ABJA GÜMNAASIUM Mirell Põllumäe Amedeo Modigliani Referaat Juhendaja: Maile Kreevs Abja-Paluoja 2013 Sissejuhatus ,,Elu on väheste, kes teavad ja askavad, kingitus paljudele,kes ei tea ega oska."
Muuseumis asub üle 172 000 kunstiteose, seal hulgas 22 000 filmi. 2. Pariisi linna moodsa kunsti muuseum Pariisi moodsa kunsti muuseum (prantsuse Musée d'Art moderne de la Ville de Paris) on moodsa kunsti muuseum Pariisis. Muuseum asub Tokyo palee idapoolses osas aadressil 11 avenue du Président Wilson, 75016. Muuseumis eksponeeritakse umbes 8000 20. sajandi kunstiteost. Esindatud on Henri Matisse, Georges Braque, Pablo Picasso, Fernand Léger, Amedeo Modigliani, Francis Picabia, Robert Delaunay, César Baldaccini, Yves Klein, Christian Boltanski jpt. Muuseum avati 1961. aastal. 20. mail 2010 varastati muuseumist viis maali. Varaste saagiks langes Amedeo Modigliani "Naine lehvikuga" (1920), Pablo Picasso "Tuvi roheliste hernestega" (1912), Henri Matisse'i "Pastoraal" (1906), Fernand Légeri "Natüürmort küünlajalgadega" (1922) ja "Georges Braque'i "Oliivipuu l’Estaque’i lähedal". 3
20. SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR 1. Postimpressionism (Van Gogh, Gauguin, Cézanne, Toulouse-Lautrec, nabiid, neoimpressionism: Seurat) Vaevalt olid impressionistid leidnud oma stiili, vaevalt oli impressionistlik vormikõne lõplikult välja kujunenud, kui kunstis hakati otsima uusi väljendusvõimalusi. 19. sajandi lõpul tekkinud uutele suundadele on iseloomulik ennekõike vastutöötamine impressionismi rafineeritud nüansirikkusele, ebamäärasusele ja pehmusele, püüd suurema vormikindluse ja ilmekuse poole. Seda taotlesid osalt juba neoimpressionistid, kuid järjekindlalt kehastuvad uued tendentsid CÉZANNE´i, GAUGUIN`i ja VAN GOGH´i loomingus. Nende kolme meistri kunsti nimetatakse POSTIMPRESSIONISMIKS. KUNSTNIKUD ● PAUL CÉZANNE (1839 -1906) Paul Cézanne alustas romantiliste tumedate pastoossete piltidega, millel oli tihti kujutatud vägivaldseid sündmusi. 1870-ndate aastate alguses lähenes ta impressionistidele ja
ilu. Lähenes impressionismile ja realismile, kuid värvivalik oli subjektiivsem ja joonistus vabam. Realism valdas ka skulptuuris. Skulptuur: Aristide Maillol Charles Despiau 1920-1940 Euroopas - Väljaspool modernistlikku realismi tegutsesid edasi varem kuulsaks saanud kunstnikud, keele lisandusid ka mõned uued nimed. Peamiselt liiguti tagasi nähtava looduse jäljendamise juurde, maaliti palju maastikke. Modigliani oli maalis peamiselt portreid ja akte, mille anatoomia oli moonutatud, kuid nad olid siiski kaunid ja nukravõitu. Ta oli mõjutatud varasest PIcassost, Toulouse-Lautrecist ja neegriplastikast. Chagall oli pärit Valgevenest ning sealt pärit sibulkuplitega kirikud, loomad ja juutide elu olid ta loomingus olulised. Objekte maalis ta unenäolistes seostes ning sõltumatult tsentraalperspektiivist. Üritas luua liikuvuse illusiooni. Algselt
Seal laevanduses sekretärina töödates, näitas ta esimest korda huvi maalikunsti vastu. Patrooni abiga asus ta kunsti õppima. Ta lõpetas õpingud kahe aasta pärast, kui patron lõpetas tema toetamise. Aastal 1990 kohtus ta kunstnik Umberto Boccioniga ja Giacomo Ballaga. Nendelt sai Gino inspiratsiooni. Kogu karjääri jooksul avaldas peale oma maalide veel olulisi esseesid ning raamatuid. Tema töödest said omakorda inspiratsiooni Georges Braque, Juan Gris, Amedeo Modigliani ja Pablo Picasso Ta astus Futuristliku liikumise rühmitusse, kus tema mõttekaaslasteks olid Tommaso Marinetti ja Boccion. Futurismile on omane vanade kultuuritraditsioonide hülgamine. Püüti leida kunstilisi väljendusvahendeid kaasaegse kiire elu ning tehniseerunud keskkonnas elava inimese mõtte- ja tundelaadi ning probleemide kujutamiseks. Futurism väljendabki tänapäeva maailma kiirust ja eripalgelisust, ülistatakse sõda, tehnikat, dünaamikat jne
Omab Ameerika Ühendriikide kuulsaimat maalikogu. Teoseid: Ameerika disaineri Tiffany juugemdstiilis klaasaknad “Magnooliad ja Iirised,” Rembrandti maal “Aristoteles Homerose büsti ees,” Edgar Degas “Tantsijanna.” Muuseumi neoklassitsistliku fassaadi kavandas arhitekt Richard M. Hunt. Washingtoni rahvusgalerii – Aadress: National Mall Constitution Avenue’l 3. ja 9. tänava vahel, NW Washington. Eksponeerib paljusid euroopa kunsti tähtteoseid. Rahvusgalerii kogudest: Amedeo Modigliani naisakt, El Greco “Laokoon,” James A. Whistleri sadamastseen “Hall ja hõbedane: Chelsea dokk,” George Catlini loodud indiaanlase portree. MOMA New Yorgis – Museum of Modern Art- Aadress: 11 West 53rd Street, New York. Muuseumil on tähelepanuväärne kogu euroopa ja ameerika kaasaegsest kunstist. Teoseid: Henri Matisse “Tants,” Paul Cezanne “Supleja.” Lõuna-Ameerika Argentiina: Buenos Airese Museo de Bellas Artes – Aadress: Av. Del Libertador 1473, Buenos Aires
Paul sinac Claude Monet(1840- 1926) 1863-1935 Londoni Parlamendihoone(rahvusgalerii, london) Paadid Saint tropez sadamas Sinac esindab neoimpressionismi. Neoimpressionistid asetasid värvid lõuendile puhtana, kindlas suuruses punktudega. seetõttu nad nim. Püantilistideks Turner(1775-1851) Matused merel(tate'i galerii, london) Turner esindab romantismi, kuid ta viimaseid maale võib pidada impressionismi eelkäiaks. Paul gaugin (1848. 1903) Turneri udusse ja pilvedesse uppunud töödes Barbaarsed lood(tahiti naised)(asub MOMA's kaotavad valgus ja vari hoopis oma piirjooned. new york Vaatamata tema ja monte'i tööde sarnasule ei
Born in Madrid, he studied mechanical drawing at the Escuela de Artes y Manufacturas in Madrid from 1902 to 1904, during which time he contributed drawings to local periodicals. From 1904 to 1905 he studied painting with the academic artist José Maria Carbonero. It was probably in 1905 that José González adopted the more distinctive pseudonym Juan Gris.[2] In 1906 he moved to Paris and became friends with Henri Matisse, Georges Braque, Fernand Léger, and in 1915 he was painted by his friend, Amedeo Modigliani. In Paris, Gris followed the lead of another friend and fellow countryman, Pablo Picasso. Although he submitted darkly humorous illustrations to journals such as Le Rire, L'assiette au beurre, Le Charivari, and Le Cri de Paris, Gris began to paint seriously in 1910, and by 1912 he had developed a personal Cubist style. His portrait of Picasso in 1912 is a significant early Cubist painting done by a painter other than Picasso or Braque. (Although he regarded Picasso as a teacher,
Kõik kommentaarid