100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 14 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-12-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
24 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
iisjka
Õppematerjali autor
ja praktika, mida viiakse ellu kas kogu rahvastiku või selle teatud suurenenud. Riskirahvastik rahvastiku osa, kellel võib haigus välja Tundlikkus= Spetsiifilisus= PPV= NPV= rühmadele suunatud tervist mõjutavate sekkumiste kaudu. kujuneda . Levimus (prevalence) - protsess, mis näitab kõigi (uute ja Epidemioloogia definitsiooni komponendid sagedus, levimine, nähtuse vanade) haigusjuhtude esinemist rahvastikus. Antakse kuupäeva tõepärasuhe LR determinandid. Epidemioloogia on tõenduspõhise meditsiini kui täpsusega, iseloomustab hetkeseisu. Levimusmäär PR (prevalence 6 Andmete tüübid. Üldkogum ehk populatsioon objektid, tõenduspõhise rahvatervise põhialuseks
Epidemioloogia mõiste ja peamised uurimisteemad. Epidemioloogia on teadusharu, mis uurib mingil piiritletud rühmal esinevate haiguste (ja teiste tervisega seotud nähtuste) esinemist ning neid nähtusi esilekutsunud mõjureid. Epidemioloogid hindavad näiteks haiguste esinemise sagedust ja levikut ning riskitegureid. Nakkushaigused, väärtoitumishaigused, pahaloomulised kasvajad, vereringe elundite haigused, minevikus lühikese kuluga haigused, nüüd kroonilised haigused, kutseoht, ravimite kõrvaltoimed, haiguse esinemise seos tervishoiuteenuste vajaduse, nõudluse ja pakkumisega Haiguste esinemisnäitajad ja nende tõlgendamine (absoluutarvud ja rahvastiku suurusega seotud suhtarvud; haigestumus ja levimus; elulemisaeg; levimusmäär; kumulatiivhaigestumusmäär; haigestumuskordaja). Alguses peab haiguse esinemisnäitajaid käsitlema lahus andmetest rahvastiku suuruse kohta, ent hiljem tuleb haigusjuhtude arv seostada inimeste arvuga rahvastikus. Juhtude absolu
Sündroom on patogeneetiliselt seotud sümptomite kompleks. Ühesugune sündroom - erinevad haigused. Nt. aneemia sündroom e. verevaegus: kahvatus, nõrkus, jõuetus, südamekloppimine, hingeldus, pearinglus, kõrvade kohisemine; erütrotsüütide arvu ja hemoglobiini sisalduse vähenemine veres. Kliiniline meditsiin (Norm patoloogia) Haiguse ravi: sümptomaatiline, patogeneetiline Ravitulemuse hindamine kliiniline epidemioloogia Diagnoosimise põhiprintsiibid Diagnoos on lühike arstlik otsus haiguse olemuse ja haige seisundi kohta. Diagnoosimine - patsiendi vaevus(t)e taga oleva patoloogilise protsessi/häire lokalisatsiooni ja olemuse määramine. Diagnoos põhjendab kavandatava ravi, mis likvideeriks põhjuse/vaevuse ning sel teel tooks patsiendile kergendust. Diagnoos on arstlikus tegevuses vajalik adekvaatse ravi määramiseks, edasiste uuringute
uuringuid 50-65 aastastele naistele. (4) Emakakaelavähk: emakakaelarakkude muutuste avastamiseks varases staadiumis, ennetamaks emakakelavähi teket. (30-59 aastaseid naised). (5) eesnäärme kasvaja sõeluuringu, (vajalik teha kõigile > 50 a.meestele). 7. Haiguste patogeneesi mõiste. Haiguse patogenees õpetus haiguse arengust, oluline ravi määramisel ka tundmatu etioloogiaga haiguse korral võib haiget aidata patogeneetilise raviga. 8. Rahvatervishoid; epidemioloogia liigid, epidemioloogia harud; mõisted: levimus, haigestumus, suremus. Kumulatiivne haigestumine, määr, standard. Rahvatervishoiu objektiks on rahvastiku tervis ja eesmärgiks rahvastiku tervise parandamine. Tegemist on teadusvaldkonnaga, et hankida teadmisi tervist mõjutavate tegurite kohta ning kasutada seda teadmist tervise kaitseks ja edendamiseks. Epidemioloogia teadus haigusete tekkimise ja leviku seaduspärasustest populatsioonis
EPIDEMIOLOOGIA = (epi juures, seas, demos rahvas, logos teadus, õpetus) ehk teadus, mis käsitleb haiguste esinemist populatsioonides. Epidemioloogia on rahvatervise metodoloogiliseks aluseks. Epidemioloogia tekkis vajadusest uurida nakkushaigusi. Haiguse esinemist mõõdetakse/kirjeldatakse arvudega (statistika) ja haiguse ilmnemist seostatakse inimesi ja nende keskkonda iseloomustavate tunnustega. Seejuures pööratakse tähelepanu rahvastikurühmale, mitte üksikisikule. Uuritakse kõiki tervise ja eluviisi aspekte. Epidemioloogia ajaloolised juured peituvad haiguspuhangute uurimises ja nakkushaiguste leviku tõkestamise meetmete rakendamises ja sellega seonduvates uuringutes. Epidemioloogia kui teaduse alguspunktiks armastatakse lugeda Londoni kooleraepideemia uurimist, mille viis läbi kohalik arst, John Snow 1860-ndatel aastatel. Ta määras kindlaks iga inimese elukoha, kes suri Londonis koolerasse aastatel 1848-1849 ja 1853-1854. Snow koostas statistilise võrdluse
Mõisted Looduskaitse - inimtegevuse kahjuliku mõju vähendamine ning selle tagajärgede likvideerimine, looduse iseregulatsioonivõime säilitamine ja loodusvarade säästliku kasutamise korraldamine. Looduskaitse põhiülesanne - tagada Maa kui tervikliku biogeosüsteemi toimimise jätkumine. Selleks on vajalik säilitada elus- ja eluta looduse mitmekesisus, keskkonna iseregulatsioonivõime ning ökosüsteemsed protsessid - evolutsioon, aineringe, geneetilise info vahetamine jmt. ja edendada loodusharidust. Looduskaitseteadus - ohustatud liikide majandamine, kaitsealade kujundamine, keskkonnaökonoomika, keskkonnaõigus, taastamisökoloogia, ökosüsteemide kaitse, keskkonnaeetika jms Elurikkus - meid ümbritsev loodus kõigis oma eluvormides hõlmates nii geneetilist, liigilist, samuti elupaikade ja ökosüsteemide mitmekesisust. Ökoloogiline jalajälg - Ökoloogiline jalajälg mõõdab toidu, toodete ja energia tarbimist antud territooriumil, võrreldes seda vastavate ressur
b. Mõjutusepi uurimus on disainitud testimaks hüpoteese läbi ekspositsiooni mõjutamise = katse. c. (Agregeeritud andmeid kasutavad uuringd, mis hindavad ekspositsiooni ja või tulemi olemasolu rühma tasandil) d. (Indiviidipõhiseid andmeid kasutavates uuringutes antakse hinnang ekspositsiooni ja või tulemi olemasolule iga uuringus osaleva indiviidi tasandil) 6. a. Kirjeldav epidemioloogia uurimus on disainitud kirjeldama ekspositsiooni või tulemi jaotust, ei uuri seoseid. b. Analüütiline epidemioloogia uurimus on disainitud uurima seoseid, sageli eesmärgiga selgitada välja tulemi võimalikud põhjused. 7. VT NR 4 8. Vt nr 4 9. *Juhu määratlus kriteeriumide kogum, mida kasutatakse huvipakkuva terviseseisundi või sünmuse identifitseerimisel. a
Veterinaargeneetika ja aretus 2. kontrolltöö kordamisküsimused 2015 1. Mis on rekombinant-DNA? Restriktaaside abil loodud DNA molekule nimetatakse rekombinant DNA molekulideks 2. Millised on rekombinant-DNA tehnoloogia põhimeetodid? (1) DNA molekuli lôhestamine e. lôikamine fragmentideks restriktsiooni ensüümide abil, mis lôhuvad sidemed nukleiinhapete (NH) vahel spetsiifilise nukleiinhapete järjetusega piirkonnas (iga ensüümi jaoks eri NH järjestus) (2) Nukleiinhappeline hübridiseerimine- tänu DNA, RNA molekulide vôimele siduda vabasid NHid on vôimalik tetaud NH-järjestusega vabade märgistatud DNA-fragmentide abil avastada komplementaarse järjestusega lôike uuritavas DNA vôi RNA molekulis. (3) DNA kloonimine- ühe DNA fragmendi alusel on vôimalik sünteesida sama fragmendi miljoneid koopiaid. (4) DNA fragmendi nukleotiidide järjestuse määramine (sekveneerimine- ingl k. sequencing), mis vôimaldab määratleda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid