Epidemioloogia 1. KT (0)

Eesti Maaülikool - Meditsiin - Epidemioloogia

1 Hindamata

Sissejuhatus; determinandid ; põhjuslikkus

Epidemioloogia sõnaseletus
EPIDEMIOLOOGIA – (epi – juures, seas; demos – rahvas; logos – teadus, õpetus) – teadus, haiguste esinemistest populatsioonides.

Epidemioloogia mõiste
Epidemioloogia – teadus haiguste tekkimise ja leviku seaduspärasustest populatsioonides. See uurib haiguste sagedust, levikut ja tegureid mis põhjustavad haigusi.

Selgitage, mis on „haiguse epidemioloogia“
Teadus haiguse leviku ja tekkimise seaduspärasustest ja determinantidest. Uurib haiguse esinemissagedust populatsioonis.

Populatsiooni mõiste epidemioloogias
Populatsioon – ükskõik milline isendite grupp, kus haaigus esineb.
Populatsioon – põllumajandusloomade ja metsloomade, aga ka teatud asulas või piirkonnas alaliselt asuvad või mõne muu näitaja alusel seostatavad lemmikloomade rühmad.

Peremehe mõiste epidemioloogias
Peremees – mingi organism, keda haigustekitaja mõjutab ja kus tekib haigus või seisundi muutus.
Haigustekija – jõud või arens, mis kutsub esile muutuse peremehe seisundis (keemiline aine, bioloogiline tekitaja , füüsikaline tegur).

Keskkonna mõiste epidemioloogias
Keskkond – peremeest ümbritsev füüsikaline, bioloogiline ja sotsiaalne keskkond.

Populatsiooni-haiguse fenomen
Haiguste jaotumine (levik) populatsioonis ei ole juhuslik, vaid see toimub teatud seaduspära kohaselt sõltuvalt haigust põhjustavate tegurite (determinantide) iseloomust.
Kuna haiguse levik populatsioonis ei ole juhuslik, siis on võimalik välja tuua haiguse leviku profiilid: „ epideemia “ ja „ endeemia “ – iseloomustavad haigusjuhtude tekkimist aja kulgedes.
Epideemia korral suureneb haigusjuhtude arv teatud ajaperioodil vältel selliselt , et haigusjuhtude arv järgneval ajaperioodil ületab olulisel määral eelmise perioodi juhtude arvu.
Endeemia korral püsib uute haigusjuhtude arv pikema aja vältel stabiilne. Lisaks on kolmandaks haiguse esinemise profiiliks „sporaadilisus“, mis tähendab üksikute haigusjuhtude esinemist pikemate ajavahemike järel.

Peremees-keskkond-tekitaja triaad ja haiguste esinemise seos loomade elukeskkonnaga
Epidemioloogia käsitleb haigusi paljupõhjuselistena. Haiguste esinemist mõjutavate tegurite (determinantide) mõju suurust hinnatakse erinevate tegurite vastastikuses koosmõjus.
Joonis: Haigustekitajast, peremehest ja keskkonnast tulenevate tegurite koostoime

Epidemioloogia ülesanne (eesmärgid)

Haiguste ja nende determinantide leviku kirjeldamine populatsioonis

Loomulike sündmuste nagu sünnid, haigused ja surm loendamine – kvantifitseerimine.
Haiguste ja haiguse riskitegurite leviku kirjeldamine ajas ja ruumis. Haiguse leviku ajalise dünaamika kirjeldamiseks kasutatakse aegridade meetodit ja andmete fraafilist esitust .Haiguse leviku kirjeldamiseks ruumis on kasutusel kartogrammid ja statistika meetodid ruumilise jaotumise reglipärasuse hindamiseks.

Haiguse ja selle võimalike determinantide vaheliste seoste otsimine ning põhuslike seoste kindlaks tegemine

„Looduse eksperimentide“ kasutamine
Hoolikalt planeeritud ja analüüsitud välivaatlused – vaatlusuuringud on uurimiste tuumaks. Tulemused on praktiliselt kasutatavad ja teadusliku väärtusega
Kontrollitud kliiniliste (väli)katsete läbiviimine
Viiakse läbi loomade loomulikus elukeskkonnas . Välikatsed on analoogilised laborikatsetega, nad nõuavad samasugust planeerimist ja rangust nende läbiviimisel. Erinevalt laboriuuringutest on väliskatsete puhul nakatumise tüüp, ajastus ning aste jäetud hooleks. Et tulemused kätkevad endas loomuliku keskkonna modifitseerivaid mõjusid, on need rakendatavad otse praktilistes tingimustes.

Epidemioloogiliste uurimiste tulemuste rakendamine haiguste ennetamise, ravi ja tõrje meetodite korrigeerimise eesmärgil
Epidemioloogia eesmärk on teha kogutud informatsioonist lähtuvalt ratsionaalseid otsuseid, mis aitavad tõhustada haiguste ennetamise või tõrje meetodeid , mille lõppeesmärk on omakorda vähendada haigestumist populatsioonis.
Avastatud seosed haiguse ja selle tõenäoliste determinantide vahel kontrollitakse sekkumisega. Sekkumismeetodi efektiivsus haigestumise vähendamisel populatsioonis annab kaudselt hinnangu teguri olulisusele haiguse determinandina.

Epidemioloogiline põhjendamine, selle kolm etappi

Hüpotees ja probleemi määratlemine
Seoste otsimine haigustekitajate ja võimalikke tegurite vahel
Sekkumise või eksperimendi abil hüpoteesi testimine

Kvantitatiivne epidemioloogia
Kvantitatiivne epidemioloogia määratleb arvuliselt haiguse ja sellega seotud tegurite levikut populatsioonis silmas pidades nii geograafilist kui ajalist aspekti ning leida põhjuslikke seoseid erinevate tegurite ja haiguse vahel.
Sellel on olemas kaks tasandit – kirjeldav ja analüütiline epidemioloogia.
Kirjeldav epidemioloogia – kasutab kirjeldava statistika meetodeid haiguse leviku kirjeldamiseks populatsioonis. Siia kuuluvad loendusandmed (isendite arv), proportsioonid ja haigestumuse määrad ning keskmise tendentsi ja hajuvuse näitajad.
Analüütiline epidemioloogia püüab tuua välja statistiliselt usaldusväärseid järeldusi haiguse esinemise kohta ning selle võimalikud põhjuslikud seosed haigusttekivate teguritega.

Ennetav veterinaarmeditsiin
Ennetav veterinaarmeditsiin kasutab kogutud informatsiooni haiguste tõrje ja ennetamise optimaalsete strateegiate kujundamiseks. Võtab arvesse majanduslikkud kaalutused

Kliiniline epidemioloogia
Rakendab epidemioloogia meetodeid küsimuste lahendamiseks indiviidi või karja tasandil.

Epidemioloogilised probleemid kliinilises meditsiinis (vähemalt 2 nimetada ja kirjeldada)
Risk/ennetamine: Millised tegurid suurendavad tõenäosust haigestuda?
Prognoos: Mis on haigestumise tagajärjed? Millised tegurid suurendavad ja vähendavad tervistumise?
Allikas/ülekanne: Mis on haigustekijate allikas ja ülekande mehhanism? Milline on nakatumise tee?

Epidemioloogia rakendused
Epidemioloogia peamiseks eesmärgiks on pakkuda teaduslikku informatsiooni, mis aitab vastuvõtta ratsionaalseid otsuseid haiguse raviks, ennetamiseks või tõrjeks.
Epidemioloogia leiab rakendamist nii ennetavas kui kliinilises meditsiinis.
Järelevalvetegevuse lahutamatuks osaks riskianalüüsi läbiviimine inimese ja loomade terviseriskide hindamiseks. Riskianalüüs kasutab informatsiooniallikana epidemioloogiliste uuringute tulemusi ning epidemioloogilist modelleerimist võimalike riskistsenaariumite tõenäosuste ennustamiseks.
Kliiniline veterinaarmeditsiini ja epidemioloogiat seob kõige otsesemalt tõenduspõhine meditsiin ( evidence based medicine EBM). Epidemioloogilised uurimised on sageli ainus moodus kuidas selgitada selliseid kliinilist meditsiini puudutavaid küsimusi, nagu diagnostiliste testide täpsus, haiguse riskitegurid , haiguse põhjus, prognoos ja ravi efektiivsus.
Epidemioloogilise analüüsi abil on võimalik igal klinitsistil kriitiliselt hinnata rakendatavate ravimeetodite tõhusust kasutades selleks oma enda patsientide andmete kumulatiivset andmebaasi.
Epidemioloogia annab meile ka vahendid meditsiiniliste väidete kriitiliseks hindamiseks. Tõenduspõhine meditsiin (evidence based medicine EBM), mis kujutab endast süstemaatilist ajakohase teadusliku informatsiooni otsimist ja kriitilist hindamist ning selle kasutamist kliiniliste otsuste tegemise alusena.
EBM rakendamine koosneb viiest etapist:
1. Haigusjuhu uurimise igas etapis määratle mis on see oluline informatsioon, mida ma vajan ja formuleeri selle kohta küsimus.
2. Leia parimad tõendid neile küsimustele vastamiseks.
3. Summeeri ja hinda kriitiliselt leitud tõendusmaterjali teadusliku väärtuse ja rakendatavuse seisukohast .
4. Kasuta tulemusi patsientide ravis .
5. Hinda oma võimekust küsimustele õigeid vastuseid leida.

Haiguse determinandi mõiste
Determinandid (määravad tegurid) – tegurid, mille muutumisel muutub samuti haiguse esinemissagedus või haiguse tunnused.

Selgita haiguste paljupõhjuselisuse kontseptsiooni

Too näited eluta (mittenakkavatest) haigusetekijatest

Füüsikalised – mehaanilised ( trauma , surve), termilised (kuumus, külm), radiatsioon , müra, valgusrežiim
Keemilised – eksogeensed (plii ja muud kemikaalid ), endogeensed ( kusihape )
Toitelised – puudus, liig
Sotsiaalsed (liiga tihe asustus)

Loetle nakkusliku haigusetekitaja omadusi (min 3), mis mõjutavad haiguse kulgu ja epidemioloogiat ja seleta kuidas need mõjutavad epidemioloogiat

Iseseisvad tunnused (loomupärased omadused) – morfoloogia (spoorid, kapslid , suurus, viburid ), stabiilsus (füüsiliste tegurite taluvus – temperatuur, ph, niiskus), antigeensed omadused ja geneetiline stabiilsus
Sõltuvad tekitaja omadused (seotud peremehega) – kontagioossus, patogeensus, virulentsus , immunogeensus, immunogeenne osa, peremeesorganismide ring, koespetsiifilisus

Too näited haiguse keskkonnadeterminantidest, kuidas on need seotud haiguse epidemioloogiaga?
Mõjutab peremeesorganismi vastuvõtlikkust, eksponeeritust haigustekitaja suhtes, mõjutab haigusjuhtude jaotumist populatsiooni erinevates osades
* Füüsikaline keskkond – topograafia (pinnase imavus halb, kõrgus, õhuvoolud, siirutajate geograafiline jaotumis), kliima (temperatuur, niiskus, sademed, aastaajad), pinnase iseloom (mikroelementide sisaldus, osakeste suurus, orgaanilised ained, lindude ja loomade väljaheited suurendavad vastavas keskkonnas seenhaigusi, pH)

Too näited peremehest tulenevatest determinantidest, kuidas need mõjutavad haiguse epidemioloogiat?
Bioloogiline vastuvõtlikkus, potentsiaali osas olla eksponeeritud

Vanus
Eksponeerituse potentsiaal
Sugu
Tõug, rass jm geneetilised tegurid
Füsioloogilised – tiinus
Psüühilised tegurid

Primaarsed ja sekundaarsed determinandid
Primaarsed determinandid on tegurid, mille variatsioon avaldab peamist mõju haigestumisele. Primaarsed tegurid on vajalikud põhjused. Nt koerte katku viiruse olemasolu ja kokkupuude sellega on koerte katku primaarne determinant.
Sekundaarsed determinandid on eelsiidumuslikud, võimaldavad või mõju tugevdavad tegurid. Nt sugu on koerte südameklapi puudulikkuse teisene determinant – isastel koertel on suurem tõenäosus haigestuda kui emasloomadel.

Mis on haiguse põhjus?
Sündmus, olukord või karakteristiks mis mängib olulist rolli haiguse tekkimisel

Koch’i postulaadid
Enne mikroobi kuulutamist haiguse põhjustajaks peavad olema täidetud kriteeriumid:

Tekitaja peab olema isoleeritud ja kasvatatud puhtal kultuuril
Peab põhjustama sama haiguse, kui seda inokuleerida vastuvõtlikule loomale
Mikroob mis on nakatatud loomast uuesti isoleeritav ja identifitseeritav

Koch’i postulaatide eeldused
Kindlal haigusel peab olema ainult üks põhjus ja kindel põhjus peab andma tulemuseks ainult ühe haiguse.

Loetle olukord, kus Klochi postulaatide eeldused ei ole täidetavad
Kui haigusel on rohkem kui üks tekitaja või kui tekitaja tekitab rohkem kui üht haigust. Mittetekitajaliste haiguste puhul.

Nimeta olulisemaid Evans ’i postulaate (Vihje- esimene on väga oluline)

Haigete isendite arv peab oletatava põhjusega kokku puutunud isendite hulgas olema suurem kui sellega mitte kokku puutunud isendite hulgas
Haigetel isenditel peab olema kokkupuude oletatava põhjusega sagedasem kui tervetel isenditel
Ajaliselt peab haigus järgnema kokkupuutele oletatava põhjusega
Peab olemas olema peremeesorganismi reaktsioonide mõõdetav bioloogiline spekter
Haigust peab saama eksperimentaalselt reprodutseerida
Oletatava põhjuse kõrvaldamise tulemuseks peab olema haiguse esinemissageduse vähenemine

Milles seisneb Evans’ipostulaatide universaalsus?

Selgita Hill’i põhjuslikkuse kriteeriumide tähendust (sündmuste ajaline järgnevus; seose tugevus ja püsivus; bioloogiline gradient ; ühilduvus olemasolevate teadmistega)

Sündmuste ajaline järgnevus – põhjus peab eelnema mõjule
Seose tugevus – tugev statistiline seos haiguse ja teguri vahel
Bioloogiline gradient – doos-vastus suhte olemasolu teguri ja haiguse vahel annab rohkem kindlust teguri põhjuslikkuse suhtes
Püsivus – seose olemasolu erinevates tingimustes
Ühilduvus olemasolevate teadmistega – teguri mõju on seletatav usutava bioloogilise mehhanismiga

Vajaliku põhjuse mõiste + näide
Peab olema haiguse esinemiseks, nt koerte katk ilma viiruseta ei saa olla.

Piisava põhjuse mõste + näide
Minimaalne tingimuste ja sündmuste kogum põhjustamaks vältimatult haigestumist. Nt stress, viirused ja pasteurella

Nakkusahela mudel – mõiste, komponendid. Rakendatavus?
Lihtne mudel, mis kirjeldab nakkavate haigustekijate levikut nakkusallikast või reservuaarist vastuvõtlikule organismile. See mudel sobib hästi-määratletud nakkushaiguste tekitajate põhjuslikkuse ja ülekandeteede kirjeldamiseks. Need on haigused, mis on iseloomulikud teatud spetsiifilistele mikroobsetele haigustekijatele ja mis alluvad Kochi postulaatidele. Nt tuberkuloos , siberi katk, sigade aafrika katk.
Komponendid: Haigustekija allikas või reservuaar → ülekandemehhanism → vastuvõtlik organism

Põhjuslikkuse ratas – mõiste ja rakendatavus. Näide
Näitab kuidas haigus võib kujuneda läbi eri determinantide koostööga ilma et ükski nendest oleks vajalik põhjus

Põhjuslikkuse võrgustuk – mõiste ja rakendatavus. Näide
Kaasajal kasutatakse terviseprobleemide kirjeldamisel sageli põhjuslikkuse võrgustikku, kus haiguse olemasolu või selle puudumine ei tähenda ainult haigustekitaja olemasolu või puudumist ning kus haiguse esinemine on määratud üksteist vastastikku mõjutavate tegurite võrgustikuga, mis hõlmab haigustekitajat, peremeest ja keskkonda.

Kirjeldage teguri põhjuslikkuse selgitamise protsessi peamisi etappe .

Mida väljenab p väärtus statistiline analüüs?
p = 0,05 stastiliselt oluline. Näitab kui suure tõenäosusega sündmust ei toimu.

ÜLESANNE: uurimistulemusena ja p-väärtuse tõlgendamine
Kirjeldav statistika. Norm

Meditsiiniliste otsuste tegemise neli etappi.

Subjektiivsete andmete kogumine. Meie ja loomaomaniku andmed – nt looma isu, aktiivsus jne.
Ovjektiivse andmete kogumine, on kehatemperatuur, pulsi- ja hingamissageduse mõõtmine, parasitoloogiline uurimine , vere vormelementide arvu ja suhte määramine, vere biokeemiliste näitajate määramine jne
Andmete hindamine ja mõtlemine, kas näitaja jääb normi piiridesse või langeb sellest välja. Neid andmeid mis me oleme kogunud, me peame analüüsima ise, kas näitaja jääb normi piiridesse või langeb sellest välja. Ja siis järeldusele, kas on tegemist mõne terviseprobleemiga või mitte.
Otsus edasiseks ravimiseks. Hindamise tulemustest lähtuvalt teeme otsuse edasiseks tegevuseks, milleks võib olla täiendava info kogumine looma seisundi kohta, ravi määramine ja/või omaniku nõustamine.

Kliiniliste andmete kategooriad ja nende saamise moodused.

Anamneesi andmed
Kliinilised tunnused
Diagnostiliste uuringute (testide) tulemused

Subjektiivsed ja objektiivsed kliinilised andmed
Subjektiivsed andmed on tingitud isikust kes seda on hinnanud. Ja neid andmeid on siis need, mida me ise ja loomaomanik saame hinnata. Nt loomaisu, aktiivsus jne
Objektiivsed andmed ei sõltu isikust kes on testi võtnud nt temperatuur. Samuti pulsi- ja hingamissagedusemõõtmine, vere biokeemiliste näitajate määramine jne

Uurimistulemuste õigsus ( valiidsus )
Õigsus näitab millisel määral uurimistulemus väljendab seda, mida tegelikult mõõdeti. Näiteks, kas ja kui hästi diagnostiline test suudab tuvastada teatud haigusetekitajaga nakatunud loomad? Kui õigesti analüsaator määrab veresuhkru taseme?

Uurimistulemuste usaldusväärsus (korratavus)
Testi võime anda ühe ja sama objekti korduval mõõtmisel sama või üsna sarnase tulemuse.

Variatsiooni allikad bioloogiliste tunnuste mõõtmisel
Variatsiooni mõõtmises – erinevused proovi käsitlemises, proovi kvaliteedi erinevused, instrumendi ja hindaja omadused.
Bioloogilisel variatsioonil – indiviide ja populatsioonide erinevused.

Juhuslik ja süstemaatiline viga mõõtmistes – seleta mõisted
Juhuslik viga – mõningas erinevus mõõtmistulemustes võrrelduna tunnuse tegeliku väärtusega.
Süstemaatiline viga – tulemused on alati kas suuremad või väiksemad.

Loetle ja defineeri keskse tendentsi 3 peamist näitajat
Aritmeetiline keskmine – keskmise suundumise mõõt, mis saadakse liitamal kokku kõik väärtused ja jagates väärtuste arvuga gruppis.
Mood – kõige sagedamini korduv väärtus andmereas.
Mediaan – väärtus, mis jaotab andmed kahte ossa nii, et pooled andmetest on suuremad ja pooled väiksemad kui mediaan.

Loetle hajuvuse näitajaid (3) ja seleta nende tähendust.
Dispersioon – andmete hälvete (väärtuse ja aritmeetilise keskmise vahe) ruutude summa keskmine.
Standardhälve – dispersiooni ruutjuur.
Haare – vahemik kahe äärmusliku väärtuse (miinimum ja maksimum väärtus) vahel.
Protsentiilhaare – väljendab vaatluste proportsiooni, mis jääb määratud piirväärtuste vahele.

Mis on sagedusjaotus? Too näide.
Numbriliste andmete mistahes korraldus, mis on saadud mõõtes mingit parameetrit populatsioonis.
Sagedusjaotus võib olla esitatutud tabelina või graafiliselt – sageduspolügooni või histogrammi vormis.

Jaotuse modaalsus (mõiste)
Modaalsus kirjeldab tippude (moodide) arvu jaotust. Jaotuse kuju iseloomustab osaliselt see, mitu moodi selles on.
Ühe moodiga jaotust nimetatakse ühemodaalseks, kahe moodiga kahemodaalseks jne.

Jaotuse asümmeetria mõiste ja selle mõju keskse tendentsi näitajatele ja andmete statistilisele analüüsile
Jaotuse asümmeetria näitab, kas jaotus on sümmeetriline või mitte. Jaotus on asümmeetriline, kui üks tema ots on pikem kui teine.
Positiivselt asümmeetrilises jaotuses on keskmine suurem kui mood ja mediaan.
Negatiivse asümmeetriaga jaotuses keskmine on väiksem kui median ja mood.
Normaaljaotusel on asümmeetria 0, kuna see on sümmeetriline jaotus. Sümmeetrilise jaotuse korral on aritmeetiline keskmine. Median ja mood võrdsed.

Normaaljaotuse mõiste
Normaaljaotus – teoreetiline matemaatiline mudel, mis väljendab juhuslikku variatsiooni füüsikalistes mõõtmistes.
Keskmine, mediaan ja mood on võrdsed.

Ebanormaalne kui ebatavaline .
Ebanormaalsuse kriteeriumid on võimalik määrata statistiliselt. Näitajate puhul, kus optimaalne on kindlel näitaja vahemik ja nii näitaja liigkõrge või liigmadal väärtus tuleb lugeda ebanormaalseks. 5%

Ebanormaalne kui seos haigusega
See lähenemine võtab aluseks leiud, mis ilmnevad regulaarselt seoses isendi haiguse, toodanguvõime vähenemise või surmaga. See lähenemine on väga oluline diagnostiliste testi hindamise juures, kus võrreldakse spetsiifiliste leidude avastamist haigete ja tervete isendite juures.

Ebanormaalne kui avastatav
Mõnede seisundite puhul määrab haiguse raskusaste, mille puhul sekkumine on majanduslikult põhjendatud, selle kas kliinilise näitaja väärtus loetakse ebanormaalseks või normaalseks. Selline lähenemine on rakendatav eelkõige põllumajandusloomade puhul.

ÜLESANNE: Määratle muutuja liik, põhjenda.
Kirjeldav epidemioloogia ja andmete kogumine

Mis on kirjeldava epidemioloogia eesmärk?
Haiguse leviku kirjeldamine + haiguse ohutegurite leviku kirjeldamine.

Loetle kvantitatiivsete andmete kirjeldamise mooduseid (statistikuid)
Histogrammid ja sagedusjaotused

Loetle kategoorialiste andmete kirjeldamise mooduseid
Tulpdiagramm

Epideemia ja pandeemia mõiste.
Epideemia – juhtude sagedus populatsioonis ületab selgelt antud piirkonnale ja aastaajale omase taseme. See kehtib antud piirkonnas püsivalt esinevate haiguste kohta.
Pandeemia – kui epideemia võtab rahvusvahelise ulatuse. Nt AIDS ja gripp inimestel ning koerte parvoviroos ja veiste katk.

Epideemia kõver (mõiste, kuidas saadakse) ja selle osad (epideemia faasid ).
Epideemiakõver illustreerib:

Probleemi suutust, st uute juhtude esinemise arvu
Epideemia edenemise kiirust

Epideemiakõveral esitatakse graafiliselt haigusjuhtude esinemine ajas kas tulpdiagrammina või sageduspolügoonina.
Epideemiakõver koosneb:

Endeemiline tase
Tõusev osa – progression
Tipp või platoo – kulminatsioon
Langev osa – regression

Progresseeruv ja punktepideemia (Näited).
Progresseeruv epideemia – kui haigustekitaja kandub edasi otsese või kaudse kontaktiga. Nt suu- ja sõrataudi epideemia.
Punktepideemia – suur hulk loomi on nakatunud ühel ajal ja lühikesel perioodil – kokkupuute ühise allikaga. See on tüüpiline nende haigustele, millega saad nakatuda sööda ja vee kaudu. Haigus ei levi esmasest koldest edasi. Nt leptospiroos

Endeemilise haiguse mõiste ja näited.
Haigusjuhud võivad esineda regulaarselt. Sellist haigust esineb teatud madalal tasemel kogu aeg. Kui see peaks olema nii, siis peaks püüdma selgitada antud profiili teiste sündmuste valguses, mis toimuvad samasuguse regulaarsusega. Nt kõhulahtisus vastsündinud põrsastel.

Sporaadilise haiguse mõiste ja haiguse sporaadilisuse põhjused.
Sporaadilise esinemise korral tekivad üksikud haigusjuhud ebaregulaarselt, sageli pikema ajavahemiku järel. Haigusjuhud ei tundu olevat seotud üksteisega aga ka seldelt määratlevate riskiteguritega. Nt aktinomükoos veisekarjas.

Sesoonsed, tsüklilised ja sekulaarsed. trendid - mõisted ja näited.
Trend näitab statistilise aegrea muutuse põhisuunda. Haigestumisel on 4 liiki ajalisi trende:

Lühiajalised epideemiad
Sesoonsed trended
Tsüklised trended
Pikaajalised trended (sekulaarsed)

Ajaliste trendide hindamise meetodid ja vea allikad ajalistes trendides.
Ajaliste trendide määramise meetodid:

Aegrea graafiku hindamine “ silmamuna ” testiga (Võib, aga on ka paremaid mooduseid)
Liikuv keskmine
Andmete eksponentsiaal-silumine
Regressioonanalüüs

Vea allikad ajalistes trendides:

Haigusjuhtude registreerimise muutumine:
- Haiguse definitsiooni muutumine
- Haiguse diagnostika arenemine
- Haiguse tähtsustamise muutus – teatamiskohustuslik või mitte; lisamine diferentsiaaldiagnooside hulka jms.
Populatsiooni muutumine:
- Vanuselise või soolise struktuuri muutused
- Ohustatud isendite kontingendi ümberhindamine

Haiguse geograafilise leviku kirjeldamine kartogrammide abil.

Punkt-kartogramm: haigusjuhtude paiknemise kaart: üks punkt – üks juht. Toob välja haiguse leviku juhtude absoluutarvu alusel. Ei anna infot haigestumuse ja levimuse kohta.
Sektor -kartogramm: põhineb peamiselt esinemise proportsionaalsetel näitajatel. Teatud piiridesse jääva haigestumuse- või levimusnäitajaga piirkond kaardil tähistatakse teatud värvi või viirutusega.

Ülesanne: Joonista etteantud andmete põhjal epideemiakõver

Loetle ja selgita andmete kvaliteeti määravaid tegureid (minim. kolm)

Detailsus – suurem detailsus tagab andmete parema statistilise ja epidemioloogilise väärtuse.
Valiidsus – määr, mille ulatuses uuring või katse mõõdab seda, mida ta on ette nähtud mõõtma.
Täpsus – määr, mille ulatuses mõõtmine või mõõtmistel põhinev esindab mõõdetava omaduse õiget väärtust.
Kordustäpsus – testi või mõõtmisvahendi võime anda samaseid tulemusi sama objekti korduval mõõtmisel.
Korratavus – testi võime anda samaseid tulemusi ka korduvate mõõtmiste korral, mis viiakse läbi sama isiku poolt eri aegadel .
Reprodutseeritavus – testi võime anda samaseid tulemusi ka korduvate mõõtmiste korral, mis viiakse läbi erinevate isukute poolt eri aegadel

Bioloogilised ja kliinilised andmed, diagnostilised ja laboratoorsed andmed – mis need on ja kogumise meetodid.
Bioloogilised ja kliinilised andmed – kogutakse laudas, kliinikus või loomapidaja juures ja need puudutavad üksikut looma. (nt tõug, vanus, sugu, kehakaal, kliinilised tunnused jne)
Informatsiooni saadakse tunnuste, koemuutuste ja füüsiliste omaduste mõõtmise või subjektiivse hindamise kaudu.
Diagnostilised ja laboratoorsed andmed – võetakse kõigepealt proovi isenditel või loomarühmadelt. Ja siis saavad juba uuringute tulemused. Diagnostilised meetodid võivad olla lihtsed ja kohapeal teostatavad või vajada laboritingimusi.

Farmitasandi (grupi) andmed - mis need on ja kogumise meetodid
Keskkonda iseloomustavad (farmitasandi) andmed
Näiteks farmi (tootmisüksuse) lähem uurimine ja intervjuu farmeriga annavad väärtuslikku informatsiooni farmitasandil mõjuvate tegurite kohta. Intervjueerija vaatlustele põhinedes saab registreerida lisainformatsiooni. Kõik ühe farmi kohta käivad andmed kehtivad selle farmi kõikide loomade suhtes. Saadakse küsimustikke kasutades.

Muutujad ja Vaatlused elektroonilises andmestikus; vaatluste registreerimise printsiibid .

Kasutage lihtsaid muutujate nimetusi, mis poleks pikemad kui 8 märki. Sümboleid (! ? . ; –) mitte kasutada. Tühikuid mitte jätta. Kasutage tähendusega nimetusi, mida saab alles hoida kogu analüüsi ja dokumenteerimise vältel.
Ärge kasutage andmete sisestamise lehtedel valemeid.
Ärge sisestage andmebaasi lehele mingit muud informatsiooni kui ainult vaadeldud muutuja väärtused.
Kopeerige muutujate nimed eraldi lehele ning sisestage kodeeringuskeem ja lisainformatsioon sinna.
Kehtestage kodeerimisele reeglid (numbrilised või tähelised koodid, puuduvad väärtused), mis hoiavad ära andmesisestusvead.
Vigade ennetamiseks kasutage andmete sisestamisel andmete hindamise reegleid.
Kasutage looma- ja farmitasandi andmete jaoks eraldi faile.
Säilitage informatsiooni uuringu kohta, andmebaasi versiooni ja viimaseid muudatusi koos andmetega (näiteks kasutage eraldi töölehti Excelis).
Kindlustage, et ainult ühte (ajakohast) andmestiku versiooni kasutatakse kui peamist koopiat.
Salvestage andmebaasi ajakohane ja iganenud versioon vähemalt kahte sõltumatusse andmete säilitamise keskkonda, et ennetada andmete kaotsiminekut. Muudatused (näiteks muutujate ümber kodeerimine ) on siis jälgitavad.

Mida tähendab andmepuhastus ja andmete kodeerimine andmetöötluse kontekstis;
Neid andmed mis on sisestatud elektroonilisse andmebaasi kaudu, on vaja enne edasist töötlemist ja analüüsi kõigepealt kontrollida. On vaja kontrollida, kas registreeritud tulemused on lubatud (võimalike) ulatuste ja väärtuste piires. Ühtlustage ebaühtlaselt registreeritud andmete kodeering (nt kõikide loomade vanus kuudes) ja kontrollige võimatuid väärtusi esmase andmekogumislehe andmetest. Kontrollige ka andmete loogilist usutavust (näiteks piimaanni andmed ainult lehmade kohta mitte mullikate ja pullide kohta).
Ümberkodeerimine – seisneb eelkõige numbrilise kodeeringu andmises tekstilisele muutujale.
Haiguse esinemissageduse mõõtmine

Milliste sündmuste esinemise kohta me sagedusnäitajaid vajame?
Levimus , avaldumus, haigestumus, suremus . Nakatumise, praakimise, ellujäämise, tiinuse ja sünni selgitamiseks.

Milleks me kasutame haiguste sagedusnäitajaid?
Haiguse esinemissageduse määramiseks populatsioonis on vaja kõigepealt määratleda, milliseid haigusjuhte me loendama hakkame – keda me loeme haigestunud isendiks ja keda neist loeme juhuks, mis läheb arvutustes arvesse.

Haigusjuhu definitsiooni komponendid

Seisundi kirjeldus
Eksponeeringu periood või haiguse tekkimise periood
Asjakohased geograafilised tegurid
Asjakohased peremehe tegurid

Milliseid matemaatilisi suurusi me kasutame haiguse esinemissageduse väljendamiseks?
Haiguste esinemissagedust võib väljendada:

Absoluutarvude – 1, 2, 3, 4 jne – just need samad ei midagi muud
Proportsioonide – näitab uuritava tunnusega isendite osakaalu kogu populatsioonis
Suhtarvude – väljendab uuritava tunnusega isendite ja antud tunnuseta isentite vahekorda
Kordajate abil – võtavad arvesse populatsiooni arvukuse muutlikkust ajas

Levimus – mõiste, mida näitab, kuidas väljendatakse?
Levimus – haigete isendite osakaal populatsioonis mingil ajamomendil.
L = haigete loomade arv teatud ajahetkel/populatsioonis olevate loomade koguarv samal ajahetkel
L = avaldumuskordaja * keskmine haiguse kestus / (avaldumiskordaja * keskmine haiguse kestus + 1)

Kumulatiivavaldumus - mõiste, mida näitab, kuidas väljendatakse?
Kumulatiivavaldumus (-haigestumus) väljendab vaatlusperioodi vältel haigestuvate ohustatud isendite osakaalu ehk proportsiooni.
KA = haiguse uute juhtude arv vaatlusperioodil/ohustatud isendite arv populatsioonis vaatlusperioodil
KA annab hinnangu sellele, milline on risk, et loom kogeb uuritavat sündmust vaadeldava ajaperioodi vältel antud populatsioonis. Kuna KA on võimalik arvutada alles vaatlusperioodi lõpus, siis saadav riskihinnang kehtib mineviku kohta avaldumusrisk
Fikseeritud populatsioonis tuleb pooled väljalangenud loomad maha arvestada , dünaamilises populatsioonis tuleb jagada keskmise OIA’ga perioodi vältel, mida saab arvutada: (OIA perioodi algul + OIA perioodi algul – väljalangenud + juurde toodud)/2

Avaldumuskordaja- mõiste, mida näitab, kuidas väljendatakse?
Avaldumuskordaja – avaldumuse põhinäitaja. Väljendab kui haigusjuhte tekib ohustatud populatsioonis teatud ajavahemiku jooksul. Väljendab sellega haigestumise suhtelist intensiivsust ja haiguse leviku kiirust populatsioonis.
AK = uute juhtude arv / ohustatud isendite arv x vaatlusperiood
Aja mõõdupuuks avaldumuskordaja arvutamisel on aeg, mille vältel loomad olid haigusest ohustatud – ohustatuse aeg

Üldine ja spetsiifiline suremus- mõiste, kuidas arvutatakse?
Üldine suremus – kõikidest põhjustest tingitud surmade suremuskoda
Spetsiifiline suremud – teatud põhjuse alusel toimunud surmajuhtum

Kuidas mõjutab haiguse kestus levimuse hinnangut ?
Ei mõju, kuna mõõdame levimust kindlal ajahetkel, mitte perioodil.

Kuidas mõjutab avaldumuse hinnangut vaatlusperioodi pikkus?
Avaldumusriskile avaldab suurt mõju vaatlusperioodi pikkus. Mida pikem on periood, seda suurem on avaldumusrisk

Letaalsus- mõiste, kuidas arvutatakse?
Haigusest põhjustatud surmad kogupopulatsioonis. Haigusest põhjustatud surmad/kõik haigestumised

Stabiilne populatsioon- mõiste
Arvukus ja struktuur ei muutu; siia kategooriasse kuuluvad ka suured populatsioonid, kus erisuunalised muutused on kogupopulatsiooni arvestades vastastikku kompenseerivad või vähetähtsad.

Fikseeritud populatsioon-mõiste
Uusi isendeid ei lisandu, küll aga võib loomi välja langeda;

Dünaamiline populatsioon-mõiste
Avaldumuskordaja saab arvutada ka juhul, kui uuritav populatsioon on väga dünaamiline - populatsiooni tuuakse loomi juurde või viiakse välja ning seega ohustatud populatsiooni arvukus muutub pidevalt.
AK - Ohustatuse aja ligiähedane kalkulatsioon : (ohustatud isendite arv perioodi algul – ½haigestunud – ½väljalangenud + ½ juurdetulnud) x ajaühikute arv

ÜLESANNE- levimuse ja haigestumuse kalkulatsioonid

.DOCX Laadi alla originaalfail 14 lk · .docx · 27 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-12-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

27 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

iisjka Õppematerjali autor

Sissejuhatus; determinandid; põhjuslikkus

Sarnased õppematerjalid

docx

Konspekt epidemioloogia eksamiks

ja praktika, mida viiakse ellu kas kogu rahvastiku või selle teatud suurenenud. Riskirahvastik rahvastiku osa, kellel võib haigus välja Tundlikkus= Spetsiifilisus= PPV= NPV= rühmadele suunatud tervist mõjutavate sekkumiste kaudu. kujuneda . Levimus (prevalence) - protsess, mis näitab kõigi (uute ja Epidemioloogia definitsiooni komponendid sagedus, levimine, nähtuse vanade) haigusjuhtude esinemist rahvastikus. Antakse kuupäeva tõepärasuhe LR determinandid. Epidemioloogia on tõenduspõhise meditsiini kui täpsusega, iseloomustab hetkeseisu. Levimusmäär PR (prevalence 6 Andmete tüübid. Üldkogum ehk populatsioon objektid, tõenduspõhise rahvatervise põhialuseks

Arstiteadus

pdf

TERVISEKÄIUMISE EKSAM

Epidemioloogia mõiste ja peamised uurimisteemad. Epidemioloogia on teadusharu, mis uurib mingil piiritletud rühmal esinevate haiguste (ja teiste tervisega seotud nähtuste) esinemist ning neid nähtusi esilekutsunud mõjureid. Epidemioloogid hindavad näiteks haiguste esinemise sagedust ja levikut ning riskitegureid. Nakkushaigused, väärtoitumishaigused, pahaloomulised kasvajad, vereringe elundite haigused, minevikus lühikese kuluga haigused, nüüd kroonilised haigused, kutseoht, ravimite kõrvaltoimed, haiguse esinemise seos tervishoiuteenuste vajaduse, nõudluse ja pakkumisega Haiguste esinemisnäitajad ja nende tõlgendamine (absoluutarvud ja rahvastiku suurusega seotud suhtarvud; haigestumus ja levimus; elulemisaeg; levimusmäär; kumulatiivhaigestumusmäär; haigestumuskordaja). Alguses peab haiguse esinemisnäitajaid käsitlema lahus andmetest rahvastiku suuruse kohta, ent hiljem tuleb haigusjuhtude arv seostada inimeste arvuga rahvastikus. Juhtude absolu

Terviseõpetus

docx

Epidemioloogia konspekt

b. Mõjutusepi uurimus on disainitud testimaks hüpoteese läbi ekspositsiooni mõjutamise = katse. c. (Agregeeritud andmeid kasutavad uuringd, mis hindavad ekspositsiooni ja või tulemi olemasolu rühma tasandil) d. (Indiviidipõhiseid andmeid kasutavates uuringutes antakse hinnang ekspositsiooni ja või tulemi olemasolule iga uuringus osaleva indiviidi tasandil) 6. a. Kirjeldav epidemioloogia uurimus on disainitud kirjeldama ekspositsiooni või tulemi jaotust, ei uuri seoseid. b. Analüütiline epidemioloogia uurimus on disainitud uurima seoseid, sageli eesmärgiga selgitada välja tulemi võimalikud põhjused. 7. VT NR 4 8. Vt nr 4 9. *Juhu määratlus kriteeriumide kogum, mida kasutatakse huvipakkuva terviseseisundi või sünmuse identifitseerimisel. a

Epidemioloogia

docx

BIOMEDITSIIN

Sündroom on patogeneetiliselt seotud sümptomite kompleks. Ühesugune sündroom - erinevad haigused. Nt. aneemia sündroom e. verevaegus: kahvatus, nõrkus, jõuetus, südamekloppimine, hingeldus, pearinglus, kõrvade kohisemine; erütrotsüütide arvu ja hemoglobiini sisalduse vähenemine veres. Kliiniline meditsiin (Norm patoloogia) Haiguse ravi: sümptomaatiline, patogeneetiline Ravitulemuse hindamine kliiniline epidemioloogia Diagnoosimise põhiprintsiibid Diagnoos on lühike arstlik otsus haiguse olemuse ja haige seisundi kohta. Diagnoosimine - patsiendi vaevus(t)e taga oleva patoloogilise protsessi/häire lokalisatsiooni ja olemuse määramine. Diagnoos põhjendab kavandatava ravi, mis likvideeriks põhjuse/vaevuse ning sel teel tooks patsiendile kergendust. Diagnoos on arstlikus tegevuses vajalik adekvaatse ravi määramiseks, edasiste uuringute

Biomeditsiin

pdf

Biomeditsiini kordamisküsimuste vastused

uuringuid 50-65 aastastele naistele. (4) Emakakaelavähk: emakakaelarakkude muutuste avastamiseks varases staadiumis, ennetamaks emakakelavähi teket. (30-59 aastaseid naised). (5) eesnäärme kasvaja sõeluuringu, (vajalik teha kõigile > 50 a.meestele). 7. Haiguste patogeneesi mõiste. Haiguse patogenees õpetus haiguse arengust, oluline ravi määramisel ka tundmatu etioloogiaga haiguse korral võib haiget aidata patogeneetilise raviga. 8. Rahvatervishoid; epidemioloogia liigid, epidemioloogia harud; mõisted: levimus, haigestumus, suremus. Kumulatiivne haigestumine, määr, standard. Rahvatervishoiu objektiks on rahvastiku tervis ja eesmärgiks rahvastiku tervise parandamine. Tegemist on teadusvaldkonnaga, et hankida teadmisi tervist mõjutavate tegurite kohta ning kasutada seda teadmist tervise kaitseks ja edendamiseks. Epidemioloogia teadus haigusete tekkimise ja leviku seaduspärasustest populatsioonis

Biomeditsiin

docx

Veterinaargeneetika ja aretus

Veterinaargeneetika ja aretus 2. kontrolltöö kordamisküsimused 2015 1. Mis on rekombinant-DNA? Restriktaaside abil loodud DNA molekule nimetatakse rekombinant DNA molekulideks 2. Millised on rekombinant-DNA tehnoloogia põhimeetodid? (1) DNA molekuli lôhestamine e. lôikamine fragmentideks restriktsiooni ensüümide abil, mis lôhuvad sidemed nukleiinhapete (NH) vahel spetsiifilise nukleiinhapete järjetusega piirkonnas (iga ensüümi jaoks eri NH järjestus) (2) Nukleiinhappeline hübridiseerimine- tänu DNA, RNA molekulide vôimele siduda vabasid NHid on vôimalik tetaud NH-järjestusega vabade märgistatud DNA-fragmentide abil avastada komplementaarse järjestusega lôike uuritavas DNA vôi RNA molekulis. (3) DNA kloonimine- ühe DNA fragmendi alusel on vôimalik sünteesida sama fragmendi miljoneid koopiaid. (4) DNA fragmendi nukleotiidide järjestuse määramine (sekveneerimine- ingl k. sequencing), mis vôimaldab määratleda

Veterinaargeneetika

docx

Biomeditsiini eksam 2017 TTÜ

(4) Emakakaelavähk: emakakaelarakkude muutuste avastamiseks varases staadiumis, ennetamaks emakakelavähi teket. (30-59 aastaseid naised). (5) eesnäärme kasvaja sõeluuringu, (vajalik teha kõigile > 50 a.meestele). 9. Rahvatervishoiu -objektiks on rahvastiku tervis ja eesmärgiks rahvastiku tervise parandamine. Tegemist on teadusvaldkonnaga, et hankida teadmisi tervist mõjutavate tegurite kohta ning kasutada seda teadmist tervise kaitseks ja edendamiseks. Epidemioloogia – teadus haigusete tekkimise ja leviku seaduspärasustest populatsioonis. Haiguse esinemist kirjeldatakse arvudes. Uurib haiguse esinemise sagedust, levikut ja haigusi põhjustavaid tegureid. Pööratakse tähelepanu rahvastikurühmale mitte üksikisikule. 10. Statistilised näitajad epidemioloogias- haigestumus, suremus, levimus, elulemus. Standard, usalduspiirid, kõrvalekalded analüüsis- Enamuse haiguste korral on haigestumus sõltuv vanusest.Vanuse

Bioloogia

docx

Veterinaarne geneetika

1. kontrolltöö 1. Geneetika kui teadus ja selle koht bioloogias. Geneetika harud ja uurimismeetodid Geneetika on bioloogia haru, mis uurib pärilikkust, geenide struktuuri, fn-i, päriliku varieerumise mehhanisme & selle seaduspärasusi, põhjusi ja ulatust. Molekulaargeneetika – tegeleb päriliku info kodeerimise, säilitamise ja ülekande mehhanismi uurimisega, samuti päriliku info realiseerumise molekulaarsete mehhanismidega (kuidas info geenides määrab elusorganismi ehituse ja tema funktsioneerimise). Samuti mutatsioone. Tsütogeneetika - tegeleb pärilikkusega raku tasemel. Uuritakse rakuorganellide (kromosoomide, ribosoomide, mitokondrite) osa gen. info säilitamisel ja realiseerimisel; kromosoomiarvu ja karüotüübi erinevusi eri liikidel. Organismi tasemel – kasutatakse hübridoloogilisi meetode (ristamiskatseid). Gen. info pärandumise seaduspärasuste uurimine. Populatsioonigeneetika – produktiivloomade selektsiooni

Mikrobioloogia

Rohkem sarnaseid