Õpetaja ülesanne ongi leida see tase, mis sobib tema õpilastele või koguni individuaalsele õppurile. Jõukohast taset valides on lähtekohaks uurimisprobleem ja uurimismeetod. Probleem peab olema laste jaoks huvitav ja lahendatav, meetod aga algtasemel, kuid sobiv. Tähelepanu tasub pöörata sellelegi, et erinevad uurimismeetodid eeldavad erinevaid isiksuseomadusi või vähemalt sobivad ühele karakterile paremini kui teisele. Küsitluse tegemine eeldab ühtesid isiksuseomadusi, intervjuu aga teisi. Näiteks ei pea usutleja ise üldse olema jutukas, vaid hoopis viisakas, empaatiavõimeline ja hea kuulaja. Teine tüüp õpilasi kardab suhtlemist võõrastega ning armastab rohkem omaette vaikselt nokitseda; neile tuleks leida teistsugused meetodid, nagu vaatlus või andmeanalüüs. On väga tähtis, et õpilasele sobiks see meetod, mida ta peab kasutama. Uurimistööde korraldamine annab suurepärase võimaluse arvestada rohkem õpilase individuaalsust ja arendada loovust.
Uuringu Eesmärk : uurida töötajate rahulolu ettevõttes Info määramine : Iga aasta tuleb ettevõttesse 79 uut töötajaid, keda on vaja uuesti välja koolitada 3. Teabeallikate määramine: Teisesed allikad nt. Kaebused, statistika teistest analoogsetest ettevõttetest. Esmaste andmete kogumine: 4. Anonüümne küsimustik paberkandjal, koosolek(näost näkku), Meili teel, ühekaupa suuline vestlus(arenguvestlus). Kes on lahkunud – helistada. Kes kirjutas avalduse – teha intervjuu 5. Küsime neid kes on tööl ja neid kes on lahkunud või lahkumisavalduse kirjutanud Mis olid motivatsiooni ajendid tööle kandideerimiseks? Kas ettevõtte poolne lubadus on täidetud? Kas Ettevõte töötajate õigused ja kohustused on tasakaalus? Kui ei siis, miks ? Kuivõrd on töökohustused vastavuses töölepingus esitatud kohustustega? Hinnake meeskonnatöö taset 5 balli süsteemis Mis motiveerib tööd tegema? Nimetage 3 põhjust, mis demotiveeris tööd tegemast. - lahkunutel
Antud juhtum sai avalikuks tänu ajakirjanikule. TV-test: Kas te julgeksite oma otsust avaldada enda nimel kõigile? Ravimifirma käitumine ning ürituse teise osa ülesehitus oli täiesti läbi kukkunud, sest kui oleks varasemalt analüüsitud ja mõeldud tagajärgedele, siis poleks ravimifirma selliseid meetoode kasutanud. Lisaks, kui Äripäev tegi ürituse lõpus intervjuu MSD töötajatega, siis olid töötajad ilmselgelt närvis ja saatsid ajakirjaniku ,,kuu peale". Osalejad kippusid rääkima ebamäärast juttu, mis näitab et neil oli ebamugav. Selline käitumine on üldsuse poolt taunitav ning mitte aktsepteeritav, seega lähtudes antud printsiibist, ei ole selline käitumine soovituslik, kuna see kaotab inimeste poolehoiu. Lõhna-test: Kas lahend ,,lõhnab" hästi, st
*sõnum peab kuulajat toetama. 48. Mis on kultuur? Kas kultuur on õpitud või kaasasündinud? Eluviis, mida edendab ja jagab grupp inimesi ja mida antakse edasi põlvest põlve. Kultuur on õpitud. 49. Mille poolest erinevad kultuurid üksteisest? Rassilised, etnilised, sotsiaalsed jne erinevused. 50. Mis on etnotsentrism? Etnotsentrism on uskumus, et meie endi kultuur on ainus hea ja õige. 51. Mis on intervjuu? Eesmärgiga kommunikatsioon küsimuste ja vastuste vormis. Eesmärgiks saada või anda informatsiooni, veenda, probleeme lahendada, nõu anda, tööd otsida, meelelahutust saada jne. 52. Mida pead teadma ja tegema kui oled intervjueeritav? Olema sõbralik, vastama küsimustele, olema teemas, valmistuma igasugusteks küsimusteks jne. 53. Mida pead teadma ja tegema kui oled intervjueerija? Valmistuma enne intervjuud
1. Millised on organisatsioonikäitumise uurimismeetodid? Vaatlus ja osalusvaatlus Juhtumite kirjeldus ja analüüs Küsitlus Eksperiment ja laboratoorne eksperiment Intervjuu Hindamiskeskus ja eksperthinnangud 2. Mida väidab isiksusjoonte teooria? Isiksusjoonte teooria väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. Edukatel liidritel on teatud omadused. Need omadused teevad inimesest hea liidri igas olukorras. 3. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe. Hippokratese ajast neli temperamenditüüpi (kehamahla teooria) Flegmaatik stabiilne introvert
Otsustamine ja Koosolekute läbiviimine arvestamine probleemide lahendamine Rühmadünaamika Eetilised väärtused Personali juhtimine tundmine Loovuse arendamine Alluvate motiveerimine Efektiivne meeskonnatöö Initsiatiivikus tasu ja osalemise kaudu Usaldussuhete loomine Intervjuu läbiviimine Muudatuste juhtimine ja Teiste mõjutamine Firma poliitika vastuseisu ületamine Eestvedamine ja mõistmine Tootmise juhtimine ja innustamine Mentorilt õppimine kontroll Konfliktide lahendamine Olla liidrina alluvate Toodete ja teenuse Läbirääkimiste pidamine teenistuses
või subjektiivse hindamise kaudu. Diagnostilised ja laboratoorsed andmed võetakse kõigepealt proovi isenditel või loomarühmadelt. Ja siis saavad juba uuringute tulemused. Diagnostilised meetodid võivad olla lihtsed ja kohapeal teostatavad või vajada laboritingimusi. 15.Farmitasandi (grupi) andmed - mis need on ja kogumise meetodid Keskkonda iseloomustavad (farmitasandi) andmed Näiteks farmi (tootmisüksuse) lähem uurimine ja intervjuu farmeriga annavad väärtuslikku informatsiooni farmitasandil mõjuvate tegurite kohta. Intervjueerija vaatlustele põhinedes saab registreerida lisainformatsiooni. Kõik ühe farmi kohta käivad andmed kehtivad selle farmi kõikide loomade suhtes. Saadakse küsimustikke kasutades. 16.Muutujad ja Vaatlused elektroonilises andmestikus; vaatluste registreerimise printsiibid. Kasutage lihtsaid muutujate nimetusi, mis poleks pikemad kui 8 märki. Sümboleid (! ?
ORGANISATSIOONIKÄITUMINE (KT I) 1. Millised on organisatsioonikäitumise uurimismeetodid? • Vaatlus ja osalusvaatlus • Juhtumite kirjeldus ja analüüs • Küsitlus • Eksperiment ja laboratoorne eksperiment • Intervjuu • Hindamiskeskus ja eksperthinnangud 2. Mida väidab isiksusjoonte teooria? Isiksusjoonte teooria väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. Edukatel liidritel on teatud omadused. Need omadused teevad inimesest hea liidri igas olukorras. 3. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe. Hippokratese ajast – neli temperamenditüüpi (kehamahla teooria) • Flegmaatik – stabiilne introvert
Eripedagoogide kutse-eetika 1.Praktilise eetika kujunemine ja areng. Mõisted/teooriad: Eetika kui distsipliin, mis tegeleb väärtusi puudutavate küsimustega. Eetika keskne küsimus on, kuidas peaks elama. Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks. Teoreetiline eetika võib olla kas normatiiveetika või metaeetika. Praktiline eetika on mingi eluvaldkonna eetika või mingi professiooni kutse-eetika. Normatiiveetika tegeleb eetiliste hoiakute teoreetilise seletamise ning põhjendamisega ja püüab läbi selle neidsamu hoiakuid kujundada. Selle teoreetilisi sedastusi viiakse ellu rakenduslikus eetikas, mis püüab lähtuvalt üldteoreetilistest alustest sõnastada konkreetseid norme käitumise jaoks. Tuntumad eetikateooriad on teleoloogiline eetika, deontoloogiline eetika ja voorustepõhine eetika. Teleoloogilises (tagajärjepõhises) eetikas on moraalsuse lõppkriteeriumiks mingi tegudest tulenev mittemoraalne väärtus (nt õnn või heaolu)...
--- 1 Tiitelleht Autor: Külli Relve, Edith Maasik, Helle Järvalt, Merike Kilk, Evi Piirsalu, Anu Parts, Anne Kivinukk Pealkiri: Bioloogia töövihik 8. klassile, 2. osa Klass: 8. klass Elektroonne materjal: lk 1-43 Kohandatud reljeefsete joonislehtede komplekt: 1 köide Tekstitoimetaja: Elge Leiten Kohandatud materjali väljaandev asutus ja aasta: Tartu Emajõe Kool 2013 --- 2 Originaalteose koondinfo Väljaandja kinnitab: töövihik vastab kehtivale põhikooli riiklikule õppekavale ja haridus- ja teadusministri poolt õppekirjandusele kehtestatud nõuetele. Bioloogia töövihik 8. klassile 2. osa Autorid: Külli Relve Pt 25 ül 2, pt 26, 28, 29-30, pt 34 ül 6, pt 36, 37, 38-39; Helle Järvalt Pt 31, 32-33. Aiki Jõgeva Pt 21 ül 2-5, pt 23 ül 2-4, pt 35 ül 1, 4; Merike Kilk Pt 24, 27. Edith Maasik Pt 20, 22. Evi Piirsalu Pt 25 ül 1, 3-6, pt 34 ül 1-3, 5, 7; Anu Parts Pt 22 ül 4, pt 21 ül 1, pt 23 ül 1, 3; Anne Kivinukk P...
Taylor, kui ta andis 1989. aastal Jacksonile üle Soul Traini auhinna, kuulutades ta tõeliseks popi-, roki- ja soulikuningaks. President George H. W. Bush andis Jacksonile Valge Maja Aastakümne Artisti auhinna. Jacksoni live-tõlgendus laulust "You Were There" sai Sammy Davis jr-i 60. sünnipäeva pidustustel Emmy auhinna nominatsiooni. Esimene lapse seksuaalse ärakasutamise süüdistus ja esimene abielu (199394) Michael Jackson andis 1993. aasta veebruaris Oprah Winfreyle 90-minutilise intervjuu. Ta ei olnud enne seda andnud ühtegi intervjuud alates 1979. aastast. Jackson rääkis, kuidas ta isa oli lapsepõlves temaga vägivaldne olnud, ja tunnistas, et nuttis tihti üksildusest. Ta eitas kuulujutte selle kohta, et on ostnud Elevandimehe luud, maganud hapnikukambris või oma nahka heledamaks pleegitanud. Ta tunnistas esimest korda, et tal diagnoositi vitiliigo. Intevjuud vaatas umbes 90 miljonit Ameerika televaatajat. "Dangerous" jõudis taas albumite edetabelis
ökoloogiline kas eksperimendi tulemused on ülekantavad ka reaalellu ajaline periood (ristlõikeline/läbilõikeline; longitudinaalne - samad katseisikud osalevad 2x; järgnevuslik võrdlus - nt vanus muutub) Eksperiment: Laboratoorne või loomulik eksperiment Kontrollgrupp vs eksperimentaalgrupp Sõltuv muutuja ja sõltumatu muutuja Vaatlus: enda või teiste, struktureeritud, pool-struktureeritud, struktureerimata, loomulik või varjatud, osalus või mitte Erinevad uurimismeetodid intervjuu, küsitlus, juhtumitöö (case study) Tõenäosuslik valim saab teha üldistusi kogu elanikkonnale. Juhuvalim, süstemaatiline, kihiline või klastriline. Mittetõenäosuslik valim paari grupiga, ei saa tervele populatsioonile üle kanda. Mugavusvalim(kes on nõus), kvootvalim, eesmärgipärane, lumepalli meetod, dimensionaalne. Psühholoogia uurimismeetodid: 1. Eksperiment ehk katsemeetod - olukord, kus katse korraldaja püüab arvestada ja
ökoloogiline – kas eksperimendi tulemused on ülekantavad ka reaalellu ajaline periood (ristlõikeline/läbilõikeline; longitudinaalne - samad katseisikud osalevad 2x; järgnevuslik võrdlus - nt vanus muutub) Eksperiment: Laboratoorne või loomulik eksperiment Kontrollgrupp vs eksperimentaalgrupp Sõltuv muutuja ja sõltumatu muutuja Vaatlus: enda või teiste, struktureeritud, pool-struktureeritud, struktureerimata, loomulik või varjatud, osalus või mitte Erinevad uurimismeetodid – intervjuu, küsitlus, juhtumitöö (case study) Tõenäosuslik valim –saab teha üldistusi kogu elanikkonnale. Juhuvalim, süstemaatiline, kihiline või klastriline. Mittetõenäosuslik valim – paari grupiga, ei saa tervele populatsioonile üle kanda. Mugavusvalim(kes on nõus), kvootvalim, eesmärgipärane, lumepalli meetod, dimensionaalne. Psühholoogia uurimismeetodid: 1. Eksperiment ehk katsemeetod - olukord, kus katse korraldaja püüab arvestada ja
- Tervis - Haridusalane võimekus ja tööga hõivatus - Tervishoiu kättesaadavus Lastepsühhiaatria - Probeelmide kaardistamine, teabe kogumine (pere, kool) - Kliiniline hinnang – lastepsühiaater moodustab vastuvõtul hinnangu, abistavad küsimustikud, uuringud - Diagnostika – koostatakse raviplaan, nõustamine, suunamine - Töö toimub meeskonnana – sotsiaalpedagoogid, psühhiaatrid, õed jne Diagnoosimine - Kliiniline intervjuu – vanemad, laps ja teised olulised isikud - Psühholoogilised uuringud – kognitiivse funktsiooni uuring ja üldise arengu hindamine - Logopeediline uuring - Küsimustikud – EEK, lapsevanemate, autismi küsimustikud, SNAP-IV (ATH) Multidimensionaalne diagnoos - Kust probleemid alguse saavad - Kuidas sõpradega suhtlemine on - Kas probleeme on väljaspool kooli/pere - Peab olema võimalikult objektiivne, rohkelt infot vaja selleks
3. intervjueerimine kasutatakse küsitluslehte. Toimub pseudovestulus uurija ja respondendi vahel. Uurija peab jätma mulje, et ta on loonud hea kontakti respondendiga ja ta on ise huvitatud sellest, kuidas respondent vastab. Tegelikult ta ei tohi olla huvitatud tulemusest ning ei tohi suunata respondenti vastamisel. Liigid on paneelintervjuu (viiakse läbi võimalusel samade respondentide seas kuni 2-aastase intervalliga), korduv intervjuu (intervall on üle kahe aasta), grupiintervjuu (eesmärgiks on provotseerida arvamuste avaldamist ja diskussiooni grupis), kliiniline intervjuu (süvaintervjuu, mis eeldab tiheda kontakti saavutamist respondendiga et ta oleks nõus rääkima oma suhtumistest, hoiakutest, mõtetest sügavuti), fokuseeritud intervjuu (respondendi tähelepanu koondatakse mingile mõjurile, näiteks näidatakse talle mingit lühifilmi
Tallinna Kristiine Gümnaasium Olav Ehala Uurimistöö Koostja: Erki Reinsalu 10b klass Juhendaja: Kai Rei Tallinn 2008 SISSEJUHATUS.................................................................................................3 1. OLAV EHALA LAPSEPÕLV JA ÕPINGUD 1.1 TEE MUUSIKANI.......................................................................................4 1.2 ÕPINGUD MUUSIKAKOOLIS JA KONSERVATOORIUMIS........5 2. LOOMING 2. OLAV EHALA LOOMING..........................................................................7 3. OLAV EHALA TÄHTSAMAD KOOSTÖÖPARTNERID 3.1 KOOSTÖÖ TEATRIGA.............................................................................9 3.2 KOOSTÖÖ PRIIT PÄRNAGA.................................................................12 3.3 KIIGELAULUKUUIK...................
"Ustav Ülo", Jaan Kärner (1891 -1958) "Kaarnamäe ballaad", Marie Under (1883 -1980) valimik "Kolmteist ballaadi". 8. Dialoog - kahekõne. Algselt mõisteti dialoogi all kahe inimese kõnet, hiljem on mõiste laienenud ka mitme inimese kõnele. Dialoog on oluline kujutusvahend kirjanduses (eriti draamas), kuid samuti ka massimeedias (näiteks põhineb sellel intervjuu, vestlus). 9. Draama - üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. Zanrina kujunes välja 18. sajandil eeskätt Denis Diderot´(1713 -1784) ja Gotthold Ephraim Lessingi (1729 -1781) loomingus. Draamas on ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus, kaldumata kummassegi äärmusesse. Uuritakse tegelaste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat. Tegelassuhted
Põltsamaa Ühisgümnaasium Põltsamaa Ühisgümnaasiumi endise õpetaja Helvi Laasi elulugu Uurimistöö Kristiina Kangro Juhendaja õp. Toomas Annuk Põltsamaa Sisukord Sisukord..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................2 1. Lapsepõlv...............................................................................................................................3 1.1 Vanemad........................................................................................................................... 3 1.2 Vanaisa maja ..........................
htm] 8. Edukas juht tänases Eestis, Maarika Lember . Fontese inimressursside vanemkonsultant ( 08.02.2008) [http://www.fontes.ee/page.php?id=165 ] 9. Toivo Aavik, TÜ psühholoogiadoktorant [http://tnk.tartu.ee/7toivo.html] 10. TJO Konsultatsioonid. (08.02.2008) [http://www.tjo.ee/index.php?id=1034 ] 11. OÜ In Spe Koolitus (01.02.2008) [http://www.elamuskoolitus.ee] INTERVJUU 12. Marko Leisner, AS OMA EHITAJA, KVALITEEDIJUHT. Pärnu mnt.105; 11312 Tallinn; ESTONIA Organisatsiooni-, juhtimis- ja suhtlemispsühholoogia alused Leht 18/19 RETSENSIOON
Valida, kas piirdutakse vaid ettekandega või lastakse osa tööd ära teha ka auditooriumil. · Toimumiskoht Valida välja ruum ja kontrollida selle tehnilisi võimalusi. · Hääl Rääkida selgelt ja mõõduka kiirusega. INTERVJUUD Intervjuud antakse kirjutavale pressile, raadiole või televisioonile. Raadio Raadiointervjuule on soovitav minna aegsasti umbes pool tundi enne intervjuu algust. Soovitav on hoida käepärast paberit märksõnadega. Tähelepanu tuleks keskendada vestluspartnerile. Rääkida tuleks mõõduka kiirusega, vältida liialt pikki mõttepause ja parasiitsõnu.Tähtis on arvestamine hingetõmbepausidega. Soovitatakse hinge mitte tõmmata lause lõpus. Televisioon Soovitatakse vastata küsimustele ja mitte langeda pikkadesse monoloogidesse. Ärge kandke ekstravagantset rõivastust!
In peab õppima ise oma eluga toime kvalitatiivseks hindamiseks, mille piirid tulema – (eksternaalne juhtimine internaalseks). nõustamisprotsessiga pole alati selgelt eristatavad Pigem filosoofiline raamistik kui metoodikate (näiteks kliendi eelneva kogemuse analüüs läbi kogum. Eesmärk – abistada üksikisikuid, tema jutustatud loo). Peamisteks edendades nende võimet edukaks osalemiseks hindamismeetoditeks on struktureeritud intervjuu, ühiskonnas. In on oma elu parim spetsialist. elujoone harjutus, life-space’i visualiseerimine, Oluline on arvesse võtta tema erinevaid elurolle, (elu)lugude jutustamine, skeemide joonistamine ja konteksti, kus elab. Narratiivsus. Humanistlik kaartide sortimine. Hindamise käigus on klientidel K-i planeerimine tänapäeval- In enda vajadused, aktiivne, mitte passiivne roll ning põhirõhk on eeldused ja ambitsioonid. Organisatsiooni ootused,
"Ustav Ülo", Jaan Kärner (1891 -1958) "Kaarnamäe ballaad", Marie Under (1883 -1980) valimik "Kolmteist ballaadi". 8. Dialoog - kahekõne. Algselt mõisteti dialoogi all kahe inimese kõnet, hiljem on mõiste laienenud ka mitme inimese kõnele. Dialoog on oluline kujutusvahend kirjanduses (eriti draamas), kuid samuti ka massimeedias (näiteks põhineb sellel intervjuu, vestlus). 9. Draama - üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. Zanrina kujunes välja 18. sajandil eeskätt Denis Diderot´(1713 -1784) ja Gotthold Ephraim Lessingi (1729 -1781) loomingus. Draamas on ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus, kaldumata kummassegi äärmusesse. Uuritakse tegelaste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat. Tegelassuhted
sõltuva muutuja vahelist seost. Nt. inimese haridus (sõltumatu) omab positiivset mõju inimese sissetulekule (sõltuv). Teadusliku uurimuse eesmärgiks on hüpoteesi testimine (selgitamine, kas hüpotees vastab tõele või mitte). 3. Andmete kogumine Hüpoteesi testimiseks tuleb uuritava nähtuse kohta andmeid koguda. Peamised sotsiaalteaduslikud andmekogumise viisid: 1. Küsitlus a) Ankeetküsitlus b) Intervjuu Igat küsitlust saab iseloomustada järgmiste tunnuste abil: a) Populatsioon e. üldkogum - Inimeste hulk, kelle kohta küsitlus käib. KOOLIASJAD onenote Page 5 käib. b) Valim - osa populatsioonist, keda küsitletakse. Valimi kohta saadud tulemused loetakse ülejäänud populatsioonile üldiseks. c) Valimi representatiivsus e. esinduslikkus - näitab, kui hästi valim
Isiksusepsühho kordamisküsimused I LOENG Gordon Allporti (1937) isiksusedefinitsioon. Mille poolest see erineb individuaalsetest erinevustest lähtuvast definitsioonist? Karakter ja temperament; nende erinevad tähendused isiksusepsühholoogias ja lähedastes valdkondades. Mida tähendab metateooria? Kas metateooria on empiiriliselt kontrollitav? (Jah ja ei: see ei ole ümber lükatav ühe uuringuga, kuid peaks olema faktidega kooskõlas.) Reduktsionism. Miks reduktsionism ei ole teaduse vaenlane? Isomorfsuse küsimus: kas isiksusejoonte ja bioloogiliste süsteemide vahel on üksühene vastavus? Mitte-äärmusliku reduktsionismi näited: Hans Jürgen Eysencki metateooria; Marvin Zuckermani kilpkonna-skeem (ja selle edasiarendus, kus bioloogilisele mõjuteele on lisandunud keskkondlik). Viie-faktori teooria kui hübriidteooria. Eristus baastendentside ja iseloomulike kohanemuste vahel. Sotsiaal-kognitiivsed teooriad. Nende kujunemise eripära (kognitiivse ...
Tallinna Laagna Gümnaasium Tiitellehe näidis Mati Allik 12.c klass HELID JA VÄRVID MATI UNDI TEOSTES Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Maret Mets Tallinn 2009 Sisukord SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 3 1. ÜLDISED ANDMED UURIMISTÖÖ KOHTA..................................................................... 4 2. TÖÖ KOOSTAMISE ETAPID ............................................................................................... 5 3. TEEMA VALIK ...................................................................................................................... 6 4. UURIMISTÖÖ ESIALGNE KAVASTAMINE ................
Sotsialistidesse suhtuti kui tõelistesse poliitikutesse ning seetõttu oli ka nende ideoloogia vähem revolutsiooniline kui Kesk- ja Ida-Euroopas. Kodanlusel puudus vajadus tugeva liidri järele, et kaitsta endid "punase hädaohu" eest. 4. Sellised demokraatia eeldused nagu ulatuslik keskklass, ühiskondlik kokkukuuluvus ja feodaalsete privileegide puudumine iseloomustasid neid maid tunduvalt rohkem kui Kesk- ja Ida-Euroopat. Intervjuu. (Zsolt Enyedi, PhD. Kesk-Euroopa Ülikool, Budapest. Tartu, 22.08.99.) Miks kehtestus paljudes riikide majanduskriisi mõjul autoritaarne diktatuur? - I maailmasõja-järgsetes uutes riikides poliitiline ebastabiilsus palju väikseid erakondi, koalitsioonivalitsused - etnilised pinged (Poola, Leedu, Balkanimaad) - majandusraskused - kohanematus sõjajärgse olukorraga, identiteedi kaotamine (näit. Austria, Ungari)
JUHTIMINE KT2 1. Mida nimetatakse organisatsiooni struktuuriks? Organisatsiooni struktuuriks nimetatakse organisatsiooni ametikohtade vaheliste suhete mudelit. 2. Nimetage põhjused, miks on organisatsiooni struktuur vajalik. Tagab firma tegevuse efektiivsuse; Koordineerib organisatsiooni eri osade tegevust vastavate tegevusvaldkondade lõikes; Tagab paindlikkuse ja kohanemisvõime; Määratleb ametikohtade aruandekohustused. 3. Millistel juhtudel rakendatakse töökohtade kavandamist? Organisatsiooni loomisel. 4. Mida nimetatakse töö spetsialiseerimiseks? Sõnastage eluline/praktiline näide. Töö spetsialiseerimiseks nimetatakse tööjaotust, kus kogu tööd ei tee üks inimene, vaid see on jaotatud etappideks ja iga etappi teostab eri inimene. Töötajad spetsialiseeruvad tegevuse osale. Näide: Henry Fordi tööjaotuse kontseptsioon: igale Fordi töötajale oli määratud spetsiifiline, kor...
Kava Intervjueerimisest kui ühest analüüsi tehnikast Valdkonna visiooni esitamiseks kasutatavad mudelid ja notatsioonid Iteratiivsest arendusprotsessist UP (eelmise loengu jätkuna) o Analüüsi mudeli haldamine iteratiivses arendusprotsessis M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 Intervjueerimisest kui ühest analüüsi tehnikast Suuline versus kirjalik intervjueerimine Intervjuu elutsükkel (Ettevalmistamine -> läbiviimine -> tulemuste analüüs) Intervjuu plaan: eesmärgid, küsimused, rollijaotus o Seos Zachmani raamistikuga (milliseid ridu, veerge, lahtreid tahame ’sisustada’? Kuidas küsimused sõnastada? Intervjuu protokoll: protokolli täpsus, mis on oluline, mis mitte? Valdkonna visiooni esitamiseks kasutatavad mudelid ja notatsioonid
Õpetaja samal ajal tegelikult peab jälgima ja tegelema ka ülejäänud klassiga, aga ikkagi näeb ta rohkem ja võimalus on suurem saada teada erinevaid nüansse/näha teatud käitumisi, mis muidu alati välja ei tule. ALATI peab tegema märkmeid, ehk vaatlusetulemuse peab fikseerima! 2) Intervjuud ehk küsitlusmeetod. Tähendab, et uuritavale esitatakse küsimusi ja sõltuvalt küsimustest, jagatakse intervjuud strukureetitud, poolsrtrukutureeritud ja struktureerimata intervjuu 1) kõik küsimused on eelnevalt teada, uusi küsimusi ei tule. (selle kirjalik vorm on ankeet) 2) osad küsimused on eelnevalt välja möeldud, aga intervjuu käigus võib ka uurija küsida, mis ta pähe tuleb. See on suuline intervjuutüüp) 3) on teada ainult pm suund. Ja sisi sellest lähtuvalt uurija küsib ning selle käigus võib lahti kooruda uued küsimused, vastavalt, kuidas patsient vastab jne. See on psühhomeetriline rohkem , see
konstruktsioo- Sõnade hindamine). Sobiva Teemast nid. tähenduste transpordiliigi kokkuvõtte otsimine tekstist. valimine tegemine. Mõistete (rühmatöö). selgitamine. Tollivormistus Intervjuu Tekstist Tollivormistus mine-teonimi. Liitsõnade tolliametnikuga kokkuvõtte (kokkuvõtte moodustamine. (lõigule sobiva tegemine tegemine). Sõnastiku küsimuse (lausele sobiva koostamine.
1 REEGLID, MIDA PÕHIKOOLI LÕPUKS ON VAJA TEADA Eesti keeles: ÕIGEKIRI: Täishäälikud e Kaashäälikud e konsonandid vokaalid, on kõik L, m, n, r, j, v, h, s, k/g, p/b, t/d, f, s, z, z. helilised A, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü. Helilised Helitud (h ja s) L, m, n, r, j, v. Võõrhäälikud Sulghäälikud e klusiilid F, s, z, z. k/g, p/b, t/d. Täishäälikuühend e diftong: nt auto. Konsonantühend: nt kosmiline. Sulghäälik e klusiil sõna algul. Nt kaas gaas, paas baas, tuss duss, pall ball, poks boks, kong gong, keiser geiser, toos doos, palett ballett, parkett barett jms. Kaashäälikuühendi õi...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtlusosakond Sanna Vahter AÜTH1 KALLISTA OMA TÖÖKAASLASI Kokkuvõte Juhendaja: Liina Puusepp Pärnu 2014 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 Tähelepanelikkus. Üksteise kohtlemine......................................................................................4 Usaldus. Olulisim põhimõte........................................................................................................6 Uhkustunne. Ühine jõud.............................................................................................................8 Teistega arvestamine. Viis...
Inimsuhete mudel : I suhe (usalduse, aususe, empaatia areng) a) Kavatsus e alustamine b) Probleemide identifitseerimine ja selgitamine c) Usaldussuhte loomine e lepingu sõlmimine d) Probleemide intensiivne selgitamine e) Võimalikud eesmärgid II strateegiad (töötamine): a) Eesmärkide vastastikune aktsepteerimine b) Strateegiate planeerimine c) Strateegiate kasutamine d) Strateegiate hindamine e) Lõpetamine ja tagaside SISSEJUHATAV INTERVJUU : vajalike andmete kogumine, kokkulepped kliendi ja nõustaja vahel, probleemide nimestik PÄEVAPLAAN : Korrastatus toetab nõustaja tööd ( oluline püsib meeles. Tegevus on sihipärane) Struktuur ,,ravib" : klient kontrollib samuti olukorda, võimaldab keskenduda vormi asemel sisule. NB! Struktuurist ei tohiks siiski saada eesmärk omaette! ESIMENE SEANSS: päevaplaan, meeleolu kontroll, tagasivaade, eesmärgid, probleemid,
Tulemusi kasutavad mitmed kliendid. Lähtumine uuringumeetodist (üks levinumaid liigitamise viise): Kvalitatiivuuringud – väikese (<30) valimiga, statistilise andmetöötluse meetodeid kasutamata tehtud uuring. Esmaandmete kogumisel kasutatakse kõige sagedamini süvaintervjuusid. Teisestel andmetel põhinevate kvalitatiivuuringute nimetusena on kasutusel nn kirjutuslaua-uuring, mille korral andmed võivad olla nii firmasisesed kui –välised. Intervjuu, projektsioonitehnikad (kaudne küsitlus). Kvantitatiivuuringud – tavaliselt suure valimiga ning neid kasutatakse statistilise andmetöötluse meetodeid. Andmed on üldjuhul esmased. Küsitlus, vaatlus, eksperiment. Kestuse ja korraldamise perioodilisuse alusel: Ühekordsed ehk ad-hoc-uuringud mingi konkreetse turundusprobleemi parema lahenduse tarvis vajaliku info hankimiseks.
Töötu kinnitab individuaalse tööotsimiskavaga nõustumist allkirjaga. Individuaalset tööotsimiskava võib vastavalt vajadusele muuta. Muudatustega nõustumist kinnitab töötu allkirjaga. Kui töötu ei ole kolme kuu jooksul individuaalse tööotsimiskava koostamisest või selle muutmisest arvates tööd leidnud, hinnatakse tööotsimiskavas ettenähtud tegevuste, tööturuteenuste ja muude meetmete sihipärasust ning vajaduse korral viiakse läbi uus intervjuu ja muudetakse tööotsimiskava. Individuaalse tööotsimiskava sihipärasust ei hinnata ajal, kui töötu osaleb tööturuteenuses. 3.3.4 Üksikud tööturuteenused Teavitamine tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest on teabe andmine tööturu seisu ja muudatuste, tööturuteenuste sisu ja nende saamise tingimuste ning tööturutoetuste saamise tingimuste kohta. Töövahendus on töötule ja tööotsijale sobiva töö ning tööandjale sobiva töötaja leidmine.
tugipunkti avastusretkedel ja kuidas hooldaja imikut lohutab peale kerget stressi tekitavat kogemus. · SEOTUSSUHE PÄRAST IMIKUIGA JA SISEMISED TÖÖMUDELID seda kasutatakse tavaliselt 12-24 kuu vanuste imikute uurimises. Uurijad on leidnud, et oluline on mõelda lapse mõistuses oleva suhte sisemistele avaldumistele: arvatakse, et lapsel on seotudsuhtes emaga ja teiste seotussubjektidega sisemine töömudel. · TÄISKASVNU SEOTUSSUHTE INTERVJUU Maini jt järgi ilmnes täiskasvanuseotussuhete intervjuu neli peamist mustrit: o Autonoomsed: isikuid, kes suudavad meenutada oma varaseimaid seotussuhetega seotud kogemusi objektiivselt ja avatult, isegi kui need ei ole head. o Kõrvaleheitvad: isikud, kes omistavad seotussuhetele vähest tähtsust, või mõju o Takerdunud: isikud, kellel on kinnisidee oma vanematest
Kui ei ole võimalik teha osalevat vaatlust: Kui on kindel teema ja teame, mida tahame. Mõte on pöörata tähelepanu igapäevasele elutasandile. Et igapäevast elutasandit domenteeida on hea kasutada välitööde päevikut – mis on toimunud, faktid, igapäevased muljed jne. Spontaansuse ja teadusliku ranguse vahekord. Mingid väikesed detailid muidu unustaks ära, aga päevikusse saab kirja panna. Nõukogude ajal pidi pärast oma päeviku andma arhiivi. Intervjuu *Suhtlemine, sissejuhatav intervjuu *Süvaintervjuu: -struktureeritud küsimustikuga - ettevalmistatud küsimuskava, kindlas jäjrekorras, küsitakse õiges järjekorras, saame võrrelda andmeid, kui hakkab muust rääkima, siis proovitakse küsimuste järgi tagasi tulla, pole väga spontaanne. Lühemad. Väiksem emotsionaalne kontakt. -poolstruktureeritud temaatilise plaaniga – pole ranget küsimustikku, endale üleskirjutatud teemavaldkonnad, enamvähem teame, kui kalduvad teemast
Arengupsühholoogias uuritakse lapsi, et välja selgitada, kuidas tekivad inimesel kognitiivsed funktsioonid, millised on kaasa sündinud, millised ühiskonna poolt arendatud jne. Psühhofüüsika uurib, kuidas välismaailma füüsilised suurused (helid, värvid, liikumine, objektide ajalne järgnevus jne) on kujutatud psüühilistes protsessides, ehk kuidas meie aju saab välismaailmast aru. · Mis on eksperiment? Vaatlus? Intervjuu? Too iga uurimismeetodi kohta oma näide. Eksperiment ehk katse: tunnetusmeetod, mida iseloomustab uuritava nähtuse aktiivne mõjutamine ja kõrvalnähtustest isoleerimine. Eksperimendis seatakse uuritav psühholoogiline nähtus teadaolevatesse, suvaliselt muudetavatesse tingimustesse, milles nähtuse seaduspärasus avaldub ehedal kujul. Eesmärgiks hüpoteeside kinnitamine või ümberlükkamine. Laboratoorne eksperiment viiakse läbi labori tingimustes spetsiaalse psühholoogilise
Poole, M., Warner, M. (1998) The IEBM handbook of human resource. London: Boston: International Thomson Business Press Selveri personalipoliitika [WWW] http://www.selver.ee/?id=1782 (06.04.2007) Scarpello, V. G., Ledvinka, J., Bergmann, T. J. (1995) Human resource management : environments and functions. Cincinnati : South-Western College Publ Tamberg, J. (2001) Inimressursside juhtimine. Tallinn: TTÜ Kirjastus Tepp, T. (2007) Personali arendamise protsess praktikas. G-A. Aaslaid intervjuu. Üleskirjutus, Tallinn 04. aprill. A-Selver AS Keskus Türk, K. (2005) Inimressursi juhtimine. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 20
samme astuma. Too näiteid, kus mängitakse järgmiste motivaatorite peale: hirm, seks, armastus ja ühtekuuluvustunne, staatus ja prestiiz; 3. Kuidas, kellele ja milleks võiks Rakvere linn ennast turundada? 4. Kas välisturul turundustegevust arendades tuleb arvestada keelelisi, usulisi, hariduslikke ja muid kultuurilise keskkonna tegureid? Miks on nad olulised? Kas tarbijad ei oma asukohariigist sõltumatult samu baasvajadusi ja eesmärke? 5. Oled ette valmistamas turundusuuringut isikliku intervjuu vormis, kusjuures eesmärgiks on välja selgitada, miks ostjad eelistavad konkreetset toidupoodi. Millised tegurid on tõenäoliselt olulisimad ehk milliseid hüpoteese Sa uuringu abil kontrollid? 6. Kavanda esialgne turundusuuringu plaan, mis peaks aitama Sinu ettevõttel paremini kavandada oma tegevust tulevikuks, järgmise vormi alusel! Millised oleks mõned peamised uurimisvaldkonnad? Valige üks tähtis uurimisvaldkond (eelmises punktis toodud loetelust), mis nõuab
Sissejuhatus psüühikasse PSP 6060 1 Käsitletavad teemad I Psüühika II Psühholoogia paradigmad ja meetodid III Psühholoogia rakendamise võimalused IV Sensoorsed protsessid IV.1. Nägemine IV.2. Kuulmine IV.3. Tasakaal, keha asend ruumis IV.4. Süva- ja puutetundlikkus IV.5. Lõhna- ja maitsetundlikkus IV.6. Muud meeled 2 V Motoorika VI Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine VII Psüühilised protsessid VII.1. Emotsioonid VII.2. Motivatsioon VII.3. Taju VII.4. Mälu VII.5. Mõtlemine VII.6. Tegevuse planeerimine VII.7. Keel ja kõne Lõpus on kirjalik valikvastustega eksam 3 I Psüühika Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite mõistuse-psüühika (mind) ja käitumise mõistmine ning seletamine. Mis see on mida seletame: mis on käitumine? * Käitumine toimub alati mingi eesmärgiga ... eesmärgiks on säilitada organism kui tervik muutu...
eest. Seejärel töötas ta Zürichis Bauleri psühhiaatriakliinikus, kus ta hakkas huvi tundma psühhoanalüüsi vastu. Piaget uskus, et laste tehtud vigade uurimine võib meil aidata mõista laste kognitiivseid protsesse. Piaget ühendas oma kogemused psühhiaatrilisest tööst Bauleri kliinikus Binet’lt õpitud küsitlus- ja vaatlusstrateegiatega. Niisuguse ühendamise tulemuseks oli kliiniline intervjuu – lõpetamata lausetega vestlus tehnika, mida kasutati laste mõtlemisprotsesside uurimiseks. Piaget uuris kogu elu ühelt poolt bioloogilisi kohastumismehhanisme ja teiselt poolt loogilise mõtlemise arengut. Piaget’ tunnetusprotsessi mudeli kohaselt on inimese teadmiste kujunemine tema enda aktiivsusest tingitud. Väikelaps õpib tundma objektide omadusi nendega manipuleerides. Lapsed õpivad aktiivselt tegutsedes, kas siis füüsiliselt või vaimselt.
Miks on nad olulised? Kas tarbijad ei oma asukohariigist sõltumatult samu baasvajadusi ja eesmärke? Baasvajadused on inimestel samad kuid neid piiravad ja kujundavad keskkonna mõjud (haridus, usk, kultuur). Igas riigis ei räägita inglise keelt ning kui alustada turundustegevust mõnes sellises riigis, on kindlasti vaja ületada keelebarjäär ning koostada reklaamikampaania kohalikus keeles. 4. Oled ette valmistamas turundusuuringut isikliku intervjuu vormis, kusjuures eesmärgiks on välja selgitada, miks ostjad eelistavad konkreetset toidupoodi. Millised tegurid on tõenäoliselt olulisimad ehk milliseid hüpoteese Sa uuringu abil kontrollid? Uurin välja kas konkreetses toidupoes on paremad hinnad, parem asukoht või ehk ei ole inimestel võimalust muudesse poodidesse minna (bussid ei liigu, pole autosid) ning seega eelistavad kohalikku toidupoodi. Samuti mida nad sealt enamasti
Märgatavalt rohkem on nimetatud viimatise pöördumise korral probleemina ebaviisakat suhtumist registratuuris/vastuvõtule registreerimisel ning seda, et perearstikeskus asub kaugel. Kui aastal 2011 ütles neli protsenti, et probleemiks on olnud ebasõbralik suhtumine registratuuris, siis 2012 vastas nii 30 protsenti. Sel aastal küsitles GfK Custom Research Baltic ajavahemikul 15. november – 9. detsember 2012 suulise intervjuu vormis 1501 inimest vanuses 15-74 eluaastat. 25 26 26 27 HUVID JA HOBID. Huvitegevus, hobid, harrastused ja enesetäiendamine hoiavad inimese vaimu värskena ja parandavad keskendumisvõimet. Ka täiskasvanud inimesel võib olla loomupäraseid andeid, mis ilmnevad just hobidega tegeldes. Sellest võib välja kasvada soov uus eriala õppida, otsida uus töökoht või alustada oma ettevõttega.
Sellisel moel on võimalik valida peamised sündmused, faktorid, kesksed ja teisejärgulised küsimused. Vajalik on silmas pidada, et üksikasjalikkuse suurenedes tõuseb ekspertiisi täpsus, kuid langeb ekspertide arvamuste kooskõlastatus. [4] Võimalik on eristada individuaalseid ja kollektiivseid ekspertide hinnanguid. Individuaalsete meetodite seast on kõige enam kogunud populaarsust järgmised 3 meetodit: 1. Intervjuu meetod seisneb selles, et prognoosija ja eksperdi vahel toimub vestlus ,,küsimus vastus" skeemi põhjal, mille käigus esitab prognoosija küsimusi vastavalt eelnevalt väljatöötatud programmile prognoosimise objekti arenguvõimaluste kohta. Sellise hinnangu edukus sõltub paljuski eksperdi võimekusest anda koheseid vastuseid erinevates küsimustes. 2
Oli väga põhjalik ja leidus, et saadaolevad materjalid on puudulikud. Algul intervjueeris oma üliõpilasi, hiljem oma vabast ajast ka väljaspool ülikooli olevaid inimesi. Tema loetud kursus kutsus esile vastureaktsiooni. Talle anti valik loengut edasi lugeda või teha selles valdkonnas teadustööd. Keskendus teadustööle. Intervjueeriti tuhandeid täiskasvanuid (16 000). Inervjuu kestis üle kahe ja poole tunni. Väga detailne ja hea intervjuu. Uuriti väga erineva taustaga inimesi. 800 lk teaduslikku teksti, jooniseid, tabeleid. Esimene raamat ilmus 1948 "Seksuaalkäitumine meestel". Mõeldud vaid erialaspetsialistidele. 1953 "Seksuaalkäitumine naistele". "Seksuaalkäitumine meestel" sai bestselleriks, tavainimesed janunesid seksuaalsust puudutava teabe järgi. Siiski oli seks veel tabu, tema uuringute rahastamine lõpetati. - M.Hircheld (1869-1935) sakslane. Oli homoseksuaal
Eksperiment • Põhjuse ja tagajärje seos • Laboratoorne või loomulik eksperiment • Kontrollgrupp • Eksperimentaalne grupp (grupid) • Muutujad -Sõltuv (nt aeg pole eksperimentaatori kontrolli all) 2 3 -Sõltumatu (nt kohvi tarbimine või mitte tarbimine, on eksperimentaatori kontrolli all) Uurimismeetodid • Intervjuu – Struktureeritud – Poolstruktureeritud – Struktureerimata • Test – Objektiivtest (nt küsimustik, küsitlus)- on testid, mis väljastavad nii katseisiku enda kui ka teiste inimeste subjektiivsed arvamused. Ülesanded ei mõõda otseselt uuritava psüühilisi omadusi. – Projektiivtest- projektiivtesti idee lähtub oletusest, et katseisik
Introspektsioon (enese) ja ekstrospektrioon ( teiste) vaatlus. Retrospektisoon on enese tagantjärele uurimine. Ideid vaatluse korraldamiseks. Eelnevalt määratletakse käitumise kategooriad, mis uurija arvamuse kohaselt aitavad selgitada teda huvitavat psüühilist nähtust. Arvestada vaatleja mõjuga (nt. subjektiivsus, tähelepanu kõikumine, väsimus, ootused), materjali salvestamine (nt. lindistamine, pildistamine, üles kirjutamine). Mitme vaatleja haaramist vaatlusesse Vestlus Intervjuu, küsitlus. 39 Küsitlus - kirjalik ja suuline (intervjuu) Küsitlusele eelneb eeltöö, mille käigus luuakse küsimustik. - sõnad - lausete pikkus - küsimuste järjekord (tundlikud teemad) - küsimuste hulk - valikvastused - avatud küsimused - intervjueerija mõjud (välimus, hääl, sugu, rahvus, vanus jms)
Introspektsioon (enese) ja ekstrospektrioon ( teiste) vaatlus. Retrospektisoon on enese tagantjärele uurimine. Ideid vaatluse korraldamiseks. Eelnevalt määratletakse käitumise kategooriad, mis uurija arvamuse kohaselt aitavad selgitada teda huvitavat psüühilist nähtust. Arvestada vaatleja mõjuga (nt. subjektiivsus, tähelepanu kõikumine, väsimus, ootused), materjali salvestamine (nt. lindistamine, pildistamine, üles kirjutamine). Mitme vaatleja haaramist vaatlusesse Vestlus Intervjuu, küsitlus. Küsitlus - kirjalik ja suuline (intervjuu) Küsitlusele eelneb eeltöö, mille käigus luuakse küsimustik. sõnad lausete pikkus küsimuste järjekord (tundlikud teemad) küsimuste hulk 2 valikvastused avatud küsimused intervjueerija mõjud (välimus, hääl, sugu, rahvus, vanus jms) küsitletava mõjud (nt
koostati gy 31. and refereering. USA Challeng es. Pediatric 38 Dai, Y. H., Diaper Vähe Välja Ristlõike 1036 1- Viidi läbi Intervjuude Zhu, Z. Dermatiti teadmisi 1- selgitada 1- uuring 24kuu intervjuu st saadud H., Li, C. s: A 24-kuu 24-kuu vanust lastevane informatsio H. (2012). Survey of vanuste vanuste laste last. matega oni Journal of Risk laste mähkmederm analüüsiti Internation Factors mähkmeder atiidi teket ning kõiki
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
