Oscar Wilde Dorian Gray portree kokkuvõte (1)

Dorian Gray portree

1891

Oscar Fingal O’Flahertie Wills Wilde

(16 October 1854 – 30 November 1900)
Oscar Fingal O’Flahertie Wills Wilde sündis 1854. aastal Dublinis ja suri 46 aastat hiljem Pariisis. Kirjanik läks ajalukku rafineeritud maitsega homoseksuaalina, kes istus oma eripära tõttu koguni kaks aastat kinni. Vanglast vabanedes lahkus ta Inglismaalt ning elas kolm aastat Itaalias ja Prantsusmaal Sebastian Melmoth'i nime all.
Wilde’i nõrkus meeste vastu lahvatas kireks, kui ta puutus kokku Robert Rossiga. Ehkki Wilde väitis, et kunstnik on ilusate asjade looja, on tema sulest sündinud suurepärane romaan, näidendeid ning jutustusi. Oscar Wilde'i peamiseks õpetajaks oligi tema ema, tänu kellele sai ta perfektselt selgeks prantsuse keele ning õppis lugema kreeka ja ladina keelt.
Jõukas intelligendiperes üles kasvanud Wilde õppis Trinity ja Magdalena kolledžis ning osales estetismi liikumises.
Oscar Wilde'ile on pühendatud Tartus skulptuur , kus on teda kujutatud koos Eduard Vildega.

Oscar Wilde looming:

Romaan:

"Dorian Gray portree" (1891; eesti keeles 1929, 1972, 1996, 2002, 2004; tõlkija A. H. Tammsaare ; 2007; tõlkija Krista Kaer )

Jutustused:

" Lord Arthur Savile'i roim" (1891)
"Canterville'i lossi vaim" (1891; eesti keeles 1991; tõlkija Mart Helme )
"Readingi vangla ballaad " (1898; eesti keeles 2004; tõlkija Krista Kaer)
"De profundis" (1905; eesti keeles 1992; tõlkija Krista Kaer)
"Näidismiljonär" (eesti keeles 2003; tõlkijad Eva Luts ja Eve Peeterson)

Muinasjutud:

"Õnnelik prints " (1888; eesti keeles 1990; tõlkija Krista Kaer)
"Ööbik ja roos" (1888)
"Granaatõuntest maja" (1891; eesti keeles 1935; tõlkija Oskar Truu)
"Ustav sõber"
" Isekas hiiglane"
" Kalur ja tema Hing"
Samuti on eesti keeles ilmunud kogumik "Muinasjutte" (2000; tõlkija Valter Rummel )

Näidendid:

"Leedi Windermere'i lehvik " (1892)
" Salome " (1893; eesti keeles 2002; tõlkija Henrik Visnapuu)
"Tähtsusetu naine" (1893)
"Ideaalne abikaasa" (1895)
"Kui tähtis on olla tõsine" (1895)

Dorian Gray portree

„Dorian Gray portree“, mis ilmus 1891. aastal on Oscar Wilde’i ainus trükivalgust näinud romaan. Eesti keeles avaldati romaan esmakordselt 1929. aastal A. H. Tammsaare tõlkes.
Romaan pajatab Dorian Gray nimelisest noormehest, kelle ilu inspireerib kunstnik Basil Hallwardi. Tema juures kohtab Dorian kunstniku sõpra hedonistlikku lord Henry Wottonit ja langeb tolle salamürgina mõjuva elufilosoofia kütkeisse.
Basil Hallwardi maalitud Dorian Gray portree osutub nii kauniks, et noormees unistab: kui vaid mina võiksin jääda igavesti samasuguseks ning maal vananeda minu ees! Tema soov läheb täide. Ühel dramaatilisel hetkel märkab ta, et ehkki ta ise on endiselt noor ja ingellik, vananeb ometi portree, mille näojoontest paistab tema allakäik. Dorian otsustab maali võõra pilgu eest peita . Nõnda omandab gooti romaani sugemete ning erakordselt peene stiiliga teos faustliku mõõtme.

Tegelased:

Alan Campbell – keemik , Doriani vana sõber.
Basil Hallward – kinnine ja omaettehoidev kunstnik, kes maalis Dorian Gray portree.
Dorian Gray – ilus, rikas, hingeliselt puhas ja rikkumata noormees.
James Vane – näitleja Sibyli vend.
Lea – Doriani majapidaja.
Lord George Fermon – sõbralik, kuid laisk ja lõbumaias aadlik .
Lord Henry Wotton ehk Harry – paradoksaalse kõneviisiga, aforisme armastav ja küüniline aadlik.
Margaret Devereux – romantiline iludus , kes suri aasta pärast peigmehe surma.
Mr Hubbard – punase põskhabemega väike raamimeister.
Parker – Basili teener.
Sibyl Vane – näitleja, kes Dorian Graysse armus .
Teatri direktor – paks ja kileva häälega juut .
Victor – Doriani teener.

Raamatu tegevuskäik lühidalt

Kunstnik Basil Hallward, kes Doriani maalib, on pimestatud viimase füüsilisest ilust ning usub, et noormees on ta täiesti uudselt maalima pannud . Basil on leidnud Dorianis oma elu õnne, muusa ja ideaali. Teda aina maalides ja meelitades tõstab ta Doriani enesehinnangu aina kõrgemale. Basil seletab Henryle, kuidas ta ei taha Doriani pilte näitustele panna, sest seal on liiga palju Basili ennast, liiga nähtavalt näha tema armastust Doriani vastu. Selle peale Henry lihtsalt naerab nagu alati. Henry ei võta elu tõsiselt. Basili ateljees kohtab Dorian lord Henry’t, kelle maailmavaatest ta sügavalt paelub. Basil ei taha, et Dorian Henryga suhtleks, kartes, et viimane rikub ta oma filosoofiaga ära. Lord Henry sõnutsi on ainsad, mille poole elus püüeldab tasub, ilu ja meelelised tundmused. Mõistes, et ilu ei ole jääv, soovib Dorian, et tema asemel vananeks tema portree. Dorian on lummatud kogu Henry jutust ja Henry võtab Doriani kui enda huvitavat loomingut, keda ta õpetab välja enda maailmavaate järgi. Henry surub Dorianile enda ideid ja mõtteid peale ja Dorian võtab Henry igat sõna tõepähe. Dorian eemaldub Basilist.
Dorian tutuvub näitlejanna Sibyliga, kes räpases teatris Shakespeare 'i esitab. Dorian on näitlejanna osatäitmise lummuses. Peagi teeb Dorian Sibylile abieluettepaneku. Sibyli ema on abieluettepaneku suhtes skeptiline ja ta vend lubab Doriani tappa, juhul kui viimane peaks ta õele haiget tegema. Basil on algselt abielu vastu, hiljem aga annab siiski Dorianile oma õnnistused. Henryl on lihtsalt huvitav vaadata, mida kõike Dorian korraldab. Henry meelest ainult lollid inimesed ei tee elus ühtegi rumalust. Tüdruk kutsub Dorianit Unistuste Printsiks. Kui Dorian kutsub Basili ja lord Henry teatrisse Sibylit vaatama selgub , et näitlejanna on suurest armastusest Doriani vastu oma näitlemisoskuse kaotanud. Dorian jätab Sibyli maha, põhjendades seda tema näitlejameisterlikkuse, mida ta tegelikult armastas , kadumisega. Ta armastas illusiooni , mitte naist. Dorian murrab neiu südame ning Sybyl võtab endalt elu.
Dorian avastab, et ta soov on täide läinud – tema portree vananeb. Pärast Doriani julma käitumist Sybyliga, on tema portreele tulnud naeratusele julm ilme. Dorian ehmatab ja tahab tüdrukult kirja teel andeks paluda ja siiski temaga abielluda , ainult selleks, et enda hinge uuesti ilusaks teha. Alles hiljem Henry külaskäigu ajal, saab Dorian teada, et Sybyl võttis endalt elu ja Doriani kaunis armastuskiri jäi hiljaks. Henry laenab Dorianile ühe raamatu, mis hakkab Doriani elu juhtima järgmistel aastatel. Selle raamatu peategelane on Pariisi noormees, kes, püüdes elada täiuslikku elu, otsi meeleheitlikult naudingut kõiges . Naudingu, kauniduse ja moraalivaba ideoloogia. Maal vananeb iga Doriani patuga, samal ajal kui tema enda välimus püsib muutumatuna. Dorian elab järgmised 18 aastat ilma vähimagi vananemise märgita ebamoraalset elu. Dorian viib enamused inimesed, kellega ta kohtub, elus allamäge. Tema kohta hakkab liikuma võikaid kuulujutte . Viimaks süüdistab ta Basilit oma saatuses ning pussitab ta surnuks samal õhtul, kui Basil pidi rongiga minema Prantsusmaale ja tahtis enne minekut küsida Dorianilt, kas tema kohta kuuldavad kuulujutud ka kehtivad. Ta šantažeerib keemik Alan Campbelli , oma vana sõbra, Basili laipa hävitama. Dorian põgeneb oma kuriteo eest oopiumiurgastesse. Doriani kutsutakse meheks, kes müüs enda hinge kuradile, et ilus välja näha. Nende läheduses kohtab ta Sibyli venda Jamesi , kes arvab Doriani ära tundvat ja üritab teda tappa. Dorian aga pääseb, väites, et nii noore mehena ei saanud ta kaheksateist aastat tagasi Jamesi õega kihlatud olla. James aga kuuleb , et Dorian näebki liiga noor välja neljakümne aastase mehe kohta ning jahib teda edasi, kuid sureb kogemata temale suunatud tulirelvasurma, päeval mil Dorian käis meestega jahil.
Viimaks otsustab Dorian taas kõlbelist elu elama hakata. Dorian veedab aega maal ja võrgutab seal kogemata ära ühe tüdruku. Tehes endaarust suure heatöö, jätab Dorian tüdruku maha ja hiljem kuulutab Henryle seda, nimetades tegevust enda elu esimeseks heateoks. Selle peale naerab Henry loomulikult ta jälle välja ja seletab Dorianile vastukarva, kuidas see tegi ainult halba neiule ja kindlalt mitte head. Lõik raamatust: Ta oli säästnud tütarlast edevuse tõttu. Silmakirjalikult oli ta kandnud headuse maski. Uudishimust oli ta proovinud enesesalgamist. Portree aga vananeb sellegi poolest edasi. Seda nähes otsustab Dorian maali hävitada ning lööb noa lõuendisse. Dorian leitakse südamesse löödud noaga ning äkitselt vanaks jäänuna. Dorian Gray portree on taas noor.

Kauneid lauseid raamatust:

"Ainsad inimesena meeldivad kunstnikud , keda ma kunagi olen tundnud , on halvad kunstnikud. Head kunstnikud eksisteerivad lihtsalt selles, mida nad teevad, ning järelikult pole nad üldse huvitavad sellena , kes nad on. Suur poeet , tõeliselt suur poeet on kõigist olevustest kõige vähem poeetiline . Viletsemad poeedid on aga täiesti lummavad. Mida halvemad on nende salmikesed, seda maalilisemad nad välja näevad. Pelk tõsiasi, et inimene on avaldanud teisejärguline sonetiraamatu, teeb ta täiesti vastupandamatuks. Ta elab seda luulet, mida ta ei suuda kirjutada. Teised kirjutavad luulet, mida nad ei julge teostada."
"Teda näha tähendab teda jumaldada, teda tunda tähendab teda usaldada ."
"Iga kord kui inimene teeb midagi läbinisti rumalat, teeb ta seda kõige üllamatel ajenditel."
"Enesesüüdistamine on omamoodi luksus. Kui me süüdistame ennast, siis tunneme , et kellelgi teisel pole õigust meid süüdistada."
"Mulle meeldivad mehed, kellel on tulevikku, ja naised, kellel on minevikku."
"Mis oli noorus parimal juhul? Kogenematu ja ebaküps aeg, pealiskaudsete tujude ja haiglaste mõtete aeg."
„ Kunst peegeldab tegelikult vaatajat, mitte elu.“
„Inimest, kes teeb midagi kasulikku , võib vabandada, niikaua , kui ta seda ise ei imetle. Ainus, mis vabandab kasutult tehtud asja, on piiritu imetlus, mida see inimestes äratab.“
„Inetuil ja rumalail on siin maailmas kõige parem elada. Nemad võivad mõnusasti istuda ja mängu pealt vaadata. Kui nad ka võiduvilja iial maitsta ei saa, jääb neil vähemalt kaotusekibedus maitsmata.“
„Keegi meist ei või kannatada inimesi, kellel on samad vead, kui meil enestelgi.“
„Hinge saavad ravida ainult meeled, nagu meeli ravib ainult hing.“
„Tänapäeval teavad inimesed kõigi asjade hinda ja ei millegi väärtust.“
„Just need kired, mille päritolu suhtes me end petame , valitsevad meie üle kõige vägevamalt.“
„Algul armastavad lapsed vanemaid; vanemaks saades mõistavad nad nende üle kohut ; mõnikord annavad nad neile lõpuks andeks.“
„Olla armunud, see tähendab tõusta iseendast kõrgemale.“
„Kui me oleme õnnelikud, siis oleme alati head, aga kui me oleme head, siis pole me mitte alati õnnelikud.“
„Kui see tüdruk suudab anda hinge neile, kes seni on elanud ilma selleta, kui ta suudab äratada ilutunde inimestes, kelle elu on olnud räpane ja inetu, kui ta suudab neid välja kiskuda isekusest ja kinkida neile pisarad murede jaoks, mis pole nende enda omad, siis on ta väärt, et kogu maailm teda jumaldaks.“
„Me elame ajajärgul, mil ebavajalikud esemed on ainsad, mida me vajame.“
„Inimene peaks talletama elu värvi, aga mitte iial mäletama selle üksikasju.“
„Igaühel meist on Taevas ja Põrgu südames.“

Kasutatud kirjandus

Oscar Wilde „Dorian Gray portree“ (inglise keelest tõlkinud Krista Kaer; 2007)
Oscar Wilde Vikipeedia
Dorian Gray portree Vikipeedia
Dorian Gray portree Wikiquote
(^ ülemised kolm linki – Control + vasak klikk )