Vana-kreeka kunst (5)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

5 VÄGA HEA

VANAKREEKA SKULPTUUR .
Referaat.
Skulptuuris oli kolm perioodi:

Arhailine e vana aeg – 600-480 eKr

Klassikaline e õitseaeg – 480-323 eKr

Hiline e hellenistlik aeg – 323 eKr-30 pKr
Vanimad teadaolevad kreeka skulptuurid - ksoanonid — puust voolitud sambataolised kultuseotstarbelised jumalakujud. Ühtki pole säilinud.
Materjalideks olid marmor ja pronks. Marmorist kujud värviti üle.
Krüselefantiintehnika - südamik oli puust. Ihu kujutavad kohad olid kaetud elevandiluust plaatidega, riietust ja relvi kujutavad kohad kuldplekiga. Silmad valmistati värvilistest kividest
Me teame kuulsamaid kujusid roomlaste valmistatud koopiate põhjal.
Suur osa skulptuuri oli ehitistega seotud ( reljeefid ), teise osa moodustasid vabafiguurid ja portreebüstid.
Arhailise ajajärgu skulptuur 600-480 eKr
Egiptuse kunsti mõjud.
Kaks põhilist skulptuuritüüpi: kuros ( noormehe kuju) ja kore ( neiu kuju). Kunstnikud on meile tudmatud.

tavaliselt alasti
vasak jalg ees
käed ripuvad keha kõrval, peod kergelt rusikas
musklilise ja tugeva, proportsionaalse kehaga (esialgu ei olnud proportsioonid loomulikud )
nägu suhteliselt ilmetu, kuid samuti "ideaalsete" proportsioonidega
esineb peamiselt dooria polistes
sageli leitud haudade juurest
tõenäoliselt kujutas apollonit, või esindas üldist ideed ideaalsest Kreeka kodanikust

Kogu keha kaetud kandadeni ulatuva rüüga
käed kõrval või rinna ees
tavaliselt lokkisjuukselise soenguga
näol nn "salapärane arhailine naeratus"
esineb peamiselt joonia ja atika kunstis
arvatakse, et kujutab Persephonet (aastaaegade vaheldumine )

Nad olid marmorist, üleelusuurused. Varasemad kurosed jäävad neljakandilise kivitahuka raamidesse. Hilisemad kurosed on looduslähedasemad, aga ikka samasuguses anatoomiliselt korrektses põhipoosis ja keha iga liigutus on aimatav.Liikumist väljendavad skulptuurid: ülakeha otsevaates, jalad profiilis .
Arhitektuuriga seotud skulptuuris kujutatakse lahinguid jumalate ja hiiglaste vahel, stseene kaarikutega ja mütoloogilisi tegelasi.

Aegina Aphaia templi ehisviilud

Arhailise ajastu lõpul tekkisid kaks suuremat skulptuurikoolkonda: Ateena ja Sparta
Klassikaline ajajärk 480-323 eKr

Kujutatakse keerukamaid liigutusi.
Kujud on vaadeldavad igast küljest.
Nägudel ei ole enam tardunud „arhailist naeratust”
Hakatakse kasutama kontraposti. Inimese keha toetub seistes ainult ühele jalale ( tugijalg ) ja teisele ainult nõjatub (nõjalalg).

5. saj I poolt võib pidada üleminekuajaks arhailisest perioodist klassikalisse perioodi.
MYRON
... kujutab meisterlikult liikumist. Teosed on rõhutaltult elulised. Enamus töid pronksist .
“ Kettaheitja ” (Disklobos) ~ 450 eKr
“Kettaheitja” kehas tuleb nähtavale jõupingutus. Figuur on tabatud suurima kehalise pingutuse momendil . Myron tunneb rõõmu inimese keha liikumise jälgimisest, kasutab ära kõik oma tähelepanekud ning püüab oma vahetud muljeid vaatajale lähedale viia.
2 m kõrge pronksist raskepärases stiilis Zeusi/Poseidoni kuju annab samuti edasi hoogsat liikumist. Selle kuju uhtus meri kaldade 1928 a ja pole teada, kes on kuju autor. Pärit on kuju ajast u 470-450 eKr
Ülemineku ajast on heaks näiteks ka Olümpias asuvas Zeusi templi kaunistused.
Apollon tülitsevate lapiidide ja kentauride kohal lääneviilul.
Kõrgklassika 5. saj II pool eKr
Kreeka kunsti õitsengu periood.

Skulptuur saavutab täieliku vabaduse ja meisterlikkuse loodusvormide edasiandmise oskuses.
Looduslähedusega ühineb ideaalne, äraseletatud rahu, lihtsus ja selgus, suursugususe, väärikuse ja harmoonia tunne.
Kunsti kandepind on sügav usklikkus .
Tähtsaimad kunstikeskused - Ateena ja Sparta.

Sparta koolkonnas
...hinnati alasti sõdalaste kujutamist. See oli ideaal. Poosid kindlad, rahulikud, samas vabad, loomulikud.
POLYKLEITOS
Peateemaks oli võistluse võitja – atleedi kujutis.
Figuurid on täiuslikud, mõõdukalt suursugused, esindavad raskesti saavutatavat ideaali. Skulptuurid on antatoomiliselt täpsed.
Kuulsaim teos:
„Odakandja” ( kontrapost on täielikult lahendatud )
Kontrapost
Inimese keha toetub seistes põhiliselt ühele jalale - tugijalg ja teisele ainult nõjatub-nõjajalg. Muutustele allub kogu keha. Hakati jäljendama skeletiluude asendeid ja lihaste pinget.
Ateena koolkond
Ateenas oli kreeka plastika suurim keskus
PHEIDIAS
... viib kreeka skulptuuri täiuslikkuseni
Tal olid head suhted Periklesega ning ta mängis juhtivat osa Ateena kunstielus.
Kuigi tänapäevani ei ole säilinud ühtegi teost, mis oleks tema kätega loodud, annavad Partheoni (ehitatud 447 -438 eKr) skulptuurid edasi tema tõekspidamisi.
Pheidiasel oli anne tasakaalustada vastandeid , külgesündinud mõõdutunne ning võime üksteisega siduda pehmust ja jõudu, naiselikkust ja mehelikkust, samuti rangust ja vabadust.
Vaba loomulik, samas üldistatud stiil.
Varasemad teosed – suured jumalate kujud (ei ole säilinud)

Zeusi kuju Olümpias Zeusi templis
Athena kuju Parthenoni templis (krüselefantiintehnikas)
Athena Promachose kuju Ateena akropolil (pronksist)

Parthenoni skulpturaalseid kaunistused. Nende loomisel töötasid paljude eri põlvkondade kunstnikud meistri juhtimisel.
Kõrgreljeefis

metoobid stseenidega lapiitide võitlusest kentauride vastu (92 metoopi)

Üksikute kujude elulähedus ja meisterlikud detailid alluvad üldisele voogavale rütmile.

panatenaiade rongkäiku kujutav reljeefiriba (155m, kulges naose seintel Athena kuju ümber)
Parthenoni viilualused skulptuurid – pühendatud Ateena ülistamisele

Pheidiase ÕPILASED: jätkavad mõõdukas aga suursuguses stiilis. Kujutavad inimemotsioone paatose ja žestideta.

Hegeso hauasteel

Pheidiase koolkonna kõrval tuleks ära nimetada ka:
KRESILAS „ Periklese portree”
Näojooned on idealiseeritud. Algselt pronksist, säilinud roomlaste marmorkoopiad.

Nike templi balustraadi friis Ateena akropolil.

Sandaali jalast võttev Nike:

maitsekus ja virtuoosne tehnika
meisterlik kehavormide ja riide kujutamine
maalilisus ja liikumine

Hilisklassika e teine õitseaeg e kaunis stiil 4. saj eKr

Taandub pidulik, enesekindel rahu
Sügav ja naiivne usk jumalatesse asendub skepsise ja kahtlustega.
Rõhku pannakse tunnete ja siseelu väljendamisele.
Vormilise ilu ja täiuslikkuse taotlemine
Õrnus leebus kunstis – kaunis stiil
Realism ja individualism .
Luksuse eelistamine.
Üldistamise asemel fragmendid ja detailid maailmast.
Idamaise müstika mõju

Materjalid: pronks, marmor
Silmapaistvad kujurid: Skopas , Praxiteles , Lysippos.
SKOPAS Peloponnesosel ja Ateenas
... kasutas materjalina üksnes marmorit .
... oli teerajaja dünaamilise stiili tekkimisel, kehaliste ja hingeliste kirgede kujutamisel.
Skulptuurid dramaatilised ja kirglikud.
Töötas ka Halikarnassose mausoleumis (üks seitsmest maailmaimest)
ja Artemisele pühendatud templis Efesoses (samuti üks maailmaimedest)

Halikarnassose mausoleumi skulptuurigrupid
„Tantsiv menaad”

Tema figuuririkkad grupid pole säilinud.
PRAXITELES
Kaasaegsed hindasid teda.
Iseloomustavad: tundeline stiil, peen anatoomia tundmine, rahulik tasakaal, graatsia

„ Hermes väikese Dionysosega”

Hermest ei kujutata jumaluse või ideaalkujuna. Tabatud on hetk, mil Hermes tõmbab hinge olles teel koos väikese Dionysosega.

„Knidose Aphrodidte”

Esimene iseseisev elusuuruses aktikuju naisest kreeka kunstis. Hetk mil Aphrodidte asetab riided kõrvale ja läheb suplema.
LYSIPPOS (tegutses ~ 370- 312 a eKr)
... võtab oma loomingus kokku senise arengu saavutused, lisab uut.
... arendas edasi Polykleitose armastatud teemat – atleedikuju.
... eelistas pronksi marmorile.
... kujutas inimesi nii nagu nad talle näisid. Lysippose kaanon.
Kangelased on proosalised

„ Kaapija ” („Apoxyomenos”) Atleeti pole kujutatud pidulikul hetkel, vaid väsinuna peale võistlust, oma keha kaaperauaga liivast puhastamas. Keha proportsioonid on veidi välja venitatud ja pea on väiksem. Lysippose kaanoni musternäidis.

Ta oli ka Aleksander Suure ametlik portreteerija.

„ Farnese Herakles ” kujutab üliinimlikku arhetüüpset jõudu. Renesanssijastul valmistati hulgaliselt koopiaid

Metalli käsitlemisoskus oli muutunud väga heaks.
Parimaid säilinud suuremõõtmelistest pronkskujudest ei saa seostada ühegi tuntud kunstnikuga.

„Antikythera noorus” füüsiline täiuslikkus väljendab ka hingerahu.

LEOCHARES
Lysippose kaasaegne, töötas samuti Aleksander Suure juures
Kujutab kiireid liikumismotiive.

„Belvedere Apollon”

Sellest kujust saab pikaks ajaks meheliku ilu klassikaline standard.
4.saj ja hilisemast ajast on säilinud savikujusid, mida kunagi ei valatud pronksi ega tahutud välja marmorist. Need heidavad pilgu stseenidele argielust
Hellenistlik skulptuur 323 eKr – 30 pKr
Aleksander Suure ajal levis kreeka kultuur idas Indiani, põhjas Kesk-Aasiani ja lõunas Egiptuseni. Kreeka ise kaotab kunstis tähtsuse. Olulisemad kunstikeskused on: Aleksandria, Pergamon ja Rhodose saar. Religiooni teenimiselt muutus kunst autokraatlike dünastiate ülistamiseks. Kasutati järjest rohkem paleede kaunistamisel.
Alguse sai kollektsioneerimisharratus.
Skulptuur

Kujutusviis oli äärmiselt realistlik isegi naturalistlik. (jumalate, kangelaste ning “vaprate ja imeilusate” idealiseeritud kujude asemel)
Jumalaid kujutatakse ikka, aga maistena, inimlikkudena.
Rõhutati kujutatava individuaalsust
Ladus ja elav, reegleid eirav ja sageli asümmetriline stiil.
Muutuvad liikumised ja nakatavaid emotsioonid , mida väljendati poosides žestides ja näoilmes. Psüühika kujutamine.
Füüsilised ja hingelised kannatused, võitlus, võit ja surm.
Skulptuurid igas vanuses ja seisundis inimestest: purjus saatür, vana naine, poiss võtmas okast jalast välja (spinario), barbar, läbipekstud poksija, vana kalur.
Reljeefis kalduvus esitada figuure ja sündmusi, maastiku ja arhitektooniliste tagaplaanidega.

Reljeef talupoja ja härja kujutisega.

Potreekunst oli heal järjel. Valitsejate peade kõrval ka õpetlased ja luuletajad .

Kuju oraator Demosthenesest (280 eKr) Polyeulctos. Melanhoolne sissepoole vaatav konstntreeritus. Peegeldab kasvavat huvi psühholoogia kujutamise vastu – nägu peeti vaimu peegliks

Esines ka paraaditsevat temaatikat , mida harrastati eriti just õukondades, kus see teenis valitsejate toredusarmastust
Mitu erinevat koolkonda.

Aleksandria koolkond

“Niiluse allegooria” Atleeltlik mees toetub sfinksile. 16 poissi- 16 küünart (0,53 m), mille võrra Niilus igal aastal tõuseb.

Pergamoni koolkond (ulatub tagasi Skopaseni)

Zeusi altar Pergamoni akropolil

Trepiga platvorm 36,4 X 37,7 m. Altar platformi pea, ümbritsetud joonia stiilis sammaskojaga.
Altari friisil reljeefpannoodel kujutatakse jumalate võitlust gigantidega – gigantomahhia
Reljeef pole seinaga tasapinnas, vaid koosneb peaaegu iseseisvatest kujudest, mis näivad võitluse käigus altari treppidele välja tungivat.
See friis iseloomustab hästi Pergamoni koolkonna tundeküllasust, dünaamilisust ja kirglikkust.

Etüüdid surevatest alistatud gallialastest.

Rhodose koolkond (ulatub tagasi Lysipposeni)
… kujutati võimsaid sõjamehi ja atleete ning erinevaid võitlusstseene.

Rhodose koloss 3.saj (üks maailmaimedest)

31 m kõrgune Heliose pronkskuju Rhodose sadamasuus. Purunes maavärinas.

“Samothrake Nike” (~190 eKr). ( Louvre `is)

Hetk mil võidujumalanna oma tiibu veel kokku pole tõmmanud ja on asetanud jala laevaninale ning püüab tuulele vastupanu osutada. Dramaatiliselt lehviv rüü. Ohjeldamatu kirg . Kuigi puuduvad pea ja käed, loetakse siiski kreeka kunsti kaunimate teoste hulka.
Nõudlus naise aktikujude järele, mis parimal juhul ühendasid rahulikkuse ja õrna, ülipeene ning sarmikalt ümara sensuaalsuse.

“Kürenee Aphrodite ” 2. saj lõpp eKr on suurepärane näide inimlikus jumalannast, kes on sündinud merest.
“Medici Veenus ”- veelgi kuulsam ja palju kopeeritud.
“Melose Aphrodite” (tuntud ka kui “ Milo Venus ”) (Louvre´is).

Leiti 1820 Melose saarelt. Elusuurusest suurem.
Ei teata, milline oli käte asend.
Rind ja ülakeha ning pea on klassikalised, kerepööre, täidlased, emalikud puusad ja mahalibisev drapeering on kindlasti hellenistlikud.
Kuju autori nimi on skulptuuri aluselt raskesti väljaloetav : Agasandros või Alexandros.

“Pharnese härg” (“Farnese härg”) skulptuurigrupp (2. saj eKr) (Apolonios ja Tauriskos Trallesest)

Hoog ja paatos . Motiiv Euripidese tragöödiast, Zethos ja Ampinion seovad härja külge naise – Dirke ja lasevad ta surnuks lohistada, sest Dirke oli piinanud nende ema Antiopet.

“Lakoon” (1. saj eKr, leiti 1506 ).

Dramaatiline, ilmekas, meisterlik kehatöötlus.
Avaldas suurt mõju renessanssi kunstile.
Praegu loetakse puuduseks ülepakutud reljeefisarnast pinnalist kompositsiooni, liigset kannatuste toonitamist.
Terrakota pisiplastika
Õrnalt maalitud savikujukesed.
Olustikulised.
Valmistati suurtes kogustes Tanagras Boiootias - tanagra figuurideks.
Enamik kujutab naisi, mitte jumalannasid ja nümfe vaid tavalisi kauneid tütarlapsi või ilusaid sarmikaid naisi.
Sageli iroonilised, väljendades kainelt proosalist ellusuhtumist .
Hulgaliselt igapäevaseid ja tänaval kohatavaid tüüpe: Korvidega kokki, laadakaubitsejaid, koolipoisse jne.
8

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk · .doc · 178 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-05-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

178 laadimist Kokku alla laetud

5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kutsikaz Õppematerjali autor

referaat

Sarnased õppematerjalid

208

pdf

Vana-Kreeka kunst.

Vana-Kreeka kunst Vana-Kreeka kaart. 8-5. saj. eKr. kujunes välja Vana-Kreekale tüüpiline ühiskonnakord – orjanduslik demokraatia. Ühiskondliku turvalisuse tagasid kreeka linnriigid ehk polised. Vana-Kreeka tähtsus. Kreeka teadus ja kultuur tõusid mõneks ajaks erakordselt kõrgele tasemele. Kreekas sündisid filosoofia ja paljud teadused tänapäeva mõttes (Demokritos, Sokrates, Platon, Aristoteles, Pythagoras, Hippokrates, Herodotos). Kreeka kirjanduse (Homerose eeposed “Ilias” ja “Odüsseia”) ja teatrikunsti pärand on saanud aluseks Euroopa kultuurile. Kreekas saavad alguse olümpiamängud 776 eKr. Erakordsed on saavutused arhitektuuri ja kujutava kunsti osas.

Kunsti ajalugu

doc

Vana-Kreeka

issejuhatus Kindlasti kõige suuremat mõju järelmaailmale on avaldanud muistse Kreeka kunst. Oma rahuliku, suursuguse ilu, kooskõla ja selgusega on see olnud paljudele hilisematele põlvkondadele vaimustuse ja eeskuju allikas. Kreeka vanaaega nimetatakse antiigiks, lisaks sellele kuulub antiigi alla ka Rooma oma kultuuri, kunsti ja muude elunähtustega. Kulus mitu sajandit, enne kui 12. sajandil e.m.a. põhjast sisserändu alustanud kreeklaste hõimud suutsid umbes aastaks 600 e.m.a. välja arendada oma kunsti. Edasi järgnes kolm ajastut kreeka kunsti arengus:

Kunstiajalugu

doc

Kreeka kunst

huvitavalt, et sealt saab näha muistsete kreeklaste elu, nende välimust, rõivaid, tarbeesemeid, kombeid ning palju muud. Selles mõttes pakuvad nad enam kui skulptuurid. Hellenid hindasid väga kunsti, nad arvasid ,et kui nad hästi maalivad, on nad jumalatele meelepärased. Vanas-Kreekas maaliti ka hoonete seinu. Isegi Eestis võib leida pilte, mis on inspireeritud Kreeka templimaalingutest. Enamus Kreeka maalidest on hävinud, kuid on veel alles roomlaste tehtud koopiad. Ateena ja Kreeka kunst aga üha arenes ning Kreeklaste kunsti hakati ka mujal maailmas ostma. Mõned vaasimaalid annavad ettekujutuse kreeka monumentaalmaali suunast, mis on seotud V sajandi keskpaiga suurima ja kõige hinnatuma maalikunstniku Polygnotose nimega. Ehkki Polygnotos lõi enamuse oma teostes alles V sajandi teises pooles, võib teda pidada pigem vanema generatsiooni, range stiili kunsti esindajate hulka kuuluvaks kunstnikuks. Tõenäoliselt olid mütoloogilised teemad

Kunstiajalugu

pptx

Vana-Kreeka kunst

Vana-Kreeka Kreeka kunst  Eristatakse kolme perioodi:  Arhailine e. varajane ajajärk 8-6 saj. eKr.  Klassikaline e. kõrgaeg 5-4 saj. eKr.  Hellenistlik e. hiline ajajärk 323-33 a. eKr. Kreeka kultuur  Idamaade kunsti langusega kerkis esile elujõuline Kreeka kultuur.  Kreeklased pidasid oma jumalaid endasarnasteks, sellest tulenevalt on ka nende kultuur ja kunst väga inimesekeskne. Kreeka kultuur  Kunsti kiiret arengut soodustas ka demokraatlik ühiskonnakord.  Samuti tuli Kreeka geograafiline asend kunsti õitsengule kasuks.  Kreeklased olid meresõitjad ja neil oli sellest tulenevalt ka tunduvalt laiem silmaring, kui paiksetel põlluharijatel. Arhitektuur  Esimesed suuremad ehitised templid.  Ehitati kivist (marmorist), sidumiseks klambrid.  Rahvas nägi pühakoda ainult väljast.

Kunstiajalugu

doc

Egeus - hellenistlik

ÜHISKOND: tegeldi põlluharimise, kalanduse, kaubanduse ja mererööviga, ei tekkinud tugevat keskvõimu RELIGIOON: esikohal viljakuse kultus, iseseisvad kogukonnad, härja austamine KESKUSED: 1.KÜKLAADID- leitud marmorkujukesi, lk 44 "Lüüramängija" 2.KREETA SAAR- levinud kultuuri nimetatakse ka minoiliseks (kuningas Minose järgi), levis viljakuskultus, mida sümboliseeris metsik härg. Kunst oli peamiselt elurõõmus, ilus, dekoratiivne, meeleline. Arhitektuur: ei rajatud suuri linnuseid ega kindlusi, Peamiselt ehitatai losse (Knossos, Phaistos, Hagia Triada). Loss: palju väikseid eriilmelisi ruume, mis paiknesid korrapäratult ümber keskõu, seinad olid mitmekordsed ja kivist, laed puust, palju sambaid. Sambad olid allapoole peenenevad, värviti punase,

Kunstiajalugu

doc

Arhailine ajajärk

Ateena polis oli kaasaegses mõistes väikeriik linnriikide paljusus mõjus kunstide arengule soodsalt. Igal polisel olid oma templid, mida ehiti skulptuuride ja maalingutega, igal polisel oli oma suhteliselt jõukas ülemklass. Kunstnikud võisid patroonide otsingul vabalt ühest polisest teise rännata. Suurejoonelisi tellimusi tuli küll harva ette. Suurim nõudlus oli vaevu elusuuruste skulptuuride ja tahvelmaalingute järele. Pearõhk langes teostuse meisterlikkusele. Kreeka kunst on väga tihedalt seotud religiooni ja müütidega. Ehitusmeistrid püstitasid hooneid, mida nad kasutasid templitena, kujurid raiusid jumalate kujusid ning maalikunstnikud illustreerisid vanu muistendeid. Kunstis kujutatavad jumalad ja kangelased kehastasid väljaarenenud ideaale. Kreekale on loomulik, et jumalus avaldus ilusa inimese kujul. Kreeka kunstimälestistel oli kaua aega kurja inimese eemalejuhtimise tähendus. Klassikaliseks perioodiks olid Kreekas välja kujunenud kunstikoolkonnad:

Ajalugu

doc

Kreeka kunst

Kreeka arh ja klassikaline kunst I Kreeka ehituskunsti iseloomustus · Kreeka arhitektuuris oli kõige tähtsamaks usuga seotud hoonete ehitamine · Sellist arhitektuuri nimetatakse sakraalarhitektuuriks · Vana-Kreekas rajati palju templeid · Ühiskondlikke hooneid püstitati palju hellenismiajal, siis jäi sakraalarhitektuur tahaplaanile · Profaanarhitektuur ühiskondlike hoonete ehitamine · On ehitatud ka kindlusi ja kaitsemüüre militaararhitektuur

Kunstiajalugu

doc

KREEKA KUNST

KREEKA KUNST Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kultuur kokku on antiikkultuur. Kreeka kultuur, sh kunst, levis kaugele väljapoole Kreekat (Väike-Aasia ps, Itaalia, Vahemere saared, Põhja-Aafrika, Musta mere põhjarannik jne) ja on seega mõjutanud kogu tänapäeva Euroopa kultuuri. Kreeka ajalugu: 1) Kreeta-Mükeene ajajärk 2000-1100 e. Kr. 2) tume ajajärk 1100-800 e. Kr. 3) arhailine ajajärk 800-500 e. Kr. 4) klassikaline ajajärk 500-338 e. Kr. 5) hellenismiperiood 338-30 e. Kr. I Arhitektuur Tähtsaim ala oli templiehitus (tempel oli jumala eluase)

Kunstiajalugu

Rohkem sarnaseid