Kirjanike loomingu iseloomustus (0)

1 Hindamata

Küsimused

L. Tolstoi loomingu iseloomustus
Õppis Kaasani ülikoolis õigusteadust, kuid jättis selle pooleli ja asus oma mõisat valitsema , üritades teha majanduslikke ümberkorraldusi ja parandada talupoegade elujärge. Selle kõigega kaasnes „õige“ elu otsingud, lootused ja pettumused .
Noormehe huvi kirjandusliku loometöö vastu algas päevikupidamisest, st. olid tema esimesed katsetused autobiograafilised. 1851. aastal ilmus jutustus „Lapsepõlv“, tüüpiline pilt aadlinooruki elust. Järgnesid „ Poisiiga“ ja „Noorus“. See triloogia oli omamoodi üleskutse elada Tõe ja Headuse seaduste kohaselt.
Viibides sõjaväeteenistuses Kaukaasias ja elades kasakakülas, veendus Tolstoi, et tõeline õnn peitub lihtsas ja looduslähedases eluviisis. Tal tuli osa võtta ka Krimmi sõjast, valmisid jutustused „Sevastoopoli jutustused“.
Pärast väeteenistusest lahkumist liikus Tolstoi mõnda aega Peterburi kirjandusringkondades, tegi kaks Euroopa reisi ja elas seejärel Jasnaja Polnjas, pühendudes humanistlikele ideedele. Ta oli seisukohal, et Venemaa elu võib muuta vaid inimese kõlbeline ümberkujundamine. Ta avas oma mõisas talulastekooli, asutas vabakasvatuse põhimõtete järgiva pedagoogilise ajakirja ja koostas õpiraamatuid. Teda mõjutasid Rousseau teosed.
Ideest kirjutada dekabristide ülestõusu käsitlev jutustus, kasvas välja nelja köiteline ajalooline epopöa „Sõda ja rahu“. See oli 19. sajandi maailmakirjanduse esimene epopöaromaan.
Teos, mille iga osa liigendub omakorda mitmeks jaoks, hõlmab kahtkümmend aastat ning loob Venemaa ja Euroopa ajaloo suurejoonelise panoraami, kuid eeskätt räägib siiski inimestest. panoraami, kuid eeskätt räägib siiski inimestest.
Teoses kesksele kohale paigutuv ajaloosündmus-Napoleoni lüüasaamine- sümboliseerib müstilise vene hinge võitu maailmavalitsemise plaane haudunud võõrvõimu üle, kusjuures Tolstoi veendumusel pääseb lõppkokkuvõttes alati võidule ajaloo tahe , üldine vaim. Realistina toob Tolstoi lugejani sõja tragöödia. Tema arvates oli sõda kõige hullem kuritegu . Temas sai paadunud veendunud patsifist , kes taunis mis tahes vägivalda.
Pärast suurromaani hakkas Tolstoi kavandama teost oma kaasajast. „Anna Karenina “ otsib vastust küsimusele, milles seisneb inimese hüve ja milles kurjus , mis on inimese elu mõte, missugused on sellest lähtuvalt ta kohustused ja õigused. Teoses kujutatakse ülimat enesearmastust ja egoismi ning samas piirideta kirge ja andumust. Teos on mitmeti vastandlik „ Sõjale ja rahule“.
Anna armastuse egoismi esiletoomine seostub otseselt Tolstoi isiklike vaadetega.
1870.aastate lõpul tabas Tolstoid vaimne kriis. Ta võõrdus oma naisest ja loobus kõikidest õigustest oma teostele.
„Pihtimuses“ revideerib kirjanik oma seniseid vaateid, rõhutades, et tsivilisatsioonist rikutud inimese ainus väljapääs võib olla kõlbelises enesetähtsustamises. Tolstoi ideaaliks saab patriarhaalne talupojaelu.
Kirjaniku hilisloomingu silmapaistvaima teose, romaani „Ülestõusmine“ süžee põhineb kohtupraktikas asetleidnud juhtumil: rikkast perekonnast pärit haritud noormees võrgutab teenijatüdruku, see sattus avalikku majja ja jõudis varguse süüdistatuna lõpuks ka kohtupinki.
Tolstoi sulest pärineb ka näidendeid, arvukalt jutustusi jm. oma usulis -filosoofilistes kirjutistes ründas ta õigeusu kirikut ning heideti st. kirikust välja.
Kirjanik on oma ajast lahustamatu, tema suurus seisnebki võimes ja oskuses seda aega tabada ning kunstiliselt ülistada.
2. F. Dostojevski
Üks maailma enim tõlgitud kirjanikke, sündinud Moskvas ning lõpetanud sõjaväeinseneride kooli.
Tema esimest teost „Vaesed inimesed“ saatis suur menu. Järgnesid „ Teisik “ ja „Valged ööd“. Siis aga tuli Dostojevski saatusesse pööre: ta arreteeriti poliitilise tegevuse tõttu ja mõisteti 1849. aastal surma. Alles mahalaskmisel pärast surmaotsuse ettelugemist, asendati kõrgeima karistusmäär sunnitööle saatmisega. Seal valmisid romaanid „Alandatud ja solvatud“ ning „Märkmeid surnud majast“.
Sunnitöölt vabanedes asus Dostojevski Peterburi, andes koos vennaga välja ajakirja „Vremja“. Ta elas tormilist elu: armuseiklused, mängukirg, st tuli Dostojevskil sageli puudust taluda. Varsti surid ka tema naine ja vend. Niisuguses troostitus olukorras alustas ta oma kuulsaimat romaani.
„Kuritöö ja karistus“ on üheltpoolt vene inimese elu ja hingelaadi üldistus, teisalt aga realistlik romaan, mis käsitleb isiksuse kõlbelist ja füüsilist kokkuvarisemist pahelises ühiskonnas.
Romaan osutus väga edukaks ja on seda siiamaani. Ta võttis raamatu idee kokku nii: „Õnn ei peitu mugavuses, õnn saadakse kannatamise hinnaga“.
Järgmine teos „ Idioot “ kuulub tema kõige tuntumate romaanide hulka, hilisloomingust väärib märkimist „Sortsid“. Viimane romaan „Vennad Karamzovid“ jäi lõpetamata.
Dostojevskit peetakse süngeks või tusameelseks kirjanikuks . Ometi ei kuuluta ta lootusetust vaid otsib koos tegelastega pimedusest väljapääsu. Oma teostes näitab ta inimesi nende egoismis ja võimujanus, aga ka inimese armastuse ja hingessuurust.
Dostojevski mitmekülgne looming on tugevalt mõjutanud 20.sajandi kunsti ja teaduse, sh filosoofia arengut ning muidugi ilukirjandust
3. A.Tšehhov
19.sajandi lõpul ja 20. sajandi alguse nimekamaid novellimeistreid ja draamakirjanikke.
On pärit karmide kasvastusmeetoditega perest . Gümnaasiumipäevil hakkas huvi tundma teatri vastu, varakult avaldus ka tema näitlemis-ja improviseerimisanne.
Tšehhov soovis välja pääseda väikekodanlikust keskkonnast ja saada tõeliseks intelligendiks.
Tšehhovi järgi jagunesid vene intelligendid kahte tüüpi. Esimesed olid hõivatud ühiskonnale vajaliku tööga, nad olid askeetlikud, ohvrimeelsed, hoolimatud oma eraelu ja tervise suhtes, sageli aga taandusid nende teod vaid kõnelusteks tegudest. Teised olid kunstikalduvustega inimesed, keda iseloomustas keerukas sisemaamaailm, sügav looduse ja kunstimõistmine, tundlikkus ja kiinduvus , ent nii töö kui ka elu kohutas neid. Kumbki tüüp ei tema silmis harmoonilise inimese ideaali, millest ta unistas. Harmooniline inimene pidi olema täiuslik nii kehalt kui vaimult, ilus nii väliselt kui ka oma tunnetes ja mõtetes.
Tšehhovi teostes kulgeb süžee mööda väga lihtsaid tavalisi sündmusi. Selle varjus areneb aga teine, sisemine süžee.
Tal on eriline oskus anda edasi elu katkestamatut voolu: jutustusel on algus ja lõpp, kuid me tajume, et kõik, mida selles kujutatakse, on alanud ammu enne selle algust ning jätkub pärast selle lõppemist.
Tšehhovi novelle on hakatud nimetama avatud novellideks, sest nende süžeearendus on traditsiooniliselt hajusam ja puänt võib ka puududa . Ta pöörab suurt tähelepanu olustikulisele detailile. Tema järgi on elu pisiasjad kõige tähtsamad ja kõige hirmsamad.
Tema teoste sage tegelaskuju on väikekodanlane-teatav tüüp-egoistlik mats , piiratud silmaringiga. Teda iseloomustab inimväärikuse täielik puudumine, lakeilik lömitamine endast „kõrgemate“ ees. Tema nn väike inimene on sageli naeruväärne. Väike inimene pole üksnes ohver, vaid kannab samuti vastutust oma ebanormaalse elu eest. „ Paks ja peenike “, „Palat nr 6“, „Inimene vutlaris “, „ Daam koerakesega“.
4. H. Ibsen
Pärit Lõuna-Norrast kaupmehe perekonnast. Varajasest huvist kirjanduse vastu sündis unistus saada luuletajaks. Ibseni esiknäidend, mässumeelne värssdraama „ Catilina “ kujutab meie ajaarvamise eelse 1.sajandi Roomat ning valitsusevastase vandenõu organiseerijat Catilinat, keda ta näitab kui vabaduse eest võitlevat kangelast.
19. sajandi Norra iseseisvusliikumise mõjul valitses Ibseni esimese loomeperioodi teostes rahvusromantism, näidendite teemad pärinesid Norra ajaloost. Noor kirjanik võttis osa ka poliitilisest ja kultuurielust.
Ta süvenes ka Shakespear´i draamaloomingusse ja lavastas seda sageli.
Järgnevad ligi kolm aastakümmet elas ta välismaal. Oma loomingus läks ta üle kaasajateemadele. Seejuures on tema näidendite sõlmitus tihti viidud rohkem või vähem ajas tagasi, et rõhutada valdavalt pärilikkusest tulenevaid asjaolusid, mis on omakorda seotud sotsiaalsete probleemidega. Tema näidenditest võib leida ka naturalismi tunnusjooni.
Filosoofilised värssdraamad „Brand“ ja „ Peer Gynt “ käistlevad inimese elu mõtet, tema kohustusi teise inimese vastu.
„Peer Gynt“ oli Ibseni viimane värssdraama. Järgnevad, proosavormis kirjutatud näidendid on kaasajateemalised, psühholoogilis-sotsiaalse suunitlusega, neis vaadeldakse inimese ja ühiskonna suhteid, mehe ja naise asendit ühiskonnas, perekonnaküsimusi.
Ibsen rõhutas oma näidenditega, et ühiskonna ettekirjutatud reeglid ei tohi võtta naiselt õigust täisväärtuslikule elule. Selline skandaalne lõpp-naine jätab perekonna maha- tekitas teravat poleemikat ja pahameelt.
„ Nukumaja “ „Brand“ „Peer Gynt“ „ Kummitused “ „Rahva vaenlane “ „Metspart“
5. G. B SHAW ´
Iiri-inglise kirjanik sündis ja õppis Dublinis. 1876. aastal siirdus ta Londonisse , hakkas kirjutama teatri-ja muusikaarvustusi ning romaane. Kriitikuna sai Shaw varsti tuntuks , ent romaanidel polnud vähimatki edu. Kirjandusliku läbimurdeni jõudis ta alles näidenditega. Tema suureks eeskujuks oli Ibsen, keda ta tunnustas kui situatsiooniteatri loojat ja kelle teoseid ta arvustustes propageeris. Shaw´ peaalaks sai kodanliku ühiskonna sissekasvanud traditsioonilisi tõekspidamisi ja eksikujutlusi pilkav paradoksirikas ning mõtteterav ideedraama. Sageli selgitas ta oma vaateid ka näidendile lisatud eessõnas.
Shaw´ esimesed, teravalt sotsiaalkriitilised lavateosed „Leskmeeste majad“, „Seelikukütt“ ja „Mrs Warreni elukutse “, koondatud tsüklisse „Ebameeldivad näidendid“, käsitlevad peamiselt auväärsete varakate kodanlaste elu, mille kombeka pealispinna all on varjul amoraalsus ja alatus. Järgmises sarjas „Meeldivad näidendid“ asendab kirjanik satiirilise valgusse ajajärgule iseloomulikud illusioonid ning väärarusaamad. Sarjas „Kolm näidendit puritaanidele“ ründab silmakirjalikku vagatsemist ning näitab üksilduse traagikat kui võimu paratamatut kaasnähtust.
Tema tippteosed on filosoofilised näidendid „Inimene ja üliinimene“, mis süveneb tugeva isiksuse teemasse, sõjavastane „Südamemurdmise maja“, utopistlik „Tagasi Metuusala juurde“, milles vaadeldakse maailmaparandamise võimalikkust, ning Jeanne d´Arci elu kujutav „Püha Johanna“.
1920.-1930. aastail kirjutas ta peamiselt groteskseid komöödiaid, mida nimetas „poliitiliseks ekstravagantsuseks“.
Shaw vastandas oma draamad armuintriigil rajanevatele lavateostele, öeldes, et kunsti suhtes on ta puritaan.
Shaw´ humanistliku, kordumatu huumoriga laetud loomingu keskmes oli tema kaasaegne inimene.
„ Pygmalion “
6. Maurice Maeterlinck
Sümbolistliku draama tuntuim viljeleja on 1911. aastal Nobeli kirjandusauhinna saanud belgia kirjanik. Õigusteaduskonna lõpetanud noormees otsustas pärast sõbrunemist prantsuse luuletajate -sümbolistidega pühenduda hoopis kirjandusele. Esimene luulekogu „Kasvuhooned“ ja draama „Printsess Maleine“. Nendest viimane, sümbolistliku draamakirjanduse esikteos, äratas prantsuse kriitikute tähelepanu ning varsti saigi näidendite kirjutamine Maeterlincki põhitööks. „ Pimedad “ käsitleb sümbolite kaudu igavest tragöödiat- asjatut otsiskelu ja tulemusteta püüdeid. Näidendis pole antud reaalset aega ega kohta, tegevus toimub ühel kaugel nimetul ookeanisaarel.
Erakordselt menukas osutus „Pelléas ja Mélisande“.
Tema loomingu tipuks loetakse näidendit „ Sinilind “, mis kujutab endast rahvalikku muinasloo sümbolistlikku töötlust.
Peale näidendite on Maeterlincki sules ilmunud arvukalt filosoofilisi esseid. Teda on nimetatud mõtlejaks, kes nägi oma ülesannet eluõpetuse jagamises kõigist eluraskustest hoolimata ja võib olla isegi nende kiuste. Ta oli veendunud, et õnne allikas on inimese karakteri jõus ja eelkõige võimes armastada . Jõudu peab inimene ammutama iseenda sisemisest rikkusest. Tark olla ei tähenda sugugi olla kirgedeta, vaid õppida oma kirgi puhastama. Mida targem ollakse, seda kergemini suudetakse end veenda, et ollakse õnnelik. Õnn ei lange kaela neile, kes kodus istuvad.
„Pimedad“ „Printsess Maleine“ „Kasvuhoone“ „Pelleas ja Melisande“ „Sinilind“
7.Knut Hamsun
Pärines lihtsa põllumehe perest. Tema kodukohaks oli Põhja-Norra ning sealsed kaunid maastikud äratasid noormehes juba varakult erksa loodustaju ja eneseväljendusvajaduse.
Ta püüdis kirjanikuna läbi lüüa kuid esialgu edutult. Ülikoolihariduse omandamine ebaõnnestus majanduslikel põhjustel.
1890. aastal ilmus Hamsunilt autobiograafiliste sugemega romaan „Nälg“, mis vastandus skandinaavia kirjanduse naturalismimõjulisele suunale, näiteks Ibseni ja Strindbergi draamadele, ning kujunes Hamsuni läbilöögiteoseks.
Laialdase populaarsuse tõid talle lüürilis-romantilised romaanid „Müsteerimuid“, „ Paan “ ja „Victoria“. Nende põhimotiiviks on endassetõmbunud eraku mäss ühiskonna vastu, kangelasteks looduslähedase hingega rändur, kellest saigi Hamsuni meelistüüp. Tema „Victoriat“ on peetud üheks maailmakirjanduse väljapaistvaimaks armastusromaaniks.
Hamsuni maailmakäsitus oli individualistlik, ta põlgas moodsat tsivilisatsiooni ning linnaelu. 1920.aastal pälvis Hamsun Nobeli kirjanduspreemia romaani „Maa õnnistus“ eest.
„Nälg“ „Müsteeriumid“ „Paan“ „Victoria“ „Maa õnnistus“ „Rohtunud radadel “
8. Oscar Wilde
Iiri päritoluga luuletaja, proosa-ja näitekirjanik Oscar Wilde oli inglise estetismi juhtfiguure.
Emalt päris ta kirjandusehuvi ja isalt armastuse antiikkultuuri vastu.
Ta õppis algul Dublinis, siis Oxfordis klassikalist filoloogiat.
Ülikooliajal kujunes välja ka tema kunstikäsitus, mille põhimõtteks oli „ kunst kunsti vastu“ – kunstil polevat midagi ühist tõe ega moraaliga. Ta leidis, et kunst rajaneb valetamisel. Kunstikriitikuna pidas ta loenguid peale Inglismaa ka Põhja-Ameerikas ja Prantsusmaal, kirjandusese astus luule ja lühiproosaga. Edu tõid muinasjutud ning jutustused aga ka vaimukad salongikomöödiad. Tema peateoseks sai „ Dorian Gray portree“

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 97 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-12-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

97 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

mikimiksnii Õppematerjali autor

kirjanike loomingi iseloomustus, iga ühe kohta u pool lehte.

tolstoi dostojevski t?ehhov ibsen shaw maeterlinck wilde hamsun

Sarnased õppematerjalid

doc

11.klass kirjandus

aastal asus Ibsen tööle lavastajana, et teatrielu põhjalikumalt tundma õppida. Aastatel 1851-1857 töötas ta Bergenis Norra esimese rahvusliku teatri juhina, seejärel 1857- 1862 Oslos Norra Teatri direktorina. See oli raskeim aeg kirjaniku elus, mil tuli taluda puudust, olla tunnustuseta. Kibestunud Ibsen sai lõpuks 1864. aastal riigilt kirjaniku-stipendiumi, mis võimaldas tal perega asuda elama Lääne-Euroopasse. Ta leidis tõelise loomerahu Itaalias, kus valmisid tippteosed. Ibseni loomingu mõistmiseks on kasulik tunda teda inimesena. Juba lapsena oli ta üsna endassesulgunud. Ibsen võttis kõike raskelt ja tõsiselt, isegi nalja. Ta teostes on irooniat ja satiiri, kuid mitte huumorit. Kirjanikku solvas, et riik teda ei tunnustanud. Sügav õiglustunne ja terav kriitiline meel viisid ta vastuollu valitseva kodanlusega, mis omakorda tingis Ibseni vabatahtliku pagenduse 26 aastaks. Peale Itaalia elas ja töötas ta ka Saksamaal. Kodumaale naasis 1891. aastal, kuid insult tegi ta

Kirjandus

docx

Kordamine tööks - Realism

Arenguromaan- romaan, mis põhineb kangelase arengulool. Vabavärss- värsisüsteem, milles üks ja määrav rütmisus põhimõte. Luuletus liigendub erineva pikkusega värssideks ja vabastroofideks, riim enamasti puudub. Satiir- teater, mis suunab terava pilge isiku või ühiskonna pahedele, nõrkuste ja puuduste aadressil, satiir võib olla solvav. Tolstoilus- Lev Tolstoi usulis-eetiline õpetus. Kristlik ligimesearmastus, talupoeglik eluviis, isiklik enesetäiustamine, kurjale vägivallaga mitte vastupanemine. REALISM Tekkis 1830. Areng sai alguse Euroopast tänu Napoleoni sõdadele. Elu hakati kujutama ilma liialdusteta ja ilustusteta, võimalikult tõepäraselt, usutavalt. Põhizanriks olid romaan (novell ja jutustus). Prantsusmaal- Stendhal, Honore de Balzac ja G.Flaubert. Inglismaal- C.Dickens, Thackeray, ja õed Bronted. Venemaal- Lev Tolstoi, Fjodor Dostojevski, A.Tsehhov. SÜMBOLISM - Sai alguse 19. saj. lõpul Prantsusmaal. Pidas eesmärgiks kõrgema, meeleülese ideemaail

Kirjandus

odt

Väliskirjandus

Väliskirjandus Honore de Balzac Prantsuse kirjanik, kes omandas juura hariduse. Balzaci iseloomustab ülisuur energia ja pillav eluviis. Talle meeldis reisida, kuid tohutu kohvi tarbimise tõttu tervis halvenes(1847). Balzac leidis, et kõige õigem zanr kirjutamiseks on realism. LOOMING: Iseloomulik ülipikad kirjelused, tekstides palju detaile, otsekõnes puudub saatelause, tegevuse kulg venib. Ta leiab, et inimese käitumises peegeldub teda ümbritsev ühiskond. Inimesi paneb tegutsema raha- ja võimuiha. ,,Inimlik komöödia" # stseenid maaelust # stseenid provintsielust # stseenid poliitikast # stseenid Pariisist Värsstragöödia ,,Gromwell" ,,Gobseck" ,,Sagräännahk" ,,Suaanid"(I teos) ,,Isa Goriot" Oscar Wilde Iiri pärito

Ajalugu

doc

Realism

Realism maailmas · Realism on kirjanduse, kujutava kunsti ja teiste kunstiliikide vool, mis taotleb tegelikkuse tõepärast kujutamist. · Detailide kujutamine · Algas 19. sajandi keskpaigas · Prantsusmaal · Kõrgemasse ühiskonnakihti kerkisid aadlike asemele pankurid, ärimehed jne.. (rikkurid) · Saabus argipäev ideaalid jms olid purustatud, polnud millestki unistada · Purunenud illusioonid o Enesesse tõmbumine, fantaasiamaailm o Romantikast loobumine, ajaloo kirjutamine · Kirjandus o Ümbritsev elu o Liialdusteta o Tõepärane o Ajastu pahed o Reaalsed probleemid · Realism vs. Romantism hakati eitama kõike kunstipärast ja võltsi. Üritati hakata elu kirja panema läbi tavainimese silmade. · Realism ja romantism põimusid terve 19. sajandi jooksul. · Alged juba antiikkirjanduses, renessansikirjanduses, klassitsimis, romantismis o Homeros, Boccaccio, Moliere, Hugo ·

Kirjandus

doc

Kirjanduse Secunda teine arvestus

ringkondades. Seal olid tema intiimsemateks sõpradeks Paul Bourget, aga ka Verlain, keda ta ei suutnud välja kannatada tema haiguse pärast, mis rikkus ta ilutunnet. Aasta lõpul oli ta tagasi Londonis, kus hakkas sissetuleku saamiseks pidama loenguid ,,Ilusast majast" ja ,,Kunsti olemusest", millest saadud tulu pillas ta igale poole laiali. Sissetuleku puudusel hakkas ta naistelehe toimetajaks. Pärast seda hakkas tema loomingu viljakaim ajajärk. 1890. aastal ilmus ,,Dorian Gray portree". Näidendid: ,,Lady Windermere's"(1892), ,,A Woman of no Importance" (1893), nendest alates algas Wilde hiilgeaeg, mis kestis 3 aastat. Wilde tunnistas näidendite nõrkust, kuid need tegid ometi inimestele nalja. Teoseid kirjutas ta vaid raha ja kuulsuse pärast. Wilde elu sisuks oli veel mõnutsemine ja maitsmine, sest selles peitus tema jaoks kogu õnn ja unistus

Kirjandus

doc

Üldine Teatriajalugu II

Üldine Teatriajalugu II I Perioodi, riigi või kunstivoolu iseloomustus (eksamil mõne perioodi, riigi, voolu võrdlus; pöörata tähelepanu ka ajaloolistele ja ühiskondlikele taustadele teatri arengus) 1) Lavastajateatri teke Uusaja euroopa teater ei tundnud autori institutsiooni. Teatris oli ainuvaldajaks alati konservatiivne ja traditsioone hoidev näitlejaskond. Uuendusi võeti vastu äärmise vastumeelsusega. Nii Inglismaal kui ka Hispaanias asus näitlejate tsunft ja tema järel ka

Üldine teatriajalugu

doc

SECUNDA kirjanduse kevadine arvestus

Vendade puhul heitiski ette seda, et inimesed lasevad kergelt tuulde oma annet. Gümnaasiumi viimastes klassides hakaks ise kirjutama, esialgu vaid oma lõbuks. 1879. aastal Astub Moskva ülikooli arstiteaduskonda. 1880. aastal õnnestub tal jutuke ajakirjas avaldada, Antosa Tsehhonte oli pseudonüüm. Jutud on eelkõige humoorikad, eesmärgiga lugejaid naerutada. Sellest ajast näiteks ,,Kiri õpetatud naabrile". Mida aeg edasi, seda nõudlikumaks muutus loomingu ja temaatika osas. Paljuski on juttudes purjus kaupmehed, naiste salakavalus, meeste seiklused, humoorikas sisu. Kuna oli nõudlik enda suhtes, vaatas ka kriitiliselt ümbritsevat. Talle ei meeldinud väikekodanlikkus (materiaalsuse tähtsustamine, vaimsetest väärtustest mitte lugu pidamine, oma arvamus pm puudub, arvestatakse üldiste ja heakskiidetud tõdedega). Novellid: ,,Magada tahaks", ,,Vanka", ,,Ametniku surm", ,,Paks ja peenike", ,,Kurbus", ,,Palat number 6" ,,Paks ja peenike"

Kirjandus

doc

Realism ja naturalism

enesedistsipliini. Vendade puhul heitiski ette seda, et inimesed lasevad kergelt tuulde oma annet. Gümnaasiumi viimastes klassides hakaks ise kirjutama, esialgu vaid oma lõbuks.1879. aastal Astub Moskva ülikooli arstiteaduskonda. 1880. aastal õnnestub tal jutuke ajakirjas avaldada, Antosa Tsehhonte oli pseudonüüm. Jutud on eelkõige humoorikad, eesmärgiga lugejaid naerutada. Sellest ajast näiteks ,,Kiri õpetatud naabrile". Mida aeg edasi, seda nõudlikumaks muutus loomingu ja temaatika osas. Paljuski on juttudes purjus kaupmehed, naiste salakavalus, meeste seiklused, humoorikas sisu. Kuna oli nõudlik enda suhtes, vaatas ka kriitiliselt ümbritsevat. Talle ei meeldinud väikekodanlikkus (materiaalsuse tähtsustamine, vaimsetest väärtustest mitte lugu pidamine, oma arvamus pm puudub, arvestatakse üldiste ja heakskiidetud tõdedega). Novellid: ,,Magada tahaks", ,,Vanka", ,,Ametniku surm", ,,Paks ja peenike", ,,Kurbus", ,,Palat number 6" ,,Paks

Eesti keel

Rohkem sarnaseid