MENGZI (0)

Tartu Ülikool
Usuteaduskond
Greete Palksaar
MENGZI
Referaat
Juhendaja
Tarmo Kulmar
Tartu 2012
Sissejuhatus: 2
1.Meng zi elulugu ja õpetuse põhiomadused 4
1.1.Meng zi õpetuse mõjud 4
1.1.1.Meng zi õpetus riigivalitsemisest ja ühiskonnast 5
1.1.2.Meng zi õpetus inimesest 6
2.Konfutsionistlik kirjandus 7
2.1.Konfitsionistliku kaanoni ülesehitus 7
2.1.1.Meng zi raamat 7
Kokkuvõte 9
Kasutatud allikad 10
Sissejuhatus: 3
1.Meng zi elulugu ja õpetuse põhiomadused 4
1.1. Meng zi õpetuse mõjud 4
1.1.1. Meng zi õpetus riigivalitsemisest ja ühiskonnast 4
1.1.2. Meng zi õpetus inimesest 5
2. Konfutsionistlik kirjandus 7
2.1. Konfitsionistliku kaanoni ülesehitus 7
2.1.1. Meng zi raamat 7
Kokkuvõte 9
Kasutatud allikad 10

Sissejuhatus:

Meng zi-d võib pidada üheks silmapaistvamaks konfutisonismi edendajaks, kes rändas läbi Hiina ning arendas edasi tundud õpetaja Kong - Fuzi ideid. Tänu talle said need ideed laialdasema tuntuse. Konfutsionistlikud ideed on mõjutanud maailma märkimisväärselt. Ta on hinnatud oma inimesekeskse ühiskonna vaateviisi poolest. Tema mõttekäike ja õpetusi võime lugeda talle omistatud seitsmeosalisest raamatust Mengzi.

1.Meng zi elulugu ja õpetuse põhiomadused

Vanahiina õpetaja Mengzi elas aastatel 372 – 289 e.m.a. Tõlkes tähendab „Meng zi“ hiina keeles õpetaja Meng. Eri keeltes ja eri traditsioonides nimetatakse Meng zi-d ka Meng Tzu, Mencius, Meng Ke. Viimane on tema õige nimi. Konfutsionismis on ta Konfutsiuse kõrval mõjukaim õpetaja, kes on pälvinud ka tiitli „ya sheng “ ehk „teine õnnis“. Nagu ma Konfutius oli ka Meng zi pärit Tsou asulast Lu vürstiriigist, mis tänapäeval asub Shandongi provintsis( http://www.busismiinstituut.ee/leksikon/m.html ).
Traditsiooni järgi sai esmase õpetuse targalt ja elukogenud emalt, siis õppis ta õpetaja Szu käe all, kes oli Konfutsiuse lapselaps ja hinnatud teose Õpetus kesmisest (hiina keeles Zhongyong) autor. Viimane teos kuulub ka konfutsionismi kaanonisse(Hinton 1999:xx).
Tal on veel sarnasusi Konfutsiusega, nimelt ta rändas samuti oma eluajal palju mööda Hiinat ja peatus erinevates vürstiriikides, kuid ei õnnestunud saada püsivalt ametisse ühegi valitseja juurde, et oma õpetusi ellu rakendada. Elu lõpuaastad veetis oma kodumaal Lus, pühendudes õpetamisele( http://www.busismiinstituut.ee/leksikon/m.html ).

Meng zi õpetuse mõjud

Meng zi õpetus põhineb küll Konfutsiuse ideedel, kuid täna talle saavutasid need laiema kuulsuse ning samuti Meng zi arendas edasi ja täpsustas Konfutsiuse mõtteid. Nende õpetusi on mõjutanud toonane olukord Hiinas, mida võib iseloomustada kui korratut ja anarhilist. Hiinas toimusid sõjad religioonide ja riikide vahel. Valitses küll Zhou feodaalimpeerium, kuid see oli killustunud ja sarnases Euroopa feodaalsele korrale keskajal. Sel sõdivate riikide ajastul tulid esile üheksa tugevamat linnriiki, kes omavahel valitsemise kokkuleppele ei suutnud jõuda ning igaüks neist otsis vahendeid ülemvõimu saavutamiseks teiste üle ja taevaaluse (kogu tollase Hiina) ühendamiseks. Selline olukord kurnas rahvast ja otsiti lahendust . Zhou riigi kuldajastul oli säilinud Hiina muistne valitsemise mudel, mis kujutas endast linnriikide ühendust, mida sidus taevapojast valitseja. Tol ajal soovisid nii valitsjead kui õpetlased taastada muistset ideaali ( http://wiki.zzz.ee/index.php/Konfutsianis m).
Seega võib nentida, et Meng zi ajal puudus Hiinas tõeline keskvõim ja keiser . Nii Meng zi nagu ka teised konfutsionistlikud mõtlejad pooldasid ideed, et Taevapoja troonile saab ainult mees, kel on taevane toetus. Selle järgi pidi olema valitseja hea ning rahvale kasutoov.

Meng zi õpetus riigivalitsemisest ja ühiskonnast

Meng zi arendas edasi Konfutsiuse õpetust ideaalsest inimesest ja harmoonilisest ühiskonnast, kus tema järgi peaks kehtima inimlik valitsus(hiina keeles renzheng), mis arvestaks siis maksimaalselt just rahva huve ega rakendaks karme sunnimeetodeid. Meng zi uskus, et sellise valitseja all ühineksid vabatahtlikult kõik Hiina riigid ning lõppeks nendevahelised sõjad. Valitseja peaks hoolitsema rahva heaolu ja hariduse eest. Tegelik valitsemine oleks tema meelest elitaarse mudeli järgi, kus õilsas rakendades mõistust ja teamisi juhiks lihtsrahvast, kes rakendaks oma kehajõudu ja teeks tööd( http://www.budismiinstituut.ee/leksikon/m.html ).
Seega oleks igaühel kindel funktsioon ja igaüks tunnetaks oma kohta ühiskonnas, lähtuvalt võimetele. Valitsejate gruppi pääseks aga läbi range haridustee, mitte läbi suguluse . Sellist ideaalset ühiskonda soosis Meng zi. Samuti ta teeb oma õpetuses vahet türannil, kes valitseb võimu teel (hiina keeles ba dao) ja õilsal valitsejal , kes valitseb kuninglikul teel (hiina keeles wang dao). Türann valitseb jõuga ja ei näita üles heatahtlikkust. Õilsal valitsejal on taeva mandaat ning kui valitseja oma tegudes ebaõnnestub, siis teavas võtab temalt soosingu ning rahval on õigus valitseja troonilt kukutada . Ideaalne valitsemine ehk kuninglik kulg (hiina keeles wangdao) käib südamega ning põhineb inimlikkusel – kui rahvas võidetakse headusega, siis on nende allumine tõeline.( http://wiki.zzz.ee/index.php/Konfutsianis m).
Märt Läänemets on kirjutanud, et Mengzi poliitiline ideaal oli inimlik valitsemine, mis tähendas valitseja ja rahva üksmeelt ning kooskõla ühiskonnas. Kui seda ei suudeta saavutada, siis tuleb paratamatult rakendada karistusi, kuigi Mengzi arvates on see halvim tee, taganemine inimlikust valitsemisest ja näitab valitsejate tegelikku suutmatust oma ülesandega toime tulla. Ta toob välja, et Mengzi on veel öelnud: "Kui rahva ülemad ei suuda koos rahvaga rõõmustada, siis on see nende süü. Kui nad rõõmustavad rahva rõõmude üle, siis rahvas rõõmustab nende rõõmude üle. Kui nad muretsevad rahva murede pärast, siis rahvas muretseb nende murede pärast. Kas pole tõeline kuningas see, kes rõõmustab taevaaluse üle ja muretseb taevaaluse pärast!"( http://www.eao.ee/16print/print.php?page=print_tsitaat&id=13 )
Kui elu muutub rahva jaoks väljakannatamatuks, siis alustab rahvast ülestõusu. Kui valitsusel õnnestub mäss lämmatada, siis toetab Taevas keisrit endiselt, kui aga keiser kukutatakse, siis järelikult on Taeva toetus mässajate poolel ja troonile võib tõusta uus dünastia( Aarma 2011:10).

Meng zi õpetus inimesest

Meng zi rõhutab enam kui Konfutsius inimese tähtsusele ja tema loomulikule headusele. Inimlikkus, kombed, kombelisus ja tarkus on inimesele loomuomased. Meng zi ei väida, et kõik käituvad alati vooruslikult, ta aga usub, et halb käitumine tuleneb inimstele loodud keskkonnast. Kui luua hea keskkond kasvamiseks ja arenguks, siis on võimalik kõikide vooruslikkus( http://wiki.zzz.ee/index.php/Konfutsianis m).
Meng zi inimeseõpetus tuginebki arusaamale, et inimeses loomus on sünnipäraselt hea ja sellele on omased neli vooruslikku väge: inimlikkus, kohasus, komme ja tarkus. Samuti ta arutleb inimese psühhofüsioloogilse kogemuse üle, tõstes esile südame (hiina keeles zhi) kui mõtlemisorgani ja meelteandmete koondaja rolli. Inimese elusoleku ja tervise tagab elujõud ehk hingus (hiina keeles qi), mis allub tahtele (hiina keeles zhi)( http://www.budismiinstituut.ee/leksikon/m.html ).
Konfutsianismi põhituumaks on ühiskondlik moraal ja eetika . Keskmes on inimene ja ühiskond, mitte jumalad ja teispoolsus. Inimestel on küll kohustus järgida tseremooniaid ja rituaale ja kohustus käituda õiglaselt, mida näitab ka nende kuldreegel: „Ära tee teistele, mida sa ei taha, et nemad sulle teeksid“(Aarma 2011:8).
Konfutsianism on küll nõrkade religioossete joontega, kuid samal ajal on ta jätnud kustumatu jälje Ida- Aasia ühiskondadesse ja tõekspidamistesse. Konfutsionism ongi pigem kõlblus- ja riigiõpetus.

Konfutsionistlik kirjandus

Kirjanduse vanim osa on koondatud kolmeteistkümnest osast koosnevasse konfutsianismi kaanonisse. Need olid niinimetatud lõimeraamatud, nende hilisemaid kommentaare on nimetatud koeraamatuteks. Nende sage tsiteerimine muutis nad kõnekäändudeks ja levinud mõttelauseteks(Aarma 2011: 10).

Konfitsionistliku kaanoni ülesehitus

Konfutsionsiliku kaanoni tuumikuks on Viisikraamat ja Nelikraamat. Viisikraamat (hiina keeles Wujing ) koosneb tekstidest, mida väidetavalt Konfutsius kasutas oma õpilaste õpetamiseks. Need jagunevad:

Muutuste raamat (Yinjing)

Kirjade (Ajaloo) raamat ( Shuijing )

Laulude raamat (Shijing)

Kommete raamat (Liji)

Kevaded-sügised (Chunqui)
Viidatakse ka kuuendale, Muusika raamatule (Yuejing), kuid see läks Hani dünastia ajal kaduma. Siiski nende teoste kohta kehtib arvamus, et need koostati ja muudeti mitme sajandi jooksul kuni Hani dünastiani välja( http://wiki.zzz.ee/index.php/Konfutsianis m).
Tähtsaimaks osaks kaanonist peetakse nelikraamatut (hiina keeles Shu), milles on Kong-Fuzi enda või tema järgijate teosed:

Vesteid ja vestlusi (Lunyii), milles on Kong-Fuzi kõnelused oma õpilastega.

Mengzi (Meng-zi ütlused)

Suur õpetus(teadus) (Daxue)

Õpetus keskmisest(Keskmine tavaline), (Zhongyong), mille autoriks arvatavasti on Kong-Fuzi pojapoeg Zisi.
Veel on kuulunud kaanonisse ka neli käitumisraamatut, mis õpetavad rituaale ja kombeid (Aarma 2011:10-11).

Meng zi raamat

Tema õpetussõnad, vestlused , õpilaste, valitsejate ja teistega on kokku kogutud seitsme-osalisse raamatusse Mengzi. Raamatus on välja toodud inimese kombelise käitumise regulatsioon vaadates riigi ja ühiskonna vaatevinklist. Oma raamatus viitab ta sellele, et inimene on esmatähtis ning jumalad tulevad teisena. Meng zi raamat on üldiselt aktsepteeritud kui algupärast, kuigi tema autoriteetsus teose puhul pole piisavalt tõestatud. Hiina ajaloo järgi aastast 100. e.m.a. on lühikeses ülevaates Meng zi-st on öeldud, et ta on kuulutatud selle seitsme raamatu autoriks nagu eelpool väidetud ( http://catholicism.academic.ru/7782/Mencius ).
Kuigi teose nimi näib viitavat autorile on teise suhtes kahtlusi . Tõenäoliselt kirjutas osa teosest tõesti Meng zi, kuigi ilmselt on teos kokku pandud tema pooldajate poolt. Hoolimata sellest on teos autentse loomuga. Meng zi raamat erineb Konfutsiuse raamatust Vesteid ja Vestlusi märgatavalt. Näiteks pole Meng zi nii lühike ega kokkuvõtlik, vaid arendab Konfutsiuse ideid laialdaselt edasi(Hinton 1999:xxi).
Seega teda peetakse ajalooliselt antud teoste autoriks, kuigi kriitilise lähenemise puhul tänapäeval ei pruugi väide olla usaldusväärne. Antud teose eesti keelde tõlkimisega on märkimisväärselt tegelenud Märt Läänemets.

Kokkuvõte

Meng zi on on Hiina ajaloo tundud õpetlane, kelle õpetused pikas perspektiivis muutsid Ida ühiskonna nägemust valitsemisest. Ta hindas ühiskonda, kus valitses hierarhia ning selgitas selle vajalikkus inimesest lähtuvalt ning töölisklassi mitte alandavalt. Tema vaated tegid kriitiliselt vahet türanniliselt valitsemisel ning õilsalt valitsemisviisil. Valitseja pidi tegema rahva huvides, mitte kasutama kurjasti oma võimu. Seda näitas tema välja toodud Taeva konseptsioon . Tema konfutsionistlikud ideed elavad tänini Hiina ühiskonnas edasi.

Kasutatud allikad

Aarma, Liivi. TLÜ Infoteaduste Instituut, 2011
http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1842/Hiina%20usundid%20ja%20tekstid.pdf (28.09.2012)
Academic Dictionaries and Encyclopedias: http://catholicism.academic.ru/7782/Mencius (28.09.2012)
Budismi Instituudi koduleht : http://www.budismiinstituut.ee/leksikon/m.html (28.09.2012)
Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi koduleht: http://www.eao.ee/16print/print.php?page=print_tsitaat&id=13 (28.09.2012)
Hinton, David. Mencius, Counterpoint, Washington, 1999: xx-xxi.
http://wiki.zzz.ee/index.php/Konfutsianis m ( 28.09.2012)