"Keisri hull" Jaan Kross 3.Mahlakuu 10217 Kronoloogiline syndmuste kokkuvõte: Tegevus algas Napoleoni-sõdade päevil. Väikesse Eestimaa mõisa sõitis perepoeg (ohvitser) koos oma sõbra Timotheus von Bock`iga (samuti ohvitser). Eelpoolmainitud Timotheus von Bock kohtus seal mõisateenijana töötava Eesti soost talutydruku Eevaga, kes talle meeldima hakkas. T.v.Bock läks Eeva isa juurde kosja. Sellel läks alguses sitt keema, sest ta arvas, et sakslane tahab ta tytre litsiks teha ja tuli seda talle veel nina alla hõõruma, ent T. v. Bock selgitas asja ära. T. v. Bock saatis Eeva viieks aastaks õppima pastor Masingu juurde (jah, selle Masingu juurde). Eevaga läks kaasa ka ta vend Jakob, kes yhtaegu rõõmustas, et ta säärase soodsa võimaluse sai, aga samas tundis end oma rahva reetjana (nojah, juhtub). Masingu juures õppisid meie armsad lapsukesed, saksa ja prantsuse keelt, kirjandust ja muud "inimesele vaja olevat". Viie aasta pärast tuligi - k...
kelle silme läbi sündmusi jälgitakse. Kriminaalkirjandus - seikluskirjanduse eriliik, mis põhineb kurjategija(te) ja politsei vastasseisul. Kroonika - ajaraamat, teos, mis jutustab ajaloosündmustest nende toimumise järjekorras. Kunstmuinasjutt - muinasjutt, millel on kindel autor. Kõnekäänd - rahvapärane väljend, mis annab lühidalt, piltlikult, poeetilises vormis mingi olukorra, nähtuse, eseme või omaduse iseloomustuse. Laulupidu - suur muusikapidustus, kus esinevad laulukoorid ja orkestrid. Luulegraafika - luuletused, milles stroofi kuju ning teksti paigutuse kaudu lehekülgedel taotletakse sisule vastavaid nägemuskujundeid. Lõppriim- lõpuhäälikute kordus värsis. Lüürika- üks kolmest kirjanduse põhiliigist, mida iseloomustavad elamuslikkus ja tunded, lüürika on enamasti seotud kõnes. Lüürika kujutamisobjekt on luuletaja isiksus: tema sisemaailm, elamused, mõtted. Kujundi ja
kodanikele pandud kohustusi. Kodakondsus omandatakse sünniga või saadakse naturalisatsiooni korras. 5. Riigi mõiste. Riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Avalik võim, territoorium ja rahvas on riigi põhitunnused. 6. Riigi funktsioonid. Riigi funktsioon on riigi tegevuse põhisuund, mis vastab riigi ees seisvatele ülesannetele ning annab riigile sotsiaalmajandusliku ja poliitilise iseloomustuse. Riigi funktsioonid liigitatakse sise- ja välisfunktsioonideks. Riigi sisefunktsioonideks loetakse riigivõimu säilitamise ja kindlustamise funktsiooni, õiguskorra tagamise funktsiooni, sotsiaalmajanduslikku ehk majandus-organisatoorset funktsiooni ja kultuurilis-kasvatuslikku funktsiooni. Riigi välisfunktsioonideks on riigi kaitsefunktsioon, vastastikune koostöö ja abistamise funktsioon, ülemaailmse rahu ja korra kindlustamise funktsioon,
tekkinud uus inimkooslus-rahvas 5. Riigi mõiste. 1)avalik võim 2)territoorium, millel see avalik võim kehtib 3) rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. 6. Riigi funktsioonid. Riigi funktsioon on riigi tegevuse põhisuund, mis vastab riigi ees seisvatele ülesannetele ja annab riigile sotsiaalmajandusliku ja poliitilise iseloomustuse. Need tegevuse põhisuunad on objektiivse iseloomuga, st nende teostamine ei sõltu riigi suvast, nende iseloomu määravad riigi eesmärgid ja ülesanded, mis omakorda sõltuvad ühiskonna ajaloolise arengu tasemest, majanduslikust ja sotsiaalsest arengust tingitud vajadustest, poliitiliste jõudude paigutusest riigivõimu suhtes ja muudest riigivõimu iseloomu kujundavatest mõjuritest.
Abja Gümnaasium Referaat ,,Cyrillus Kreek" ,,Mart Saar" Koostaja: Evelin Juganson Klass: 12. klass Abja - Paluoja 2 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................4 1 .Lapsepõlv...........................................................................................................................5 1.1.Cyrillus Kreegi lapsepõlv............................................................................................ 5 1.2.Mart Saare lapsepõlv....................................................................................................8 2.Muusikalise hariduse omandamine ja St. Peterburg.........................................................10 2.1. Cyrillus Kreegi muusikalise hariduse omandamine ja St. Peterburg........................10 ...
....... 21-22 KOKKUVÕTE......................................................................................................................... 23 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................. 24-25 LISAD..................................................................................................................................26-27 ANNOTATSIOON Referaat koosneb 27 leheküljest. Sisaldab informatsiooni globaaliseerumise iseloomustuse kohta, ülevaadet olulisematest globaalprobleemidest maailmas ning omal valikul ühte globaalprobleemi põhjalikult lahtiseletatuna. Iga peatüki ja alapeatüki lõpus on viited kust info pärineb ja lõpus on lisana lisatud globaliseerumist iseloomustavaid pilte ning faktilisi tabeleid. Kasutatud on raamatuinformatsiooni kooskõlas internetist saadaoleva informatsiooniga. 2 SISSEJUHATUS
a. avalik võim b. territoorium, millel see avalik võim kehtib c. rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. 6. Riigi funktsioonid. Riigi funktsioon on riigi tegevuse põhisuund, mis vastab riigi ees seisvatele ülesannetele ja annab riigile sotsiaalmajandusliku ja poliitilise iseloomustuse. Põhisuunad: 1. on objektiivse iseloomuga ehk nende teostamine ei sõltu riigi suvast, 2. määravad riigi eesmärgid ja ülesanded, mis omakorda sõltuvad ühiskonna ajaloolise arengu tasemest, majanduslikust ja sotsiaalsest arengust tingitud vajadustest, poliitiliste jõudude paigutusest riigivõimu suhtes ja muudest riigivõimu iseloomu kujundavatest mõjuritest. Riigi sisefunktsioonideks loetakse:
Käsitööliste, kauplejate ja farmerite pakutavate teenuste vabadus tagamaks nimetatud spetsialistide vaba liikumine Euroopa Liidus on liikmesriikidel vajalik täita muu hulgas järgnevad tingimused: a) Erialaste kvalifikatsiooninõuete tunnustamine. Erialase kogemuse tunnustamise süsteem põhineb eeldusel, et pideva töö käigus tekivad inimesel teatud kogemused ja oskused. Seega on tavaliselt tingimuseks seatud 3- kuni 6-aastane töökogemus koos isiku hea iseloomustuse, majandusliku olukorra ning vaimse ja füüsilise tervise tõendamisega. b) Head tervist, mainet ja stabiilset majandusolukorda tõendavad nõuded. Hea maine, tervise jne tõendamise põhitingimus on, et asukohariik peab aktsepteerima neid tunnistusi, mille on väljastanud päritoluriik. c) Nimetatud spetsialistide ühinemisvabadus erialaliitudega. VABA LIIKUMISE PÕHIMÕTTED JA NENDE JÄLGIMINE (ISIKUD, KAPITAL, KAUBAD, TEENUSED) Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevate
Igal riigil on oma territooriumi üle võimutäius nii seadusandluse, täitevkorraldava tegevuse kui ka õigusemõistmise valdkonnas. 5. Riigi mõiste.- Riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval terri- tooriumil suveräänset võimu. Riiki iseloomustavad avalik võim, territoorium ja rahvas. 6. Riigi funktsioonid. - riigi tegevuse põhisuund, mis vastab riigi ees seisvatele ülesannetele ja annab riigile sotsiaalmajandusliku ja poliitilise iseloomustuse.1.Sisefunktsioonid riigivõimu säilitamise ja kindlustamise funktsioon, õiguskorra tagamine, sotsiaalmajanduslik ehk majanduslik-organisatoorne funkts ja kultuurilis-kasvatuslik funkts.2.Välisfunktsioonid riigi kaitsefunkts, vastastikuse koostöö ja abistamise funkts, millest tõstetakse vahel esileülemaailmse rahu ja korra kindlustamise funkts ning maailmamajanduse integreerumise ja globaalprobleemide lahendamiseks teiste riikidega koostöö funkts
andmisele. (2 p) a ................................................................................................................................................. b.................................................................................................................................................. 1.4. Iseloomustage Saksa okupatsioonivõimude suhtumist Eesti omariiklusesse ja tooge üks näide, mis tõestab iseloomustuse paikapidavust. (2 p) seisukoht 1 p, koos näitega 2 p Seisukoht: .................................................................................................................................................... Näide: .................................................................................................................................................... 1.5. Nimetage kaks olulisemat seadust, mis Asutav Kogu vastu võttis ja põhjendage nende
Motivatsioon Motivatsioon in indiviidi sisemine seisund, mis ajandab teda kindlal viisil käituma. Motivatsioonis mängib kaasa kolme liiki tegureid. 1.Käitumist determineerivad bioloogilised ajejõud: instinktid, tungid ja tarbed. Selle vaatepunkti absolutiseerimisel kujutab inimene endast oma sünnipäraste bioloogiliste tungide pidevas meelevallas viibivat olendit. 2. Biheivioristide lähtekohalt ei ole põhiosa käitumisajandeid mitte kaasasündinud, vaid õpistrateegiate kaudu elu käigus omandatud, ning motivatsioonis on keskne õppimise osa. 3. Humanistlik psühholoogia toonitab motivatsioonis füsioologiliste ning sotsiaalsete vajaduste kõrval kõrgemaid, üksnes inimesele omaseid eneseaktualiseerimisega seotud vajadusi. Instinkt W.McDougall eristab järgmisi instinktiivseid reageerimisviise - toiduotsing - sugutung - ebameeldiva vältimine - põgenemine kannatusi ja valu põhjustava eest - uudishimu: püüd uurida tundmatuid kohti ja esemeid - vane...
Liikumist ja miimikat piirasid näiteks tragöödias pikk rüü, kohmakad jalanõud (koturnid) ja mask. Viimane oma avatud suuga rõhutas rääkimise ja sõna osa. Mask avas tegelaskuju olemuse kõige üldisemad jooned, mille juures nüansid erinevad tunded kaasa ei mängi. Polnud võimalik jälgida näoilme muutust ega varjundeid hääles. Mask avab lavakarakteri soo, ea, sotsiaalse ja majandusliku seisundi, kõlbelised omadused ja hingelise seisundi, andes välise iseloomustuse. Mask tehti enamasti lõuendist, kaeti kipsiga ja värviti. Silmade ja suu jaoks olid avaused. Mask kinnitati paruka külge. Mitmed teatrikonventsioonid tingisid selle, et vaatajad ei näinud toimuvat laval vahetult, vaid sündmustest tuli teatada ja jutustada ning tegevuste üle arutada. Veriseid stseene laval ei etendatud. 32. Nimetage vanakreeka kuulsamad tragöödiakirjanikud. Mis on iseloomulik nende autorite loomingule ja millised on nende tuntumad teosed
--- 1 Tiitelleht Autor: Külli Relve, Edith Maasik, Helle Järvalt, Merike Kilk, Evi Piirsalu, Anu Parts, Anne Kivinukk Pealkiri: Bioloogia töövihik 8. klassile, 2. osa Klass: 8. klass Elektroonne materjal: lk 1-43 Kohandatud reljeefsete joonislehtede komplekt: 1 köide Tekstitoimetaja: Elge Leiten Kohandatud materjali väljaandev asutus ja aasta: Tartu Emajõe Kool 2013 --- 2 Originaalteose koondinfo Väljaandja kinnitab: töövihik vastab kehtivale põhikooli riiklikule õppekavale ja haridus- ja teadusministri poolt õppekirjandusele kehtestatud nõuetele. Bioloogia töövihik 8. klassile 2. osa Autorid: Külli Relve Pt 25 ül 2, pt 26, 28, 29-30, pt 34 ül 6, pt 36, 37, 38-39; Helle Järvalt Pt 31, 32-33. Aiki Jõgeva Pt 21 ül 2-5, pt 23 ül 2-4, pt 35 ül 1, 4; Merike Kilk Pt 24, 27. Edith Maasik Pt 20, 22. Evi Piirsalu Pt 25 ül 1, 3-6, pt 34 ül 1-3, 5, 7; Anu Parts Pt 22 ül 4, pt 21 ül 1, pt 23 ül 1, 3; Anne Kivinukk P...
Formaalselt luuletajat ei pagendatud; ärasõit vormistati üleviimisena ühelt teenistuskohalt teisele. Mai keskel sõitis Puskin läbi Kiievist, kus ta kohtas mitmeid Peterburi tuttavaid, sealhulgas kindral N. Rajevski perekonnaga. Oma uude teenistuskohta Jekaterinoslavi jõudis ta 17. mail. Tööd õieti polnudki. Inzov võttis Puskini lahkelt vastu ja saatis juba 21. mail tema kohta Peterburisse sooda iseloomustuse. Dnepris supeldes külmetas Puskin tõsiselt. Läbi Jekaterinoslavi Kaukaasiasse sõitvad Rajevskid võtsid haige endaga kaasa. Inzov andis luuletajale kaasa oma õnnistuse, nädala pärast sai ta terveks. Kaukaasias oli Puskin 2 kuud. Ta suples kuumas väävlihapus vees, rauavees ja külmas hapus vees. Meritsi siirduti Gurzuffi, kus asus Rajevski perekond. Puskin elas seal kolm nädalat. Luuletaja nägi Rajevskis leebet, hoolitsevat sõpra, alati armsat ja lahket peremeest.
Igal riigil on oma territooriumi üle võimutäius nii seadusandluse, täitevkorraldava tegevuse kui ka õigusemõistmise valdkonnas. 5. Riigi mõiste.- Riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval terri- tooriumil suveräänset võimu. Riiki iseloomustavad avalik võim, territoorium ja rahvas. 6. Riigi funktsioonid. - riigi tegevuse põhisuund, mis vastab riigi ees seisvatele ülesannetele ja annab riigile sotsiaalmajandusliku ja poliitilise iseloomustuse.1.Sisefunktsioonid riigivõimu säilitamise ja kindlustamise funktsioon, õiguskorra tagamine, sotsiaalmajanduslik ehk majanduslik-organisatoorne funkts ja kultuurilis-kasvatuslik funkts.2.Välisfunktsioonid riigi kaitsefunkts, vastastikuse koostöö ja abistamise funkts, millest tõstetakse vahel esileülemaailmse rahu ja korra kindlustamise funkts ning maailmamajanduse integreerumise ja globaalprobleemide lahendamiseks teiste riikidega koostöö funkts
alamüksuste valitsuste vahel. Föderatsioonil tervikuna ja igal selle osariigil on oma seadusandlik, täitev-korraldav ja õigust mõistev organ, oma põhiseadus ning harilikult ka kodakondsus 4) Riigi funktsioonid ja ülesanded. Riigi funktsioon on riigi tegevuse põhisuund, mis vastab riigi ees seisvatele ülesannetele ja annab riigile sotsiaalmajandusliku ja poliitilise iseloomustuse. Riigi funktsioonid liigitatakse sise- ja välisfunktsioonideks. Riigi sisefunktsioonideks on riigivõimu säilitamise ja kindlustamise funktsioon, õiguskorra tagamise funktsioon, majanduslik-organisatoorne funktsioon, kultuurilis- kasvatuslik funktsioon. Riigi välisfunktsioonideks on riigi kaitsefunktsioon, vastastikuse töö ja abistamise funktsioon
Riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikus käitumisreeglites. Suveräänsus – jagamatu ja ülimuslik. Jagamatus – riigi sees on riigivõim ainuke võimuorganisatsioonist Ülimuslikkus – väljastpoolt ei saa teha ettekirjutusi Riigi peamisteks tunnusteks on: avalik võim, rahvas, territoorium. 6. Riigi funktsioonid. riigiaparaat Riigi funktsioon on riigi tegevuse põhisuund, mis vastab riigi ees seisvatele ülesannetele ja annab riigile sotsiaalmajandusliku ja poliitilise iseloomustuse. Need suunad on objektiivse iseloomuga – teostamine ei sõltu riigi suvast, nende iseloomu määravad eesmärgid ja ülesanded, mis sõltuvad erinevatest tingimustest nt majanduslikust ja sotsiaalsest arengust, poliitiliste jõudude paigutusest riigivõimu suhtest. Riigifunktsioonid jagunevad kaheks: 1. Riigi sisefunktsioonid – loetakse riigivõimu säilitamise ja kindlustamise funktsiooni, õiguskorra tagamise funktsiooni, sotsiaalmajanduslikku funktsiooni ja kultuurilis-
(näit. Hellemegghe, Szure Kulldmeggi), samuti isiku- ja perenimesid (Andres, Claws, Annik) ning ühe eestikeelse lause. 1535 Wanradt'-Koell'I katekismus alamsaksa- ja eestikeelne luteriusu katekismus, mis keelati ja hävitati, kui on säilinud 11 lehe (algselt oletatavasti 120 lk) fragmendid. Selle usuõpiku teksti järjestus on tõenäoliselt ühte langenud Lutheri katekismusega, olles sisulistes seletustes siiski iseseisvam. Raamatukese säilinud lõpust leiame 14-realise alamsaksakeelse iseloomustuse meie murrete kohta, mis on esimeseks katseks eesti keelest midagi teada. Kaudsetele andmetel on 16. saj koostatud ja trükis avaldatud veel mõned luterlikud katekismused (1554. a Tartu Jaani koguduse õpetaja Franz Witte lõunaeestikeelne katekismus, kus olevat olnud 6 eestikeelset vaimulikku laule, rahva seas populaarne), kui säilinud neid pole. Samuti pole säilinud jesuiitide (Thomas Busaeuse,1585) katekismusi rekatoliseerimise perioodist 16. saj lõpul Lõuna-Eestis.
autoritaarne- rajaneb isikuvõimul, võimu teostatakse sunniviisiliselt, ühe isiku võim, totalitaarne- kodanike kõigi eluküsimuste allutamine riigivõimu kontrollile, kult ja ideoloogia politiseerimine, indiviidi huvid on riigivõimule allutatud.) Riigi funktsioon- riigi tegevuse põhisuund, mis vastab riigi ees seisvatele ülesannetele ja annab riigile sots majandusliku ja pol iseloomustuse. Iseloomu määravad riigi eesmärgid ja ülesanded. Sisefunktsioonid- riigivõimu säilitamine ja kindlustamine, õiguskorra tagamine, sots maj f-oon, kultuurilis-kasvatuslik f-oon. Riigi välisfunktsioonid- kaitsefunktsioon, vastastikune koostöö ja abistamine Riigiaparaat on riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. Iga riigi tähtsaim koostisosa ja riigi kehastus. Riigiorgan on riigiaparaadi funktsionaalne osa. Täidab temale seadusega pandud ülesandeid.
arvesse MK ütlusi tema kriminaalasjas, kuid omistas määrava tähenduse kaalutlusele, et isik, kes ei oska relva õigesti kanda ega pea relva ja laskemoona kandmise nõuete järgimist oluliseks või ei märkagi, et ta nõudeid rikub, võib oma tegevusega ohustada teiste isikute elu ja tervist ning avalikku korda. MK on nördinud, et relvalubade kehtetuks tunnistamisel ei küsitud temalt juhtunu kohta mingeid selgitusi ega pöördutud ka jahiseltsi või kannatanu poole MK kohta iseloomustuse saamiseks. Ta leiab, et tegelikult isegi õnnelikult lõppenud õnnetuse tõttu on relvaload kehtetuks tunnistatud ebaõigesti ning PPA otsus nr 4.2-X põhjendamata. Palun hinnake PPA otsuse õiguspärasust, määrates esmalt haldustegevuse liigi. Asjakohased relvaseaduse normid § 36. Füüsilisele isikule soetamisloa ja relvaloa andmist välistavad asjaolud (1) Soetamisluba ega relvaluba ei anta füüsilisele isikule, kes:[---] 6) on kriminaalkorras karistatud § 43
erisuguse registertonnaaziga konversioonisüsteemi, mis annab neile kaks erinevat mõõdukirja. N.n. teise seisundi korral loetakse peatekils mitte laeva ülatekk vaid vahetekk ja lähtudes sellest määratakse laeva GT ja NT. Vastav vabapardamärk, mida sel juhul nimetatakse tonnaazimärgiks kantakse laeva pardale Plimsolli kettast ahtri poole Peamõõtmed mitte ainult ei näita laeva suurust vaid ka iseloomustavad teda. Suhted L/B, B/d, H/d, L/H, B/H annavad laevakere esmase iseloomustuse ja avaldavad mõju laeva mereomadustele. mida suurem L/B - sihvakam laev, seda parem kiirus, B/H suurenemine parandab püstuvust, mõjutab käikuvust ja pööratavust, H/d suurenemine annab suurema ujuvusvaru, parema uppumatuse Laeva iseloomustab ka tema mahuline veeväljasurve V, mida mõõdetakse m3- des ja ta kujutab endast laeva veealuse osa ruumala. Kaaluline veeväljasurve väljendab laeva massi tonnides. Täidlustegurid.
erisuguse registertonnaaziga konversioonisüsteemi, mis annab neile kaks erinevat mõõdukirja. N.n. teise seisundi korral loetakse peatekils mitte laeva ülatekk vaid vahetekk ja lähtudes sellest määratakse laeva GT ja NT. Vastav vabapardamärk, mida sel juhul nimetatakse tonnaazimärgiks kantakse laeva pardale Plimsolli kettast ahtri poole Peamõõtmed mitte ainult ei näita laeva suurust vaid ka iseloomustavad teda. Suhted L/B, B/d, H/d, L/H, B/H annavad laevakere esmase iseloomustuse ja avaldavad mõju laeva mereomadustele. · mida suurem L/B - sihvakam laev, seda parem kiirus, · B/H suurenemine parandab püstuvust, mõjutab käikuvust ja pööratavust, · H/d suurenemine annab suurema ujuvusvaru, parema uppumatuse Laeva iseloomustab ka tema mahuline veeväljasurve V, mida mõõdetakse m3-des ja ta kujutab endast laeva veealuse osa ruumala. Kaaluline veeväljasurve väljendab laeva massi tonnides. Täidlustegurid.
erisuguse registertonnaaziga konversioonisüsteemi, mis annab neile kaks erinevat mõõdukirja. N.n. teise seisundi korral loetakse peatekils mitte laeva ülatekk vaid vahetekk ja lähtudes sellest määratakse laeva GT ja NT. Vastav vabapardamärk, mida sel juhul nimetatakse tonnaazimärgiks kantakse laeva pardale Plimsolli kettast ahtri poole Peamõõtmed mitte ainult ei näita laeva suurust vaid ka iseloomustavad teda. Suhted L/B, B/d, H/d, L/H, B/H annavad laevakere esmase iseloomustuse ja avaldavad mõju laeva mereomadustele. mida suurem L/B - sihvakam laev, seda parem kiirus, B/H suurenemine parandab püstuvust, mõjutab käikuvust ja pööratavust, H/d suurenemine annab suurema ujuvusvaru, parema uppumatuse Laeva iseloomustab ka tema mahuline veeväljasurve V, mida mõõdetakse m3- des ja ta kujutab endast laeva veealuse osa ruumala. Kaaluline veeväljasurve väljendab laeva massi tonnides. Täidlustegurid.
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates (nt Tacitus, Germaanlaste päritolust ja paiknemisest; Liivimaa kroonika jt) Meie ajaarvamise esimese sajandi lõpul on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aesti või aestui. Ilmselt pidas Tacitus silmas siiski muinaspreislaste hõime. Kroonikad edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laula, pappi). Kroonika on ladinakeelne, trükis ilmunud 1740ndatel aastatel. Läti Henrik oskas kohalikke keeli, rahvust ei teata, fanaatiline katoliikla...
kohus Max Weberi arvates kapitalistliku vaimu kandja · naudib oma rikkust vaid "kutsealase rahulduse" mõttes; äri muutub eesmärgiks omaette · armastab rikkusest tulenevat võimu ja lugupeetust ning suursugust elu; äri on vaid vahend hea elu tarvis Inimene, kes on huvitatud pigem (võimalikult väikese pingutusega) teatud summa teenimisest kui võimalikult palju teenimisest, on Max Weberi iseloomustuse kohaselt · laiskuse kehastus · traditsionalismi esindaja · kapitalistliku vaimu kehastus Mida oleks arvanud Benjamin Franklin inimese kohta, kes võiks teenida päevas 20 , kuid veedab terve päeva hoopis pubis, kulutades seal 5? · too inimene ei kulutanud täna midagi · too inimene kulutas täna 25. Tõesti, ka teenimata raha läheb Franklini arvates kulude alla · too inimene kulutas täna 5
õigusloomes väga harva, vaid siis, kui seadusandja ei oska kõiki tekkida võivad tingimusi ette näha, kuid peab vajalikuks jätta õiguse rakendajale laiad diskretsionaarsed õigused tingimuste hindamiseks ja vastavaks reageerimiseks. 2.4 Määratlemata hüpotees Õigusakti tekstis sõnastatakse normi kasutamine eriskummaliselt, kas ,,vajaduse korral,, või ,,isiku äranägemisel,,. Õigusnormi rakendamist määrava iseloomustuse järgi määratakse: 1. lihtne hüpotees 2. liithüpotees 3. alternatiivne hüpotees Lihtne hüpotees esitab normi rakendamise tingimusena üheainsa faktilise asjaolu Liithüpotees nõuab normi kohaldamiseks enam kui üheaegset esineva tingimuse olemasolu. Alternatiivne hüpotees seab normi kohaldamise eelduseks ühe tingimuse olemasolu kahe või enama hulgast, mis on õigusaktis esitatud. Õigusnormi dispositsioon on normi element, mis näitab, kuidas peab õigussubjekt käituma
Alje Nohrin Äriplaani koostamine E-kursus Tallinn 2013 SISUKORD Õpijuhis.................................................................................................................................................... 3 1. ÄRIPLAAN............................................................................................................................................. 4 1.1 Äriplaani koostamise vajadus .................................................................................................. 4 1.2 Äriidee leidmine ...................................................................................................................... 4 1.3 Äriplaani struktuur .................................................................................................................. 5 1.4 Kirjutamisstiil ........................................................................
Need tunnused on iseloomulikud kogu koomilise ooperi zanrile 18. sajandil. Intermezzod muutusid väga populaarseks, näteks Pergolesi ,,Teenija- käskijanna" (1733). 18. sajandi esimesel poolel samaaegselt intermezzo zanriga tekkis ka hoopis ulatuslikum 3-vaatuseline koomiline ooper (commedia in musica), mida peamiselt viljeldi Napolis. Koomilise ooperi (nii intermezzo kui ka 3-vaatuseline Napoli koomiline ooper) muusika andis igale tegelaskujule kiiresti tabava iseloomustuse, s.t. muusika väljendas tegelaste karaktereid. See omakorda mõjutas muusikalist väljendust ja aitas kaasa klassitsistliku stiili kujunemisele. Meloodiate ehitus oli koomilises ooperis lihtsam, laulvam ja korrapärasem kui opera serias. Ka see mõjutas klassitsistlikku muusikastiili kujunemist. Tähtsad muutused itaalia koomilises ooperis toimusid 18. sajandi keskel. Siis kujunes välja uus koomilise ooperi tüüp opera buffa (lõbus ooper) ehk dramma giocoso (mänglev, lõbus draama)
teostatakse enamuse tahtest sõltumatult, kasutades selleks laialdaselt riigi sunniorganeid. Totalitaarne poliitiline reziim on antidemokraatliku poliitilise reziimi äärmuslik vorm ning seda valitsemisviisi iseloomustab kodanike kõigi eluavalduste allutamine riigivõimu kontrollile, repressiivorganite süsteem jne. 4 Riigi funktsioon on riigi tegevuse põhisuund, mis vastab riigi ees seisvatele ülesannetele ja annab riigile sotsiaalmajandusliku ja poliitilise iseloomustuse. Riigi sisefunktsioonideks loetakse riigivõimu säilitamise ja kindlustamise funktsiooni, õiguskorra tagamise funktsiooni, sotsiaalmajanduslikku ehk majanduslik-organisatoorset funktsiooni ja kultuurilis-kasvatuslikku funktsiooni. Riigi välisfunktsioonidest on kõige olulisemaks kõikidele riikidele läbi aegade omane riigi kaitsefunktsioon, vastastikuse koostöö ja abistamise funktsioon (ülemaailmse rahu ja korra kindlustamise funktsioon ja
[1] Kiirgusenergia hulk, mille aluspind saab, alusel annavad kõik Balti merd Jääajajärgne soojenemine saavutas Õhumasside omadused sõltuvad peamiselt erineb olenevalt asukohast maakeral ümbritsevad riigid jää iseloomustuse ja haripunkti umbes 6000 aastat tagasi ja tekkepiirkonnast. Madalatel laiuskraadidel Aluspinna iseloom: vee ja maismaa jaotus,
mis on siis arstlik psühhoanalüüsis, inimlik humanismis ja asjalik kognitiiv- käitumisteraapias. Humanistliku põhikoega eklektiline nõustamisteoreetik Gerald Corey (1991) aga on koostanud üheksa üksikasjalikku tabelit iga tema meelest olulise teraapia- ja nõustamise suuna kohta, milles ta esitab nende alusfilosoofiad, võtmemõisted, teraapia eesmärgid, olulisemad tehnikad, terapeutilise suhte iseloomustuse, rakendamise soovitused, tulemused, tähtsuse ning tähtsamad tegijad. Meil Eestis seni vahest tuttavaim inimese kui iseloomujoonte (psüühiliste omaduste või faktorite) kogumi teooria on kogunud hulgaliselt andmeid, millised jooned millistega tavaliselt koos esinevad ning loonud rohkesti teste nende mõõtmiseks. Isiksuse põhjuslikku seletust ta aga ei paku, seega jääb arusaamatuks ka, miks inimesel mõnikord häireid on.
Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Vladimir Vlassov RS 100 OPERATIIVKAARDI KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED Lõputöö Juhendaja: Leonid Pahhutši, MA Kaasjuhendaja: Tarmo Anton Tallinn 2014 ANNOTATSIOON Kolledž: Päästekolledž Kuu ja aasta: Mai 2014 Töö pealkiri: Operatiivkaartide koostamise põhimõtted Töö pealkiri inglise keeles: Principle of making operational cards Tööautor: Vladimir Vlassov Olen nõus oma lõputöö kättesaadavaks tegemisega elektroonilises keskkonnas. Allkiri: Lühikokkuvõte: Antud lõputöö on kirjutatud teemal „Operatiivkaartide koostamise põhimõtted...
Teost tutvustava ettekande koostamine ja esitamine. Omalooming Omalooming kirjutab tervikliku sisu ja ladusa Õpilased kirjutavad lühemaid ja pikemaid arutlev tekst sõnastusega kirjeldava (tegelase omaloomingulisi töid: regilaulu, kujundirikka iseloomustus või miljöö kirjeldus) luuletuse või miniatuuri, tegelase või jutustava (muinasjutu või iseloomustuse või CV, tegelaste juhtlaused, muistendi) teksti; teise ajastusse paigutatud tegevustikuga loo, kirjutab kirjandusteose põhjal miljöö kirjelduse, arutlus-elementidega kirjandi, kirjandusteose probleemidest lähtuva arutluse, väljendades oma seisukohti alustekstile sisulise vastandteksti, alusteksti näidete ja oma arvamuse teatrietenduse, filmi või kirjandusteose abil ning jälgides teksti sisu arvustuse vms.
Need tunnused on iseloomulikud kogu koomilise ooperi zanrile 18. sajandil. Intermezzod muutusid väga populaarseks, näteks Pergolesi ,,Teenija- käskijanna" (1733). 18. sajandi esimesel poolel samaaegselt intermezzo zanriga tekkis ka hoopis ulatuslikum 3-vaatuseline koomiline ooper (commedia in musica), mida peamiselt viljeldi Napolis. Koomilise ooperi (nii intermezzo kui ka 3-vaatuseline Napoli koomiline ooper) muusika andis igale tegelaskujule kiiresti tabava iseloomustuse, s.t. muusika väljendas tegelaste karaktereid. See omakorda mõjutas muusikalist väljendust ja aitas kaasa klassitsistliku stiili kujunemisele. Meloodiate ehitus oli koomilises ooperis lihtsam, laulvam ja korrapärasem kui opera serias. Ka see mõjutas klassitsistlikku muusikastiili kujunemist. Tähtsad muutused itaalia koomilises ooperis toimusid 18. sajandi keskel. Siis kujunes välja uus koomilise ooperi tüüp opera buffa (lõbus ooper) ehk dramma giocoso (mänglev, lõbus draama)
Majanduses üleminek kapitalismi majanduse. Tööstuses võetakse kasutusele aurulaevad. Poliitika: kodanikuühiskond, rahuvs liikumised. 2) Eesti uusaja ajaloo allikad: Dokumentide kvantitantiivne kasv. Valitsusasutuste kantseleid hakkavad dokumenteerima rohkem. Ilmuvad uued allika liigid, mida varem pole olnud kasutatud. Kirjalike allikaid on liiga palju, otsitakse ainult kõige relevantsemad allikad, mis annavad täieliku iseloomustuse sündmustest. Rahvastikuajalugu: Hingeloendid (hingerevisjonid) - Dokumendid, mis koostati hingeloenduse käigus. Hingeloendus on rahvastiku arvestus maksukogumise eesmärgil. 1783 - Poliitiline pööre, algas asehaldus periood, mis tõi kaasa uuendusi: kehtestati uus maks ehk pearaha maks. Et saada koguda maksu oli vaja teha rahvastiku arvestust. Hingeloendusi viidi läbi 1782-1858. Hingeloendisse registreeriti kõik maksualused
seega selle võimu tegevuse objektiks, teiselt poolt on rahvas üha enam muutunud riigivõimu teostajaks, riigivõimu subjektiks. Riigi mõiste Riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Riigi funktsioonid Riigi funktsioon on riigi tegevuse põhisuund, mis vastab riigi ees seivatele ülesannetele ja annab riigile sotsiaalmajandusliku ja poliitilise iseloomustuse. Riigi funktsioone teostatakse mitmesugustes õiguslikes ja organisatsioonilistes vormides. Sisefunktsioonid: 1) Riigivõimu säilitamine ja kindlustamine 1 2) Õiguskorra tagamine 3) Sotsiaalmajanduslik ehk majanduslik-organisatoorne funktsioon Välisfunktsioonid 1) Kaitsefunktsioon 2) Vastastikuse koostöö ja abistamise funktsioon 3) Ülemaailmse rahu ja korra kindlustamise funktsioon
võib põhineda jutustamisel, kirjeldamisel või arutlemisel. Kõne lõpetuses tehakse tavaliselt kokkuvõte ning antakse nähtusele/probleemile hinnang, tänatakse kuulajaid. Hea kõnemehe tunneb ära vahetust ja sundimatust läbikäimisest publikuga ning oskusest valitseda oma häält, mõtteid ja kuulajaid. kõnekujund vt troop. kõnekäänd rahvapärane väljend, mis annab lühidalt, piltlikult, poeetilises vormis mingi olukorra, nähtuse, eseme või omaduse iseloomustuse. Kõnekäändu on võimalik mõista vaid lauses. Olenevalt lausest võib kõnekäänu tähendus muutuda. Kõnekäändusid kasutatakse kõne piltlikustamiseks ja ilmestamiseks. Näiteks: Tõnu ei seisa pudeliski paigal. Talle oli see nagu hane selga vesi. L lakonism napisõnaline kokkusurutud väljenduslaad. Näiteks: Esimesed pikad püksid. Kooliplikad. Spordihaigus. Esimesed tantsusammud, läilus paberossimaigust. (Ralf Parve.)
Haldusõigusnormilgi on tavaliselt: 1. Hüpotees faktiliste asjaolude määrang, mille ilmnemisel tuleb normiadressaatidel õigusnormi alusel teataval viisil käituda. Siin ettenähtud sündmused või teod on juriidilised faktid, mis tekitavad, muudavad või lõpetavad haldusõigussuhteid. Hüpotees võib olla: a. Absoluutselt määratletud seal tuuakse täpselt ära juriidilised faktid. b. Suhteliselt määratletud annab juriidiliste faktide üldise iseloomustuse. Teatud juhtudel võib näida, et hüpotees puudub (1) normides, mis reguleerivad avalikku haldust teostavate institutsioonide organisatsiooni ja pädevust. Siin kujutab haldustegevus endast faktilist asjaolu, mille olemasolu nõuab nendest normidest kinnipidamist. (2) Hüpotees võib tunduda mitteeksisteerivana ka normide puhul, mis näevad ette haldussanktsiooni rakendamise. Asjaolud, mille puhul tuleb norm
Vasturääkivusi üksikosade vahel esineb ka Goethe "Faustis". Seejuures möönis ta, et H võis kasutada vanade rahvalaulude ainestikku, kuid töötas selle vastavalt oma plaanile ümber. Kompromiss unitaarlaste ja analüütikute vahel tuumteooria (Kerntheorie): olid olemas mingid ürgeeposed, tuumtekstid, mille ümber hiljem koondusid lisandused. H eeposte tekkeprobleem on senini lahendamata; tõestatuks võib pidada, et 1) H eeposed on kunstiliselt tervikud nii süzee kui tegelaste iseloomustuse poolest; 2) Iliase ja Odüsseia ainestikus esineb kihistusi eri ajajärkudest alates Mükeenest kuni VIII- VII saj.-ni e. Kr., mis tõendab suulise eepilise traditsiooni pidevust; 3) kõrvuti kunstikavatsusliku süsteemi olemasoluga võib täheldada vasturääkivusi, ebaühtlust, lõpuleviimata motiive jms.; 4) väike laul oli suure eepose eelkäijaks, kuid Kleineliedertheorie, mis seisneb idees, nagu oleks eeposed kujunenud laulude mehhaanilise liitmise teel, on ekslik.
demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist ühiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega. Poliitilise reziimi põhitüübid on demokraatlik, autoritaarne ning totalitaarne reziim. ( lisa lk 24) 5. Mis on riigi funktsioonid? Riigi funktsioon on riigi tegevuse põhisuund, mis vastab riigi ees seisvatele ülesannetele ja annab riigile sotsiaalmajandusliu ja poliitilise iseloomustuse. Riigi funktsioonid liigitatakse sise- ja välisfunktsioonideks. 1. Sisefunktsioonideks loetakse riigivõimu säilitamise ja kindlustamise funktsiooni, õiguskorra tagamise f. , sotsiaalmajanduslikku f. , kultuurilis- kasvatuslikku f. 2. Välisfunktsioonidest on kõige olulisemad kaitsefunktsioon, vastastikkuse koostöö ja abistamise funktsioon. 6. Mis on riigiaparaat ja riigiorgan
ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? · Avalik võim · Territoorium, millel see avalik võim kehtib · Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Riigil on 3 põhitunnust: 1)territoorium Territooriumi moodustavad maa-ala, maapõu, õhuruum ja kui tegu on mereriigiga, siis ka territoriaalvesi. Riigi alla kuuluvad tinglikult ka selle riigi lipu all liikuvad alused ning teistes riikides asuvad saatkondade territooriumid. Riigi territooriumi määrab riigipiir, mis määrab ühtlasi ka riigi suveräänsuse ulatuse. Riigipiiri rikkumine on alati karistatav. 2)rahvas/elanikkond Rahvas moodustub kõigist antud riigi alal elavatest ja selle seadustele alluvatest isikutest. O...
Poliitiline režiim kujutab endast poliitilise võimu teostamise meetodite kogumit, mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist ühiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega. Põhitüüpideks on demokraatlik; autoritaarne; totalitaarne. Mis on riigi funktsioonid? Riigi funktsioon on riigi tegevuse põhisuund, mis vastab riigi ees seisvatele ülesannetele ja annab riigile sotsiaalmajandusliku ja poliitilise iseloomustuse. Riigi funktsioone teostatakse mitmesugustes õiguslikes ja organisatsioonilistes vormides. Riigi funktsioonid liigitatakse: Sisefunktsioon – riigivõimu säilitamine ja kindlustamine, õiguskorra tagamine, majanduslik – organisatoorne ka kultuurilis – kasvatuslik. Välisfunktsioon – kaitse, vastastikune koostöö ja abistamine. Mis on riigiaparaat ja riigiorgan? Kuidas riigiorganeid liigitatakse?
Mõnigi kord oli tegemist varjatud tööpuudusega. Löögi alla langes ümberasujate majanduslik toimetulek - elades keskasula mitmekordses kivimajas ning lahtirebituna kodustest maadest, oli raske ja kohati võimatu tegelda seniste elatusaladega. Kohanemine võttis aega aastakümneid. Raskeks kaotuseks oli külakogukondade lagunemine. Lahendamata sotsiaalprobleemid tõid kaasa alkoholismi. Kuritegevusel, mille ohvriks sageli langesid just saamid, oli kohalike elanike iseloomustuse järgi genotsiidi jooni. Traditsioonilise elulaadi murenemise üheks tagajärjeks oli laste võõrdumine vanematest ja nende traditsioonilisest elulaadist ning kultuurist. Riigi erilise abina tõsteti nõukogude propagandas esile asjaolu, et nn põhja väikerahvaste (Koola poolsaarel loeti nendeks nii saame, komisid kui neenetseid) lapsed olid täielikul riiklikul ülalpidamisel, saades tasuta koolivormi ja koolitoidu ning võimaluse õppida internaatkoolides
Indiviidi huvid allutatakse täielikult riigivõimule, nt fasism Itaalias 1922-1943, NSV Liit 1917-1990. 1.5. RIIGI FUNKTSIOONID. RIIGIAPARAAT Riigi tegelik iseloom, mis võib mõnikord poliitilistes ja õigusaktides deklareeritust erineda, ilmneb tema funktsioonide ja praktilise teostamise analüüsi tulemusel. Riigi funktisoon on riigi tegevuse põhisuund, mis vastab riigi ees seisvatele ülesannetele ja annab riigile sotsiaalmajandusliku ja poliitilise iseloomustuse. Need tegevuse põhisuunad ei sõltu riigi suvast, nende iseloomu määravad riigi eesmärgid ja ülesanded. Riigi funktsioonid liigitatakse sise- ja välisfunktsioonideks, sõltuvalt nende teostamisest kas riigi siseelu korraldamisel või rahvusvahelises suhtlemises. Riigi sisefunktsioonideks on riigivõimu säilitamise ja kindlustamise funktsioon, õiguskorra tagamise funktsioon, sotsiaalmajanduslik ehk majanduslik-organisatoorne funktsioon ja kultuurilis-kasvatuslik funktsioon
on saanud 15-aastaseks, õigus saada pass. Siin on juriidiliseks faktiks isiku 15-aastaseks saamine (teatud ikka jõudmine) kui sündmus, mis annab õiguse saada vastavast ametiasutusest pass. Haldusõigusnormi hüpotees võib olla absoluutselt määratletud, s.t. et seal tuuakse täpselt ära faktid, mille olemasolu annab aluse juhinduda antud normi poolt kehtestatud reeglist. Kuid hüpotees võib olla ka suhteliselt määratletud, s.t. ta annab sündmuste ja asjaolude üldise iseloomustuse, mille olemasolul peab või võib käituda vastaval viisil. Teatud juhtudel võib näida, et haldusõigusnormil hüpotees puudub. Siia kuuluvad eelkõige normid, mis reguleerivad avalikku haldust teostavate institutsioonide organisatsiooni ja pädevust. Nimetatud normid realiseeruvad vahetult haldustegevuses, 22 mis on tingimuseks ka nendest juhindumisel. Teisiti öeldes kujutab haldustegevus endast faktilist asjaolu, mille olemasolu nõuab nendest normidest kinnipidamist. Sama võib
on saanud 15-aastaseks, õigus saada pass. Siin on juriidiliseks faktiks isiku 15-aastaseks saamine (teatud ikka jõudmine) kui sündmus, mis annab õiguse saada vastavast ametiasutusest pass. Haldusõigusnormi hüpotees võib olla absoluutselt määratletud, s.t. et seal tuuakse täpselt ära faktid, mille olemasolu annab aluse juhinduda antud normi poolt kehtestatud reeglist. Kuid hüpotees võib olla ka suhteliselt määratletud, s.t. ta annab sündmuste ja asjaolude üldise iseloomustuse, mille olemasolul peab või võib käituda vastaval viisil. Teatud juhtudel võib näida, et haldusõigusnormil hüpotees puudub. Siia kuuluvad eelkõige normid, mis reguleerivad avalikku haldust teostavate institutsioonide organisatsiooni ja pädevust. Nimetatud normid realiseeruvad vahetult haldustegevuses, 22 mis on tingimuseks ka nendest juhindumisel. Teisiti öeldes kujutab haldustegevus endast faktilist asjaolu, mille olemasolu nõuab nendest normidest kinnipidamist. Sama võib
iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist ühiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega. Poliitilise reziimi põhitüübid on demokraatlik, autoritaarne ning totalitaarne reziim. ( lisa lk 23) 5. Mis on riigi funktsioonid? Riigi funktsioon on riigi tegevuse põhisuund, mis vastab riigi ees seisvatele ülesannetele ja annab riigile sotsiaalmajandusliu ja poliitilise iseloomustuse. Riigi funktsioonid liigitatakse sise- ja välisfunktsioonideks. 1. Sisefunktsioonideks loetakse riigivõimu säilitamise ja kindlustamise funktsiooni, õiguskorra tagamise f. , sotsiaalmajanduslikku f. , kultuuriliskasvatuslikku f. 2. Välisfunktsioonidest on kõige olulisemad kaitsefunktsioon, vastastikkuse koostöö ja abistamise funktsioon. 6. Mis on riigiaparaat ja riigiorgan? Kuidas riigiorganeid liigitatakse?
Kui inimene ei taju punast ja sellepärast ei tea, mida tähendab termin ,,punane", siis pole seda võimalik teiste terminite abil määratleda. Kui termineid ei saa klassikaliselt defineerida, siis kasutatakse termini määratlemiseks teisi võtteid, nt ostensiivne määratlus, kirjeldamine, iseloomustamine, võrdlemine, eristamine, üldistamine jne. Kirjeldamine (deskribeerimine) on termini sisu keeleline avamine vabas vormis. Levinumad võtted on iseloomustus ja võrdlus. Iseloomustuse puhul kirjeldatakse termini sisu sellele omase iseärasuse rõhutamisega. Nt juristi kohta: jurist on täpne, kohusetundlik, emotsioonidest sõltumatu jne. Võrdlus on termini sisu kirjeldamine, mille korral kõrvutatakse ühiste tunnuste alusel objekte, millele rakendub määratletav (ja vähem tuntud) termin, ja objekte, millele rakendub võrreldav (ja paremini tuntud) termin, nt hunt on peaaegu sama mis koer, ent hunt on tigedam. Kirjeldamise teel pole võimalik terminit selgesti ja üheselt
Kui inimene ei taju punast ja sellepärast ei tea, mida tähendab termin ,,punane", siis pole seda võimalik teiste terminite abil määratleda. Kui termineid ei saa klassikaliselt defineerida, siis kasutatakse termini määratlemiseks teisi võtteid, nt ostensiivne määratlus, kirjeldamine, iseloomustamine, võrdlemine, eristamine, üldistamine jne. Kirjeldamine (deskribeerimine) on termini sisu keeleline avamine vabas vormis. Levinumad võtted on iseloomustus ja võrdlus. Iseloomustuse puhul kirjeldatakse termini sisu sellele omase iseärasuse rõhutamisega. Nt juristi kohta: jurist on täpne, kohusetundlik, emotsioonidest sõltumatu jne. Võrdlus on termini sisu kirjeldamine, mille korral kõrvutatakse ühiste tunnuste alusel objekte, millele rakendub määratletav (ja vähem tuntud) termin, ja objekte, millele rakendub võrreldav (ja paremini tuntud) termin, nt hunt on peaaegu sama mis koer, ent hunt on tigedam. Kirjeldamise teel pole võimalik terminit selgesti ja üheselt
Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
