Tartu Ülikool Usuteaduskond Greete Palksaar MENGZI Referaat Juhendaja Tarmo Kulmar Tartu 2012 Sissejuhatus: Meng zi-d võib pidada üheks silmapaistvamaks konfutisonismi edendajaks, kes rändas läbi Hiina ning arendas edasi tundud õpetaja Kong-Fuzi ideid. Tänu talle said need ideed laialdasema tuntuse. Konfutsionistlikud ideed on mõjutanud maailma märkimisväärselt. Ta on hinnatud oma inimesekeskse ühiskonna vaateviisi poolest. Tema mõttekäike ja õpetusi võime lugeda talle omistatud seitsmeosalisest raamatust Mengzi. 1.Meng zi elulugu ja õpetuse põhiomadused Vanahiina õpetaja Mengzi elas aastatel 372 289 e.m.a. Tõlkes tähendab ,,Meng zi" hiina keeles õpetaja Meng. Eri keeltes ja eri traditsioonides nimetatakse Meng zi-d ka Meng Tzu, Mencius, Meng Ke. Viimane on tema õige nimi. Konfutsionismis on ta Konfutsiuse kõrval mõjukaim õpetaja, kes on pälvinud ka tiitli ,,ya sheng" ehk ,,teine õnnis". Nagu ma Konfutius ol...
Keskseim töö Vatikani palee esindusruumide - stanzade freskod. Maalis suuri altaripilte, madonnapilte ja portreid. Püüdles täiusliku ilu ja kooskõla poole,arhitektina juhtis ka Püha Peetri kiriku ehitust. Teos MADONNA Conestabile. Maarja ja Joosepi kihlus Raffaeli loomingus puuduvad salapärane romantika, traagiline paatos ja sisemine rahutus. Raffael oli tasakaalukas ja harmooniline natuur, kes otsis kunstis tundelist täiuslikkuse ideaali. Maalis madonnapilte, mille kompositsioonis järgis ta Leonardo da Vinci püramidaalse kompositsiooni skeemi ("Neitsi Maarja ja Jeesuslaps Püha Ristija Johannesega"). Kuulsaim Raffaeli tahvelmaal on 1513. aastal Roomas valminud "Sixtuse madonna", mille Julius II tellis Püha Sixtuse kloostri kabeli altarile Piacenzas. (Praegu Dresdeni galeriis). Legendi järgi pidid ses kabelis olema Püha Sixtuse ja Püha Barbara säilmed. Sixtuse Madonna.
Eetika ja kapitalism · Adam Smith (1723-1790) · Määratles kapitalismi kolme tingimusega: vabad turusuhted eraomandus tööjaotus · Konkurentsis võidab see ettevõte, kes suudab pakkuda madalama hinnaga toodangut. · Võitlus tarbija pärast tõstab tootjate loovust, efektiivsust, ebaefektiivsed ning liiga ahned ettevõtjad laostuvad. · Nii kasvab üksikute isikute egoistlikest taotlustest välja suurim võimalik kasu kogu ühiskonnale · Smith tõestas kapitalismi eetilisuse ainult utilitarismi seisukohalt · V.Pareto arendas seda edasi · Ühiskonna piiratud ressursse kasutatakse tootjate poolt nii efektiivselt ja kaupu ning teenuseid jaotatakse konkureerivate turgude poolt samuti nii efektiivselt, et on võimatu veel enam suurendada ühe isiku tulu, ilma et sellega kahjustatakse mõnede teiste isikute huve Pareto optimum · Toota maksimaalset tulu ühis...
sisemiselt täiesti ükskõikne suhtumine kõigesse sellesse, mida inimesed tavaliselt peavad väärtuslikuks – rikkusesse, võimu, tervisesse, ilusse, kuulsusesse jms. On mõistetav, et niisugune hoiak ei olnud kaugeltki kõigile jõukohane. Stoikute hinnangul võisid tegelikult vaid väga üksikud inimesed aastatuhandete vältel saavutada tõelisele targale kohast eluhoiakut. Zenon ei pidanud iseennastki targaks, kes oleks täiel määral saavutanud eetilise ideaali. Samas oli stoikute algne õpetus lausa rigoristlik. Selle järgi jagunevad inimesed rangelt kaheks: tarkadeks ja rumalateks. Mingit vahepealset võimalust polnud olemas – kui inimene ei olnud tark, siis oli ta rumal. See vahekord olevat võrreldav inimesega, kes saab olla üksnes kas ülevalpool veepinda või allpool seda – kui ta on allpool, siis on aga tema jaoks ju ükskõik, kas 5 sentimeetrit või 5 meetrit allpool. Eetiline ideaal on kas saavutatud või mitte.
kaasneb sellega ka roll. Juhul, kui inimene võtab omale rolli, eeldab ta, et selle rolliga käivad kaasas mingid õigused ja kohustused. Teised ootavad, et nad neid kohustusi ja ootusi täidaks. Rollid ja staatus on kantud kultuurist ja sotsiaalsetest suhetest. Juht ootab juhi abilt teatud käitumismudeleid-käitumisest ehk juhi abi rolli täitmisest hoolimata sellest, kes tegelikult on see inimene kes seda rolli täidab. Roll ei ole reegel. Roll on ideaali konseptsion. Samaaegne, mitme staatuse omamine, millega käivad kaasas erinevad rollid, toovad kaasa rolli konflikte. Rollikonflist tekib siis, kui töötaja tegutseb rollis, mis talle ei sobi. Kui teda sunnitakse või ta ise sunnib ennast tööle, mis on tema loomusele võõras ja sobimatu. Mida suurem on rolli konflikt, seda raskemaks töö muutub.vales rollis olemine tekitab stressi ja loob pingeid.
Ta kujutab rahulikult seisvaid figuure. "Odakandja" on noorukese sõjamehe ideaalkuju. Kogu keharaskus on viidud paremale jalale. Vasaks puudutab ainult varvastega maad. Siin on hästi läbi mõeldud kogu inimfiguuri arhidektoonika. (verdikaalsete ja horisontaalsete joonte tasakaal) 5 saj eKr oli Kreeka kunst tõsine, rahulik, pidulik ja suursugune. 4 saj eKr- suurmeister oli Praxiteles. Tema eelistas marmorit. Tähtsaim töö on "Hermes Dinysosega" ja Hermeses väljendas ta inimilu ideaali. Hellenismi ajastu skulptuuri iseloomustab rikas temaatika ja suurepärane tehniline teostus. Püüti luua monumentaalseid mõõtmetelt kolossaalseid teoseid. "Milose Venus" ülakeha on alasti, puusad ja jalad on voltidest kaetud rõivaga. Ülakeha kontrast tuuakse esile. Propotsiooni väljendavad ajastu ideaali. "Lakooni grupp"- näeme suurt dünaamikat, ahastust ja võtlust elu eest. Etruski kultuur 8-3 saj
ja harmoonia tunne. · Kunsti kandepind on sügav usklikkus. · Tähtsaimad kunstikeskused - Ateena ja Sparta. Sparta koolkonnas ...hinnati alasti sõdalaste kujutamist. See oli ideaal. Poosid kindlad, rahulikud, samas vabad, loomulikud. POLYKLEITOS Peateemaks oli võistluse võitja atleedi kujutis. Figuurid on täiuslikud, mõõdukalt suursugused, esindavad raskesti saavutatavat ideaali. Skulptuurid on antatoomiliselt täpsed. Kuulsaim teos: ,,Odakandja" (kontrapost on täielikult lahendatud) Kontrapost Inimese keha toetub seistes põhiliselt ühele jalale - tugijalg ja teisele ainult nõjatub-nõjajalg. Muutustele allub kogu keha. Hakati jäljendama skeletiluude asendeid ja lihaste pinget. Ateena koolkond Ateenas oli kreeka plastika suurim keskus PHEIDIAS ... viib kreeka skulptuuri täiuslikkuseni
ilmikute juurde ja nõudis temalt avalikku patukahetsust Tessaloonikas toimunud veresauna eest. Ambrosius on koostanud mitmeid teoloogilisi kirjutisi. Ta on kirjutanud loomisloo seletuse, Luuka evangeeliumi kommentaari, traktaadi kiriku ametnike kohustustest. Temalt pärinevad ka teosed usust, Vaimust, traktaat Issanda lihaksaamise saladusest, traktaat neitsilikkuse ideaali üle, arutlused ristimise, võidmise ja armulaua üle. Ta on loonud mitmeid hümne. Ambrosiuse jutluse mõjul pöördus 386.aastal Augustinus. Ambrosius suri 397.aastal. Ambrosius on mesinike, vahapuhastajate, koduloomade ja Prantsuse Komissariaadi patroon. Ta on Milano kaitsepühak. Atribuudid: tuvi, mesilastaru, piits. Teda kujutatakse piiskopirüüs koos Gregoriuse, Augustinuse ja Hieronymusega. LISA2:
Tänapäeval tehakse filme, kirjutatakse luletusi, laule, maalitakse maale jms, mis pürgivad selleni, et näidata inimest ilma ilustusteta, haledana ja ei säästeta meid ka jälkidest detailidest. Mõned neist luuakse selleks, et see ,,läheb peale" depressiiivsetele/suitsiidsetele puberteediealistele; mõnes sellepärast, et autor ise on depressiivne; ja mõned selleks, et inimesed midagi sellest õpiks: näiteks psühholoogiline draama. Baudelaire tahab nende poeemidega näidata ilu ja ideaali (elu ja elamine, mis on väärt midagi) läbi millegi mis ei ole ni ilus ja ideaalne. Selles raamatus esinevad absurdsed, kurvad olukorrad, inimeste inetud teod ja koledus on nagu appikarje, sellega rahulolematuse väljaütlemine. ,,Väikesed poeemid proosas" on ühiskonnakriitiline teos, Baudelaire tahab õpetada inimesi, et nad märkaksid seda, mis toimub nende ümber (5). ,,Vanaeidekese meeleheide" on väga kurb ja liigutav poeem pealtnäha lihtsast olukorrast
- 1) inimese tingimusteta väärtustamine 2) inimeste võrdne väärikus 3) moraali ülim õigustamine Kehtiv religioosne eetika ja kehtiv filosoofiline eetika on sarnased. Moraaliseadus käsib meil olla moraalselt täiuslikud. Me peame olema võimelised moraalset täiust saavutama. Kuid me ei saa saavutada täiust selles elus, sest ülesanne on oma loomult lõpmatu. Järelikult peab ka olema teispoolne elu, kus me jätkame ideaali poole liikumist. Jumal jõustab moraaliseadust. Moraaliseadus lõpeb õiglase tasuga õnne näol, vastavalt voorusele kui „täielikule hüvele“. 5 Need, kes väärivad õnne, saaksid seda vastavalt oma moraalsele teenele. Kanti vaate kriitika 1. Vastuolus intuitsiooniga Kui reegel „räägi alati tõtt“ on absoluutne ja seda tuleb alati järgida, siis teatud tingimustes, kus
...omada iseloomu. 11.Kuidas saab õigustada demokraatiat?Demokraatiat saab õigustada, eeldades et rahvas on võimeline enda üle valitsema s.t.et kõik täiskasvanud ühiskonnaliikmed on piisavalt võimelised osalema kollektiivsete otsuste väljatöötamisel ja otsustamisel. Nimetatud eelduses peitub kaks näidet :1. kõik ühiskonna liikmed on piisavalt kompententsed, valitsevad.2. Mitte ükski ühiskonna liige ei ole teistest kompententsem. Demokraatia all mõistame nii ideaali kui ka tegelikku riigi korda, 12. Demograatia allikad 1. Klassikalise kreeka demograatlikud ideed- tegemist vahetu ehk otsese demograatiaga. Otsused võeti vastu rahva koosolekul, milles osalesid kõik mehed.. 2. on vabariigil tratitsioon mis on pärit Roomast ja taasünd renesansiaja riikidest. Mõisteti et rahvas ei ole homogeene ta jaguneb eliidiks ja rahvamassiks. Suurbritannia mudel kordide koda ja alamkoda. 13.Valitsuse kriisi võib nimetada demograatlikuks –1. kõigi kodanike
Pühal Maal ehk Palestiinas tekkisid ristisõdijate riigid, mis püsisid kuni XIII sajandi lõpuni, mil moslemid ristisõdijaid lõplikult välja tõrjusid. Kõrgkeskaja ühiskonnakorralduses andsid toona rangel hierarhial ning rüütlieetikal põhinevad feodaalisuhted. Üha kinnisemaks muutunud rüütliseisusest kujunes ajapikku pärilik aadelkond. Ilmalike rüütlite kõrval tekkisid ristisõdade perioodil vaimulikud rüütliordud, mis püüdsid endas ühendada rüütli ning munga ideaali. Sõjanduses oli endiselt esikohal rüütlivägi, mis osutus sageli lahingus siiski kohmakaks oma liigselt sirgjoonelise taktika ja ülemäära raske relvastuse tõttu. Lahingutest ei erinenud palju ka turniirid, kus rüütlid oma võitlusvõimet demonstreerisid ja aadlidaamideel silma heitsid. Arenesid jalaväe võitlusviis ning piiramistehnika. Kujutlus ideaalsest rüütlist leidis kajastuse rüütlikirjanduses, mille peamised teemad olid
Procrise , Pyramuse ja Thisbe juhtumil). Kurbustunne ei asunud erootilises rahuldamatuses, vaid nurkas saatuses. Alles trubaduuride kurtuaasses armastuses on peaasjaks saanud rahuldamatus. Oli loodud erootiline mõttevorm, milles oli eetiline sisu, kuid samas ka loomulik armastus naiste vastu. Meelelisest armastusest arenes naiste teenimine. ..... Uus pööre. Dante ja dolce stil nuovo jõudsid äärmuseni. Petrarca on kurtuaasse armastuse ideaali ja uue inspiratsiooni vahel. Erootilise mõtte areng kurtuaasse luul kõrgõitsengust alates ei kulgnenud seal lihtsalt..... Mitte ühelgi teisel ajal pole ilmaliku kultuuri ideaal nii tihedalt kokku sulanud naiste armastamise ideaaliga kui 12. 15. Sajandini. Erootilise eluvaate võib panna ühele joonele samaaegse skolastikaga. Armuvormide kirevas mitmekesisuses keskendus püüd eluilu järele. Iga ilus asi, kas või lill, heli või muu võis aidata kaasa armastuse eluvormi ehitamisele
Mr Hubbard punase põskhabemega väike raamimeister. Parker Basili teener. Sibyl Vane näitleja, kes Dorian Graysse armus. Teatri direktor paks ja kileva häälega juut. Victor Doriani teener. Raamatu tegevuskäik lühidalt Kunstnik Basil Hallward, kes Doriani maalib, on pimestatud viimase füüsilisest ilust ning usub, et noormees on ta täiesti uudselt maalima pannud. Basil on leidnud Dorianis oma elu õnne, muusa ja ideaali. Teda aina maalides ja meelitades tõstab ta Doriani enesehinnangu aina kõrgemale. Basil seletab Henryle, kuidas ta ei taha Doriani pilte näitustele panna, sest seal on liiga palju Basili ennast, liiga nähtavalt näha tema armastust Doriani vastu. Selle peale Henry lihtsalt naerab nagu alati. Henry ei võta elu tõsiselt. Basili ateljees kohtab Dorian lord Henry't, kelle maailmavaatest ta sügavalt paelub. Basil ei taha, et Dorian Henryga suhtleks,
naised oma elegantsuses ja erootilisuses. Peab veel mainima, et Modigliani aktides puudub igasugune jalooline kontekst nagu paljudel tema kaasaegsetel. Ta maalis pea kõik oma aktid 1917. aastal, kui käimas oli Esimene maailmasõda ning ühiskond oli selle destruktiivsusest sokis, rindelt tagasi pöörduvad sõdurid tõid kaasa sõjakoledusi. Ka Modigliani enda tervis oli aina halvenemas ja nende noorte tervete kehade kujutamine viitab justkui reaalsuse eitamisele, ta jätkas oma kunstliku ideaali poole püüdlemist, püüdlemist ilu ja harmoonia poole. Skulptuurid 1909. aastal loobus Modigliani maalimisest skulptuuri kasuks. Üks põhjusi võis olla tema senine ebaedu esimese vallas. Samuti oli skulptuur teda varakult tõmmanud, juba noores eas tekitasid itaalia antiikkujud temas suurt imetlust. Ta lõikas kõik oma skulptuurid otse kivist välja, kasutamata savi või lupja. Modigliani loomingut mõjutas tugevalt aafrika
instrumentaalteoseid. Peale emigreerumist hakkas Pärt kirjutama sakraal-ehk kirikumuusikateoseid (kus teeb kaasa ka koor või ongi ainult kooriteosed): "Passio", "Magnificat", "Te Deum", "Berliini missa". Valdav osa Pärdi vaimulikust muusikast on loodud ladinakeelsele tekstile. Paljude teoste puhul on kõlaruumilt sobivaimaks paigaks kirik. Helilooja on end mõnikord nimetanud "kirikuakustikamuusikuks" ning väga oluliseks peab ta vaikust kui ideaali. "Maailm vaevleb selle käes, et igaüks teda muutma kipub. Maailma muutmine on agressioon. Mina tahan ainult ennast muuta. Kui kellelegi meeldib, mis ma teinud olen, siis on sellest juba küll."(A. Pärt) Lavamuusika Eesti algupärase lavamuusika, eriti ooperi täpset sünniaega on raske öelda, kuna palju sõltub sellest, mida lugeda küpseks teoseks ja mida katsetuseks. Kõigepealt üritas kirjutada ooperit asjaarmastaja helilooja Karl August Hermann(1851-1909)
südametunnistusega argiellu ja seab ta vastamisi olukordade ja inimestega, kes tema mõtetest ja teost midagi ei tea ja ei tahagi teada, keda vaevavad hoopis muud mured kui oma suuruse tõestamine mõrva abil. Nii tõmmatakse Raskolnikov taas täie jõuga "normaalse" käitumise võrku, kust ta püüdis just välja pääseda. Süütundest rõhutuna, haigena ja meeleheitel üritab ta lähikondlaste armutülidest, reetmisest, pettustest ja surmast hoolimata väljavalitu ideaali säilitada, ja õigustada kahe naise mõrva sammuna, mis oli tema kui erilise inimese jaoks vältimatu. See ebaõnnestub täielikult. Ta naaseb kuriteopaika, käitub kahtlustäratavalt. Uurija, kes aimab peagi teo intellektuaalseid tagamaid, mängib temaga kassi-hiire mängu. Kindlaid tõendeid ei ole, ema, õde ja sõber ei aima veel midagi. Siis ei pea Raskolnikov enam vastu ja pihib oma teost kõige vaesemale, "madalamale" ja kõlvatumale prostituut Sonjale, puhtale
Hilisem teismeiga e. noorukiiga toimub aastatel 16-22. Mürsikuea ja noorukiea piir pole eriti selge. Vahepeal nähaksegi neid kahte ühe suure tervikuna. Selle perioodi lõpuks peab inimene saavutama iseseisvuse Teismeiga on aeg kus iga laps tahab ennast leida. Tema mõtteid ja tegusid juhib soov olla täiskasvanud ja iseseisev. Kui suhted vanematega on head ja laps tunneb end kodus mugavalt, siis suudab ta end kodus leida. Selles vanuses otsitakse aktiivselt ideaali, matkimise eeskuju. Heas peres on selliseks eeskujuks poisile isa ja tütrele ema isiksus. Väga harva tuleb ette, kui ebaterved suhted peres ei lase lapsel oma vanematest eeskuju võtta, sellisel juhul võib eeskujuks saada vanaema või vanaisa, treener, õpetaja vanem ja autoriteetne juhendaja. Kuid sagedamini toimub eneseleidmine tänaval, kampades, klassis, see on aga väga ohtlik, sest pole teada, kes lapsele autoriteediks saab.
Friedrich Wilhelm Nietzsche Tallinn 2008 Sisukord: lk 1 : Sissejuhatus lk 2 : Elu ja looming lk 3 : Elu ja looming lk 4 : Vaated lk 5 : Vaated lk 6 : Vaated lk 7 : Vaated lk 8 : Kokkuvõte lk 9 : Arvamus lk 10: Kasutatud kirjandus Sissejuhatus: Referaadi eesmärgiks on uurida Friedrich Nietzsche elu ja loomingut ning tutvuda tema filosoofiliste vaadete ja tõekespidamistega. Eraldi eesmärgiks on ka referaadi koostamise tulemusena laiendada maailmavaadet ja omandada teisi vaatenurki maailmaasjdele lähenemiseks. Nietzschet võib tõlgendada õigesti ja võib tõlgendada valesti. Kõige kuulsam valesti tõlgendaja oli kahtlemata kolmandat "Reich'i" juhtinud Adolf Hitler kelle täitumatuks unistuseks oli üliinimeste rassi loomine. Üliinimese teooriaga oli lähemalt tutvunud ka Jokela koolimõrvar. Nietzsche näol on tegemist kahtlemata äärmusliku individualismiga ja kui ta ka räägib hulkadest mõtleb ta aga ainult ...
Tsehhovi järgi jagunesid vene intelligendid kahte tüüpi. Esimesed olid hõivatud ühiskonnale vajaliku tööga, nad olid askeetlikud, ohvrimeelsed, hoolimatud oma eraelu ja tervise suhtes, sageli aga taandusid nende teod vaid kõnelusteks tegudest. Teised olid kunstikalduvustega inimesed, keda iseloomustas keerukas sisemaamaailm, sügav looduse ja kunstimõistmine, tundlikkus ja kiinduvus, ent nii töö kui ka elu kohutas neid. Kumbki tüüp ei tema silmis harmoonilise inimese ideaali, millest ta unistas. Harmooniline inimene pidi olema täiuslik nii kehalt kui vaimult, ilus nii väliselt kui ka oma tunnetes ja mõtetes. Tsehhovi teostes kulgeb süzee mööda väga lihtsaid tavalisi sündmusi. Selle varjus areneb aga teine, sisemine süzee. Tal on eriline oskus anda edasi elu katkestamatut voolu: jutustusel on algus ja lõpp, kuid me tajume, et kõik, mida selles kujutatakse, on alanud ammu enne selle algust ning jätkub pärast selle lõppemist.
50) Mõtleja, kes tähtsustas riiki ja oli makjavellismi rajaja. 51) Teos, millest saadi keelde uued mõisted. Nagu näiteks ,,utopistlik" ja ,,utopism". 52) Teos, mis naeruvääristas võltsusklikke ja silmakirjateenreid. 53) Mis teose kirjutamiseks kulus Goethel 60 aastat? 54) Teos, mis on kirjutatud rüütliromaanide paroodiaks? 55) Teos, kus Dante rändab Vergiliusega läbi põrgu ja puhastustule? 56) Teos, kus Dante vabaneb seitsmest surmapatust. 57) Cervantese teos, kus tekkis vastuolu ideaali ja tegelikkuse vahel. 58) Teos, kus peategelane käib neljal maal ja igal maal on elust erinev arusaam. 59) Teos, kus esineb üks Euroopale inimtüüp, kes rohkem mõtleb kui tegutseb; suur kõhkleja. 60) Teos, kust tuleb mõiste individualism ja mis toob välja euroopaliku kultuuri põhiväärtuse töö. 61) Teos, milles tegelane tahab õilsalt tegutseda, aga ta ei mõtle enne tegutsemist. 62) Teos, kus peategelane võiks kogu maailma naisi armastada ja neile valetada? Inimtüüp
abielust Cidile vastumeelsete Carrióni infantidega, tütarde häbistamisest viimaste poolt, infantide karistamisest ning Cidi ja tema perekonna au taastamisest. Eepos lõpeb Cidi tütarde pulmadega oma uute kosilastega. Sündmustel on olemas ajalooline taust, aga lisandunud on ka meelekujutuslikke ja romantilisi aineid *"Nibelungide laul" Peategelane Siegfried on mehine, aus ja väärikas ning esindab saksa inimese ideaali. Siegfried aitab Guntheril taltsutada Brünhildi, kes on Islandi kuninga tütar. Siegfried jätab enda kätte Islandi kuningatütre vöö ja sõrmuse ning kingib need oma naisele Kriemhildile, kes on Guntheri õde. Seejärel puhkeb tüli Brünhildi ja Kriemhildi vahel, sest Brünhild peab Kriemhildi ja Siegfriedi oma alamateks. Pärast selgub, et Brünhildi mehe Guntheri asemel on temalt neitsilikuse võtnud "ori" Siegfried. See on
Tuntim sellest perioodist on orkestriteos ,,Perpertuum mobile". Üheks mängitavamaks teoseks kujunenud ,,Fraters", mille algvariant oli loodud vanamuusika ansamblile. Päris emmigreerumist pühendus Pärt täielikult sakraarmuusikale, kasutades valdavald katoliku kiriku traditsioonilisi muusikazanre. Valmivad ,,Passio", ,,De Profundis", ,,Te Deum" ,,Stabat Mater". Pärdi muusikale on omane siirus ning avatus. Väga oluliseks peab helilooja vaikust kui ideaali, otse kui puhtaks leheks keskendumist. Muusikakriitik Evi Arujärv on Pärdi muusikat iseloomustanud nii: ,, Ta võtab kuulaja kaasa, et läbida koos kõik armastuse kuristikud, kõik hingevalu käänakud ja kurvid, kõik südant kurku ehmatavad vabalangemised, kõik hirmu katakombid /.../ seepärast mõjubki Pärt nagu eluvee allikas. 4. 1970-ndail muusikasse tulnud uus põlvkond. Nimed (viis, sünni/surma aastad, iseloomulikumad teosed.
Nietzsche nägi väljapääsu nihilismist võimutahte ja sama igavese taastuleku mõtlemises, mida aga suudab mõtelda ja kanda ainult üliinimene. Üliinimene-inimene sünnib inimesega alles siis, kui ta võtab enda kanda selle ülesande, mis varem oli reserveeritud Jumalale- alles siuis, kui ta loob ise oma väärtused. Nietzsce üliinimene ei esinda mingit tulevast kõrgemat inimrassi. Vaid on metafoor, millega kujundliku keele meister tahab väljendada inimsuse ideaali. Ta on tulevikus samavõrk kui mistahes eesmärk on tulevikus. See on eesmärk ja ideaal, mille suunas liigutakse. Esindab autentset, puhast inimsust.
A Aktiivsus- Subjektsuse fundamentaalne omadus. Aktiivsus on subjektsuse väljenduseks ning subjektsus omakorda avaldub aktiivsuses. E Enesearendamine – inimene etendab ise aktiivset rolli. Ta juhib oma arengut ja püüdleb ideaalse mina poole. Indiviid osaleb enda arengus õppimise kaudu, mida käsitletakse inimese põhivajadusena, mille rahuldamiseks on ta elukestvalt võimeline. Enesearengu subjektiks kujunemise eeldused - vabadus, tunnustus, ülesannete vastavus arengutasemele, situatsioon ehk psüühiline keskkond, kompetentsus ning vajadust olla asjatundja. (Enesearengu subjektiks kujunemist toetab isiksuse areng). Enesearengu subjekti tunnused - autonoomsus, vastutustunne ning kriitiline iseseisev mõtlemine. Oma arengu subjektiks olevat inimest iseloomustavad adekvaatne enese- ning rühmatunnetus (enda koha ja rolli teadvustamine suhetes “mina” ning “teised”) ja teadmised enesejuhtimise...
Seetõttu peetakse "Odüsseiat" nooremaks (Kleis 1980: 29). Eeposte tegelased on staatilised, ilma sisemise arenguta, psühhika on lihtne ja naiivne. Tegelaste iseloomu ei kirjeldata, iseloomustamiseks kasutatakse dialooge ja monolooge. Sagedased on epiteedid ("välejalgne Achilleus") ja korduvad värsid (väikeste muudatustega korduvad värsid moodustavad umbes kolmandiku eeposte värssidest). Kangelased kehastavad sugukondliku ajastu inimeste ideaali, teosed on elujaatavad ja humaanse ellusuhtumisega (Kleis 1980:35-37) Kirjandusliku eepose eelkäijaks on jumalatest ja heerostest jutustav eepiline rahvalaul. Neid mainitakse ka Homerose eepostes. "Odüsseias" mainitakse juba ka kutselisi laulikuid aoide. Aoidid ei esitanud kindlate tekstidega laule, vaid improviseerisid saates end lüüral või mõnel muul keelpillil. Kuna aoid laulab "jumaliku sisenduse mõjul", käsitseti tema laule ajaloolise tõena mitte väljamõeldisena
proosateostes. Täiuslikumal kujul on säilinud 13. sajandil loodus 'Laul minu Cidist'. Rüütlikirjandus 12- 13. sajandil saavutas õitsengu rüütlikirjandus, mis oli kitsalt seisuslik. Seltskondlikustunud rüütliseisust ei saadnud enam rahuldada sangarilalulude karm mehisus, vaid tekkis nõue uuelaadse, kultuuritasemelt kõrgemale eluviisile vastavama kirjanduse järele. Rüütlikirjanduse printsiibiks pole ainult kanelaslikkus, vaid samal määral taotleb see ka esteetilist ideaali. Tekib kurtaasne kirjandus, mille kõrgemad saavutused kuuluvad lüürika ja romaani valdkonda. Seniste traditsioonide kohaselt lüürikat lauldakse ja muusika saatel, eepikat aga loetakse. Luuletajate- laulikute ühiskondlik seisund tõuseb. Nende seas on ka kõrgemast seisusest inimesi. Rüütlikirjandus kasutab valitud, tavalisest kõnekeelest erinevat sõnastust ja meetrikas rakendatakse kunstlikke vorme. Luulet iseloomustab mängelv virtuoossus. Ning maneerlikkus
12 http://www.ruudtpeters.nl/ (kasutatud 02.12.2013) 13 https://klimt02.net/login/login.php?p=/exhibitions/index.php?item_id=31985 (kasutatud 02.12.2013) 14 http://www.artjewelryforum.org/articles/all-world-over-global-ambitions-contemporary-jewelry-0 (kasutatud 02.12.2013) eesmärgiks on kaitsta ja ülistada raamitud objekti tähtsust ja ilu. Künzli aktsentueerib aga ehte ornamentaalset rolli. Liesbeth den Besten kirjutab selle kohta niimodi "vaadake, me saame anda ehtele mistahes ideaali ja idee, aga selle tähtsamaks funktsiooniks on inimeste ja inimkeha ornamentaalsus"15. Ornament annab esteetilist väärtust objektile ja selle põhiülesandeks on kindlasti ilu. Samuti kannab ornament endas signaliseerija funkttsiooni, see suunab pilku ja aitab mõista, mida me vaatame. Samal ajal hoiab ta sees sümboolse funktsiooni. Kategooriad 20. sajandi jooksul muutus ehe liigseks dekoratsiooniks, ühiskond suhtus ehtesse põlgusega
Kui varem pidid rüütlid silma paistma eeskätt sõjaväljal siis nüüd oodati temalt o laitmatut käitumist o tähelepanelikkust ja viisakust o kõrgeid kõlbelisi põhimõtteid o oskust umber käia daamidega o olla peenetundeline ja hell armastaja Lihtsakoelised kangelaslaulud ei suutnud enam rahuldada maitset ja kajastada maailmavaadet..Kujunes välja rüütlikirjandus(kurtuaasne e.õukonnakirjandus)mis ei sisalda ainult kangelaslikkust, vaid ka eetilist ideaali.. Rüütlikirjandus mitte ainult ei jäädvustanud rüütlite elu ja kombestikku, vaid oli ise nende aktiivne kujundaja.Kogu rüütlikultuuri läbib keskse motiivina daamikultus.Kirjandus ei peegelda enam rüütli kangelastegusid kodumaa nimel, vaid rüütel teenib nüüd esmajoones daami, kelle soovidele ta vastuvaidlematult allub. Kõige viljakam oli rüütlikirjandus Prantsusmaal.Kujunesid välja uut tüüpi aadelkonnast pärit laulikud., keda kutsuti o Põhja-Prantsusmaal truväärideks
ETRUSKI KUNST Etruskid olid oskuslikud insenerid ja linnakujundajad. Nad ehitasid korrapärase planeeringuga ning võimsate müüride ja väravatega linnu, templeid, teid ning veesüsteeme. Kõige tuntumad on nende hauakambrid. Kunstiteoste peamiseks materjaliks oli savi. Ent etruskid olid ka suurepärased metallitöötlejad; meisterlik oli pronksivalu, mille heaks näiteks on "Kapitoolumi emahunt" Ainsad etruskide säilinud arhitektuurimälestised on nende nekropolid (umbes 6. sajand eKr), mis asuvad pemiselt Toscanas, Lazios ja Umbrias. Enamik muid ehitisi oli tõenäoliselt puidust ega ole säilinud. Etruskid said tänu tihedatele kaubandussidemetele eeskuju Kreeka arhitektuurist. Omakorda laenas etruskidelt Rooma arhitektuur. RENESSANSS Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt ini...
Oma teostes loobusid nad konkreetsetest süzeedest. Nad pöörasid suurt tähelepanu sõnavarale, tõid kasutusele vabavärsi ja metafoorid. Luuleloomingut mõtestati sageli keelemaagilise ja müstilise toiminguna, kus kõlade ja tähenduste ,,täpse nihestatuse" tulemusena vabaneb sõna sisenduslik, kuid ka transtsendentne jõud. Sõnasugestiooni taotlusi teenis rütmi esiletõus nii luules kui ka proosas; liiguti kirjanduse muusikalise ideaali poole, harrastati palju vahevorme (proosaluuletus, vabavärss). Sümbolistid andsid tõuke ka 20. saj luuleteooriale. 1 Sümbolistide teostes peegeldub hingeline kriis, domineerivad nukrus, ükskõiksus maailma vastu, painajalikud surmamõtted. Nende loomingule on iseloomulik meloodilisus, assotsiatsioonide mäng, erinevate aistingute liitmine. Sümbolism on mõjutanud ka draamat (eelkõige M
Heidikud, need inimesed kelle tööala nähti ebapuhtana, moodustasid viienda klassi. Õpetlased, kirjamehed pöördusid selliste alade poole, mida ortodoksne konfutsianism ei tunnistanud - hiina luule ja proosaga, maalimise, kalligraafia, teetseremooniaga. Neil tekkis ka huvi bunjin'i vast. 6)Millised olid bunjini ideaalid? Kes neid esindasid? Bunjinid püüdsid luua elegantsi ja peene maitse maailma, milles nad olid võimelised end vabalt väljendama. Intellektuaalidel tekkis huvi bunjini ideaali vastu. Nad pühendusid kunstidele kui asjasse pühendunud. Mõned kirjanikud suunasid oma pingutused mineviku elegantsi poole (kirjutamses). Mõned aga püüdsid hoida esteetilist ja kaasaegset maailma võimalikult lahus. Mõned aga panid rõhu vaimu väljendamisele uute ja värskete sõnade abil. Enamasti oli tegu poeetide ja nanga maalijatega. Kameda Bôsai, Tani Bunch, Hanabusa Itch, Watanabe Kazan, Ike no Taiga. 7)Mille poolest paistis silma Hachimonjiya kirjastus?
19 saj teine pool toob endaga kaasa rahvusliku liikumise. Saksamaa, mis oli killustunud, sealt hakkab lähtuma see ideoloogia, kus püütakse kindlustada rahvuslikku eneseteadvus ja seda näidata läbi rahvuskultuuri. Kunstnikud, kes olid rahvuslikult meelestatud, hakkasid läbi oma kunsti näitama oma rahva sümboleid, kultuuri, mütoloogiat, rahvuslikku ajalugu, pöörati tähelepanu rahvalauludele, looduse kujutamisele. Püütakse väljendada kollektiivset ideaali ja läbi selle rahvusluseni jõuda. Norras pöörati nt tähelepanu viikingite ajale. Munthe Gerhard maalis akvarellidega.tasapinnaline stiil, selles stiilis kujutati kõike nii mööblit, tapeeti, raamatuid. Soome satub enne autonoomia savautamist venestamise surve alla ja kunstist sai vaimse vastupanu vahend venestamisele. Soome kunstnikke innustas eriti karjala, sest sealt oli kogutud Kalevala materjal ja seal oli suurejooneline loodus. Soomlased olid ka tublid arhitektid
Hakati ümber kirjutama varemloodud Rooma näidendeid ning kirjutati ka uusi teoseid. Muudeti keskajast jäänud teatripraktikat ja loodi uus viis draama esitamiseks. Laval kasutati arhitektuuri ja värve, mis tekitas publikule illusiooni kaugusest ja sügavusest. Loodi ümberpaigutatavaid taustu erinevate stseenide jaoks, mille kogu Euroopa kasutusele võttis. Neoklassitsistlik ideaal loodi Itaalias ja levis samuti üle kogu Euroopa. Ideaali iseloomustas huvi kirjandusteooria vastu ja soov mõista üldteoreetilisi töid. Edasi pidi antama tõde ning seetõttu hoiduti fantaasiast ja üleloomulikest elementidest. Moraalseid lugusid õpetavates näidendites rõhutati reaalsusele (Italian Renaissance Theatre, 2016). 2.1. Commedia erudita Enne renessansiteatri tekkimist peeti teatrit madalaks, kuna see elas vaid laatadel ja karnevalidel. Huvi teatri vastu tõusis pigem renessanssi lõpupoole, kui hakkas toimima humanism, mil
Hakati ümber kirjutama varemloodud Rooma näidendeid ning kirjutati ka uusi teoseid. Muudeti keskajast jäänud teatripraktikat ja loodi uus viis draama esitamiseks. Laval kasutati arhitektuuri ja värve, mis tekitas publikule illusiooni kaugusest ja sügavusest. Loodi ümberpaigutatavaid taustu erinevate stseenide jaoks, mille kogu Euroopa kasutusele võttis. Neoklassitsistlik ideaal loodi Itaalias ja levis samuti üle kogu Euroopa. Ideaali iseloomustas huvi kirjandusteooria vastu ja soov mõista üldteoreetilisi töid. Edasi pidi antama tõde ning seetõttu hoiduti fantaasiast ja üleloomulikest elementidest. Moraalseid lugusid õpetavates näidendites rõhutati reaalsusele (Italian Renaissance Theatre, 2016). 2.1. Commedia erudita Enne renessansiteatri tekkimist peeti teatrit madalaks, kuna see elas vaid laatadel ja karnevalidel. Huvi teatri vastu tõusis pigem renessanssi lõpupoole, kui hakkas toimima humanism, mil
esitas ta geograafilise keskkonna teooria, mille kohaselt ühiskond oleneb teda ümbritsevatest geograafilistest oludest eeskätt kliimast, aga ka pinnavormidest. Ta väitis, et külm kliima teeb inimesed tugevaks, aktiivseks, sihikindlaks ja teotahteliseks; kuumus seevastu muudab inimesed laisaks ja ükskõikseks; mäed sünnitavad vabadusearmastust, tasandikud despootiat. Rousseau arvas, et kauges minevikus elasid inimesed kooskõlas loodusega ja õnnelikult. Kuna ühiskond ei saa sellise ideaali poole tagasi pöörduda, siis pidas ta õigeks vabariiklikku korda, kus võim lähtub 9 Reformatsioon, http://www.hot.ee/ajaloost/text/uusaeg/reformatsioon.htm 10 See on meie usk, http://www.katoliku.ee/index.php/et/tutvustus/katehhees/see-on-meie-usk/103-ueheksas-peatuekk 11 Reformatsioonist, http://voru.eelk.ee/Kogudused/Voru/leerikursus/reformatsioonist.htm rahvast. Ühiskondliku korra alus on eraomand, kuid on vaja ka abinõusid ebavõrdsuse vastu. Suure
TARTU KÕRGEM KUNSTIKOOL Fotograafia osakond Kristin Hansen FEMINISMI ARENG KIVIAJAST TÄNAPÄEVANI Essee Juhendaja: Kristina Tamm Tartu 2017 Feminismi eesmärk on juba 19.sajandi klassikalisest realismist saati olnud luua võrdsus kõikide inimeste õigustele ning vabadusele. Mina aga panen selle fakti kahtluse alla ning küsin, kas feminismi eesmärk on tõesti koguaeg olnud luua võrdseid õiguseid meeste ja naiste vahel või on see läbi aja transformeerunud? Miks feminism üldse tekkis? Kas see võis tekkida naiste ning meeste suure erinevuse tõttu või on siin ka muud põhjused? Seda on küsinud ka ajaloolane Joan Scott. ,,Kas naised on samasugused kui mehed? ...
emotsionaalsel külgetõmbel (erootilis-romantiline armastus). Armastusideaalide psühholoogilised funktsioonid Armastatu ideaalkuju eelneb tegeliku objekti valikule, sunnib inimest tahes-tahtmata otsima kedagi, kes sellele etalonile maksimaalselt vastaks. Romantilised väärtused on objekti alateadliku idealiseerimise tulemus. Mitte ideaalsed väärtused ei määra armastatu valikut, vaid vastupidi: tegeliku, juba väjavalitud objekti omadused määravad ideaali sisu. Armumise mehhanism Arenev organism teeb läbi valmidusstaadiumi teatud liiki stiimuli vastuvõtmiseks. Pärast seda, kui stiimuli väliskuju inimese teadvuses kinnistub, saab see nagu tema isiksuse osaks ja ta hakkab tundma vajadust just seda tüüpi objekti (partneri) järele, kes vallandab temas vastava reaktsiooni. Schachter i emotsionideteooria mistahes emotsionaalne elamus tekib vaid siis, kui on täidetud kaks tingimust: füsioloogiline erutus ja peab olmema erutuse
4 STRATEEGILINE VISIOON Strateegiline visioon peegeldab seda, milliseks soovitakse organisatsiooni pikemas perspektiivis arendada. Sisuliselt on tegemist kõige üldisema eesmärgiga, milleni jõudmise vaheetappe täpsustatakse pika- ja lühiajaliste eesmärkide fikseerimise kaudu. Visiooni iseloomustavad järgmised omadused: ta peegeldab teatud ideaali, ei ole detailne ega sisalda numbreid; visioon käsitleb üldiselt kõrget kvaliteeti ja kõrgtasemelist tegevust; ta on üldiseks suunanäitajaks pidevalt muutuvas maailmas; visiooni peaksid läbi tunnetama ja ellu viima nii palju inimesi kui võimalik. ETTEVÕTTE EESMÄRGID Eesmärgid tuleb püstitada iga olulise tegevusvaldkonna kohta. Eristuvad finantstulemusi ja strateegilisi tulemusi iseloomustavad näitajad. Strateegilised eesmärgid ei ole kaugele
pigistada. Hoolimata austusest vanemate vastu püüdis ta nende elumõistmise piire endas ületada ja tundis muret oma vendade literaat Aleksandri ja kunstnik Nikolai, keda Anton väga armastas, pärast, sest nad hävitasid oma andekust joomise, väikekodanliku elulaadiga, argipäeva räpasusega ja oskamatusega kavakindlalt töötada. · Tsehhov püüdis endas kasvatada intelligentse inimese ideaali. Kuid eeskujusid tal siin polnud. Nii armastatud Turgenev kui Tolstoi olid aadlikud, kes võtsid kirjanikuannet kui tavalist asja. Tsehhov aga püüdis iga hinna eest võidelda oma laiskuse, keevalisuse, keskendamatuse, teravuse ja provintsliku kõnepruugiga ning ta saavutas võidu. · Tsehhovi jaoks vastavad kasvatatud inimesed 1886.aastal Nikolaile kirjutatud kirjas järgmistele nõuetele: nad austavad inimisiksust ja on alati vastutulelikud, lahked, viisakad,
32. Mis tingis modernismi tekkimise? Modernismi tekkimise tingis üldine progress kõigis valdkondades, ühiskonna muutumine humaansemaks, linnastumine ja üksikisiku maailmavalu esilekerkimine. 33. Kuidas iseloomustasid end dekadendid oma manifestis? Dekadendid iseloomustasid end kui moderniste. Nende arvates peab kunst püüdma tabada absoluutseid tõdesid, millele pääseb ligi üksnes kaudselt. Nende eesmärgiks oli anda edasi ideaali tajutavas vormis. Nad pidasid ennast ideaali väljendajateks. 34. Kes on dekadentide kõige silmapaistvam esindaja? Dekadentide silmapaistvaim esindaja oli C. Baudelaire. Üks silmapaistvamaid oli ka O. Wilde. 35. Mis iseloomustab impressionismi? Impressionismi iseloomustab tegelaste tunde- ja mõttemaailma varjundite vahendamine, hetkemulje kaudu asja olemuseni jõudmine. 36. Mis iseloomustab sümbolismi? Sümbolismi iseloomustab sõnade kasutamine sümbolitena ehk võrdkujudena, hingeline kriis,
Nelitise kohal kuppel. Majesteetlik ühtne ruum, mis on eeskujuks hilisematele arhitektidele. FILIPPO BRUNELLESCHI (1377-1446) Firenze toomkiriku nelitise kuppel (1420-1436). Kuppelehitis oli eelkõige puhtehitustehniline saavutus ja renessanss-stiili arengut see otseselt ei mõjutanud. Samas oli harmooniline ja täiuslik kuppel kõigi renessanssarhitektide ideaal ja Brunelleschi teostas selle ideaali esimesena. Kuppel oli oma aja suurim tellinguteta ehitatud tarind. Väliskest toetub paksemale sisekestale, mis moodustab selle tugiplatvormi. Katusekivid laoti marmorribade vahele isetoetuvalt kalasabamustris selle tehnika kopeeris Brunelleschi Rooma Pantheonist. Uus, puhtrenessansipärane vorm on San Lorenzo kirik Firenzes antiiksed detailid on kaunistatud rikkaliku ornamentiikaga. Firenze Leidlaste kodu (Ospedale degli Innocenti) fassaadi ilmestab peentele korintose
Organiseeritus e korrastatuse aste – mida organiseeritumaks on süsteem kvalitatiivsete muutuste läbi muutunud, seda vähem saab teda väljastpoolt mõjutada. Rangelt aksiomaatiline süsteem pole õiguses võimalik, sest see nõuaks kindla arvu aksioomide olemasolu. Kui taandada õigus vähestele põhimõistetele, mis funktsioneeriksid aksioomidena, poleks võimalik õigusnormi kohta teavet saada, ei võimalda ka empiirikat. Aksiomaatilis-deduktiivse meetodi ideaali ei ole õigusteaduses võimalik ellu viia. Seepärast pole ideaali vaja väärtustada. Positiivse õiguskorra ühtsus on esiti õigusteaduse süstemaatilise tegevuse tulemus. Ka õiguskord on sotsiaalne kord. Kontinentaalses õigussüsteemis võib õigusnorme tinglikult paigutada suletud süsteemidesse. Seda võimaldab kontinentaalsele õigusele omane kodifitseerimisidee. Sellele vastandina moodustub case law avatud süsteemi. Siiski saab selliselt süsteeme luua
Ta pidas lugu näitlejatest ning oli ise lugupeetuist lugupeetu. Jõudes tagasi Taanimaale pettus ta kõiges: emas, onu Claudiuses, õukonnas ja taani rahvas ning üldse kogu maailmas. Taanimaa, ja kogu maailm, oli tema jaoks vangla, umbrohtu kasvanud aed, mis vohab mittevajalikus t. Nii tekkis tema käsitusse inimesest ja maailmas sügav vastuolu. Hamlet pettus oma emas, sest Getrudi tunded oli muutlikud ja pinnapealsed. Kuningas Hamlet oli ideaali lähedane, Glaudius tema vastand; ometi sai Glaudius endist kuningast ja abikaasat Getrudi jaoks asendada. Nõrkus, oled naine! Siiski armastas Hamlet oma ema väga ning püüab enese poole võita. Oma onule Claudiusele tahtis Hamlet kätte maksta, sest too tappis Hamleti isa võimu ja rikkuse ihast. Võib naeratada ning olla ise lurjus. Selleks mängis Hamlet hullu, et onu valvsust uinutada ebanormaalsete s oludes mõjub loomulik hullusena,
Anima ja animuse teadvustamine on raske. a. Anima ideaal projektseerub emasse, aga hiljem igasse naisesse, kes äratab mehes tugevaid tundeid (nii positiivsed kui negatiivsed tunded). Kui see jääb üle kandmata, siis hakkab mees oma elukaaslast võtma ema aseainena. Selline mees, kellel on väga tugev anima, muutub väga emotsionaalseks ja sentimentaalseks. Ideaali kujutis liigub ajas vastupidiselt. Mida vanemaks inimene saab, seda nooremaks kujutis muutub. Poisi jaoks on ideaal ema (vanem naine), vanema mehe jaoks juba noorem neiu. Kui anima mehe üle valitseb on ta kapriisne, tujukas, emotsioonide pundar, hea intuitsiooniga, irratsionaalne, müstiline. b. Animus ehk mehelikkuse alge naises armastab ennast projektseerida igat sorti kangelastele
veeuputuseni, lisaks on seal veel muidki stseene ning isegi pilte argielust. Töö lõppedes võis freskol näha 350 inimfiguuri - need on jõulised, kirglikud, tugevad nii kehalt kui vaimult, kehastades renessansi ideaali täiuslikust inimesest. Kuid nende harmooniliste inimeste kohal hõljub nagu mingi rahutukstegev, kurjakuulutav õnnetuse eelaimus. Kolmas suur kõrgrenessansi meister Raffael (1483-1520) ei olnud nii mitmekülgne kui Leonardo ega nii võimas kui Michelangelo, kuid tema viis kõige täielikumalt ellu
vanaaja seitsmest maailmaimeks · Hephaistos (Vulcanus)-Keda mõnikord mainitakse ka Zeusi pojana oli sepa ja käsitööde jumal.Tihti kujutatakse teda kui inetut ja lombakat.Kes tegi sepatööd ka ise.Hiljem sai Hephaistosest Aphrodite abikaasa. 7 Suhted vanakreeka jumalate ja kangelaste vahel Peajumal Zeus ei vasta kohe kindlalt kellegi ideaali ootustele. Kes oskaks arvata, et ta on nagu koer jooksuajal, kes otsib hullunult kaaslast? Nii kui soov tuli, tõttas ta maa peale, kas moonutatult või oma välimusega, otsis omale kaaslase ja sigitas temaga lapse. Herakles sündis tänu pettusele. Kui Alkamene mees viibis sõjas, muutis Zeus end tema meheks Amphitryoniks, venitas ühe öö kolme öö pikkuseks ja veetis mõnusasti aega. Järgmisel päeval, kui Amphotryon koju tuli, kandis Alkamene juba Zeusi last. Zeusi naine ja õde Hera
Tallinna 21. Kool Renessanss Johann Sander Puustusmaa Tuule Kivihall 11c Tallinn 2010 Basilica di San Pietro in Vaticano Suurim ja tuntuim kuppelehitis renessansi ajal oli Püha Peetruse kirik Roomas. Vana, varakristlikust ajast pärit Peetri basiilika, ristiusu peakirik oli 15. sajandi lõpuks varisemisohtlikuks muutunud. Selle asemele otsustati ehitada hoone, mis peegeldaks ristiusu kiriku vägevust. Kirikut ehitati üle 100. Michelangelo meistriteos on kiriku 132 meetri kõrguseni küündiv hiigelkuppel. Erinevalt viimastest ei ülista ta mitte jumalat, vaid mõjub oma suurejoonelises täiuslikkuses kui monument oma loojale, maapealsele inimesele. Musée du Louvre ...
5 Keskaeg · Lääne-Rooma riigi langemine 476 pKr · Ameerika avastamine 1492 · Konstantinoopoli vallutamine 1453 · Reformatsiooni algus Saksamaal 1517 · Keskaeg: 5. saj 15. saj Keskaega iseloomustab suur rahvaste rändamine: germaanlased, slaavlased, araablased. Kujunesid välja meile tänapäeval tuntud rahvused ja keeled: ladina keel indoeuroopa keeled romaani keeled (prantsuse, itaalia, hispaania, rumeenia, portugali). Germaani keelte(inglise, saksa, hollandi, rootsi, islandi) piirkonnaks jäi Saksamaa, Skandinaavia ja osa SBR. · baskid on säilitanud oma rahvuse ja keele · keldid baskimaa, sotimaa, wales · Keskaja kirjanduse arenemist mõjutasid: o rahvaluule o ristiusk o antiikkultuur · kirjanduse areng algas jälle algusest rahvaluulest · Kuidas mõjutas ristiusk kirjandust? o Eelmistes uskudes oli tähtsal kohal temp...
nende kokkuhoidmist ja peretunnet. Nüüd poeg asub riigiametisse, et teenida ja võlad tasuda ning perekonna au päästa. Keskseks tegelaseks on Natasa, kes on teine laps. Paralleel on Kareninast Kittyga. Üks kangelane teel on Pierre Bezzuhov. Krahvi vallaspoeg, kes on isa ainus pärija. Saab suured rikkused ja esialgu lihtsameelsuse tõttu elabki prassides ja elu nautides. Siis tunneb, et see ei paku midagi sügavat ja sisulist. Loodab leida vaimset tuge ja ideaali vabamüürluses, aga pettub. Tahab tappa Napoleoni. Leiab ühe naise, hiljem abiellub Natasaga. Raamat lõpeb sõja lõpuga. Elu läheb edasi ja elu igikestvust kuulutab see romaan. J.W.Cooper Sündis USAs. Isa oli mõisnik. Isa on linnaomanik. Noorena elas piirialadel ja lapsepõlves armus loodusesse. 13-aastaselt läks ta Yale'i ülikooli. 17 aastasena läks meremeheks, selle tõttu jäi ülikool lõpetamata. 32-aastaselt avaldas ,,Salakuulaja", millega läks kirjanduslikku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
