Jaapani uuem kirjandus konspekt (0)

Uuema kirjanduse kordamiseks
1)Millal arenes välja trükikunst? Mis olid esimesed raamatud, mida trükiti?
Tööstusliku puukoltsidega trükkimise algus 1609 a. Hideyoshi rüüsteretkedga Koreasse toodi kaasa ka trükipresse ning plokktehnika asendus tinaladumistehnikaga, mille juurde aga pöörduti tagasi juba 1626. aastal. Kuni 1650ni trükiti hiina ja jaapani klassikat, ajalugu ja luulet, budistlike tekste , erialakirjandust samuraidele, praktilisi raamatud, mis pakkusid huvi ka chōnin`idele, kultuurialaseid raamatuid. 17. Sajandil trükiti üle 10 000 raamatu.
2)Mis on iseloomulik Edo aja luulele?
Edo aja luulele on iseloomulik meelelahutuslik humoorikas luulevorm haikai. Keskaja lõpupoole tekkis renga -traditsiooni alusel uus luulevorm. See luulevrom haikai e haikai no renga muutus uusajal peamiseks luulevormiks. Haikai arenes välja klassikalise ja tavakeele, õukonnakultuuri ja uue, peamiselt tavainimeste ja samuraide tegevusel põhineva linnakultuuri vastastikusest mõjust. Haikaile ei seatud traditsioonilisi piiranguid temaatikale, sõnavalikule ega nõutud niivõrd tõsist suhtumist. Haikaist arenes hokku e haiku kui rõhk seosvärrside ühendamisel nihkus esimesele värsile. Hokku`t hakati Edo ajal üha enam pidama iseseisvaks luuletuseks. Hokku pidi sisaldama kigo`t ja kireji`d (Klassikalise teema ja popkultuuri sidumine).
Renga→ haikai (e. haikai no renga)→ hokku (e. haiku)
3)Mille poolest erinevad Danrin ja Teitoku koolkonnad?
Danrin (Ōsaka) koolkonna rajajaks oli Nishiyama Sōin (1605-82). Ärgitas hülgama püüdlikult peale surutud reegleid ja võtma kasutusele märksa vabama stiili, kus oli lubatud ka kõnekeele kasutus ja hetkemeeleolu väljendus. Danrini koolkond tekkis osaliselt vastukaaluks Teinmoni koolkonna formaalse lähenemisele haikai-luulele. Erinevalt Teimoni koolkonnast ei muretsenud Danrini koolkond oma luule ajale vastupidamise pärast, vaid pidas pigem oluliseks haikai vahetut ja teravameelset huumorit
Teimon (Kyōto) koolkonna rajaja Matsunaga Teitoku (1571-1653).Näitas, et luules on võimalik kasutada, isegi vulgaarsemaid sõnu, kuid jäi ise siiski üsna traditsiooniliseks. Teitoku saavutuseks oli kergemeelse luulevormi muutmine tõsiseltvõetavaks luuležanriks, kehtestades selle kirjutamiseks reeglistiku , mille läbi haikai luule võis oma luulestiili poolest tõusta waka ja renga tasemele .
DARIN (Nishiyama Sōin)

• Reeglite hülgamine
  
• Vaba stiil (kõne keel)
  
• Hetke meeleolu
  
• Vahetu, teravmeelne huumor
  

TEITOKU (Matsunaga Teitoku)

• Reeglid→
  
• Waka ja renga tasemel
  
• Võimalik vulgaarsd sõnad*
  

4)Mille poolest jäävad kirjandusajalukku kabuki ja bunraku ?
Nii kabuki kui nukuteatri näidendid jaotatakse põhiliselt kaheks: jidaimono (ajaloolised) ja sewamono (kaasaegsed).
JIDAIMONOD rääkisid lugusid muistsetest kangelastest , mis olid üle võetud kas sõdalaseepostest, nō näidenditest või folklooripärandist. Jidaimonodel topeltstruktuur: 1) maailm (sekai) ja 2) uuendus (shukō),
SEWAMONO rääkis tavainimesest – poepidajast, põlluharijast, prostituudist – ning baseerus sageli lähiajal toimunud intsidentidel – tapmistel, vargustel, süütamistel, tüssamistel.
Nõnda kandsid bunraku ja kabuki endas nii rahva folkloori, ajaloo kroonikate ülesannet kui nö kollase ajalehe eesmärki.
Bunraku stiil tulenes kolme elemendi-ballaadide laulmise, muusika ja nukuteatri eduakst ja loomingulisest ühendamisest. Bunraku näidendid põhinevad sageli tõsielusündmustel ja neil teemadel, mis äratasid tollase publiku kohest huvi. Üheks laia kõlapinda leidnud on „Armastajapaari enesetapp“ milles on juttu kaupmehe ja prostituudi vahelisest keelatud armastusest. Tihti enesetapuga lõppenud tragöödia oli põhiteemaks nendes näidendites , mis käsitlesid konflikti emotstionaalse kiindumise ja ühiskonnas valitseva moraali vahel ( giri ja ningjou). Bunraku-Jōruri kanti algselt ette biwa saatel, mis 16saj. asendus shamiseniga. Algul olid nukud lihtsad ja seda hoidis üks nukunäitleja, hiljem kolm.
Kabuki alguseks peetakse a. 1603 , mil Izumi no Okuni Kitano pühamu läheduses ülemeelikuid tantse etendas. Tekkis onna kabuki. Kabukis esitati muusika - ja tantsunumbreid, mille hulgas mängiti ka koomilsi ja dramaatilisi stseene. Niinimetatud naiste-kabuki muutus üsna populaarseks vähemalt osaliselt seetõttu, et esinejad olid ka prostituudid . Tokugawa shogunaat keelas ära naiste-kabuki 1629a. Esile kerkis noorte poiste kabuki ehk wakashū kabuki. Noormehed samuti tegelesid prostitutsiooniga ning seetõttu keelati wakushuu kabuki ära 1652a. ning selleks, et ohjeldada kabuki teatriga seotud moraalivääratusi otsustas shogunaat, et kõik osi hakkavad etendama täiskasvanud mehed, kes tõsimeeli tegelevad näitekunstiga. Kabukist sai populaarne teatrivorm, mis nagu bunraku-teater sisaldas muusikat ja tantsu ning jutustas lugusid ajaloolistest kangelastest ja kaupmeeste ning muu linnarahva elust.
5)Mida kujutas endast neo- konfutsianism ja millised olid selle ilmingud Jaapanis?
Neo-konfutsianism. Li (ri, 理) ja qi (ki, 気) duaalsus sisaldub igas elusolendis. Inimloomus on olemuselt hea. 5 inimsuhete liini. Ühiskonna hierarhilisuse ja inimese käitumise olulisus vastavalt sellele.
Kõige olulisem Tokugawa filosoofia Jaapanis oli neo-konfutsianism, mis rõhutas moraalide, hariduse ja hierarhia olulisust valitsuses ja ühiskonnas. Edo klassi ajal eksisteeris range nelja klassi süsteem: kõige kõrgemal samuraid, peale mida tulid lihtinimesed, käsitöölised ja kaupmehed. Nende nelja klassi liikmetel polnud lubatud enda sotsiaalset staatust muuta. Heidikud, need inimesed kelle tööala nähti ebapuhtana, moodustasid viienda klassi.
Õpetlased, kirjamehed pöördusid selliste alade poole, mida ortodoksne konfutsianism ei tunnistanud - hiina luule ja proosaga , maalimise, kalligraafia , teetseremooniaga. Neil tekkis ka huvi bunjin’i vast.
6)Millised olid bunjini ideaalid? Kes neid esindasid?
Bunjinid püüdsid luua elegantsi ja peene maitse maailma, milles nad olid võimelised end vabalt väljendama. Intellektuaalidel tekkis huvi bunjini ideaali vastu. Nad pühendusid kunstidele kui asjasse pühendunud. Mõned kirjanikud suunasid oma pingutused mineviku elegantsi poole (kirjutamses). Mõned aga püüdsid hoida esteetilist ja kaasaegset maailma võimalikult lahus. Mõned aga panid rõhu vaimu väljendamisele uute ja värskete sõnade abil. Enamasti oli tegu poeetide ja nanga maalijatega. Kameda Bôsai, Tani Bunchō, Hanabusa Itchō, Watanabe Kazan, Ike no Taiga .
7)Mille poolest paistis silma Hachimonjiya kirjastus?
Hejima Kiseki sidus end a.1699. a Hachimonjiya kirjastusega. Kirjastus sai tänu Ejima`le nii tuntuks , et kõiki ajavahemikul 1700-67 ilmunud raamatuid hakati hachimonjiya-bon`ideks.
8)Mida kujutasid endast yomihonid?
Algselt raamat, kus tekst on olulisem kui illustratsioonid . Tunnusjoonteks Hiina eeskujude kasutamine ning klassikalise stiili jäljendamine. Suur mõju hiina kõnekeelsel kirjandusel bai hual.
Yonihon jaguneb:
Kamigata yomihon (1750-1800). Gabun stiilis, mõjutatud Heiani romaanidest ning MYS luulest .
Edo yomihon (1800-50). Sarnanes gunki monogatari`dele.
9)Mis on iseloomulik kokugaku autoritele?
Õpetus Jaapanist endast, õpetus levis kiiresti provintsides. Rikkumatu ja puhta Jaapani mineviku juurde jõudmiseks tarvis uurida muistseid tekste. Keskendudes Jaapani enda kirjandus-traditsioonidele, oli eesmärk vabastada Jaapani kultuur kõigest võõrapärastest. Kokugaku liikumine salgas maha varasemad kommentaarid, osalt nende filoloogiliste ebatäpsuste pärast, kuid osalt ka seepärast, et need interpreteerisid teksti läbi võõra pilgu.
10)Millal tekkisid waka- teemalised debatid? Milles oli debattide sisu?
17saj. lõpul hakkasid tavapoeedid õukonnaluuletajaid süüdistama pimesilmi traditsioonide aktsepteerimises. Hakati looma põhjapanevaid teooriaid Man`yōshū`st. Üldjuhul liikus 18saj. keskel kui luulelise tegevus õukonnas loodud waka`lt tavaliste poeetide luulele.
Tayaso Munetake ja Kada no Arimaro:
1742a palus Tayasu Kadal esitada oma arusaamad waka`st. Vastuseks essee Kokka hachiron. Arimaro: waka`l pole ei eetilist ega poliitilist väärtust. Tayasu, Kokka hachiron yogen: toetab luule poliitilist ja moraalset funktsiooni. Mõlemad leidsid , et waka on muutunud lihtsalt üheks lingvistiliseks vormiks.
11)Mida andis edasi paroodiline poeesia ja poeetika ?
Kibyōshi (pildid ja jutt koos)- Nendes oli kyōka, senryū ja sharebon`i teravmeelsust ja huumorit. Algselt teemadering lõbustuskvartalite keskne , mingi aja pärast hakati pilama kõikvõimalikke ühiskonna valupunkte. Nii shareboni kui kibyōshi autorid olid ühiskonnakriitilised ja näitasid eriti teravalt olukorda lõbustusasutustes. Nende lugude teemade hulgas olid litsenseeritud lõbustuskvartalid ja muud tolleagse ühiskonna nähtused.Sõltumata ainest olid need lood tavaliselt pikantsed ja provokatiivsed. Varasemad kokkeibon`id (tegemist koomiksiga või siis koomiliste raamatutega ) (18saj teine pool) heitsid nalja tollastele moraalinormidele. Hilisem kokkeibon`ide ajastu (19saj algus) algas Tuntumad esiandajad: Jippensha Ikku( kirjutas Hizakurige -Shank's Mare, tegemist kommilise novelliga) Shiteki Sanba`ga kuni Meiji ajani välja. Varasemad kokkeibon`id olid didaktilisel eesmärgil kirja pandud, kus läbi huumori anti edasi sots, religioosset ja poliitilist kriitikat. Hilisematel autoritel ei olnud moraalitsevaid eesmärke. Nad olid pigem kaastundlikud oma naeruobjektile. Tavaliselt väljamõeldud lugu jutustas mõnikord humoorika loo reaalsetest inimestest ja sündmusetest. Lugejaid kõitis nende teravapilguline ja satiiriline ühiskonnanägemus.
12)Kuidas iseloomustad Meiji kirjandust?
Meji ajastuga pöörati pärast pikka isolatsiooni pilgud väljapoole, ent vana traditsioon koheselt ei kadunud. Hiina keeles kirjutamine aktiveerus korraks taas. Meiji aja kanshi poeedid andsid oma luulega pildi ühiskonnas toimunud segasutest ja muutustest. Saabus nn tõlkeajastu, mis laiendas sõnavara. Esimene tõlkeromaan - „ Robinson Crusoe “.
Poliitiline aktiivsus andis baasi poliitilisele kirjandusele. 1880 a. ilmus esimene poliitiline romaan „Jokai haran“ Toda Kindo. Veidi arenenum Meiji poliitiline romaan on Yano Ryūkei (1850- 1931 ) Keikoku bidan (1883). Poliitromaani kriitika. Tokutomi Sohō ( ajaloolane , kriitik, ajakirjanik)(1863-1957) märkused: 1) Nendes puudub stiil. Tekst on autori oma arvamuste hääletoruks. 2) sisu on nõrk 3) puudub artistlik kontseptsioon . Puuduvad intsidendid, stseenid . 4) need maalivad pealispinna, kuid kunagi ei lähe selle alla. 5) nende kangelased on kiretud.
13)Miks ja millal tekkis nn tõlkekirjanduse ajastu?
Tekkis Meiji ajastul, mil peale pikka isolatsiooni pöörati pilgud väljapoole. Oli vaja „midagi uut“ Tõlkimine laiendas sõnavara. Esimene tõlkeromaan „Robinson Crusoe“, mis tõlgiti hollandi keelest.
14)Mida kujutas endast poliitiline romaan? Milline oli selle kirjandusžanri tekke taust?
. Meiji ajastul tõusis poliitilise aktiivsuse tase, tekkis poliit.kirjandus. Esimene selline romaan „Jõkai karan“, Toda Kindo. (ka kirjanik Shiba Shirõ).
15)Mille poolest oli eriline naturalism jaapani kirjanduses?
Selle poolest, et olid selgelt silmapaistvad invidualismi otsingud. Seiukoht-¤kirjanduses peab teenime tõde, mitte ilu. Elu kirjeldus-inetu, triviaalne . Iseloomulik on autorite endi, oma perede ja sõprade portreriseerimine. (nt. Tayama Katai).
16)Milliseid kirjandusgrupeeringud tead nimetada (olgu siis Meiji või Taishō ajast)?
Meiji-Ken`yuusha(üliõpilaste kirjandusgrupeering). Taishõ-Shirakaba
17)Millist rolli mängib „mina-romaan“ jaapani uuemas kirjanduses?
Mina-romaaniks　peetakse üldiselt mitte ainult autoriga seotud sündmuste kirjeldamist. See sisaldab ka naturalistlikult halastamatut pihtimust.
Tõeline shishōsetsu autor ei rahuldunud ühe-kahe pihtimusega, vaid sukeldus ikka ja jälle eneseuuringusse.
Väljend shishōsetsu tuli käibele 1920ndate lõpus, määramaks eelkõige autobiograafilisi tekste.
Üks variant mina- romaanist kirjeldas elu ja tegemisi bundanis.
Mina-romaani alla käis ka shinkyō shōsetsu ehk meelteseisundi romaan.
Kume Masao kirjutas, kuidas ta mina-romaani kirjutamisega valgustatuks tahtis saada. Ta oli kogenud, et mina-romaan viis autori sügavale spirituaalsele ja filosoofilise enesekindluse tasemele.
Kui shishōsetsu autorid ei näidanud end mingil moel heast küljest, siis shinkyō shōsetsu autorid aga leidsid oma igapäeva tegemistes, mis muidu oli üsna sündmustevaene, sügavust ja ilu.
18)Milline kirjandusvool oli domineeriv varasema Shōwa kirjanduses?
MODERNISM
See oli kaasaegne. Kasutati kirjanduslikke võtteid, mida varem polnud jaapani kirjanduses. Väljenduses ilmselge välismõju. Modernistlik kirjandus on autorite katse anda teostele mittetraditsiooniline kvaliteet, tehes seda sageli eksperimentaalsete tehnikatega. Esmast süstemaatilist modernistlike tehnikate kasutamist võis näha uussensualismi liikumise (shinkankaku-ha) esindajate tekstides. ( uussensualism -Liikumisele pandi alus a1924. Andsid välja kirjandusajakirja Bungei jidai . Seda liikumist seostatakse eelkõige Yokomitsu Riichi`ga. Uussensualistid ei seisnud mitte ideoloogiliste ideede, vaid kirjanduslike printsiipide ja uute tehnikatega eksperimenteerimise eest. Nende autorite ühisnimetajaks on kirjeldavate sündmuste moraalse sisu eitamine . Neile oli olulisem pigem vorm, kui sisu. Vormiliselt oli nende tekstidele tüüpiline kolmandas isikus jutustamine, seda vast eelkõige vastandumaks naturalistide ja mina-romaanide mina-kangelasele. Selle asemel, et kirjeldada, mis toimus peategelase mõtetes, kirjeldati sageli hoopis tähtsusetuid kõrvalseiku.)
19)Mida iseloomustab sõjajärgne proosa?
Sengo bungaku (sõjajärge kirjandus).
Kohe pärast sõda toimus kiire kirjanduse tõus, sest sõjaaegne tsensor ja piirangud võeti maha. Bundani`d elavnesid taas ning avalikkuse ette ilmusid mitmed kirjandusajakirjad nagu Kindai bungaku ja Shin nihon bungaku. Tollane kirjandus paljuski mässav ja muutustealdis. Bundan`ide taastamine tähendas ühtlasi ka, et uute kirjanike esiletõus hakkas olenema Akutagawa kirjanduspreemiast.
20)Milline on üldjoontes uuem luule?
Õpetaja ei pannud vist seda faili üles :P, kirjutan nii palju kui enda tekstist aru saan…
Uuemat luulet märgitakse terminiga shi (varem märgiti nii hiina klassikalist luulet, mis vastandus jaapani uta’le). Vabavärsi kasutamine, mida nimetatakse jiyūshi ’ks (või shintaishi’ks). 1908’ndal (ehk 80’ndal???) hakkas vabavärsi loojate seas tekkima liikumine, mis oli mõjutatud Witmani, Bauldere’i ja Rimbaud’ist.
Veel saab lisada kui silmas pidada Masaoka Shiki’t ja Tanikawa Shuntarou (ja Fujii Sadakazu)