Euroopa enda mõjusfääri saamist soovis NSV liit panna võimule kommunistid ka Kreekas ja saada Türgilt alasid. Kreekas algas kodusõda, mille stsenaariumis oli ette nähtud abipalve saatmine Nõukogude liidule. Külm sõda Ida ja lääne vaheline majanduslik, poliitiline ja ideoloogiline vastasseis, mis väljendus vastastikuses luures, diversiooniaktides, propagandas, sõjaliste plokkide moodustamises, võidurelvastumises, kriisides ja nii edasi. Külma sõja põhjuseks olid ideoloogilised erinevused Teise Maailmasõja võitjariikide vahel. Külma sõja eesmärkideks: Lääneriigid NSV liit a) Hoida ära kommunismi levik Euroopasse Maailmarevolutsiooniidee levitamine, sõjas b) Saksamaa ühendamine saavutatu kindlustamine, Ameerika mõju c) NSV liidu poolt pealesurutud reziimide kaotamine Euroopas likvideerimine d) relvastuse vähendamine 1946
112 www.folklore.ee/tagused Vaarao Amenhotep IV (Ehnatoni) riigivalitsemisviisi võimalikust eripärast ehitamist ning vahendite kogumist mumifitseerimiseks ja rohketeks hauapanusteks, et tagada igavene elu. Näeme, et poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete faktorite kõrval olid vähe- malt sama olulised religioossed ja tänapäevaselt väljendatult ideoloogilised faktorid. Vaarao sünninimi oli Amen-hotep (Amon on rahul). Viiendal valitsemisaas- tal võttis ta uue sünninime Ehn-aton (Meelepärane Atonile). Ometi oli tal kogu valitsusaja jooksul üks ja sama valitseja- ehk trooninimi: Nefer-heperura-ra (Kaunid on Ra taastekked) (Clayton 2001: 120). Ta oli Amenhotep III ja selle peanaise (Suure Kuningliku Abikaasa) Tii teine poeg. Arvatavasti kutsuti ta troonile pärast vanema venna surma isa kaasvalitsejana juba selle viimastel
Kultuuriteooria kordamine. (Nime- ja terminitestis tuleb määratleda 10 nime/terminit, eksami sooritamiseks on vajalik vähemalt 6 õiget vastust.) A. Adorno, Theodor saksa sotsioloog, filosoof, Frankfurdi koolkonna rajajaid. Uuris isiksuse muutuste seost sotsiaalsete ja poliititliste oludega. Althusser, Louis prantsuse marksistlik filosoof, essee ,,Ideoloogia ja riigi ideoloogilised aparaadid".Peamine uurimisala arenevate süsteemide tunnetusteooria. Austin, John oli inglise õigusfilosoof; tema kirjutistest pärineb moodne õiguspositivism Kõneaktiteooria looja: keeleline üksus, millel terviklik suhtluseesmärk. Lokutsioon mida öeldakse; Illokutsioon lausungi eesmärk; Perlokutsioon öeldu mõju. Barthes, Roland oli prant semiootik, kirjanduskriitik. Prant strukturalismi tähtsaim esindaja
(hoiakud, teadmised) formeerimisel, kus jälgitakse kaudselt grupiga seotud sotsiaalseid tegevusi, s.h. ka oma liikmete teksti ning kõnet (van Dijk 1998) Ideoloogilisus kõnes ja kirjas n Ideoloogilisus tekstis väljendub selle kaudu, kuidas erinevad grupid kasutavad keelt kui üldmõistetavat ning kuidas teatud väiteid esitatakse kui üldkehtivaid. n Diskursiivsed praktikad on ideoloogilised niikaua, kui nad sisaldavad tähistusi, mis toetavad võimusuhete säilimist või restruktureerimist. n Ideoloogia võib väljenduda: n eksplitsiitselt, nt. teatud kindlate teemade valiku, majanduslike ja poliitiliste strateegiate otsese väljendumise kaudu, n implitsiitselt teatud võtmesõnade kasutamise kaudu. Ideoloogia ülesanded ® Seletamine Pakub neid samu seletusi, mida poliitikas kasutatakse terviklikumalt
Leida tegevuskavad/ valitsusprogrammid. Kahte tüüpi valitsusprogrammid: · programm sõltub poliitikute huvist jääda võimule · programm sõltub probleemidest, mida on vaja lahendada Eesti valitsus kaldub poliitilise programmi poole. Siia kuulub huvigruppide süsteem 2) Poliitiliste tegevuskavade juures on järgmine etapp prioriteedid. Need pannakse paika sõltuvalt tähtsusest ja lahenduse loogilisusest. On olemas ideoloogilised prioriteedid (kauged eesmärgid) ja poliitilised prioriteedid (need on reaalsed sammud Isamaaliidu valitsusel oli selleks privatiseerimine). Eesti probleemiks on paljude prioriteetide olemasolu palju reforme. Samas ühe takerdumine pidurdab teisi. 3) Kolmas aspekt: reformide seadusandlikkuse tagamine Valitsus esitab Parlamendile seaduste paketi, mis aitab parandada seadusandlikkuse tagamist. Ühes sellises paketis võib olla kuni 40-50 seadust.
1.1 Rokkmuusika defineerimine Rock-muusika defineerimine on problemaatiline, sest terminil on erinevad kasutusulatused Ameerika definitisoon on tunduvalt laialdasem kui briti oma. Kanada valitus defineeris rokkmuusikat järgmiselt: ,, Rokki iseloomustab tugeva rütmi (beat), bluusivormide ning rock-instrumentide kasutamine, nagu näiteks elektrikitarr, -basskitarr, -orel või -klaver." Praktika näitab, et erinevused, mis mängivad rolli rock-muusikutele ja fännidele on ideoloogilised. Rock arenes väljendiks, mis eraldab kindlad muusikatoomise ja kuulamise meetodeid ja nende kasutajaid nendest, keda seostatakse popmuusikaga. Sellel oli aga heliga vähem pistmist kui suhtumisega. Aastal 1990 defineerisid briti õigusorganid popmuusika kui ,,kogu muusika, millele on iseloomulikud tugev rütm (beat) ja esinemisel toetumine elektriliselt võimendatud tehnikale". See aga tõi kaasa laialdased vastuväiteid muusikatööstuselt, kuna selline defineerimine ei austanud selgeid
Ingliskeeleses terminoloogias kasutati kuni 1980ndate lõpuni mõistet „Commonwealth literature”, kus keskenduti enam kuigi mitte täielikult kolonisaatorite poolt kirjutatud tekstidele. Kui teoreetiline raamistik, on postkolonialistliku kriitika eesmärk mõista ja analüüsida kolonialistlike ja antikolonialistlike ideooloogiate toimimist poliitiliselt, ühiskondlik-kultuuriliselt ja psühholoogiliselt. Siin on näiteks olulised ideoloogilised tegurid, mis ühelt poolt põhjustasid kolonisaatorite väärtuste omaksvõtu (internaliseerimise) koloniseeritud rahvaste poolt ja teiselt poolt kutsusid esile vastuhakku koloniseerijate vastu. 14. Uushistorismi põhijooned. Kuidas uuriks uushistorism ärkamisaja kirjandust? Uushistorismi uudsus seisneb selles, et vahepeal tekstikesksete suundade poolt kõrvale jäätud materjal võetakse tagasi uurimise alla, kuid sinna tuleb palju lisandusi. Keskseteks mõisteks on
4. Inimeste mõju maailmas on liiga suur ja tegevus liialt keskkonnanõudlik. Seoses maakera elanike arvu kasvuga suureneb see mõju ohtlikult. 5. Inimeste eluline ja kultuuriline õitseng on saavutatav väiksema inimeste arvu juures. Inimsurve loodusele saab väheneda ning ülejäänud liigid ja kooslused saavad areneda üksnes siis, kui inimeste arv väheneb. 6. Elutingimuste paremaks muutumise eelduseks on poliitika muutumine. Seetõttu peavad põhilised ideoloogilised, poliitilised, majanduslikud ja tehnoloogilised struktuurid muutuma. 7. See ideoloogiline muutus tähendab elukvaliteedi kui sellise ümberhindamist ja rõhuasetuse nihkumist oma elustandardilt elukeskkonna jälgimisele. 8. Neil, kes aktsepteerivad mainitud põhimõtteid, on kohustus vajalikke muutusi otseselt või kaudselt ellu viia 5 SLAID LOODUSRIKKUS-OHUD? Kordamisküsimused slaididelt puudu. 6 SLAID 1. Mida mõistetakse järgmiste mõistete all:
(riided, autod jmt);käitumiskoodid (rituaalid, rollimängud jmt). Tekstuaalsed(representeerivad)- teaduskeel, ka matemaatika; esteetilised (poeesia, draama, maalikunst, muusika jne) k.a klassitsim, romantism, realism; zanrilised, retoorilised ja stilistilised: narratiiv etc.; massimeedia (foto-, TV, filmi, raadio, ajalehtede/ajakirjade koodid). Tehnilised ja kokkuleppelised (nt formaat). Tõlgenduslikud- pertseptuaalsed (eriti visuaalne); ideoloogilised: laiemas mõttes teksti "kodeerivad" ja "dekodeerivad", kitsamas igasugused -ismid (individualism, liberalism, feminism, rassism, materialism, kapitalism, progressivism, konservatism, sotsialism, objektivism, populism). 10)Sünkroonia/diakroonia- Paarismõisted diakroonia ja sünkroonia on kasutusele tulnud Ferdinand de Saussure'ilt, kes tähistas nendega kaht lähenemisviisi keeleuuringutes ajalooliste grammatikate uuringuid ja keele kui üheaegse sidusa süsteemi vaatlust.
Aristoteles valitsemisvormide klassifikatsioon kelle huvides valitsetakse ISEENDA KÕIKIDE kui palju ÜKS türannia monarhia on valitsejaid MÕNED oligarhia aristokraatia PALJU demokraatia politeia Ideoloogia Marx ja marksism valitseva klassi võimu õigustamine. Kunst, filosoofia ja teadus on kapitalismis ideoloogilised sest nende eesmärk on kapitalistlikku süsteemi õigustada Gramsci hegemoonia olukord kus vaitsev klass põhjendab võimu nii hästi et allasurutud klass ei saa aru et midagi on valesti Peamised poliitilised ideoloogiad: - konservatism stabiilsus - liberalism vabadus - kommunism ja sotsialism võrdsus - natsionalism - rahvus - fasism rass + rahvus + juht - feminism naiste vabadus - rohelised loodus
eesmärgid ja tulevane maailmakorraldus: 1.Sõjas ei otsita omakasu. 2. Aidatakse sõjasokupeeritud riikidel uuesti vabaks saada. 3.1942. a jaanuaris allkirjastasid 26 riiki deklaratsiooni kolmikpakti riikide vastu. Sellega pandi alus ÜRO loomisele (ametlikult 1945) Külm sõda Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Vastasseisu vormid olid mitmekesised: ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised. Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda.Mõiste "külm sõda" võttis kasutusele USA riigitegelane B.Baruh. Külma sõja kujunemine. Külma sõja alguseks on peetud W.Churchilli kõnet USAs Fultonis 1946a. märtsis, milles toodi endiste liitlaste vahelised vastuolud avalikkuse ette. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas
Publik ei pruugi üldse kaama mõelda kuna kujutised ekraanil vahelduvad nii kiiresti. See muudab filmikunsti heaks propagandavahendiks. Benjamin kirjeldas potentsiaalsust filmikunstis. Filmikunst iseenesest pole ei hea ega halb. Filmil on propaganda tähendus: lülitab inimese mõttemaailma välja. Louis Althusser (1918 1990) oli marx filos - "strukturalistlik marksism". Ta sündis Alzeerias, õppis Pariisis. Raske elukäik (vaimuhaiglad, naise tapmine). "IDEOLOOGIA JA IDEOLOOGILISED RIIGIAPARAADID" 1970 - kus ta on teinud Antonio Gramsci hegemoonia ja domineerimise jaotusega analoogilise jaotuse repressiivsete ja ideoloogiliste riigiaparaatide vahel. See teos oli loodud eesmärgiga näidata ära, mis on riigi loomulik oleks ja miks Kommunistlik Partei ei peaks loobuma oma seisukohast, et proletariaadi ülemvõim on vajalik edukaks pöördumiseks kommunismi. Fikseeris selle, et ühiskondlik formatsioon koosneb kolmest valdkonnast: majanduslik, poliitiline ja ideoloogiline
Haridus Mõned haridussotsioloogilised uurimisteemad - hariduslik ebavõrdsus, inimeste vahelised erinevused hariduslikes saavutustes - hariduse mõju ebavõrdsusele, hariduslike erinevuste mõju erinevustele teiste tunnuste osas - koolis toimuvad sotsiaalsed protsessid, õpilaste omavahelised suhted ja suhted õpetajatega, koolivägivald Hariduslik ebavõrdsus Haridusliku ebavõrdsuse mõõtmine Haridustase milline on inimese hariduslik kvalifikatsioon. International Standard Classification of Education: 1. Alusharidus (0 tase) 2. Põhiharidus (I tase) 3. Keskharidus (II tase) 4. Kõrgharidus (III tase) Akadeemiline edukus kui hästi õpilane teeb koolis seda mida ta peab seal tegema (õpib). Akadeemilist edukust näitavad: - koolihinded - standardiseeritud saavutustestid (näiteks: Sc...
1. Maailm 20. sajandi alguses nn lühike 20. saj e lähiaeg (1914-1991), äärmuste ajastu (kohutavate katastroofide sajand-uskumatute saavutuste sajand) >1914-1918 -I maailmasõda *1871-1914 polnud Euroopas sõdu, ca 100 aastat suuremast sõjast >1991 NSVL kokkuvarisemine, idablokki e sotsialismileeri kokkuvarisemine eurotsentrism- Euroopa-keskne maailm >mõjukaimad riigid: nt Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Austria-Umgari, Itaalia >Euroopa on majanduslikult ja sõjaliselt kiiremini arenenud > 1/3 inimestest elas kolooniates; 1/3 poolkolooniates (Eur sõltuvad, nt Hiina) imperialism- suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas >sovinism, rahvuslus =>imperialism >koloniaalvallutused, majandusliku võimu laiendamine >Põhjendus: vajadus 'hoolitseda' vähe arenenud rahvaste eest, levitada Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi (isikuvabadus, eraomand, demokraatia) USA esilekerkimine põhjused >majand...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut Rahvusvaheliste suhete ja politoloogia õppetool Tõnis Teinemaa Ukraina lugu läbi Tõmosenko teekonna gaasiprintsessist peaministriks ja üheks daamiks Essee õppeaines Venemaa ja SRÜ Õppejõud: Mart Helme Tallinn 2013 SISSEJUHATUS "On vale panna Ukraina ja Eesti ning Ukraina ja ELi suhete saatus pelgalt üheleainsale kaardile, ühele daamile," tsiteeris Ukraina valitsuse pressiteenistus Eesti peaminister Andrus Ansipit (Eesti Päevaleht). Kuid kes on see kunagine maailmastaar, Ukraina ekspeaminister ja tänane poliitvang ning miks ta on nii oluline, et omavahel tülli ajada 45 miljoni elanikuga Ukraina ja 500 miljoniga Euroopa Liidu? Kuidas toimib Ukrain...
MRP salajane lisaprotokoll – MRP salajaseks lisaprotokolliks oli see, et NSVL mõjusfääri oleks pidanud minema Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa ning Rumeeniale kuulunud Bessaraabia ja Põhja- Bukoviina. Saksamaale pidid jääma Poola lääneosa ja Leedu. Lisati MRP lepingule, selles jagati Euroopa ära. 12. Teise maailmasõja algusaastad (1939-1942) Õpik 1. Sõnasta lühidalt viis Teise maailmasõja põhjust. a) Poliitilised eeldused b) Majanduslikud eeldused c) Ideoloogilised eeldused d) Rahvasteliit 2. Millise lepingu realiseerimisega algas Teine maailmasõda? Molotov–Ribbentropi paktiga ( 9 päeva peale selle sõlmimist ). 3. Millised vastandlikud riikide blokid kujunesid Teise maailmasõja algul? 4. Kuidas võttis okupeeritud Prantsusmaa osa Hitleri-vastasest võitlusest? Vaherahuga mitteleppinud prantslased rajasid Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ning kutsusid prantslasi üles jätkama võitlust Hitlerliku Saksamaa vastu. 5
11ÜHISKONNA ÕPETUS 1.1. Nüüdisühiskond -on kujunenud suurriikide moodustumisega (19.saj). nt. Saksamaa- Pr. Preisi sõda 1870-1871 Otto van Bismarck ühendas Saksamaa suurriigiks mõisted-turumajandus,avalik –ehk valitsussektor,kodanikuühiskond,heaoluriik(sotsiaalne võrdsus ja õiglus) diktatuur jaguneb – autoritaarne totalitaarne- nt Valge-Vene,1924 NSVL,Saksamaa (1933), 1922 Itaalia (Mussolini) tööstusühiskond e. industriaalühiskond 1760-80ndad Inglismaal, kivisöe kasutusele võtt, tekstiilivabrikud industriaalühiskond, postindustriaalühiskond, info ühiskond, teadmusühiskond 1) kaidi leht+ 14h töö,põhilised leibkonna mudelid?(vt lk 7),manufaktuur – suur ettevõte, kus on tööjaotus (tea ka konveiertootmise plusse ja miinuseid) esimene konveierlint võeti kasutusele Fordi autotehases; „Aeg on raha!“ range arvestus, bürokraatia tugevnes, ametnikud haarasid ohjad; ratsionaalsus, Too välja 2 p...
lõpetajat, kes orienteerub oma erialas. Bürokraatia, negatiivses tähenduses, võib aga viia halva avaliku halduseni. Eesti puhul on selle näiteks avalikud teenistujad, kes teevad oma tööd ,,nõukogude stiilis" ning võõrandavadselle läbi rahva riigist. Lahendamaks kõiki neid esiletoodud probleeme pakub autor välja lahenduse, nimelt reformida avaliku haldust, kasutades selleks kontrollmehhanismi. 2. Loeng: avaliku ja erasektori erinevused & ideoloogilised lähtepunktid G.T. Allison, 1992 (1980), 'Public and private management: are they fundamentally alike in all unimportant respects?', in J. Shafritz and A.C. Hyde, Classics of Public Administration, Belmont, CA: Wadsworth, pp. 457475 http://hum.ttu.ee/failid/oppematerjalid/AHintro/ALLISON.pdf Avalik ja erahaldus on vundamentaalselt sarnased kõigis mitteolulistes aspektides. Antud artikkel keskendub viiele teemale: 1. Mis on avalik haldus; 2
tootmisvahendeid. Ideoloogia ja sellest läbiimbunud kultuur on selleks, et inimesi hoida veendumuses, et kogu see süsteem on hea ja õige. Marx on ideoloogiat nimetanud valeteadvuseks, mis ei lase asju näha sellistena nagu ta on. Eesmärk hoida meis valesti ettekujutusi, et võtaks kehtiva ebaõiglase korra paremini omaks. Louis Althusser (1918 1990) arendas edasi Marxi ideid. Mõjukaim esse ,,Ideoloogia ja riigi ideoloogilised aparaadid (1970)" Ehk repressiivsetest mehhanismidest, millega riik vajalikku ideoloogiat üleval hoiab. Tema vaated lähenevad ideoloogiale mitmekülgsemast vaatepunktist. · ideoloogia on valeteadvus. Nõustub väitega, et ideoloogia on valeteadvus, mis ei lase meil reaalsust tegelikkuses näha. · Kuid mitte isikliku, elatud kogemusena. Kuid see ei ole oluline selle inimeseks jaoks, kes on ideoloogia omaks võtnud
Äärmuslik mitmeparteisüsteem 1.Terve hulk pisiparteisid parlamendis,kes tihti kaalukeeleks. 2.Ideoloogilised lõhed parteide vahel ületamatud. 3.Äärmiselt ebastabiilsed koalitsioonivalitsused. Näited:Eesti 1920-34,Weimari Saksamaa,Eesti 1989-92 Äärmuslik mitmeparteisüsteem vs mõõdukas mitmeparteisüsteem 1.Äärmusliku puhul terve hulk pisiparteisid,mõõdukal 3-6 põhierakonda.2.Äärmusliku süst. puhul on ideoloogilised lõhed ületamatud, kuid mõõduka süsteemis ideoloogiline distants pole väga suur. 3.Äärmuslikus süst. äärmiselt ebastabiilsed koalitsioonivalitsused,kuid mitmeparteisüst. koalitsioonivalitsused(vähemus-või ülepaisutatud koalitsioonid) Kaheparteisüsteemi plussid ja miinused võrreldes mitmeparteisüstemiga + stabiilsed valitsused,mis kestavad valimistest valimisteni,kuigi vaieldav (Saksamaa,Skandinaavia näide) - kaks erakonda ei suuda esindada kõiki lõhesid ühiskonnas
Ühiskonnagruppe eristatakse, aga nad jäävad solidaarseks ja eksogaamia sobib seda vastuolu lepitama. Teisel juhul, st et ühiskonnagruppe eraldi vaadeldes, kaldub konkreetne grupp moodustama süsteemi mitte teiste ühiskonnagruppidega, vaid teatavate diferentseerivate omadustega. See nõrgestab solidaarsust ja seda raskem on täita eksogaamia reegleid, sest teistest ühiskonnagruppidest mõeldakse kui teisest liigist (neid samastatakse nende tootemitega). (Samas aga ei väideta, et ideoloogilised transformatsioonid sünnitavad ühiskondlikke transformatsioone, tegelikult on inimese arusaam looduse ja kultuuri suhetest nende ühiskondlike suhete funktsioon.) Kontseptuaalsetest transformatsioonidest endogaamialt eksogaamiale ja vastupidi komplitseerib hierarhiline kogukondlik struktuur endogaamiat. Kusjuures endo- ja eksopraksis pole eraldi ja absoluutselt määratletavad, nad on komplementaarsed aspektid suhetes enda ja teistega. Kasti- ja totemistlike
SOTSIAALSUS.. ..ehk ühiskondlikkus on inimesele iseloomulik omadus kuuluda ühiskonda. Sotsiaalne sidusus : - Ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu. - Kirjeldab sidemeid või ,,liimi" mis toob inimesi ühiskonnas kokku ja hoiab neid ühes. Seda eriti seoses kultuurilise mitmekesisusega. Sidususe saavutamiseks on kaks peamist eesmärki: - Ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine - Sotsiaalsete suhete sidemete ja suhtlemise tugevdamine Euroopa nõukogu näiteks aga kasutab järgnevat mõistet: ,,Sotsiaalse sidususe all mõistame ühiskonna võimekust tagada oma kõigi liikmete heaolu, vähendada erinevusi ja vältida polariseerumist." Ühiskonna uurimine Sotsiaalteaduste valdkonna eripära: - Uurib inimkäitumise sotsiaalseid ja kultuurilisi aspekte. - Sotsiaalteadused kasutavad nii kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid meetodeid. Kvalitatiivne meetod Eesmärgiks on kirjeldada, andmete k...
Tänu kellele pole meil kodusõda? 2007. aasta 26. aprilli õhtupoolikul seisin ma Tallinna Lennujaamas ja kuulasin ETVst kaitseminister Jaak Aaviksoo väiteid, et kaitseminister peab näitama, kuidas ta oskab sõda pidada, ning vaatasin sinna kõrvale eriti irooniliselt mõjuvat reklaami "Euroopa Liit seisab rahu eest kogu maailmas". Mõned tunnid hiljem meenus mulle, kuidas Indoneesias Acehi provintsis kodusõja ajal kohalikud pidasid kinni autosid, et kontrollida, kas inimesed ikka atsehi dialekti räägivad. Need, kes ei rääkinud, lasti maha või vähemalt nii mulle sealtsamast provintsist pärit tõlk rääkis. Tolle õhtu alguses ma igaks juhuks vältisin Tallinna tänavatel eesti keele rääkimist kuid see hirm osutus alusetuks. Nii oma tugeva eesti aktsendiga venekeelsete, eesti- kui ka ingliskeelsete pärimiste peale ("Kas te panite tähele, kunas Reformierakonna aknad sisse visati?" "Kas politseid on näha olnud?" "Kas pisargaasi kasutati?" jne) s...
Seetõttu hakkas olukord riikides teravnema, eriti sõjakaks muutus Saksamaa. Hitlerile lisasid kindlust Molotovi-Ribbentropi pakt, lisaalade vallutamine. 2. Majanduslikud eeldused. Saksamaa majanduskriisist väljaviimiseks otsustas Hitler arendada sõjatööstust. Natsid võtsid laene, lubades anda vastu vallutatud maade tööstuse, toorained ja odava tööjõu. Seega vajas Hitler edukaid vallutussõdu, kuid ka Punaarmee peaeesmärk oli luua tugev sõjavägi ja vallutada maid. 3. Ideoloogilised eeldused. Hitler arvas, et Saksa rahvas vajab eluruumi, mida oli vaja saada naaberriikidelt. Stalin aga unistas kommunismi laiendamist läände. Selle saavutamiseks oli NSV Liit valmis kasutama sõjajõudu ning Molotovi-Ribbentropi pakt muutis NSV Liidu ja Saksamaa ajutiselt liitlasteks ning nad võisid hakata vallutama teisi Euroopa alasid, kartmata Prantsusmaad ja Suurbritanniat. II maailmasõja algus (sündmused 1939-1940). Teine maailmasõda algas 1.septembril 1939 aastal
lahus nii valitsejast kui valitsetavatest. Ta on seaduste ja institutsioonide struktuur, mida administreerivad/valitsevad inimesed. Alamate kohustused on abstraktse 'riigi', mitte valitsejate või teiste alamata suhtes. Riik ise (mitte valitseja ega kodanikud) on selles kontseptis suverään (ehk sõltumatu kõrgeim võimukandja) 2. Partikularistliku (püüe keskvalitsusest sõltumatusele) mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini) Partikularistliku mõtlemise ideoloogilised juured on antiigiideedes, kus ei olnud universaalse võimu kontseptsiooni vaid riigivõimukorralduseks oli polislik riik. Aristotelese järgi oli Kreeka polis poliitilise korralduse loomulik ja ideaalne vorm. Juba keskajal (13. SAJ) sai Aquino Thomas Aristotelesest inspiratsiooni ning leidis, et poliitilise elu põhivormiks on communitas perfecta (väiksem poliitiline kogukond) ehk eneseküllaline poliitiline kogukond, mis on võimeline oma elu
väga palju tuleb sellest rääkida ning eriti pöörata tähelepanu visuaalile. Sotsiaalseose loomine · Sotsiaalseosega turundus kui strateegiline positsioneerimisvahend, mis seob firma või brändi heategevusorganisatsiooni või sotsiaalhuviga vastastikku kasutoovaks ühenduseks. · Võib parandada ette võtte mainet, tugevdada imidzit, kasvatada kliendilojaalsust, edendada müüki, toota pressikajastust jpm aitab leida üles enda ideoloogilised jüngrid, kes siis seda kaubamärki tarbivad. Poliitilise ideoloogiga seose loomine kitsendab tarbijaskonda, oled otseselt sõltuv selle poliitilise voolu edukuses. Poliitilistel liikumistel on kalduvus olla kord populaarne ja kord ebapopulaarne. Samas, kui me loome brändi vaid korraks valimisperioodiks siis võib toode edukaks saada. Nt Saku 2006 aasta CUBA reklaam. Religiooniga seosed- lähis idas vastanduvad teatud koola joogid ameerika Coca Colale.
Kordamisteemad aines sissejuhatus õigusteadusesse 1. Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm, korporatiivne norm, õigusnorm). Sotsiaalne norm käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Käsk, keeld, luba midagi teha. Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitumist motiveeriv toime käitumiseeskiri, mis mõjutab inimeste tahet ja motiveerib inimest valima normis prognoositud reegli kohaselt; 2) kohustus inimene allutab oma käitumise normi eeskirjale (väline autoriteet); 3) realiseerimise viis sotsiaalne kohustus täidetakse vabatahtlikult või sotsiaalse surve mõjul (nt hukkamõist jms); 4) eesmärk saavutada kehtestatud reegliga soovitud käitumine; 5) abstraktsus; 6) kehtivus aegruumis kehtivad püsivalt mingil kindlal ajavahemikul kindlas ruumis ja isikute ringi suhtes Sotsiaalsete n...
Ortodoksne luterlus luteriusu põhimõtetest hoiti äärmiselt täpselt kinni ja igasugust kõrvalekaldumist tauniti. Luteri usu põhimõtteks ja olulisemaks ülesandeks oli harimine ja tsiviliseerimine usu kaudu. Usku püüti igati rahvani viia. Oluline oli viia usk inimesteni nende endi keeles. Usuelu püüti siin korraldada võimalikult hästi, kuid põrgati vastu aadlike vastuseisule. Aadlikud polnud kiriku suuremast initsiatiivist ja lisaväljaminekutest huvitatud. Aadlil olid ideoloogilised põhjused vastuseisuks. Rahvaläheduse saavutamiseks oli tarvis, et kirikuõpetajad pidid vabalt valdama eesti keelt. Superintendent kontrollis, kas kirik on ikka piisavalt hästi ette korraldatud. Joachim Jhering superintendent. Otsekohene ja kritiseeriv (kontrollimise ajal), kritiseeris talupoegade halba olukorda. Tegi ettepaneku Uue Testamendi tõlkimiseks eesti keelde. Johann Fischer superintendent. 1690-datel hakkas siin kehtima Rootsi uus kirikuseadus
......................................................................................25 2 SISSEJUHATUS Benito Mussolini on 20. sajandi Euroopa ajaloo üks peategelasi. Paljud teavad teda kui jõulist kõnemeest, kes suutis kuningavõimu kõrval muuta riigi endale alluvaks ning tõsta selle tähtsust Euroopas. Tema isiksus ja ideoloogilised ideed on nii mõnegi seas kõrges aus veel tänapäevalgi. Töö käsitleb kahes peatükis nii Mussolini isiklikku kui ka poliitilist elu ning üritab anda lühidat ülevaadet sellest, kuidas Mussolinist arenes jõuline isiksus ja kuidas tema ideed mõjutasid nii Itaaliat kui ka maailma. 3 1. BENITO MUSSOLINI 1.1 Benito Mussolini lapsepõlv
3) KOMMUNIKATIIVNE struktuur - näitab teabe leviku teid grupis (ametlikud ja mitteametlikud). 4) ALLUVUSSTRUKTUUR - kajastab grupi liikmete staatust kogu gruppi puudutavate otsuste vastuvõtmisel ja elluviimisel, grupi juhtimisel. SOTSIOMEETRIA - uuring gruppide evolutsiooni ja organiseerituse ning grupis leiduvate indiviidide positsioonide kohta. Sotsiomeetrilised uurimused avaldavad gruppe vormivad varjatud struktuurid: liidud, alamgrupid, varjatud tõekspidamised, ideoloogilised nõustumised jne. 10. Sotsiaalne staatus, selle kaks tähendust, seos rolliga, olulisemad staatust määravad tunnused SOTSIAALNE STAATUS - teatava sotsiaalse rolli täitja asend sotsiaalsete suhete süsteemis, mis on määratud selle süsteemi jaoks oluliste tunnuste kaudu (majanduslikud, professionaalsed kultuurilised jm. tunnused). a) Rolli täitva inimese sotsiaalse seisundi kindlaksmääramist sotsiaalsete suhete süsteemis (kindel töösuhe, sugulussuhe, naabrussuhe jne.)
on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste. Riigivõim toimib seadustest lähtuvalt. Demokraatlikus riigis austatakse inim- ja kodanikuõiguseid (nt Eesti, Prantsusmaa, USA). b) Diktatuure liigitatakse: Autoritaarsed diktatuurid- isiku (nt diktaator, monarh) või mõne grupi (nt sõjavägi, mõni partei) ebademokraatlik valitsemine. Võimul püsimiseks piiratakse inim- ja kodanikuvabadusi. Ideoloogilised ettekirjutused pole määrava tähtsusega (nt Venemaa, Eesti 1934- 1940). Totalitaarsed diktatuurid- isiku (diktaator) või mõne grupi (nt partei) hirmuvalitsus, kus riigivõim kontrollib täielikult kõiki eluvaldkondi. Võim kasutab massiliselt vägivalda sise- ja välisvaenlaste suhtes ning on mingi kindla ideoloogia keskne (nt kommunism- NSV Liidus ja Mao Zedongi aegses Hiina
GÜMNAASIUMI ÜHISKONNAÕPETUSE KOOLIEKSAMI EKSAMIPILETID Pilet 1 1. Ühiskonnaliikmed. Maslow püramiid. Rahvastiku erinevad jaotusviisid. Sotsiaalne liikuvus. Tänapäeva ühiskond on eripalgeline ja mimekesine. Selleks et ühiskond toimiks on vaja, et ühiskonna liikmed üksteise erinevust tunnustaksid ja salliksid. Inimeste vahelised erinevused jagatakse kahte kategooriasse: bioloogiline erinevus (sugu, vanus, rass) ja sotsiaalne erinevus (haridustase, jõukus, elukoht). Ameerika psühholoog Abraham Maslow koostas tuntuma sotsiaalsete ja bioloogiliste inimvajaduste hierarhia. Hierarhia on koostatud nii, et kõrgemate vajaduste rahuldamiseks eeldab madalamate vajaduste rahuldatust. Füsioloogilised vajadused – vee-, toidu-, une- ja eluks sobiva keskkonna vajadus Turvalisusvajadus – vajadus füüsilise ja vaimse kaitstuse järele Kuuluvusevajadus – vajadus kuuluda sotsiaal...
alustati eesti keele õpetamisega alles kolmandas klassis. Kõrgharidust jagav Tartu Riiklik Ülikool, nagu selle uus nimi kõlas, paranes tasapisi sõja- haavadest. Suur osa õppejõududest oli põgenenud läände või ära küüditatud ja järele jäänud tühimikke hakati paikama ka ida poolt toodud õpetajatega. Ülikooli tegevust raskendasid ideoloogilised piirangud, miile all kannatasid eeskätt humanitaarteadused, nagu ajaloo uuri- mine, loodusteadused pääsesid siiski kergemini. Ülikooli avaaktusel 19^0. aasta septembri lõpus üdes Nikolai Karotamm, et uues Eestis on kõigi teaduste aluseks marksismi-leninismi põhimõtted, dialektiline ja ajalooline materialism ja poliitökonoomia.
KÜLM SÕDA oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. Laiemas tähenduses nimetatakse külmaks sõjaks otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu. Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Vastasseisu vormid olid mitmekesised: ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised. Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda. Mõiste "külm sõda" võttis kasutusele USA riigitegelane B. Baruh . TÄHESÕDADE KAVA 1980-ndatel alustas USA nn tähesõdade kava väljatöötamist. See oli katse luua kosmosesse kaitsekilp tuumarakettide vastu. EL Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline
kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste. Riigivõim toimib seadustest lähtuvalt. Demokraatlikus riigis austatakse inim- ja kodanikuõiguseid (nt Eesti, Prantsusmaa, USA). b) Diktatuure liigitatakse: Autoritaarsed diktatuurid- isiku (nt diktaator, monarh) või mõne grupi (nt sõjavägi, mõni partei) ebademokraatlik valitsemine. Võimul püsimiseks piiratakse inim- ja kodanikuvabadusi. Ideoloogilised ettekirjutused pole määrava tähtsusega (nt Venemaa, Eesti 1934-1940). Totalitaarsed diktatuurid- isiku (diktaator) või mõne grupi (nt partei) hirmuvalitsus, kus riigivõim kontrollib täielikult kõiki eluvaldkondi. Võim kasutab massiliselt vägivalda sise- ja välisvaenlaste suhtes ning on mingi kindla ideoloogia keskne (nt kommunism- NSV Liidus ja Mao Zedongi aegses
• Uurimiseesmärk: – Uurida IRL-i poliitika vastavust konservatismi ideoloogiale ja selle alavooludele? • Uurimisküsimus – Kuivõrd vastavad IRLi 2007. aasta ja 2011. aasta valimisprogrammides välja toodud valdkonnapoliitikad konservatismi ideoloogiale või tema alavooludele? • Alauurimisküsimused: – Millised on IRL-i pere-, haridus- ja sotsiaalpoliitika vastavused konservatismi üldistele alusväärtustele ja alavooludele 2007. a. ja 2011. a. valimisprogrammides? – Millised ideoloogilised suunitluse muutused on toimunud valimisprogrammide lõikes, kui võrrelda 2007 ja 2011. a programme? Hüpoteesid • Teooriast tulenev oletuslik väide, et kontseptide või muutujate vahel on teatud tüüpi seosed. • Hüpotees pole uurimisküsimus, ega uurimiseesmärk, vaid juba konkreetne väide, mingist seosest, mida me arvame teooriat aluseks võttes andmetest leidvat. • Näitab seost sõltumatu ja sõltuva muutuja vahel. • Enamasti on hüpotees formuleeritud:
Kirjutati ka ridade vahele. Palju olenes tsensuurist. Haridus eestlastele anti haridust eesti keeles. Positiivne haridus muutus tasuta hariduseks. Seda isegi mitte kuni gümnaasiumini, vaid sinna alla käis ka ülikooli haridus. Peale 1960. lõppu tehti ka õpikud tasuta, neid hakati laenutama. Hariduse sisuliseks pooleks oli ideoloogiline asjandus. Ajalugu, vene keel, muusika, geograafia ideoloogilised õppeained. Kõigepealt kehtestati 7. klassi kohustus ja alates 1959. aastast 8. klaasi. 1970. aastast alates oli kohustuslik keskharidus (11 klassi). Eesti sai loa õpetaja eraldi veel eesti ajalugu, kirjandust jne. keskvõimu poolt oldi sellega ka nõus. Mujal oli keskhariduseks 10 klassi. Keskhariduse kohustuslikuks muutumine tõi kaasa hariduse devalveerumise. Kõik tuli läbi vedada, olenemata oskustest ja tasemest
Algselt oli meetodiks veenmine ja eeskuju. Anarhism - kõige utoopilisem võimuvastane projekt. Kõigi autorite ühisjooneks on vastalisus riigi institutsioonide suhtes. Ideoloogiakriitika - Arvati et kapitalism viib totaalselt hallatava ühiskonnani. Klassivõitlus ei toimi, kuna inimesed tasalülitatakse popkultuuri ja meedia abil. Siit tuleb vajalikkus ideoloogiakriitika järele: paljastada meie ühiskonna ideoloogilised "alusmüürid". Vrd. kasvõi praeguse retoorikaga: Ameerika kui "demokraatia kants", hea demokraatia ja halvad teised vormid jne. Ideoloogiakriitikute arvates viib mistahes filosoofilise teooria universaliseerimine poliitilises praktikas paratamatult rõhumiseni. Foucault': "Mulle näib, et tegelikuks poliitiliseks ülesandeks meie ühiskonnas on kritiseerida institutsioonide toimimist, mis näivad esmapilgul neutraalsed ja sõltumatud; kritiseerida neid
KULTUUR JA OLME Üldharidus Eesti hariduselu iseloomulikuks jooneks kogu siis nüüd tuli õpilastel minna iga järgmise aine viimase Vene aja jooksul oli selle tugev tunniks vastava aine klassiruumi seda andva ideologiseerimine ja tõsiasjade moonutamine, õpetaja juurde. Õpetajad vabanesid kohustusest halvemal juhul otsene võltsimine, seda eriti vedada õppevahendeid ühest ruumist teise, humanitaarainetes. Kuid haridus traditsioonid õpilased aga kaotasid koduklassi ja oma pingi. eesti koolis olid siiski tugevad, ja häid õpetajaid, Pärast lühiajalist katsetust 11aastase rääkimata andekatest õpilastest, leidus ka kõige õppeajaga muudeti kõik Nõukogude Liidu raskema ideoloogilise surutise aegadel. keskkoolid 1964. aastal taas 10klassilisteks. Aastail 194458 kehtis Eesti...
· võitlus kurja vastu kõrgest enesehinnangust ja selle tagajärgedest(ka raskolnikovis oli sama asi; lõpuks sai aru, et on tavaline mees ja laostunud, näitas selle tagajärgi) · peategelasel süümepiinad autori maailmapilt · russofiil ultraratsionaatlikud vaated, venemaa valitud riik, · ei tunnistanud ateistlikke vaatedi sügavalt uskilt; teoses kahtlemine usklikus ja moraalis; ideoloogilised võitlused teoses · taunis kapitalistlikku arengut · keskkond mõjutab inimest tema arvates, · inimene on loomult hea · ühiskonda saab muuta vaid usukõlbelise taassünni teel kirjaniku roll kultuuriloos · tõi maailmakirjandusse vene rahvuse sümbolkuju: leplik, andestav, ohvrimeelne; andis tõuke tammsaarele tõe ja õiguse kirjatamiseks · realismi edasikandja - · psühholoogilise romaani rajaja
koloniaalimperiali. inimesed vallutavad uusi territooriume. aga imperialistliku paatose kiuste leiavad saabujad alati eest kellegi jälje. nad ei leia tühja maad, alati keegi juba elab sellel territooriumik. selle käigus omandab territooriumite vallutamine teistsuguse positsiooni. althusseri teine ideoloogiadefinitsioon : siin ei ole ideoloogia mitte ideedetasandil, vaid institutsioonide tasandil. võtab selle kõige selgemalt kokku oma essees ideoloogia ja ideoloogilised riigiaparaadid. just need riigiapaadid hoolitsevad selle eest, et ideed jõuaks inimesteni. IRA ideoloogilised : haridussüsteem, lasteiad ja koolid. inimese käsitlemine subjektina. me oleme ideoloogia objektid subjektina : ideoloogia toimib meile just siis, kui laseme ennast määratleda subjektina. mida freud tegi subjelti mõistega? võttis selle lahti ja näitas, et descartes'i idee subjektist oli ekslik
*Tööstuses jätkus olukord, kus kohalikku majanduspoliitikat kujundasid üleliidulised ametkonnad oma huvidest lähtudes. *70ndate lõpus oli tööstuse juhtimine ENSVs allutatud 19 üleliidulisele ministeeriumile ja organisatsioonile ning 23 liidulis-vabariiklikule või vabariiklikule ministeeriumile. *Suur osa ENSV tööstustest täitis endiselt sõjalisi tellimusi. Varimajandus muutus igapäevaelu püsivaks kaasnähtuseks, vaja oli õigeid tutvusi. *Teravnesid sotsiaalsed, poliitilised ja ideoloogilised probleemid. *Pingestus demograafiline situatsioon. *Tööstuse paisutamine suurendas migrantide sissevoolu ja eestlaste tähtsus taas vähenes. Suhted teravnesid muulaste ja eestlaste vahel, millele aitas veel kaasa ,,korteripoliitika": saabunud said koheselt kõigi mugavustega korteri, mistõttu eestlastele järjekord pikenes. *Mõned Eesti piirkonnad muutusid asustuskolonisatsiooni tagajärjel venekeelseteks ja tühjenesid eestlastest. *Sisse rännati eelkõige tööjõu vajamise pärast.
Vaimulike teoste kõrval ka ilmalik või poolilmalik jutu- ja tarbekirjandus, mahukad seadusetõlked ning perioodika. Perioodi lõpetab ,,Kalevipoeg". 5) 18571905 - Terminite "maakeel" ja "maarahvas" asemel "eesti keel" ja "eesti rahvas", andes tunnistust uue rahvusidentiteedi tekkest. Hääbusid tartu k ja vana kirjaviis. Keelekollektiivi püüdlust standardse kirjakeele poole mõjutasid kooliõpetuse vajadused ja ideoloogilised ootused ühtse ja reeglipärase kirjakeele järele. Wiedemanni eesti-saksa sõnaraamat 1869 ja eesti k grammatika 1875 olid kirjeldavad, mitte normivad. EKS (187293) tegi mitu katset kirjakeelt ühtlustada. Ühtlust taotlesid Kurrik, Einer, Hermann. Veidi ühtlustas keelenormi ka uues kirjaviisis Uus Testament (1889). 6) 19051918 - Eesti kirjakeele staatuse kiire paranemine. Revolutsioonid ja I MS liitsid eestlasi. Kujundati välja eestikeelne koolivõrk, ka gümnid
Tsivilisatsioonid 4. september 2009. a. 8:59 Tsivilisatsioon e. kõrgkultuur - organiseeritud inimrühmade tegevus Tekke eeldused: 1. Maavileljelus (9000 a tagasi) (mesopotaamia, iraak jne); künnipõllundus 2. Karjakasvatus (9000 a tagasi) 3. Paikne eluviis 4. Toidu ülejääk, seega toimub tööjaotus 5. Kihistumine 6. Pannakse alus kirjale 7. Kultuuri arenemine 8. Vase pronksi ja raua avastamine ja kasutamine, tööriistad Tunnused: 1. Põllundus 2. Tööjaotus 3. Varanduslikud klassid 4. Riikide ja suurte asulate (sh linnade) jms teke 5. Kirja ja kunsti arenemine 6. Tööriistade uute materjalide kasutuselevõtt 7. Uued tööriistad (disain jne) 8. Selgemate hierarhiate ja valitsemise teke; pealikud 9. Religiooni teke Ajalugu Page 1 Vana-Egiptus 7. september 2009. a. 14:33 Vana-Egiptuse tsivilisatsioon kujunes välja ...
tsivilisatsioonideks; nende üksuste areng allub teatud loogikale; see loogika võimaldab meil ennustada üksuste tulevikku. kultuuriline areng – tsükliline, spiraalne kultuur – elusorganismid selged kultuurilised vormid bioloogiline loogika → Nikolai Danilevski (1822-1885)→ kultuurilised vormid kui bioloogiline areng ☼ Vene kultuuri eripärasus ☼ Vene ja Euroopa kultuuride vastand – suured ideoloogilised kultuurid ☼ orgaanilise kultuuri idee – Rückert, tema eeskuju Danilevskil ☼ kultuuri-ajaloolised tüübid:10ks → 4 põhiaspekti → oma morfoloogia → bioloogilised liigid → iga kultuur on unikaalne ☼ iga kultuurilis-ajalooline tüüp on iseloomustatav nelja põhijoonega: religioon, kultuur, poliitika ja majanduslik kord. ☼ kultuurilis-ajaloolised tüübid arenevad nagu taimed ☼ arenguseadused (5) → organismi areng Oswald Spengler (1880-1936)
keerukust ja on taandatud kõik (Marxist rääkides) majanduslikule determinatsioonile. Frankfurdi koolkonnale võib ette heita vastupidist-uuriti pigem pealisehituse kultuuritööstust. Althusseri nägemus ühiskonnast ja seal valitsevatest suhetest: · Ühiskond ei koosne lihtsalt majanduslikust baasist ja pealisehitusest, vaid et need on omavahel keeruliste struktuursete seostega ühendatud. · Need pealisehitusse kuuluvad poliitilised, juriidilised ja ideoloogilised struktuurid on omavahel suhteliselt iseseisvad ja sõltumatu ning mõjutavad üksteist. Ilma, et alati oleks see tingitud majanduslikust baasist. Nt. Valimisvõitlustel tänapäeval ei vaidlusta keegi kapitalistlikke tootmissuhteid, küll aga ei tähenda et ei võidelda juriidiliste ja poliitiliste küsimuste üle (nt. Valimisõiguse andmine ja kodanikustaatus muulastele ei ole haagitud majandussuhete muutmise külge). · Pealegi mõjutab ka pealisehitus majanduslikku baasi.
2. Austria koolkond kujunes Viinis 19saj viimasel kümnendil ja arendas väärtusteooriat Mõned uusparempoolsed ideed: · Valimised on iga nelja-viie aasta tagant. · Valijad on ratsionaalsed tegutsejad, kes teevad valiku parteide või kandidaatide vahel lähtudes oma kasust. · Ka poliitilised liidrid on ratsionaalsed, nad on maksimaalse häältehulga kogujad ning nende soov on jääda oma ametipostile, mitte aga nende ideoloogilised veendumused. 9 Poliitilised huvid Ühiskonna sotsiaalne struktuur Ühiskond on inimeste ja sotsiaalsete gruppide kogum ning inimene on sotsiaalne olevus, kes vajab ühiskonda: · Materiaalse eksistentsi kindlustamiseks · Ühiskonna kaudu toimub kultuuriliste väärtuste edasiandmine Antiikühiskond oli homogeenne, nüüdisaegne ühiskond aga heterogeenne
o Kõrgendatud riskiga ohuallikad (HIV/AIDS; Alkoholism) o Arvestatava riskiga ohuallikad (Koduvägivald, prostitutsioon, koolivägivald, tänavalapsed, kodutud) o Vähem ohtlikud riskid (Rahvusvaheline organiseeritud kuritegevus, rahvusvaheline terrorism, rassism, sallimatus, immigratsioon vaesematest riikidest). Ühiskond ei ole kunagi stabiilne, sest ühiskonnas valitsevad alati lõhed (vastuolud). Need on varanduslikud, piirkondlikud, etnilised, ideoloogilised ja usulised. Tänapäevaks on enamik ühiskonnateadlasi veendunud, et sotsiaalseid lõhesid ei saa likvideerida. Oluline on aga lõhede arv ja suurus. Ajalugu on näidanud, et kui lõhesid on ühiskonnas palju ja ükski neist ei pääse domineerima, on ühiskond stabiilne. Juhul kui üks lõhe tüüp muutub domineerivaks, võib kogu elanikkond jaguneda kahte leeri ja see võib põhjustada kodusõja. Valitsuse ülesanne on jälgida, et ükski olemasolevatest lõhedest ei saaks domineerivaks. 16
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium TÄNAPÄEVA MAAILM Koostaja: Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Tänapäeva maailm Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Maailma ühtsus ja mitmekesisus.........................................................................4 1.1Peamised arengutrendid................................................................................. 4 1.2Globaliseerumise mitmesugused tahud.........................................................4 1.3Rahvusvahelise suhtluse tihenemine.............................................................5 1.4Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia mõju maailma arengule.....................6 2.Riigid ja Identiteedid maailma mitmekesisuse kandjatena..........................
d. Talurahva massiline ja vägivaldne kollektiviseerimine põllumajanduses eraomandi kaotamine ja ühismajandite sovhooside/kolhooside loomine. Kollektiviseerimise käigus likvideeriti kulakud, riik rekvireeris neilt kogu vara ning küüditas Siberisse. · Kultuuris: a. Sõnavabaduse puudumine ja meedia kontrollimine b. Riikliku ideoloogia propaganda c. Ideoloogilised ettekirjutused kunstile ja kirjandusele. Ametlikuna ja lubatud stiiliks oli sotsialistlik realism. Kunstile oli iseloomulik plakatlikkus, kus näidati ,,riigi edusamme" aj kiidetakse nõukogude võimu. Moodsa kunsti viljelemine oli keelatud d. Haridus ja teadus ideologiseeriti. Koolides ühendati õppetöö ja tootev töö. Mõned teadused kuulutati ametlikult ebateadusteks ja nendega tegelemine keelati
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
