Uusromantism

Q: Kes see on kas uus preester või surm?

Vastus leiad õppematerjalist: Uusromantism

Niidas, Annika

Uusromantism (0)

Keskkool - Kirjandus - Kirjandus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kes see on kas uus preester või surm?

UUSROMANTISM EUROOPA KIRJANDUSES (19. sajandi lõpp)
1880ndatel aastatel oli naturalism Zola juhtimisel ületanud oma kulminatsiooni, kust algas selle voolu kiire langus. Naturalismist kasvas uus nn sajandi lõpu kirjandus, mis on tuntud uusromantismi nime all.
UUSROMANTISMI OLEMUS:

Realistliku tunnetuse eitamine . Kui realistid lähtusid oma loomingus ümbritsevast maailmast, siis uusromantikud seletasid elunähtusi salapäraste müstiliste jõududega. Nende looming oli täis lootusetust, pessimismi ja elutüdimust.

Individualism (= üksikisikule omane). Realistid kujutasid ühiskondlikke probleeme, uusromantikud sulgusid isiklike emotsioonide / kogemuste ringi. Nende tegelased elavad omaette elu ja suhtuvad ümbritsevasse maailma vaenulikkusega.

Aristokratism (= eesõigustatud ülemkiht). Uusromantikud kuulutasid elu ülimaks väärtuseks kunsti. Kunstnik oli kõrgem olend, valitu , kelle looming ja käitumine ei peagi olema tavainimesele mõistetav. Kunst (nik) ei tarvitse arvestada moraali, seltskonda, traditsioone ega ühiskonda. Selliseid põhimõtteid väljendas nende loosung “l`art pour l`art”, st “kunst kunsti pärast”, mille võtsid kasutusele 19. saj lõpus Pariisis kujunenud kunstirühmitus, keda kutsuti parnaslasteks ( Baudelaire , Leconte de Lisle jt). Nii kujunes boheemlus, mis ei arvestanud seltskonna moraali, traditsioone ega tavalisi elunorme, vaid sageli ignoreeris neid teadlikult.

Vormi primaat (= eelistamine). Uusromantikute jaoks oli vähem tähtis luuletuse sisu kui just vorm, mis pidi olema täiuslik. Luule ilu peitus nende arvates musikaalsuses ja rütmis. Eriti tähtis oli luulekeel – harrastati julgeid, harukordseid kõne- , lause- ja kõlakujundeid, teaduslikke termineid, arhaisme ja neologisme, mis omakorda rühutas luule aristokraatset loomust, st “kirjandust valituile”.
UUSROMANTISMI LEVINUMAD SUUNAD:
1. Dekadentism – langus, halvenemine, mandumine, st kirjandus, mis väljendab pessimismi.
2. Impressionism – (mulje) – kirjanduses ei olnud oluline sisu, vaid mulje, mille teos lõi. Autor kirjeldas värve, lõhnu, emotsioone jms, mille varjus sisu oli vähetähtis, vahel hoopis olematu.
3. Sümbolism – Kirjanduses tekkis sümbolism 19. saj viimasel veerandil prantsuse luules vastukaaluks parnaslaste loomingule ja naturalismi ning realismi olustikulisusele. Pinnase selleks valmistas ette Baudelaire`i looming, edasi arenes see Verlaine `i , Rimbaud `, Mallarme loomingus.
Sümbol (kr symbolon - tunnus, märk) on sümbolistidele kujund, mille kaudu on võimalik täiuslikke ideid tabada. See ei kirjelda siinset maailma, vaid esindab teispoolsust, ideaalset maailma. Sümbol on kui igavese olemise salapärane märk. Sümbol on emotsionaalne, vihjeline, mitmetähenduslik, see sisaldab seletamatut. Sümbolis peituvat ideed pole võimalik lõpuni ära seletada. Sümbol peab vihjama, sisendama, mitte otse ütlema – see nõuab lugejalt kaasamõtlemist. Luuletus või maal ei pea liigselt seletama, millest see räägib, pigem võib see „paisata esile“ tähenduse sellest, mida see kirjeldab. Näiteks selle asemel, et pikalt üksilduse olemusel peatuda, võib luuletus ilmutada seda seisundit, kirjeldades üksildast lindu , nagu teeb Baudelaire oma „Albatrossis“.
1886 avaldasid sümbolistid oma esimese manifesti „La Figura“, milles J. Moreasi andis voolule ka nimetuse. Manifestis tunnistasid sümbolistid ühelt poolt tegelikkust ja teiselt poolt ideaalide maailma. Oma esimeses manifestis puudusid neil ühtsed seisukohad.
Sümbolistid loobusid tegelikkuse tõepärasest kujutamisest – nad vastandusid realistidele ja naturalistidele, samuti olid nad romantilise luule ilutsemise vastu. Sümbolistid püüdlesid alateadvusliku, irratsionaalse poole, nägid sümbolismis kunstilise mõtlemise uut tasandit .
Oma teostes loobusid nad konkreetsetest süžeedest. Nad pöörasid suurt tähelepanu sõnavarale, tõid kasutusele vabavärsi ja metafoorid .
Luuleloomingut mõtestati sageli keelemaagilise ja müstilise toiminguna, kus kõlade ja tähenduste „täpse nihestatuse“ tulemusena vabaneb sõna sisenduslik, kuid ka transtsendentne jõud. Sõnasugestiooni taotlusi teenis rütmi esiletõus nii luules kui ka proosas ; liiguti kirjanduse muusikalise ideaali poole, harrastati palju vahevorme (proosaluuletus, vabavärss). Sümbolistid andsid tõuke ka 20. saj luuleteooriale.
Sümbolistide teostes peegeldub hingeline kriis, domineerivad nukrus, ükskõiksus maailma vastu, painajalikud surmamõtted. Nende loomingule on iseloomulik meloodilisus, assotsiatsioonide mäng, erinevate aistingute liitmine.
Sümbolism on mõjutanud ka draamat (eelkõige M. Maeterlinck , aga ka Hauptmann , Ibsen, Strindberg ) ja proosat.
Esindajad : pr luuletajad Ch Baudelaire, Paul Verlaine, Arthur Rimbaud, Stephane Mallarme; belgia draamakirjanik Maurice Maeterlinck; saksa kirjanik Gerhart Hauptmann; austria kirjanik Rainer Maria Rilke; iiri päritolu inglise kirjanik Oscar Wilde ; iiri kirjanik William Butler Yeats ; vene luuletajad Valeri Brjussov ja Aleksandr Blok .
Eestis on uusromantismi mõju täheldatav alates 20. saj algusest (Tuglas, Enno , Suits, Semper ).
Tugevaima impulsi sai Euroopa sümbolistlik luule 1870-ndatel aastatel loomeküpsuse saavutanud kolme pr luuletaja teostes:
Paul Verlaine ( 1844 – 1896) / pol ver`len /
Arthur Rimbaud ( 1854 – 1891) / ar`tüür rä(n)´bö /
Stephane Mallarme ( 1842 – 1898) /ste`fan malar`me /
Ehkki neilgi oli põhjust pettunud olla ühiskondlikes oludes, polnud nende looming nii tusameelselt fatalistlik kui Poe`l või Baudelaire`il. Kohati leiab sealt nooruslikke tulevikulootusi ja usku maailma uuenemisse. Verlaine ja Rimbaud sõbrunesid 1871. a, Kommuuni nurjumise järel lahkusid nad Pr, elasid boheemlaselu (ka homopaar) ning seiklesid Belgias ja Londonis. Nende sõprus lõppes kurvalt : 1873. a suvel läksid nad tülli, kakluses tulistas Verlaine Rimbau`d kätte. Verlaine pandi kaheks aastaks vangi ja hiljem piirati tema loomingu avaldamisvõimalusi. Elu lõpul elas ta endassetõmbunult, otsides lohutust ja tuge kristlikust vagadusest ja alkoholist. Pidas elu jooksul mitmeid ameteid, kuid polnud püsiv. Kunstnikuna väga andekas, kuid inimesena talumatu iseloomuga : tundeline , keevaline, kartis üksindust.
Verlaine – 19. saj lõpu suurim luuletaja, muutus parnaslaste pooldajast sümbolismi pooldajaks, Euroopa sümbolistidest luuletajate iidol ; tema luule lüüriline peenekoeline, varjundirikas, rõhk kõla- ja helivarjunditele („Sügiselaul“, „ Romanss sõnadeta“ – MKL). Muutis luule subjektiivsemaks, tõi sisse inimese tunded. Lüürilis-melanhoolse loomingu hulgas ka iroonilisi, humoristliku varjundiga ja oskuslikult kõnekeelseid tsitaate põimivaid luuletusi
Püüdis luua selgeid kujundeid, skulptuurset keelt, vabavärssi ei viljelnud.
Olulisim luulekogu „ SÕNADETA ROMANSID“ ( 1874 ) , manifestlik luuletus „Luulekunst“, millest sai sümbolistide noorema põlvkonna lipukiri. Sisaldas lembelüürikat, lisaks looduslikud ja urbanistlikud motiivid. Loomingus saavutanud kõrge musikaalsuse – „Muusikat, muusikat enne muud!“
Vaimuliku tendentsiga kogu „TARKUS “ (1881) kirjutatud vanglas.
Kirjutanud ka esseesid ja autobiograafilise teose „PIHTIMUSED“
Rimbaud – kirjutas nii traditsioonilises kui ka sümbolistlikus laadis.
Sonett „Magaja orus“ – peegeldab sõja ja vägivalla traagikat;
Sonett „Vokaalid“ – sümbolivõimalused keeles ja selle üksustes enestes.
Poeetilise (rütmilise) proosa tsükkel „ILLUMINATSIOONID“ (1886) – muljete, assotsiatsioonide, nägemuste ja sümbolite keeruline kogum, mis oma filosoofias näib osutavat vabaduse ja elutäiuse ideaalidele. Parnaslaste kiretus teda ei köitnud, oli religiooni silmakirjalikkuse ja ametnike juhmi agaruse vastu. Samas laadis veel teinegi teos – luule- ja proosakogu „HOOAEG PÕRGUS“ (1873)
Mallarme Pariisi-kodust kujunes kohtumispaik sümbolistidele-impressionistidele; tema vaimne mõju luuletajate ja kunstnike nooremale põlvkonnale oli suur. Tema suhteliselt väikesemahuline luulelooming jäi sümbolismis erandlikuks. Ta püsis kõige lähemal parnassi põhimõtetele, ta pööras erilist tähelepanu keele viimistletusele.
Aleksandriinides luuletus „ FAUNI PÄRASTLÕUNA“ paistab silma sõnauuenduslikkusega ja kujunditihedusega. Eesmärgiks on ootamatute keeleseoste abil edasi anda elu maagiat ja süvaimpulsse, kaasa arvatud seksuaalteadvus. Sellest luuletusest oli inspireeritud Claude Debussy samanimeline prelüüd (1894).
Charles-Pierre Baudelaire (9. aprill 1821 Pariis – 31. august 1867) oli prantsuse luuletaja, tõlkija ja kriitik. Dekadentsi rajaja.
Oma lapsepõlve kohta on Baudelaire kirjutanud, et see olnud nagu lõputu sünge äike, mida vaid haruharva mõni päikesekiir suutnud valgustada. Baudelaire'i isa suri varakult ning ema abiellus uuesti kolonelleitnant Aupickiga, kes oli Baudelaire'ile elavaks näiteks, kuidas ta oma elu elada ei tahtnud.
Baudelaire õppis Lyonis ja Pariisis Collège Louis-le- Grandis juurat. Õppimisest ei tulnud aga midagi välja, Baudelaire tõmbas eelkõige boheemlaslik eluviis ja Ladina kvartal. Perekond püüdis teda alkoholilembesest keskkonnast eemale saada ning Baudelaire saadeti Indiasse . Charles ei talunud laevareisi üksindust ning pöördus täisealiseks saamisel Pariisi tagasi.
Isa pärandus lubas tal meelepärast elu seada ja järgneski kolm aastat tõelist dändielu. Perekond sekkus Baudelaire'i ellu veel korra: et ta pärandust kergekäeliselt läbi ei lööks, kuulutati Baudelaire teovõimetuks ning talle määrati äraelamiseks kindel pajuk . See sundis Baudelaire'i kirjutama.
Baudelaire elu armastuseks oli mulatist näitlejanna Jeanne Duval (Must Veenus), kes kakskümmend kolm aastat järjest oli Baudelaire'i truudusetu kaaslane ning kelle vahetut mõju Baudelaire'i luules on lihtne leida.

Looming

Baudelaire on kirjandusliku sümbolismi eelkäija.
Aastal 1857 ilmus luulekogu “KURJA LILLED”, mis põhjustas suure skandaali: kuus luuletust keelati "ühiskondliku kõlbluse ja moraalitunde solvamise tõttu"; autor kaevati kohtusse. Luulekogu koosneb seitsmest tsüklist, mille pealkirjad kannavad endas terve kogu mõttelaadi: I tsükkel “ Spliin ja ideaal”; spliin (läbiv motiiv teoses) on raskemeelsus , elutüdimus; II tsükkel “Pariisi pildid” (esimest korda kajastus maailmakirjanduses ka Pariisi pahupool – vaesus , prostituudid, narkomaanid jms); III tsükkel “ Vein” kirjeldab alkoholi väärtusi (joovastuse filosoof ); IV tsükkel “Kurja lilled” ( patoloogiline armastus, kiremõrv jms); V tsükkel “Mäss”; VI tsükkel “Surm”; VII tsükkel “Uued kurja lilled” on hiljem juurde lisatud.
Baudelaire'i "kunstnik" on üksi vaimupimeduse ja tehnilise progressi poolt määratud maailmas, kunstniku elu juhivad loovusest ja vaimsusest tulenevad pinged ; lahendust pingetele otsib kunstnik veini, oopiumi ja hašiši ("Kunstlikud paradiisid", 1860 kirjeldab narkomaani nägemusi) toel surmas.
Aastal 1869, juba pärast Baudelaire'i surma, ilmus 50 proosaluuletusega kogumik “Pariisi spliin” ja 1909 aastal Baudelaire'i päevik.
Baudelaire jõudis eesti lugejani 1905. a “Noor-Eesti” I albumis, tõlkijaks Johannes Aavik. Hiljem on eesti keeles ilmunud “Kurja lilled” (1967); "Väikesed poeemid proosas" (1999; tõlkija Marie Under), "Väikesed kurja lilled" (2000) ja "Kurja õied" (2000; Les Fleurs du Mal)
Edgar Allan Poe (1809–1849)
ameerika kirjanik; Euroopa uusromantismi eelkäija, kelle loomingus on samad põhimõtted ja keda 19. saj lõpu Euroopa uusromantikud oma eeskujuks pidasid . Nüüdisaegse novelli, detektiiv - ja ulmekirjanduse üks olulisemaid rajajaid. "Kunst kunsti pärast" esteetikateooria loojaid, kes rõhutas loomeprotsessi ratsionaalsust ja teadvustatust, vabastas kirjanduse moraliseerivatest ja didaktilistest elementidest.
Loomingus kasutas süngeid ja salapäraseid kujundeid. Novellid "Usheri maja hukk / langus", “ Ovaalne portree”, “ Reetlik süda”, “Must kass ”, "Punase surma mask" jt. ning poeemid "Kaaren", "Annabel Lee" on pöördelise tähendusega maailmakirjanduses. Ilmunud ka mereromaan "Arthur Gordon Pymi lugu".
SÜMBOLISTLIK DRAAMA – tegevuse koht ja aeg pole konkreetselt määratud, sündmustik on tinglik ja staatiline, sageli muinasjutuline, tegevus ja intriig on napid, dialoog lakooniline , tegelased allegoorilised või sümboltähendusega. Peamine on hingeseisundite ja elamuste esiletoomine . Avaraid üldistamisvõimalusi annavad võrdkujundid ja sümboltähendusega tegelased ning situatsioonid.
Belglane Maurice Maeterlinck ( 1862 – 1949) on sümbolistliku draama väljapaistvaim esindaja. Kuigi ta oli flaam, ulatus tema sünnikohta Genti, nagu Belgiasse tervikuna tugev pr keele ja kultuuri mõju. (sümbolism sai ju alguse Pr – pr luulest). MM kirjutas ka ise pr keeles.
Õppis Genti ülikoolis õigusteadust, pärast mida siirdus Pariisi ja tutvus seal sümbolistlike luuletajatega, sealhulgas Mallarme`ga . Hiljem asus elama Vahemere-äärsesse Nizzasse.
Prantsuse ja Belgia Akadeemia liige.
1911. a – Nobeli kirjanduspreemia.
Alustas luuletajana: 1889 luulekogu „ KASVUHOONED “, samal aastal ka draama „ Printsess Madeleine“, mis ei äratanud esialgu suuremat tähelepanu. Kui teos jõudis Rodenbachi ja Mallarme kaudu tolleaegse küünilise kriitiku Octave Mirbeau kätte, leidis see draama olevat tõelise pärli – esimese sümbolistliku näidendi. MM kuulsuse pani aluse ühevaatuseliste näidendite tsükkel, mida autor ise nimetas marionettnäidenditeks. („ Pimedad “ – 1890, „Sissetungija“ – 1890, „Sisemus“ – 1894, „Tintagiles`i surm“ – 1894).
„Pimedad“ - kujutab sümboolselt inimkonna tragöödiat. 12 pimedat inimest (kuus meest ja kuus naist) ootavad metsas, pimedaks ja külmaks muutuvas öös inimest (preestrit), kes nad varjupaika tagasi viiks; nad ei tea veel, et preester on surnud, aga vaataja näeb seda kohe......Nad räägivad vähe, aga samas kardavad ka vaikida. Läheneb keegi, keda näeb ainult laps, kes ei oska veel rääkida, ta puhkeb vaid nutma. Kes see on – kas uus preester või surm?
MM ei mõju mitte sõnade, repliikidega, vaid just vaikusega, pausidega. Puudub tegelaste individuaalsus, puudub dramaatiline intriig. Draama põhiidee rõhutab inimese üksildust ja
kaitsetust surma ees. Saatuse võim inimese üle iseloomustab MM teisigi tolle aja teoseid.
„Sissetungija“ e „Kutsumata külaline“ – perekondlik stseen; naine on haige, kostavad salapärased helid, häälitsused; vaid vanaisa üksi mõistab, et tegemist on surmaga;
„Pelleas ja Melisande “ (1892) – kõige menukam draama, kus sümbolismi kunstilised võimalused olid maksimaalselt ära kasutatud.
20. saj algul muutuvad MM näidendid optimistlikumaks: nendes ei ole saatus enam kõikvõimas ja ka surm ei välista õnne. Üha rohkem ilmub teostesse muinasjutu ja legendi elemente.
„Õde Beatrice “ (1901)
„Monna Vanna“ ( 1902 )
Kirjutas ka esseesid (kogu “Tarkus ja saatus”; “Lillede mõistus”, “Sipelgate elu”).

Peateos – sümbolistlik draama „ Sinilind “ (1908)
MM loomingu tippsaavutusi, suur edu Euroopa lavadel. Näiliselt on siin tegemist muinasjutuga, aga tegelikult on see rahvaliku muinasjutu sümbolistlik ümberkujundus.
SINILIND – sümbol, abstraktsioon, mida keegi ei suuda tabada; püüd ja tahe teistele õnne anda ja läbi selle ise õnnelikuks saada.
Autor kujutab lihtsas muinasjutuvormis filosoofilisi tõdesid. Maailma tõdemustele otsitakse võrdkujusid sümboolsete tähenduste abil. Näiteks Valgus räägib sümbolite abil valguse eri liikidest – vaimuvalgust ei näe kunagi, aga see aitab meil näha kõike, mis on olemas; rikaste valgus on ere, aga ohtlik, see ähvardab pimedaks jäämisega; õpetlaste valgus asub tuntud ja tundmatute valguste piiril.
Loo põhiküsimus seisneb õnneotsimises – kõige tähtsam ja raskem on õppida õnnelik olema.
4

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 92 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-03-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

92 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Annika Niidas Õppematerjali autor

USROMANTISM EUROOPA KIRJANDUSES (19. sajandi lõpp)

uusromantism uusromantismi suunad dekadentism sümbolism paul verlaine arthur rimbaud stephane mallarme charles-pierre baudelaire edgar allan poe sümbolistlik draama

Sarnased õppematerjalid

doc

Sürrealism ja Salvador Dali

Sürrealism Referaat Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 1 Lähtealused........................................................................................4 2 André Breton.........................................................................5-6 3 Salvador Dali......................................................................................................7 4 Charles Baudelaire......................................................................................................8-9 4.1 Elukäik...............................................................................................................8 4.2 Looming..............................................................................................8-9 5 Arthur Rimbaud...................................................................................................10-11 6 Guillaume Apollinaire.

Kunstiajalugu

doc

Dekadents ja sümbolism

Dekadents -19saj lõpul tekkis romantismi ja naturalismi segunemisel. Kujutab allakäiku, hääbumist, surma kohalolu kõiges. Kirjanikke huvitab kirg, elus pettumine, inetu pool elust, mida püütakse kujut. ilusana ning pahelisus. Põlgavad tavapärast, rutiinset elu. Looming on valdavalt melanhoolne või irooniline ja üleolev. Edgar Allan Poe oli esimene dekadentsi esindaja. Sümbolism -19saj teine oluline kirjandusvool, mis tekkis Prantsusmaal. Keskenduvad spirituaalsele, kujutlusvõimele ja unenägudele. Esindajad: Charles Baudelaire, Paul Verlaine, Arthur Rimbaud, Stephane Mallarme. Sümbolistide loomingus on oluline osa seostel ja fantaasial. Tähtis pole kujut. reaalsust, vaid tundeid, mis inimene reaalsusest saab. Oluliseks sai luule keel, värsiilu, sõnade kõla. Kirjanduses taandusid ühiskondlikud teemad, esiplaanil oli ilu ja kunst. Charles Baudelaire läks Pariisi õppima juurat, elas boheemlaslikku elu. Kuulsaim luulekogu on ,,Kurja lilled" süüdistatakse avalik

Kirjandus

docx

Romantismijärgne luule

Romantismijärgne luule 1830. oli periood mil luule hakkas muutuma esile kerkima hakkasid realistlikud ja naturalistlikud maailmavaated. Peagi ka uued voolud nagu sümbolim ja uusromantism. Sümbolism sai alguse 19. Saj Prantsusmaal, kus luule oli peale revolutsiooni 1848.a taandunud. Sajandi keskel kujunes parnaslaste luulekoolkond. Nende ideaaliks oli objektiivne ilu taotlus. Sümbolism pidas kunsti eesmärgiks ideemaailma avastamist ja selle väljendamist võrdkujude abil. Et nähtav reaalsus oli sümbolistide arust kahvatu ideemaailma jäljend, siis tuli kunst vabastada ühiskondlikest seostest, loobuda reaalsuse kujutamisest ja uurida elu kõige varjatumaid tahke

Kirjandus

doc

O.Wilde, E.A.Poe jt.

Oscar Wilde 1854-1900 Iiri päritolu inglise proosakirjanik,luuletaja ja näitekirjanik. Õppis oxfordis. Kuulutas end juhtivaks esteediks ja ,,puhta kunsti" kummardajaks, oli abielus, 2poega. Homoseksuaalne kaaslane Alfred Douglas, vangis süüdistatuna homoseksuaalsuses, peale seda elas teise nime all vaesuses. Kunstimuinasjutukogu ,,Õnnelik prints ja teisi jutte" muinasjutt ,,Isekas hiiglane". Hiiglasel oli suur ilus aed ja lastele meeldis seal mängida. Hiiglane pahandas ja pani aia lukku. Aeda saabus igavene talv. Lõpuks märkas kurb hiiglane üht last, laps oli puu otsas, puu läks roheliseks. Hiigl. lasi lapsed aeda kevad tuli. Hiigl. suri lõpuks. Mõte: head ja ilusat oma elus tasub teistega jagada, siis ei jää üksi. Üksindus on väga kurb ja kõle. Kuulsaim Wilde teos on tema ainus romaan ,,Dorian Gray portree" Peat. on imekaunis noormees Dorian, kellest kunstnik Basil maalib portreed. Lord Henry Wottoniga sõbruneb Dor, lord õpetab teda elama ainult naudingutele

Kirjandus

doc

Sümbolism

Sümbolistlik luule (1830-1870) Luule teisenes alates 1830a Romantilist luulet muutsid revolutsiooni nurjumine ja teaduse areng Asemele tulid realistlik ja naturalistlik ja sümbolistlik Luuletajad loobusid oma tunnete otsesest väljaütlemisest, neid väljendati kujundite, metafooride, peidetud vihjete abil. Taodeldi teatud hämarust, looritatud kogumuljet Ei seatud eesmärgiks elada kaasa sots. Sündmustele, väljendada kõlbelisi ideaale. ,,Kunst piirdugu iseendaga, olgu peen ja viimistletud" Vaimsed hoiakud ei avaldunud nii tugevalt kui romantismis Kasutati mängulisi võtteid, mille tulemuseks elegantne kergus seejuures huumor ja iroonia Viidati elu mõttetusele surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on. 19saj. Lõpu sümbolism nim. Dekadentlikuks(mandunuks) Sümbolism eksisteeris Paralleelselt naturalismiga Vabavärss Sümbolismi sünnimaa prantsusmaa Esindajad: verlaine

Kirjandus

ppt

Baudelaire

Lapsepõlv · Sündis Pariisis 9. aprillil 1821 61-aastase Joseph Fransois Baudelaire'i ja 26-aastase Caroline Archimbault-Dufais pojana · Varaseimad mälestused on isaga kunstinäituste ja Luxembourg'i aia külastustest · "Maalid- mu ainus, mu suurim ja kõige varasem kirg," on ta öelnud. Isa surm · Kuueaastasena kaotab ta armastatud isa · Võõrasisaks saab kõrgem sõjaväelane Jacques Aupick · Vimm võõrasisa vastu kandub üle emale · "Kui omatakse niisugust poega, Võõrasisa siis ei abielluta enam!" Koolid · Lyoni kolledz - internaadielu, "kaklused õpetajate ja poistega" · Pariisi Louis-le-Grand'i lütseum, kust ta distsipliinirikkumiste tõttu välja visatakse · Esimesed kirjanduslikud katsetused, unistus kirjanikukutsest · École de Droit - juuraõpingud, ei lõpeta · Süvenev melanhoolia Boheemlaselu P

Kirjandus

doc

SECUNDA kirjanduse kevadine arvestus

realism. Naturalism äärmuslikum realismi haru, mis keskendub just inetustele ja labasustele. Naturalismi põhiline viljeleja oli Zola. Naturalismis ei süüdistata ühtki ühiskonnaklassi. Kõigil on üks eesmärk: rahuldada oma ihasid ja soove. Naturalismi järgi on inimene isekas ja julm, igaühe juures välendub see eri viisil. Naturalismi tippteoseks loetakse Zola teost "Maa". (Naturalism oli viimane kirjanduslik liikumine, mis haaras terve Euroopa. Pärast seda tuli uusromantism...) Realismi esindajaid: Flaubert, Tolstoi, Dostojevski, Zola, Dickens, Balzac, Tammsaare, Vilde, August Alle 2. FJODOR DOSTOJEVSKI (1821-1881) Sündis Moskvas, vaestearsti peres. Isapoolne suguvõsa oli olnud aadlisoost, aga olid vaesunud. Isa oli veendunud töötegija, tänu sellele taastas aadliseisuse, ostis endale mõisa. Ema poolt oli kaupmehi, haritlasi esivanemate hulgas. Ema oli helde, lahke, elurõõmus, peenetundeline,

Kirjandus

doc

Realism ja naturalism

Naturalism on äärmuslikum realismi haru, mis keskendub just inetustele ja labasustele. Naturalismi põhiline viljeleja oli Zola. Naturalismis ei süüdistata ühtki ühiskonnaklassi. Kõigil on üks eesmärk: rahuldada oma ihasid ja soove. Naturalismi järgi on inimene isekas ja julm, igaühe juures väljendub see eri viisil. Naturalismi tippteoseks loetakse Zola teost "Maa". (Naturalism oli viimane kirjanduslik liikumine, mis haaras terve Euroopa. Pärast seda tuli uusromantism...) Täiesti erapooletu stiil., kirjanik ei tohi väljendada oma suhtumist asjasse, tema kohus on vaid kirjeldada. Naturalistid vaatlesid inimest ja ühiskonda kui loodusnähtust. Emile Zola Zola sündis Pariisis ja kolis kahe aastaselt Lõuna-Prantsusmaale. Tema isa oli insener, itaallane. Väga ettevõtlik meesterahvas. Isa töötas Aix´i linnas, ent kahjuks haigestus kopsupõletikku ning suri enne kui Emile kooli jõudis minna

Eesti keel

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk