees palju trikke. Merilõvi ehk sukelnorsu on üks elegantsemaid loivalisi. Tema ujumisstiil - pidev liikumissuuna muutmine suurel kiirusel- meenutab veealust lendu. Merilõvi elab kolooniatena. Ta on aktiivne nii päeval kui öösel. Toitu hangib ta merest, sigimiseks tuleb
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Ookeanis elavad imetajad #1 Ookeanis elavad imetajad #2 Ookeanis elavad imetajad #3 Ookeanis elavad imetajad #4 Ookeanis elavad imetajad #5 Ookeanis elavad imetajad #6 Ookeanis elavad imetajad #7 Ookeanis elavad imetajad #8 Ookeanis elavad imetajad #9 Ookeanis elavad imetajad #10 Ookeanis elavad imetajad #11 Ookeanis elavad imetajad #12 Ookeanis elavad imetajad #13 Ookeanis elavad imetajad #14 Ookeanis elavad imetajad #15
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-01-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Anniy Õppematerjali autor

Lisainfo

Referaat ookeanis elavate imetajate kohta.
vaalad , merilõvid , morsad , pringlid , delfiinid , hülged , ookean , imetajad

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
90
pdf
Öko ja keskkonnakaitse konspekt
6
doc
Imetajad-Delfiinid-Referaat
26
docx
Hüdrobioloogia 2015
9
odt
Referaat läänemeri
83
doc
Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110
34
docx
Biogeograafia
7
doc
PRINGEL - uurimustöö





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun