Renessanss (0)

Tallinna 21. Kool
Renessanss
Johann Sander Puustusmaa
Tuule Kivihall
11c
Tallinn 2010
Basilica di San Pietro in Vaticano
Suurim ja tuntuim kuppelehitis renessansi ajal oli Püha Peetruse kirik Roomas. Vana, varakristlikust ajast pärit Peetri basiilika , ristiusu peakirik oli 15. sajandi lõpuks varisemisohtlikuks muutunud. Selle asemele otsustati ehitada hoone, mis peegeldaks ristiusu kiriku vägevust. Kirikut ehitati üle 100. Michelangelo meistriteos on kiriku 132 meetri kõrguseni küündiv hiigelkuppel. Erinevalt viimastest ei ülista ta mitte jumalat, vaid mõjub oma suurejoonelises täiuslikkuses kui monument oma loojale, maapealsele inimesele.
Musée du Louvre
Louvre on muuseum Prantsusmaal, Pariisis mis on üks maailma suurimaid muuseume . See asub Seine'i kaldal . Louvre ehitati 12. sajandil Philippe II Auguste'i kuningapaleena. Muuseumina avati osa paleest 1793. aastal. 16. sajandi keskel alustati Pariisis Pierre Lescot ' (1510- 1578 ) juhtimisel uue Louvre'i lossi ehitust. Selle selge ülesehitus ning peened kaunistused on mõjutanud ka nende meistrite tööd, kellel hilisematel aegadel on tulnud lossile uusi osi lisada - Louvre'i ehitus kestis nimelt aastasadu. Valmis sai loss alles 19. sajandi II poolel, täpsemalt 1878. Praegu asub selles hiiglaslikus hoones üks maailma suuremaid kunstimuuseume. Louvre'is on palju maailma kunsti paremikku kuuluvaid teoseid, neist tuntuimaks võib lugeda Leonardo da Vinci Mona Lisat.
Taavet (Michelangelo)
Taavet on loodud aastatel 1501– 1504 ning on Michelangelo marmorskulptuur, mida peetakse üheks renessansiajastu meistriteoseks. Skulptuur kujutab endast alasti Taavetit kes oli Juuda hõimust pärit Iisraeli kuningas. Taavetit peetakse Iisraeli kuningatest suurimaks ja Jeesuse otseseks esiisaks. Kuju valmistub otsustavaks võitluseks. Esialgne skulptuuri asukoht oli Firenzes Piazza della Signoria esisel väljakul, tänapäeval asub see aga Accademia di belle arti di Firenze galeriis . Kuju kõrguseks on 5,17 meetrit.
La nascita di Venere
„ Venuse sünd“ on üks Botticelli kuulsamaid maale. See kujutab endast lugu, kuidas taevalikust müsteeriumist ilmub maailma armastusjumalanna Venus . Maalil on veel tuulejumal oma armsama Chlorisega, kevadnümf Flora ning alasti Venus pildi keskel. Pilt on väga hõljuv ning liikuv, Venuse järgmine samm oleks justkui maapinnale. Flora ootab Venuse maale tulemist, et ulatada talle purpurne mantel, mis kataks tema alasti keha. Punnis põskedega tuulejumal jätkab puhumist, et liikumine jätkuks. Selles luulelise meeleoluga pildis jätkub nii peenust kui ka graatsiat , sujuvat liikumist ning kauneid nägusid.
Il Cenacolo or L'Ultima Cena
„Püha õhtusöömaaeg“ on Leonardo da Vinci üks kuulsamaid maale, see valmis aastatel 1495-1498. Teose „Püha õhtusöömaaeg" süsee aluseks on lugu Kristuse ja tema jüngrite viimsest koosviibimisest, kus Kristus teatab: „Tõesti ma ütlen teile, üks teie seast annab mind ära!" (Matteuse evangeelium 26: 21 - 2). Sel viimasel einel murdis Jeesus leiba, valas veini, jagas õnnistust ja ütles, et leib on tema ihu ja vein tema veri . See fresko on maalitud Milano Santa Maria delle Grazie kiriku söögisaali seinale. Kahjuks, kuna seda on sajandite jooksul mitu korda restaureeritud, on originaalist säilinud ainult fresko kompositsioon ning mõned imepisikesed värvilaigukesed. Võib öelda ka, et osaliselt on selle pildi halvas säilimises süüdi Vinci kasutatud uuenduslik värv, marodöörid ning 1945. aasta sõjapurustused. Originaalteose seisund halvenes pärast valmimist üpris kiiresti, sest juba 1642. aasta ülestähendused märgivad, et pildist on alles ainult kontuurid, millest on väga raske aru saada. Maalil asetsevad apostlid vasakult paremale : Bartolomeus , Jakob, Juudas Iskariot, Peetrus , Johannes, Toomas, Jakob, Matteus , Juudas Taddeus ja Siimon Zealot on viimase kolmese grupi liikmed.
La Gioconda
„ Mona Lisa“ on Leonardo da Vinci maal, mis valmis aastatel 1503–1507. Praegu asub see Pariisis Louvre'is. Pildil kujutatud naisterahva isik pole teada, aga Giorgio Vasari järgi on see rikka Firenze siidikaupmehe ja kunstimetseeni Francesco del Giocondo naine Madonna. 21. augustil, 1911, varastas maali Louvre'i töötaja Vincenzo Perugia. Kaks aastat hiljem leiti maal Itaaliast Firenzest. 1956. aastal sai maali alumine pool tugevasti kannatada happe peale viskamise tõttu. Samal aastal on visatud maali ka kiviga. Vasari, XVI sajandi kunstnik ja kunstikriitik, on kirjutanud: "Mona Lisa silmad on niisked ja sellise läikega, nagu elus näha võib. Kulmude puhul näib olevat tajutav, kuidas iga üksik karv kasvab välja nahast , mõni jämedamana, mõni peenemana. Suu sunnib unustama maalikunsti, nii loomulikult on ta maalitud. Kes vaatleb erilise tähelepanuga kaela, võib lohus märgata tukslemas pulssi. See maal on nõnda maalitud, et iga kunstnik, ükskõik kui ennast täis ta ka poleks, peab selle ees hirmu tundma ja värisema." Ometi võime näha, et Leonardo da Vinci maalil "Mona Lisa" pole kulme - kulmude piirjooned justkui moodustuksid varjudekontrastist. Seepärast pole kindel, et Vasari kirjeldas sama teost, mida tunneme Mona Lisana. Samuti on arvatud, kui maali 17. sajandil esimest korda restaureeriti, kasutas restauraator vale lahustit ning seetõttu Mona Lisa kulmud sulasid laiali ning pühiti igaveseks minema. Teos on maalitud õlivärvidega paplipuust alusele. Selle mõõdud on 77×53 cm. Praegu eksponeeritakse maali Louvre'is kuulikindla klaasi taga. Väidetavalt on see maailma kõige kuulsam maal.
San Giovanni Battista
Kuigi pildil " Ristija Johannes" on tegemist meespühakuga, meenutavad tema näojooned vincilikke naistest kujutatud madonnapilte, naisi langetatud veetlevate silmalaugude ja pehme olemusega. Ristija Johannese käsi viitab taevalikule vooruslikkusele. Ometi on pühaku naeratuses midagi erilist: avalikult erootilist või patususe varjamist. Ristija Johannes sündis 24. juunil - jaanipäeval. Johannes oli Jeesusest kuus kuud vanem ja nende emad olid nõod. Johannese sündi ennustas ingel Gabriel tema isale Sakariasele, kes jäi seda uudist kuuldes kuni poja sündimiseni tummaks. Johannese sündimist peetakse tõeliseks imeks, sest tema vanemad - Elisabeth ja Sakarias - olid juba eakad inimesed ega võinud lapsi saada. Ta uskus end olevat sõnumitooja, kes kuulutab ette messia saabumist. Ristiusu õpetuse järgi oli ta Kristuse eelkäija, kelle ülesandeks oli rahvast ette valmistada Kristuse tulekuks. Heroodes Antipas lasi Ristija Johannese hukata. Ristija Johannese atribuutikaks on: lambatall , loomanahast tuunika, pilliroost rist , ristimisnõu, meekärg.
Venere dormiente
„Magav Venus“ on itaalia maalikunstniku Giorgione üks viimastest teostest. Maalil võime näha uinunud kaunitari, kelle taustal on kaunis maastik . Kogu teose aluseks peetakse erootiliselt ülestõstetud kätt, kuid et see ei viitaks seksuaalsusele on intiimne osa varjatud teise käega. Giorgione pani suurt rõhku tagatausta detailidele ning varjudele. Valik alasti naise kasuks märkis nii revolutsiooni kunstis kui ka stardipauku modernsele kunstile. Kahjuks ei jõudnud Giorgione enne oma surma seda teost lõpetada. Ent Tizian lõpetas hiljem magava Venuse kohal kõrguva taevalaotuse, kusjuures Tizian maalis Dresdeni Madonna ajendil ka ise sarnase Venuse. Giorgione Venuse erutavat, pöörast ja muutlikku alastust ei suutnud Tizian siiski tabada.
Uomo vitruviano
Itaalia kunstnik Leonardo da Vinci koostas skeemi, mis annab näitlikult edasi inimkeha osade proportsionaalset reeglipärasust. Tema joonistuse järgi vastab külgedele väljasirutatud käte kaugus keha kogupikkusele, seega võib sellises asendis inimest kujutada ruudus. Samuti mahub väljasirutatud käte ja jalgadega inimene ringi, mille keskpunkt asub naba piirkonnas. Leonardo joonistuse põhjal võime endale meelde jätta, et jalgade pikkus moodustab poole keha üldpikkusest, käte pikkuseks on umbes kolm pea kõrgust, käelaba pikkus võrdub näo kõrgusega. Leonardo da Vinci joonistusele lisatud jaotusjooned näitavad pea kõrguse suhet keha üldpikkusse. See sõltub inimese pikkusest ning vanusest . Pikkadel inimestel on 8-kordne pea suhe kehasse, lühikestel 7-kordne, lastel 5- kuni 6-kordne.
Creazione di Adamo
„Aadama loomine“, maalitud 1509-1512, on Michelangelo ainuke lõpetatud suurtöö Roomas, Vatikani lossis asuva Sixtuse kabeli laemaal . Michelangelo kulutas selle 40 m pika lae all tervelt neli aastat, seejuures veel ebamugavas poolseljakil asendis. Laemaalil kujutas ta piibli legende maailma loomisest kuni suure veeuputuseni, lisaks on seal veel muidki stseene. Töö lõppedes oli võimalik freskol näha 350 inimfiguuri - need on jõulised, kirglikud, tugevad nii kehalt kui vaimult, kehastades renessansi ideaali täiuslikust inimesest. Esimese Moosese raamatu 1. peatükk ( salmid 26-31) kirjeldab maailma loomise kuuendat päeva nii:
Ja Jumal ütles: "Tehkem inimesed oma näo järgi, meie sarnaseks, et nad valitseksid kalade üle meres, lindude üle taeva all, loomade üle ja kogu maa üle ja kõigi roomajate üle, kes maa peal roomavad!" Ja Jumal lõi inimese ( heebrea keeles tähendab sõna "adam" 'inimene') oma näo järgi, Jumala näo järgi lõi ta tema, ta lõi tema meheks ja naiseks. Ja Jumal õnnistas neid, ja Jumal ütles neile: " Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke maa ja alistage see enestele; ja valitsege kalade üle meres, lindude üle taeva all ja kõigi loomade üle, kes maa peal liiguvad!" Ja Jumal ütles: "Vaata, mina annan teile kõik seemet kandvad taimed kogu maal, ja kõik puud, mis kannavad vilja, milles nende seeme on; need olgu teile roaks! Ja kõigile loomadele maa peal ja kõikidele lindudele taeva all ja kõigile roomajaile maa peal, kelles on elav hing, annan ma kõiksugu haljast rohtu toiduks." Ja nõnda sündis. Ja Jumal vaatas kõike, mis Ta oli teinud, ja vaata, see oli väga hea. Siis sai õhtu ja sai hommik - kuues päev.
Johann Sandri mõtteid
Ma arvan, et see on kõige toredam töö, mis nende kolme aasta jooksul saab tehtud. Täitsa tore oli seda kuplit ehitada. Päris raske oli ainult midagi leida, mida traadist oleks mitte liiga raske ehitada. Me vaatasime päris palju erinevaid renessansi maju, ja oleks peaaegu vist mingit väga uhket maja hakanud ehitama, aga õnneks leidsime viimasel hetkel selle kupli , ja ma arvan, et see tuli päris normaalselt välja. Minu idee oli kupli tegemise algusest peale, et seal peavad kindlalt uksed all olema. Ja see kinnisidee sai minu õnneks ka lõpuks tehtud. Mina ei saa siiamaani aru, kuidas oli võimalik selliseid kirikuid ehitada.
Tuule mõtteid
Kahtlemata oli kõige toredam teha Peetri basiilikat, mille tegemisel me pidime palju oma pead vaevama. Töö käigus aga tuli palju huvitavaid mõtteid, mistõttu tuli ka lõpptulemus üsna vahva – justkui linnupuur, kuhu on kinni pandud nii Aadam , Mona Lisa, ideaalsete proportsioonidega mees jne. Teoste valik tuli samuti töö käigus. Uurisime raamatuid ja erinevaid interneti lehekülgi. Lemmikuks nimetaksin ma „Venuse sündi“, mille õhulisus, kergus ning kaunidus on mulle kõige hingelähedasem, meenutades muinasjuttu, milles tahaksin ka ise elada. Üks põnevamaid teoseid oli aga Vinci kujutatud joonis proportsioonidest. Sellele infot otsides sain teada uusi väga huvitavaid ja põnevaid fakte, millest varem teadsin vaid natuke. Hiljem tuli mõte teha üks tore vahva jutt ning ühendada valitud teoste tegelased selle jutu kaudu...
Lahtiste Uste Päevad
Mona kattis kõrvad, kuna kellade müra takistas tal selgelt mõelda. Ta seisis ihuüksinda keset Vatikani, meeles vaid Michelangelo soovitus minna Peetri basiilika torni ja korraldada seal lahtiste uste päevad. Äkitselt löödi kiriku uksed lahti ja tuhanded preestrid ja jumalamehed tormasid platsile. Nad täitsid kogu väljaku ja pillimeeste saatel hakkas üle kogu ilma kõlama gregoriuse koraal . Kõigi järel tuli kirkust välja pahane ristija Johannes. Mona ei saanud enam millestki aru ja püüdis kätega endale teed teha, et kirikuni jõuda. Pühad mehed vaatasid silmad pärani seda imelist olevust. Paljud neist ei olnud varem kedagi väljastpoolt kirikut näinud. Teda püüti takistada, kuid Mona suutis kuidagi usteni jõuda. Kõik see mass pööras näod tema poole, laul lõppes ja vaid vähesed suutsid veel hingatagi. ’’See on tema’’, hüüdis keegi rahva seast. Ristija Johannes karjus üle kõigi: ’’Jah, see on tema, see ongi Mona Lisa!’’ ’’Kas ta ei pidanud mitte mees olema?’’Küsis see sama mees. Vaikus laskus väljakule. Kiire hüppega oli Mona juba kirikus. Uksed sulgusid ja ta jooksis, et leida teed torni. Teda saatsid meeste karjed ja hoobid ukse pihta. Mona oli lootust kaotamas kui kusagilt nurga tagant hakkas äkki vaikset mõminat kostma. Ükteise järel kustusid küünlad kirikus, vaid selle ühe nurga juurde jäi tasane tuli. Mona seisis näoga räsitud ukse suunas kui see vaevaliselt avanema hakkas. Pühalikus vaikuses tulid kitsast trepist üles Giorgione, Botticelli ja Da Vinci. Neil oli veel küljes põlenud nõidade lõhn. Poisid olid vist jälle Vatikani alustest käikudest mõne nõiaurka leidnud ja selle Jumala nimel hävitanud. Da Vinci oli esimene, kes naise ära tundis, oli tegemist ju ikkagi tema enda loominguga. Nad mõistsid, et aeg oli kätte jõudnud. Giorgione ja Botticelli suundusid palvetama, kui Da Vinci märkamatult Monale viipas, et too kaasa tuleks. Järgnevad tunnid kolasid Da Vinci ja Mona mööda loendamatuid käike, et jõuda trepini, mis viiks neid torni. Ukse ees seisid mornide nägudega preestrid. Polnud nemadki kedagi kaua aega näinud. Noori poisse toodi neile vaid kord kuus. Nad avasid uksed hea meelega, kuid naersid Da Vinci üle, sest nad teadsid, et terve kogukond arvas , et Mona on tegelikult mees. Tugev valgusvihk äratas Mona justkui ellu. Da Vincit ei olnud enam tema kõrval. Uksed sulgusid igal pool tema ümber. Ta oli jõudnud Peetri basiilika torni. See mis seal keskel toimus, oli seletamatu, see oli justkui püha õhtusöömaaeg. Mona tundis ära oma vana sõbra Jeesuse. Sõber Taavet palus lahkel häälel, kas Mona mitte ei võiks kõiki uksi avada, ja korraldada ühte korralikku lahtiste uste päeva, nagu omal ajal Mooses olevat teinud oma kodus.
Uksed läksid lahti, kellad hakkasid helisema ja taaskord oli korda läinud korraldada ühed uhked Lahtiste Uste Päevad. Uksed ei läinud veel nädala jagu kinni. Inimesi vooris sisse ühest uksest ja välja teisest uksest. Da Vinci oli oma loomingu üle uhke. Paavst tänas Monat ja saatis ta moonakotiga teele Jeruusalemma poole, et ka seal midagi sarnast korraldada.