TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtlusosakond ... AÜTH1 KALLISTA OMA TÖÖKAASLASI Kokkuvõte Juhendaja: .. Pärnu 2015 Sissejuhatus Lugesin läbi juhtimisalase Jack Mitchell’i raamatu „Kallista oma kliente“. Jack Mitchell on tuntud ning eduka rõivakaupluse juht Connecticutis. Juhtimisalase kogemusega oskab autor välja tuua olulisemad tõed edukast juhtimisest. Raamat räägib sellest, kuidas saavutada firmale edu just sisekeskkonna kaudu ehk selle töötajate kaudu. Autor rõhutab oma raamatus, kui oluline on hea läbiasaamine töökeskkonnas. Oma raamatus kasutab ta sõna „kallistama“, mis ei tähenda üksnes füüsilist kallistust, vaid millegi positiivse osutamist töökaaslastele nii sõnade, kui tegude näol. Selle tulemusena tunnevad kõik ennast töökeskkonnas vääruslikuna ning olulise osana suuremas tervikus. Just sisemine keskkond on oluline selleks, e
On ju kvantfüüsikudki avastanud, et fundamentaaltasandil toimib kõik koostöös - kui ühe elektroni laeng hakkab lõppema, tõttavad teised talle appi. Nad lihtsalt "teavad", et tervik saab eksisteerida ainult vastastikuse koostöö tulemusena, kus kõik indiviidid panustavad ühtse terviku säilimise nimel. Millest tunnevad inimesed töökohtadel kõige enim puudust? 1 IGAÜKS SOOVIB TUNNUSTUST Tsiteerin raamatust ,, Kallista oma töökaaslasi " lõigu, mis on hea näide tunnustuse tähtsusest. ,, Olin sellega varemgi kokku puutunud, kuid sellegipoolest vapustas see mind tõtt-öelda lõi see suisa jalad alt! Mõne aja eest, pärast mitmeaastast T-särkide ja lipsude müümist ühes teises tuntud kaubamajas New Yorgis, tuli meie juurde Connecticuti rõivakauplusesse tööle üks imeline naine. Oma eelmises töökohas oli ta kõikide määratluse järgi tõeline superstaar. Ta tegi
teenust pakub. Kui siseklient on rahul ning õnnelik, suudab ta seda ka edasi anda välisklientidele, kes moodustavad suurima osa klientuurist. Kokkuvõtlikult on sisekliendi rahulolu oluline selleks, et ta suudaks väliskliendile pakkuda kvaliteetset teenust, mille vastu tunneb ka ise huvi. Jälgides olulisemaid printsiipe, suudab ettevõtte tagada kvaliteetse teenuse nii sise- kui väliskliendile. 11 12 VIIDATUD ALLIKAD: Mitchell, J. Kallista oma töökaaslasi. 2008. Sisekliendi rahulolu. Tripod. 2015. [http://www.tripod.ee/teenused/rahulolu/sisekliendi-rahulolu] 15.12.2015. Tooman, H., Mae, A. Inimeselt inimesele. Turismi-, hotelli-, ja teenindusala käsiraamat. 1999. 13
Eesti juuksurite ja kosmeetikute erakool Oü Diariss "Kuidas klienditeenindust iluteeninduse valdkonnas parendada?" Referaat Õpilane: Grupp: K-29 Õpetaja: 2010 Tallinn Sisukord: ............................................................................2 lk. 1. Mis on kallistus? ................................................................3 lk. 2. Näited................................................................................3 lk. 3. Kuidas käituda olles teinud vea.................................................5 lk. 4. Pisiasjad, mis maksavad vähe, kuid annavad suurt kasu.........................6 lk. 4.1 Teenindusruumid ja välimus..........................................................6 lk. 4.2 Kohtumine kliendiga....................
11 2.3 Intervjuu baaridamiga ja kokkaga. Alljärgnev analüüs on tehtud töötajate intervjuu põhjal, mille eesmärk oli töötajate käes infot saada, mis tekitab ebaeetilist kollektiivi suhet. 1. Kui kaua olete töötanud selles kohvikus? Töötan kohvikus 17aastad. Alguses aitasin köögis kokkale neli aastad. Ülejäänud aeg olen klienditeenindaja, ehk baaridaam. 2. Iseloomustage üldiselt töökaaslasi. Meil on väike kollektiiv. Kokku meid on 14 inimest. Kõik on kogemustega ja asjatundlikud oma valdkonnas. Suur miinus on see, et töökaaslased ei taha või ei oska teha koostööd. Kui läheb päris kiireks, siis paljud on närvilised, mõned üldse peiduvad ennast ära. Ma arvan, et isegi kliendid näevad, et teenindajad on pinges. 3. Millised on töösuhted kollektiivis? Paljudega oleme pikka aega ühes kollektivis, päevast päeva näeme üks teist
Jacobi madalamate astmete vajadused täidetud, hakkab ta osaliselt ka ise kõrgemate vajaduset rahuldamise poole liikuma. Sotsiaalsed vajadused Selle astme vajaduste rahuldamiseks tuleks juhil panustada kollektiivi ühtsusesse- kõikvõimalikud kollektiivsed koosviibimised. Hea võimalus selleks on firmaüritused, kus kollektiiv kõik koos on ja seda siis natukene teistes tingimustes, kus on võimalik kaastöölisi teisi külgi tundma õppida. See on kindlasti selline asi, mis töökaaslasi lähendab. Pole välistatud isegi väga lähedased sõprussuhted. Töökaaslaste puhul on tegemist inimestega, kellega koos sa veedad suurem osa oma ajast või lausa elust. Seega tuleb juhil seda meeles pidada. Lisaks firmaüritustele on võimalus organisatsioonis juurutada igasuguseid erinevad traditsioone. Üks neist võiks olla ühine sünnipäevade tähistamine organisatsiooni pinnal, see mitte vaid ei lähenda töökaaslasi, vaid tekitab ka sünnipäevalapsele olulise tunde, et teda
Raamatud: ,,Inimeselt inimesele." Turismi-, hotelli- ja teenindusala käsiraamat Heli Tooman & Aare Mae ,,Teeninduskunst" John Tschohl ,,Sellised nad on Venelased" ,,Parem teenindamine" Lars-Olof Naessen ,,Kallista oma kliente" Jack Mitchell ,,Tippteenindaja raskused ja rõõmud" Kristin Anderson & Ron Zemke ,,Ole meie külaline" Disney instituut ,,Kallista oma töökaaslasi" Jack Mitchell ,,Töö lõpp" Jeremy Rifkin Teenindusühiskonna areng ja teenindusfilosoofia Mis on filosoofia? Mõttetarkus Eesti teeninduse head ja vead Head: Head teenindamist väärtustatakse üha rohkem Head teenindamist kohtab üha rohkem Üha rohkem on häid teenindajaid Üha rohkem on teadlikke ja nõudlike kliente Vead: Vähene kliendikesksus ja ebapiisav teeninduskvaliteet Teeninduskvaliteedi kõikumine Ebapiisav orienteeritus kvaliteedile, teenindusele, ärile Ebapiisavad teenindus- ja turundusalased teadmised ning võõrkeeleoskus Ebapiisav koostöö Pakutavate teenuste ?
MEESKONNATÖÖ SÜNERGEETILISE EFEKTI MAKSIMEERIMINE Sissejuhatus Käesolev töö on vaatluse alla võtnud meeskonnatöö sünergeetilise efekti maksimiseerimise. Teemavalik sai selline, kuna kontoris töötades on see pidevalt probleemiks. Töötajad justkui töötaksid hästi, aga juhtkond ei ole ikkagi rahul. Nii saigi teoreetilist tagapõhja kasutades hakatud paberile panema, mida siis ikkagi teha, et tööst saadav kasu oleks võimalikult suur, et töötajad oleksid motiveeritud ja töö tulem efektiivsem ning ka juhtkond loomulikult rahulolevam (päris rahul ei saa nad kunagi olema, selleks nad ongi juhtkond, et pidevat arengut soodustada). Teoreetiline tagapõhi sai võetud EBSCOhost andmebaasist. Omapoolsed mõtted on oma kogemuste baasil pikaajalisest tööst mitmetest erinevatest organisatsioonidest. Võrreldes erinevaid organisatsioone, kus oled töötanud, tekib juba mingi üldistamisoskus, sest paljud aspektid toimivad nii siin kui seal, olenemata sellest, millise k
Kõik kommentaarid