Teismelisus referaat (2)

TEISMELISUS

Teismeiga e. murdeiga algab umbes 11-12 aastaselt ning lõpeb tavaliselt 18-21-aastaselt Varajane murdeiga e. mürsikuiga algab 11-12 aastaselt ja kestab kuni 16-nda eluaastani. Murdeea algus on lapsepõlve lõpp. Hilisem teismeiga e. noorukiiga toimub aastatel 16-22. Mürsikuea ja noorukiea piir pole eriti selge. Vahepeal nähaksegi neid kahte ühe suure tervikuna . Selle perioodi lõpuks peab inimene saavutama iseseisvuse
Teismeiga on aeg kus iga laps tahab ennast leida. Tema mõtteid ja tegusid juhib soov olla täiskasvanud ja iseseisev. Kui suhted vanematega on head ja laps tunneb end kodus mugavalt, siis suudab ta end kodus leida. Selles vanuses otsitakse aktiivselt ideaali , matkimise eeskuju. Heas peres on selliseks eeskujuks poisile isa ja tütrele ema isiksus. Väga harva tuleb ette, kui ebaterved suhted peres ei lase lapsel oma vanematest eeskuju võtta, sellisel juhul võib eeskujuks saada vanaema või vanaisa, treener , õpetaja – vanem ja autoriteetne juhendaja . Kuid sagedamini toimub eneseleidmine tänaval, kampades, klassis, see on aga väga ohtlik, sest pole teada, kes lapsele autoriteediks saab.
Teismeiga on keeruline eelkõige lapsele endale, kuid suured muutused toimuvad ka suhetes vanemate ja sõpradega. Muutub suhtumine oma kehasse. Suhted eakaaslastega saavad hoopis tähtsamaks kui suhted vanematega.
Selleks et teismeline saaks täiskasvanuks, peabki ta läbi tegema kriitilise perioodi, kus ta ütleb endale: ma tean, mis ma tahan. Ja et iseteadvust jagub , annab ta sellest teada ka teistele. Iseenesest pole teismeiga mingi eriline aeg, pigem üks paljudest arenguetappidest. Julgustuseks emadele – ei tasu muretseda, et teie omavaheline kontakt pole just kõige parem ja soojem. Need on tavalised lapse mõtted. Julgus vastanduda ja analüüsida ema käitumist näitab ühtaegu tugevat seotust temaga. Pealegi, kui tüdrukud oleksid ema vastu tõeliselt ükskõiksed, ei näeks me ka igatsust ema läheduse järele, nagu neis intervjuudes. Samas, ükskõik kui mõistvad me ka poleks – kui teismeline ajab ikka jäärapäiselt oma rida, ongi seda väga raske mõista. Ehkki pealtnäha suur, võib ta käituda väga vastuokslikult. Ja kuigi meil on mugavam suhelda suure lapsega, ei maksa unustada, et hoolimata jonnakast käitumisest on ta nagu väike laps, kes ootab tähelepanu ja kallistusi. Kui vanemad on ülehoolitsevad tekitab see murdeealises lapses protesti . Ja isegi heades peredes on võimalik olukord, kui vanemate liigne hoolitsus sunnib poega või tütart iga hinna eest iseseisvust saavutama. Psühholoogi sõnul võib hind sellisel juhul aga tõepoolest väga kallis olla. Seepärast tuleb lasta lapsel minna, et ta tagasi tuleks.
MIDA TEISMELINE ÜTLEKS OMA VANEMATELE?
• Näidake, et te armastate mind. Kallistage mind sageli.
• Viibige rohkem kodus. Ärge unustage, et ma olen teiega koos vaid 18. eluaastani.
• Ärge rääkige edasi mu saladusi, mis ma olen teile usaldanud.