Majandus juhtumianalüüs- RAVIMIFIRMA MERCK SHAPE (0)

Võtmeisikud ja grupid (huvilised)

• Nuvaring ravimitootja-Ravimi edasimüügiga Eestis tegeleb firma MSD, kes vastutas ka antud ürituse korraldamise eest.
  
• Firma MSD töötajad seal hulgas Konstantin Rebrovi - MSD Eesti juht, keda küsitles Äripäeva kirjalikult ürituse järgselt. Argo Lätt - MSD teraapiaala juhti, kes saatis videos ajakirjaniku „kuu peale“. Töötajaid, kes osalesid üritusel ning keda näidati ka videos (nt. ukse peal tulnud naisterahvas, kes palus ajakirjanikul lahkuda);
  
• Arstid, kes esinesid järgmiste ettekannetega, mis toimusid ürituse esimeses pooles ja mis otseselt ei puudutanud ravimit Nuvaringi ehk olid neutraalsed selle suhtes:
  

• Liisa Talving- sotsioloog esitas ettekanded teemal: "Pool eestlastest jätavad rasestumise juhuse hooleks.“ ja „Planeerimata raseduse uuring.";
  
• Liina Annus - Lääne-Tallinna keskhaigla naistearst, kes kommenteeris üritust kui teadmiste jagamist kolleegidele ja esitas ettekande teemal: "Mida tähendab vastutustundlik nõustamine kombineeritud hormonaalsete kontratseptiivide väljakirjutamisel?";
  
• Kersti Kukk, Põhja-Eesti Regionaalhaigla günekoloog-onkoloog, kes kommenteeris üritust kui isikliku aja loovutamist ja esitas ettekande teemal: " Kontratseptsioon pahaloomulist haigust põdenud või põdeval patsiendil"
  

• Äripäeva arvates oli reklaamiks just ettekanne, mida esitas Konstantin Ridnõi, Ida-Tallinna keskhaigla naistearst teemal: "Nuvaring (EE-etonogestreel)- farmakokineetika , EVA tehnoloogia ja kliiniline kasu", mis jättis tähelepanuta ravimiga seotud ohud;
  

• Äripäeva ajakirjanik Kadri Jakobsoni , kes osales üritusel ning kajastas juhtumit nii Äripäev artiklites, kui ka videos ning tänu kellele sai antud teema avalikuks.
  

• Ravimiametit esindas Ravimiameti ravimiosakonna juhataja asetäitja Ott Laius, kelle sõnul oli ravimifirma MSD üritus ravimireklaam, mis oleks pidanud vastama kõikidele ravimireklaami nõuetele. Ott Laiuse kommentaar ajakirjaniku küsimustele oli: "Teie kirjelduse alusel võib eeldada, et rikuti mõlemat ravimiseaduse sätet: ravimiomaduste kokkuvõte ei olnud kättesaadav ning esitatud informatsioon oli kallutatud. Selle hindamiseks on meil aga vaja küsida ravimifirma käest üritusel kasutatud materjale,". Lisaks kommenteeris ta: "Kui ettekanne on peetud eesmärgiga suurendada toote läbimüüki, on tegemist ravimi reklaamiga . Seda isegi juhul, kui teavet esitav isik ei ole ravimi tootjaga seotud ning ei ole saanud tema käest rahalist hüvitist reklaami tegemiseks," ning toonitas, et: "Arstidele ning apteekritele ei ole retseptiravimite reklaamimine iseenesest keelatud, aga sellisel juhul peab reklaam vastama igati ravimireklaami nõuetele, sealhulgas peab olema arusaadav, et tegemist on reklaamiga,". Viimase seisukohana ütles Laius, et: "Seda, kas ettekanne konverentsil on reklaam või mitte, on küllaltki keeruline hinnata ning selleks peaks olema võimalik seda ettekannet mingil moel reprodutseerida ," Ibid.
  

• Huvigruppe, keda ajakirjanik tõi esile nii videos kui ka artiklites. Nad ei olnud otseselt seotud üritusega, kuid nende teoseid kasutati ürituse meelelahutuslikus osas.
  

• Kuna üritus toimus Eestis ja antud ravimit kasutavad Eesti naised, siis üheks kaudseks huvigrupiks on ka Eesti elavad naised, kes seda toodet juba kasutavad või plaanivad kasutada. Ravimi kõrvaltoimete ja riskide väljatoomine on küll arstide kohustus, kuid selline negatiivne hoiak Nuvaringi suhtes vähendab tõenäoliselt nende naiste osakaalu , kes seda plaanivad kasutada. Lisaks tekitab juhtum tõenäoliselt mõningase umbusaldus nende arstide suhtes, kes antud ravimi soovitamisel ei räägi põhjalikult ravimiga seotud ohtudest.
  

Probleemi püstitus

• Kas tegemist oli siiski meelelahutusliku üritusega ja mitteobjektiivse Nuvaringi ravimireklaamiga;
  
• Alaprobleemideks:
  
  • Miks toodi välja ainult positiivsed küljed ning miks ei räägitud ohtudest;
    
  • Kes võtab vastutuse ravimi soovitamisel (vastutuse ülekandmine arstidele);
    
  • Kui eetiline on esmases intervjuus valetamine (ürituse kohta esitati pooltõde);
    
  • Miks eirati üldtunnustatud viisakuse reegleid suhtlemisel ajakirjandusega.
    
  • Kas olulise informatsiooni edastamisel maskeeringute kasutamine (teema-lennundus) on eetiline.
    
  • Keda ja kuidas tuleks karistada ;
    
• Arste ja ämmaemandaid puudutavad küsimused on:
  
  • Kas antud umbmäärased vastused on eetilised ja aktsepteeritavad;
    
  • Kas sellistel üritustel arstide osalemine on eetiline.
    

• Kas artikkel ja video on piisavalt objektiivne;
  
• Alaprobleemideks:
  
  • Kas teema sidumine kõikide ravimfirmadega on õiglane ja eetiline;
    
  • Kas salaja üritusele osalemine ja seeläbi ravimseaduse rikkumine on eetiline ja aktsepteeritav.
    

• Kuidas suhtuda edaspidi arstidesse ja kas Eesti naised hakkavad kasutama ka edaspidigi Nuvaringi;
  
• Kas Ravimiameti seisukoht on õiglane ja eetiline.
  

Juriidiline analüüs:

Võimalikud abijuhised:

• Ema-test: Kas avaldaksite oma otsuse kui oleksite juhtumis osaleja oma kõige lähedasematele inimestele?
  

• Kasutades ema-testi võime väita, et antud situatsiooni sattumine oli negatiivne, kuid kui ravimifirma oleks teadnud , et see ilmsiks tuleb, siis ilmselt ei oleks nad seda üritust korraldanud või vähemalt sellisel kujul. Antud juhtum sai avalikuks tänu ajakirjanikule.
  

• TV-test: Kas te julgeksite oma otsust avaldada enda nimel kõigile?
  

• Ravimifirma käitumine ning ürituse teise osa ülesehitus oli täiesti läbi kukkunud, sest kui oleks varasemalt analüüsitud ja mõeldud tagajärgedele, siis poleks ravimifirma selliseid meetoode kasutanud. Lisaks, kui Äripäev tegi ürituse lõpus intervjuu MSD töötajatega, siis olid töötajad ilmselgelt närvis ja saatsid ajakirjaniku „kuu peale“. Osalejad kippusid rääkima ebamäärast juttu , mis näitab et neil oli ebamugav. Selline käitumine on üldsuse poolt taunitav ning mitte aktsepteeritav, seega lähtudes antud printsiibist, ei ole selline käitumine soovituslik, kuna see kaotab inimeste poolehoiu.
  

• Lõhna-test: Kas lahend „lõhnab“ hästi, st. tundub hea ja õige?
  

• Lõhna-testi tulemusena saame väita, et üritus tervikuna läks üle lubatud piiride, pannes halba valgusesse üritusel osalenud inimesed, kes pidid hoolimata sellest, et nad olid seminarile osalema tulnud parimate kavatsustega, pettuma ürituse kontseptsioonis ja edasises käigus.
  

• Teise-nahas-olemise-test: Kas teile meeldiks lahend kui seaksite enda teise kohale?
  

• Sarnaselt teistele intuitiivsetele testidele, ei soovinud ravimifirma olla selle skandaali keskmes, seega test oleks viidanud sellele, et ürituse teine osa oleks pidanud olema läbimõeldud ning mitte sisaldama sellisel kujul reklaami ja meelelahutust, mis ravimisektoris taunitud on. Kuid jällegi on küsimus selles, et antud skandaal puudutas küll konkreetset firmat , kuid ravimimaastikul on mitmeid teisigi näiteid kus tehakse sellist laadi üritusi ja kõik laabub soovitud suunas.
  

• Turu-test: Kas teie otsus annab teile turueelise?
  

• Turu-test võib küll viidata asjaolule, et ravimifirma soovis oma toodet jõuliselt esitleda, tehes seda meeldejäävalt ning seeläbi saavutada antud tootele müügiedu. Osalenud sihtgrupp on otseselt seotud antud ravimi soovitamisega (pakkumise) lõpptarbijatele, kuid selline skandaal tuli pigem kahjuks võimaliku müügiedu saavutamisel, mis vähendas antud firma turueelist.
  

Eetilised printsiibid:

• Teleoloogilisised printsiibid:
  

• Avar egoism . Kui vaadata juhtumit lähtuvalt avara egoismi printsiibist, siis ravimifirma püüdis teenida võimalikult suurt kasumit läbi otseturunduse. Motivatsiooniks kasutas turundusmeetodit, kus seoti meeldiv (meelelahutus) äriliste eesmärkidega: meelitada võimalikult palju naisarste oma toodet kasutama (pakkuma). Firma lähtus eelkõige pikaajalistest eesmärkidest, läbi turu laiendamise kasumi maksimeerimine . Ärilistest küljest on see efektiivseim meetod, mis reeglina toimib ja tõstab kasumimarginaale. Üheks turundusnipiks oli ka omaala spetsialistide värbamine ettekannete tegemisel. Ärilisest seisukohast on tõde see, et kui sa ise ennast ei reklaami ei saa sa loota , et keegi sind märkab.
  
• Utilitarism . Kui firma ei tutvustaks ennast, siis puuduks tarbijatel alternatiivne ja mitmekesine valikuvõimalus, sest kindlasti on sihtturul inimesi, kellel antud toode sobib ning kes pooldavad seda toodet. Konkurentsiga turul peab olema alternatiivseid valikuvõimalusi, mis antud juhul asendaks rasestumisvastaseid vahendeid nagu seda on: nn. pillid (suu kaudu manustatavad tabletid ) ja preservatiivid. Lisaks pakub Nuvaring teatud mõttes heaolu, sest seda on mugav ja lihtne kasutada. Näiteks, pillide miinuseks on see, et nad peavad olema koguaeg kaasas ja tuleks meeles pidada kellaaega kuna neid võtta. Preservatiivide puhul võib inimene tunda piinlikust nende ostmisel jne. Alternatiiviks on kasutada Nuvaringi.
  

• Deontoloogilised printsiibid:
  

• Kanti kategooriline imperativism. Kui MSD tegevust vaadelda Kanti kategoorilise imperativismi vaatevinklist, kus põhiseisukohaks on toimida alati selliste maksiimide alusel, mille kohta sa tahad , et need muutuksid seaduseks või standardiks, siis paraku peab tõdema, et kindlasti ei sooviks MSD, et sellist laadi ürituste korraldamine ja meelelahutusliku sisu pakkumine muutuks ravimitootjate poolt üldiseks standardiks. Ehk siis, MSD ei sooviks, et seda hakataks kasutama arstidega manipuleerimiseks.
  
• Õiguste ja kohustuste printsiip. Lähtudes antud pritsiibist saame öelda, et ravimifirmal on ühest küljest õigus privaatsusele ning teha üritusi enda valitud sihtgrupile. Üritusel salaja osalenud ajakirjanik polnud ürituse korraldaja poolt sinna kustutud. Teisest küljest oleks pidanud ravimifirma lähtuma oma kohustustest olla aus, austada üritusele kutsutuid inimesi ning mitte seadma neid halba valgusse, mille tekitas ürituse mittevastavus nii seadusandlusele kui ka eetikakoodeksile.
  
• Kuldne reegel. “Käitu teiste suhtes nii, nagu sa soovid, et teised sinu suhtes käituksid“. Lõpetuseks käsitledes kuldset reeglit, väidame et suure tõenäosusega ei sooviks ravimifirma, et teised antud valdkonna esindajad (sh. konkurendid) läheksid edaspidi sellist teed ja hakkaksid teaduslike seminaride asemel pakkuma meelelahutusliku sisuga üritusi. Kuna antud üritusel reklaamiti toodet, mis on seotud inimeste tervisega ning seda ei saa käsitleda nii lihtsakoeliselt ja meelelahutuslikult.
  

Tekkinud tagajärjed

KOKKUVÕTE JA EETILINE VALIK

VIIDATUD ALLIKAD