aastad ning 1870. aastate algus: 1865. aastal asutas ta Tartusse laulu- ja mänguseltsi Vanemuine, kus lavastati ka esimesed eestikeelsed näidendid; 1869 aastal organiseeris esimese eesti üldlaulupeo; 1870 aastal pani aluse Tartu Eesti Põllumeeste Seltsile; 1869 andis välja "Eesti Postimehe" lisana "Eesti Põllomees" esimene eestikeelne põllundusajakiri, mille toimetamisel oli suuresti abiks tema tütar Lydia Koidula. Perekond Jannseni kodu muutus tolleaegse haritlaskonna üheks peamiseks kooskäimise kohaks. Lisaks Carl Robert Jakobsonile ja Jakob Hurdale võis seal kohata ka eesti kultuuri huvilisi Soomest ja Ungarist. 1880. aastal jäi Jannsen halvatuks, ta suri kümme aastat hiljem 13. juulil 1890 Tartus. 19. sajandi teisel poolel levinud teooria, mille kohaselt Jannsen oli sakslaste poolt ära ostetud, et ta oma ajalehes "Eesti Postimees" kirjutaks sakslastele meelepärast juttu,
Nende levik Vene strukturaal- pärimuskeskkonnas olemas) (Eesti, Soome) semiootilised uuringud 3. Rahvaluuleteaduse kujunemise eellugu valgustusajastul ja selle mõju edasisele folkloristika arengule Rahvaluuleteaduse kujunemise algus valgustus, 18. saj II pool. Valgustusega kaasnesid drastilised muudatused: kiri saab valdavaks teadmistele tuginev teadmine seisuslikkus taandub, haritlaskonna esiletõus, industrialiseerumine poliitiline huvi rahva vastu sotsiaalne eneseteadvuse tõus eeldused haridus-, kohtu- ja majandussüsteemi tekkeks VALGUSTUS: RAHVAS = metsik, primitiivne, kirjaoskamatu huvi kaasaegse vastu huvi erinevate eluvaldkondade vastu ühiskonna uurimine (etnograafia, geograafia, demograafia, rahvastiku-statistika) Eestiga tegelevad sel ajal Herder (kogus erinevate maade rahvalaule, Eestist saatis
1. Millised muutused toimusid kirjanduses (Liivi ja Vilde vastasseis)? Sajandivahetuse ja alguse kirjandus avardus muutus euroopalikumaks. Taheti vabaneda saksa ja vene mõjudest. Tekkisid nn agressiivsed kultuurpoliitilised liikumised. Teiste seas võitles saksa ja vene mõjude vastu ka J. Liiv. Vilde aga kuulus vanameelsete kilda ja võitles uuenduste vastu. 2. Millised olid ,,Noor-Eesti" tekkimise põhjused? ,,Noor-Eesti" tekkimise põhjused olid: noore haritlaskonna eneseotsingud, soov ja vajadus muuta eesti ühiskonda. Üks eesmärkidest oli avarada eesti vaimset vaatepiiri senistest saksa ja vene mõjudest laiemale euroopalikule pinnale. 3. Nimeta neli tuntumat nooreestlast. Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde. Siuruluulest arbujateni 1. Miks oli siuruluule uudne ja okeeriv? Siuruluule oli uudne ja okeeriv, sest oli varasemast tunduvalt emotsionaalsem ja müstilisem. Valdavalt esines ka tige ning irvitav iroonia
EESTI RAHVUSLIKU ÄRKAMISE EELDUSED. Eelduseks oli laiemas mõistes moderniseerimine, ehk tema kõigis vormides. Majanduslik areng, sotsiaalne areng, kihistumine, kapitalism, kommunikatsioon, liikuvus, vormide muutus. Oluline eeldus on ka see, et eestlased elasid siin territooriumil ja domineerisid. 1897. sakslasi 3,5% ja venelasi 4% Eestis. Mobiliseerimine, liikuvus. Sotsiaalne, ei oldud enam ainult talupoeg, mingi linna ja tehti ka muid ameteid. Eesti rahvusest haritlaskonna kujunemine. Haridus, üldine haridus, rahvakooli areng. Oli maal siuke kiht nagu talurahvakoolide õpetajad. Nad oskasid lugeda ja kirjutada, olid kõige altimad minema kaasa rahvusliku liikumisega kaasa minema. Lugesid eesti haritlaste propagandat ja läksid sellega kaasa. Järjest suurem osa inimesi ei ole seotud põllumajandusega. Kui inimesel polnud enam talu, siis ei olnud ta enam selle kohaga nii seotud. Mida vähem pon seotud põllumajandus sektoriga seda liikuvam inimene on.
1880.a. lõpul asus venestust toetama ka varem rahvuslikus liikumises osalenud Ado Grenzstein, nüüd pidas ta kõige tähtsamaks eesti rahva lähenemist Venemaale. -Tema ajaleht ''Olevik'' püüdis selgeks teha ainelist ja kultuurilist kasu, mis ootavat eestlasi venestudes. -Ainsaks rahvuslikku vaimu ärkvel hoida püüdvaks ajaleheks jäi Karl August Hermanni toimetusel -Tartus ilmuv ''Postimees'', mis 1891.aastal muutus esimeseks eestikeelseks päevaleheks. -Eesti soost haritlaskonna kujunemisel omas suurt tähtsust 1883.a. Tartus tööd alustanud Hugo -Treffneri eragümnaasium. Uus rahvuslik tõus -Rasketele oludele vaatamata jätkus eestimeelne tegevus ka venestusajal. -Kõneõhtute,näitemängude ja kontsertide korraldamisega püüti rahvusliku ärkamisaja vaimu alal hoida. -Agaralt osaleti 1888.a. Hurda poolt välja kuulutatud eesti rahvaluule kogumisel. -Venestuse vastu võitleva noore põlvkonna etteotsa tõusis Villem Reinman
LAIKMAA ANTS Eesti kunst 19. Sajandi teisel poolel. Graafika tehakse pehmele metallile joonis. Eesti rahvusliku kunsti sünd 19. Sajandi II poolel, ning on sootud Johann Köleri ja August Weizenbergi töö ja tegevusega. Nende järel lülitusid peatselt Eesti kunsti maalija Karl Ludvik, skulptor Maibach ja Amandus Adamson. Kunstilise hariduse said nad Venemaal ja Lääne- Euroopa õppeasutustes. 19. Sajandi II pool oli teatavasti Eesti kodanliku rahvuse kujundamise ja rahvusliku haritlaskonna tekkimise ja rahvuse iseteadliku kasvu aeg. Tolle aja teadlikumat osa rahvast iseloomustas soov korraldada oma rahva elu ise. Võidelda oma kultuurielu ja kultuuri rajamise ja arendamise eest. Kohapealsed õppimisvõimalu sed puudusid ja üldise vaesuse tõttu jõudsid kunsti õppimiseni ainult üksikud. 1919 avati Tartus Pallace kunstikool. JOHANN KÖLER Maalikunstnik Johann Köler sündis Viljandimaal, põllumehe pojana. Ta õppis Peterburi Kunstiakadeemi as (1848- 1855)
Repressioonid kasvasid peagi arreteerimisteks ja küüditamisteks, mille käigus saadeti Nõukogude hävituslaagritesse (GULagi) ametist vabastatud tsiviil ja sõjaväejuhid (teiste hulgas president Päts ja ülemjuhataja Laidoner). Poliitilistest erakondadest lubasid uued võimud tegutseda vaid põranda alt väljunud Kommunistlikul Parteil. Enne massirepressioonide algust oli Punaarmee toel võimule upitatud nukuvalitsusel vabriku ja maatööliste ning pahempoolse haritlaskonna seas üpris palju toetajaid, ent rahva enamus suhtus uutesse võimudesse erapooletust üha enam asendava vaenulikkusega. 5. juulil saatis VaresBarbaruse valitsus kehtivaid seadusi eirates laiali Riigikogu ning kuulutas välja ennetähtaegsed üldvalimised. Farsiks kujunenud "valimistel" kogusid ühte valimisplokki koondatud kommunistid ja nende toetajad (vastaskandidaatide esitamine ei olnud võimalik) võimude teatel 92,9% häältest
Jean-Jacques Rosseau (1712-1778). Oli Pr filosoof ja kirjanik,kelle vaadetele tugines suuresti jakobiinide ideoloogia. Oli valgustajate vasapoolse suuna suurim esindaja.Jäi 10-aastaselt vaeslapseks. Ühiskonna probleemide käsitlejana ärastas R tähelepanu 1750.a traktaadiga "Arutlus teadustest ja kunstidest". Ta põhiteosed on "Arutlus inimestevahelise abavõrduse tekimise põhjustest" ja "Ühiskondlik leping". Entsüklopedistid Eriline tähendus valgustusideede levitamisel haritlaskonna seas oli väljaandel "Entsüklopeedia e teaduste,kunstide ja käsitööde seletav sõnaraamat". "Entsüklopeedia" alusepanija ja väljaandja oli filosoof Denis Diderot (1713-1748), kelle toimetamsel ilmuski 1751.a esimene köide. Uue kõite trüki vastu astusid katoliku kirik ja ametivõimud, selle kaks esimst köidet määrati hävitamisele. Selle trükkimine keelati ja müümise eest ähvardas vanglakaristus. D jätkas tööd illegaalselt ja viis selle, 28 köitest koosneva väljaande 1772
VENEMAA ENNE 1917. AASTAT Riigi teke Venelaste esivanemad olid idaslaavi hõimud, mille algkoduks peetakse tänast Lõuna- Valgevenet ja Põhja-Ukrainat. Sealt rändasid nad aja jooksul tänapäeva Suzdali, Vladimiri ja Novgrorodi aladele, segunedes kohalike soome-ugri hõimudega, kes võtsid aja jooksul üle vene keele ja kultuuri. 9. sajandil tekkisid esimesed teadaolevad riigid Lääne-Venemaad ja Ukrainat läbivate jõgede ja kaubateede äärde, kui elavnes kaubavahetus Skandinaavia varjaagide ja Bütsantsi vahel. Skandinaavlased olid pärimuse järgi ka esimesed valitsejad Venemaal (tuntuim neist oli Novgorodi vürstiks saanud Rjurik või skandinaavlaste Rørikr, keda hiljem peeti Kiievi suurvürstide dünastia rajajaks). Vürst Oleg (skandinaavia Helgi) vallutas u. 882 Kiievi (kus valitsesid samuti varjaagidest vürstid) ja tegi selle oma pealinnaks. Olegi järglane vürst Igor (skandinaavia Ingvar) piiras 941 ja 944 juba Konstantinoopolit. Igori poeg vürst...
lähtuma rahvast. Kõige paremini vastas tema põhimõttele vabariik, kuid tal oli ka selle suhtes kahtlusi. Ta pidas ühiskondliku korra aluseks eraomandit, kuid mõistis ,et vajalikud on ka abinõud ebavõrdsuse vastu. Väga oluliseks pidas ta ka kasvatuse ja koolihariduse reformimist. Kasvatus ja õpetus pidid olema looduslähedased: mängude ja spordiga pidid kaasnema õpetlikud kõnelused. Valgustusideede levimisel haritlaskonna seas oli eriline tähendus väljaandel "Entsüklopeedia ehk teaduste, kunstide ja käsitööde seletav sõnaraamat".Tema alusepanija ja väljaandja oli filosoof Denis Dierot, kelle eestvedamisel ilmuski esimene köide 1751. aastal. Väljaande vastu asusid katoliku kirik ja ametivõimud, selle kaks 5 esimest köidet hävitati. "Entsüklopeedia" keelati ning selle trükkimise jalevitamise eest
Vabadussõda. Siuru rühmituse teeneks peetakse seda, et nad muutsid kirjanduse populaarseks ja tõmbasid sellele üldsuse tähelepanu. Siuru oli jätkanud Noor-Eesti traditsioone, liikudes sümbolismi suunas. Loomingus oli eelistatud lüürika ja novellid. Siurulased tähtsustasid armastusluulet ja viisid selle uuele stiilitasandile. Võrdluseks Noor-Eesti: "Noor-Eesti" oli kirjanduslik rühmitus Eestis. Esindab 20. sajandi alguse kultuurimurrangut ja tekkis noore haritlaskonna eneseotsingu tulemusena. Rühmitus "Noor-Eesti" sai alguse 20. sajandi alguses loodud salajastest õpilasringidest. 1903. aastal loodi Tartu õpilaste kirjanduslik-poliitiline ring "Eesti Ühisus", mille nimi muudeti "Kiirte" neljanda albumi "Noor-Eesti" väljaandmisel. Aastal 1905 ilmus koguteos "Noor-Eesti" ning selle ümber kogunenud inimesi hakati nimetama nooreestlasteks. Tähtsamatest ja tuntumatest kuulusid sellesse rühmitusse Gustav Suits,Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard
39' lükkasid tagasi Saksamaa nõudmised (Danzig saksamaale, auto-ja raudteeühendus läbi poola koridori ja Saksa-Poola tihedam koostöö). Võeti vastu Briti-Prantsuse garantii. Aprillis tühistab Hitler sõpruslepingu, Poola püüd ajada sõltumatu suurriigi poliitikat kukkus läbi. 39' 1. sept. Natsid hakkasid pommitama Poolat ja IIMS algas. NL tungis Ida-Poola 17 sept. Ühe kuuga alistati Poola. See oli seotud MRP-ga. NL poliitikaks poola orjastamine, kõrgkoolide sulgemine, haritlaskonna hävitamine, sunnitöö. 43' Ülestõus Warssavi getos (19 aprill). Oli üsna heroiline, kuid lootusetu juutide poolt. Sellele järgnes massiline inimeste koonduslaagritesse saatmine (Treblinka ja Auschwitz). 450 000 inimesest, kes olid väiksesse getosse surutud jäi ellu vaid vaevalt 300. 43' avastasid Sakslased Katõni massihauad (4000 maha lastud Poola ohvitseri). Poola eksiilvalitsus nõuab asja uurimist, mille peale tühistab Moskva
likvideerinud eraomanduse ning lõhkunud varasemad ühiskondlikud suhted. Eestisse heidetud Nõukogude partisanide tegevus kujunes seetõttu enamasti lühiajaliseks. Neil õnnestus toime panna üksikuid diversiooniakte, kuid elanikkonna nõukogudevaenulikkuse tõttu üritas enamik neist end ilma aktiivse tegutsemiseta sugulaste pool varjata või nad tabati kiiresti või andsid end ise üles. Oluliselt suurem oli akadeemilise haritlaskonna seast võrsunud rahvusliku vastupanuliikumise kandepind, mille eesmärgiks oli Eesti iseseisvuse taastamine. Pärast lootuse kadumist 1941. aasta sügisel, et sakslased Eesti iseseisvuse taastavad, ning Atlandi harta väljakuulutamist, orienteeruti lääneriikidele. Sõjaeelsed teravad poliitilised erimeelsused valitsusmeelsete tegelaste ja opositsioonierakondade liikmete ja toetajate vahel ületati 1944. aasta alguseks, kui viimane peaminister Jüri Uluots oma lähikonnaga asus koostööle
mõis suur põllumajanduslik majapidamine, mille maid harisid enamasti mõisahärrast sõltuvad talupojad mõisategu talupoegade kohustuslik töö mõisa põldudel mõistekiri kiri, milles pildid tähistasid konkreetset mõistet märter usu eest hukkunu, ristiusu tõeline tunnistaja; kristlane, keda sunniti väevõimuga Rooma jumalatele ja keisritele ohverdama, kuid kes sellest keeldus ja lõpuks hukati N narodniklus Venemaal 19. sajandi teisel poolel haritlaskonna hulgas levinud sotsialistlik liikumine, mis rõhutas rahvalikkust ja tagasipöördumist nn ürgvenelike arusaamade juurde natsionaalsotsialism ehk natsism äärmuslik liikumine ja õpetus Saksamaal aastatel 1919 1945, mis taotles aaria rassi väidetavale erandlikkusele toetudes parema ühiskonna loomist; seisnes üksikisiku allutamises grupile, agressiivsuses naabrite suhtes, juhikultuses, nn alavaartuslike inimeste ja rahvaste (juutide ja mustlaste) hävitamises
1. Eesti kolme kuninga valduses. Taani aeg Saaremaal, Rootsi aeg Põhja-Eestis Rootsi valdusse langenud Põhja-Eestis nimetati Eestimaa hertsogkonnaks. Suure mõju säilitas siin aadel, kuna Rootsi kuningad kinnitasid siin kõik aadli senised õigused ja eesõigused. Esialgu läks Rootsi riigile palju maid, sest sinna alla kuulusid endised ordu-, piiskopi- ja kloostrimaad. Lisaks nende aadlite maad, kes olid sõja käigus lahkunud või Rootsi vastu sõdinud. Riigimaid haldas kuningavõimu kõrgeima kohapealse esindajana Tallinnas kuberner. Sagedate sõdade tõttu oli ta ka sõjapealik, hoolitses linnuste eest ja jälgis et aadel täidaks oma ratsateenistuse kohustust. Teine suurem ülesanne oli veel talupoegade maksude laekumise kontrollimine. Kogu provints oli jagatud 7. linnuselääniks: Tallinn, Narva, Haapsalu, paide, Rakvere, Lihula, Koluvere. Riigimõisaid valitsesid kohapeal foogtid, kes kogusid makse ja mõistsid kohut. Kuna nende üle ...
Egiptuses mõis suur põllumajanduslik majapidamine, mille maid harisid enamasti mõisahärrast sõltuvad talupojad mõisategu talupoegade kohustuslik töö mõisa põldudel mõistekiri kiri, milles pildid tähistasid konkreetset mõistet märter usu eest hukkunu, ristiusu tõeline tunnistaja; kristlane, keda sunniti väevõimuga Rooma jumalatele ja keisritele ohverdama, kuid kes sellest keeldus ja lõpuks hukati N narodniklus Venemaal 19. sajandi teisel poolel haritlaskonna hulgas levinud sotsialistlik liikumine, mis rõhutas rahvalikkust ja tagasipöördumist nn ürgvenelike arusaamade juurde natsionaalsotsialism ehk natsism äärmuslik liikumine ja õpetus Saksamaal aastatel 1919 1945, mis taotles aaria rassi väidetavale erandlikkusele toetudes parema ühiskonna loomist; seisnes üksikisiku allutamises grupile, agressiivsuses naabrite suhtes, juhikultuses, nn alavaartuslike inimeste ja rahvaste (juutide ja mustlaste) hävitamises
a. eraldiseisev vaeste koolipoiste institutsioon. Liivi sõja algus, Tartu liitmine Vene riigi koosseisu ja 1580. aastatel toimunud üleminek poola võimu alla katkestas pikemas ajaks luterliku reformatsiooni käigus alanud kooliasjanduse ümberkorraldamise. Kokkuvõtvalt võib öelda, et luterlik reformatsioon jättis eesti kultuurilukku sügava jälje. Eestikeelse trükisõna looja oli reformatsioon. Vaeste koolipoiste institutsiooniga pandi esmakordselt alus maarahvast haritlaskonna kujunemisele. Eestlaste rahvuslik kultuur leidis reformatsiooni tagajärjel oma dünaamilise järjepidevuse. 3 Vaesed koolipoisid Tallinnas 16. sajandi teisel poolel Liivimaa reformatsiooni omapära tingis asjaolu, et tegemist oli Saksa koloniaalalaga, kus rahvastiku põhimassi moodustasid mittesakslased. Juhtivad reformaatorid pidid arvestama mittesakslastega, kas või evangeelse koguduse ja usupropaganda laiendamise eesmärgil. 1524
Egiptuses mõis suur põllumajanduslik majapidamine, mille maid harisid enamasti mõisahärrast sõltuvad talupojad mõisategu talupoegade kohustuslik töö mõisa põldudel mõistekiri kiri, milles pildid tähistasid konkreetset mõistet märter usu eest hukkunu, ristiusu tõeline tunnistaja; kristlane, keda sunniti väevõimuga Rooma jumalatele ja keisritele ohverdama, kuid kes sellest keeldus ja lõpuks hukati N narodniklus Venemaal 19. sajandi teisel poolel haritlaskonna hulgas levinud sotsialistlik liikumine, mis rõhutas rahvalikkust ja tagasipöördumist nn ürgvenelike arusaamade juurde natsionaalsotsialism ehk natsism äärmuslik liikumine ja õpetus Saksamaal aastatel 1919 1945, mis taotles aaria rassi väidetavale erandlikkusele toetudes parema ühiskonna loomist; seisnes üksikisiku allutamises grupile, agressiivsuses naabrite suhtes, juhikultuses, nn alavaartuslike inimeste ja rahvaste (juutide ja mustlaste) hävitamises
Püüdis kooliõpetusse tuua kodulugu, lähema ümbruse uurimist. Kirjandusloolasena on tal suured ideed. Eesti vanem ilukirjandus, ilmus 1908. Eesti kirjandusloo peajooned I-II, ilmus 1912-1913, III-IV ilmusid 1923-1936 ja Eesti ajaloo õpik 1919. Johan Kõpp (1974-1970) kiriku- ja haridustegelane. Villem Reimani noorem ameti- ja mõttekaaslane. Eesti Kirjanduse Selts (asut 1907), ajaloo toimkonnas juhtimine Kõppule. Eesti haritlaskonna ja hariduse ajaloo uurijaid. Kuni 1930. aastate lõpuni seotud Tartu Ülikooliga, oli usuteaduste professor, dekaan ja 1930. aastatel rektor. Seni kuni sai luterliku kiriku peapiiskopiks lõpuks Rootsis eksiilis. Aktiivne Akadeemilises Ajaloo Seltsis. Tegelenud eriti rõhuasetusega Laiuse kihelkonnale. Eesti Üliõpilaste Seltsi ajalugu I 1870-1905 kirjutatud. Kust üheskoos hakati koos eesti keeles Kalevipoega lugema ja tekkis selts. Andis välja 1925. Laiuse
a. veebruaris, kohe sellele järgnenud saksa okupatsiooni ja aasta lõpus alanud Vabadussõja järel oli endise Vene riigi provints saanud iseseisvaks väikeriigiks. 1918.a. alguses oli loodud Tartus ühing "Pallas" edendama esteetiliselt nõudlikku ja kaasaegset kunsti. Kunstnike pariislaste Konrad Mägi, Aleksander Tassa ja teiste kõrval oli selle ühingu juhtide hulgas kirjanik Friedebert Tuglas, kes hiljem ka "Siuru" liikmena aitas kaasa kunstilist kvaliteeti esmatähtsaks pidava haritlaskonna konsolideerumisele. "Pallas" hakkas korraldama näitusi ning rajas 1913.a. lõpul samanimelise kunstikooli. Aastatel 1919 1940 sai selles koolis oma hariduse enamik eesti väljapaistvamaid kunstnikke. Tartu muutus pikaks ajaks Eesti juhtivaks kunstikeskuseks. 1924.a. sai "Pallas" riiklikult tunnustatud kõrgkooliks. Tartu ja kogu Eesti kunstielus oli tähtsaks sündmuseks kunstiajaloo õppetooli avamine Tartu ülikoolis.
tühistamist. Lääne avalikkuse tähelepanu tõttu ei söandanud võimud demonstratsioone keelata ega jõuga laiali ajada. Järgnes protestiliikumise kasv. Kommunistlike võimuorganite autoriteedi langust nähes asus ka osa kohalikest kommunistidest muudatusi toetama. 1988. aasta kevadel toimusid Baltimaades loominguliste liitude pleenumid, kus kritiseeriti olukorda Baltimaades. Haritlaskonna liitumine vabadusliikumisega andis sellele uut hoogu. 1988. aasta kevad-suvel said Eestist alguse sündmused, mis on ajalukku läinud laulva revolutsiooni nime all. Esiteks toodi meeleavaldustel taas välja seni rangelt keelatud olnud Eesti sinimustvalge lipp, millest sai vabadusvõitlust innustav sümbol. Juuni algul kogunesid sajad tuhanded inimesed Tallinnas lauluväljakule, kus ühiselt lauldi ning nõuti Eestile vabadust. Võimud olid kontrolli olukorra üle
aastad ning 1870. aastate algus: 1865. aastal asutas ta Tartusse laulu- ja mänguseltsi Vanemuine, kus lavastati ka esimesed eestikeelsed näidendid; 1869 aastal organiseeris esimese eesti üldlaulupeo; 1870 aastal pani aluse Tartu Eesti Põllumeeste Seltsile; 1869 andis välja "Eesti Postimehe" lisana "Eesti Põllomees" esimene eestikeelne põllundusajakiri, mille toimetamisel oli suuresti abiks tema tütar Lydia Koidula. Perekond Jannseni kodu muutus tolleaegse haritlaskonna üheks peamiseks kooskäimise kohaks. Lisaks Carl Robert Jakobsonile ja Jakob Hurdale võis seal kohata ka eesti kultuuri huvilisi Soomest ja Ungarist. 1880. aastal haigestus Jannsen afaasiasse, ta suri kümme aastat hiljem 13. juulil 1890 Tartus. 19. sajandi teisel poolel levinud teooria, mille kohaselt Jannsen oli sakslaste poolt ära ostetud, et ta oma ajalehes "Eesti Postimees" kirjutaks sakslastele meelepärast juttu, leidis hiljem ka
Barbarus, Johannes Semper, August Alle, Friedebert Tuglas, Marie Under. 12 Tarapita astus vaimuvabaduse nimel võitlusse niisuguste ohtlike sotsiaalsete pahedega nagu saamaahnus ja tõusiklikkus. Tarapitlased jätsid tagaplaanile tundeelamused ning asusid analüüsima ja üldistama. Noor-Eesti "Noor-Eesti" oli kirjanduslik rühmitus Eestis. Esindab 20. sajandi alguse kultuurimurrangut ja tekkis noore haritlaskonna eneseotsingu tulemusena. Rühmitus "Noor-Eesti" sai alguse 20. sajandi alguses loodud salajastest õpilasringidest. 1903. aastal loodi Tartu õpilaste kirjanduslik-poliitiline ring "Eesti Ühisus", mille nimi muudeti "Kiirte" neljanda albumi "Noor-Eesti" väljaandmisel. Aastal 1905 ilmus koguteos "Noor-Eesti" ning selle ümber kogenenud inimesi hakati nimetama nooreestlasteks. Tähtsamatest ja tuntumatest kuulusid sellesse rühmitusse Gustav
34. Venestuse algus Manasseini revisjon 1882: Balti erikorra halvustamine- venestuspoliitika ajend. Ado Grenztein: Pidas tähtsaks eesti rahva lähenemist Venemaale. Rajas ajalehe "Olevik". Venemeelne. Karl August Hermann: Oli ainsa rahvuslikku vaimu ärkvel hoidva ajalehe "Postimees" toimetaja. See muutus esimeseks eesti keelseks ajaleheks. Õhutas kultuurilist edenemisr. Hugo Treffner: Tema loodud eragümnaasium omas suurt tähtsust eesti soost haritlaskonna kujunemisel. Venestusaeg sätestas ka sellele koolile kitsendusi aga siiski sai sealt ettevalmistuse suuremosa Tartu Ülikooli õppima läinud eestlased. Villem Reiman: TÜ usuteaduskond Eesti ajaloo ja kultuuriloo uurimine Eesti Üliõpilaste seltsi üks loojatest Eesti keele kasutamine haritlasringkondades 4. juuni 1884 õnnistati Eesti Üliõpilasseltsi lipp (hiljem eesti lipp) 35. Eesti poliitiline areng 20. sajandi algul
Ent juba 1882. aastal suri Jakobson ootamatult. Et Jannsenit oli 1880. aastal tabanud halvatus, tekkis 1880. aastate alguses eesti rahvuslaste võimuladvikus tühimik. Esialgu domineerisid Jakobsoni suunda toetanud inimesed, kuid teatud mõju jäi ka Hurdale, kes küll enam Eestisse tagasi ei pöördunud. Ärkamisaeg (ka: rahvuslik ärkamisaeg, rahvuslik ärkamine) oli 19. sajandi keskel alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna kujunemise aeg. Rahvusliku liikumise kõrgaega on nimetatud ärkamisajaks. Seda perioodi, 19. sajandi teist poolt, iseloomustavad eelkõige mitmed ettevõtmised hariduse- ja kultuurivallas. Loodi omakeelne õppekirjandus, võeti kasutusele ühtne kirjakeel, tekkis eestikeelne kirjasõna, asutati laulu- ja mänguseltse, hakati koguma rahvaluulet ja pandi alus rahvuslikule teatrile ning ajakirjandusele.Rahvusliku liikumise kõrgaega on nimetatud ärkamisajaks. Seda perioodi, 19.
vaadatuna kureerisid. rahvuskultuuri edenemist. Nimetatud 1950. aasta puhastuse oluliseks tagamaaks eesmärkide realiseerimiseks loodeti jõuda on ka Eestis NSV juhtide hulgas eksisteerinud kompromissini erinevate ühiskonnakihtide rivaliteet. Liiduvabariigis oli küllalt vahel ning saavutada vähemalt haritlaskonna rahulolematuid, kes olid võimu nimel valmis lojaalsus kehtivale korrale. Moskvale kaebusi esitama. Samasuguse Kremli juhtkond talus sellist kompromissi loogikaga, tuginedes konkreetsetele otsivat poliitikat esialgu nii IdaEu roopa pealekaebamistele, toimus sisemine puhastus riikides kui Balti liiduvabariikides. Moskva
1816 avaldati Zemaitias ka esimene leedu keelne Uus Testament. Olulist osa etendas ka Vilniuse Ülikoolis Zemaitia õpilaste ring, kes propageeris Leedu keelt ja rahvust. NT Zimonas Taukantes ja Zimonas Stankevicius 1829 avaldas ka kogumiku Zemaitia laulud. Samal aastal ka Taukantase üllitis Muistsete Zemaitide ja Leedulaste teod. Oli esimene ajaloolane, kes kirjutas Leedu ajaloost leedu keelest. Taukantese teosed avaldasid leedukeelse haritlaskonna ja haritud talupoegkonna tekkeks sügavat mõju. Oma panuse andsid ka Ida-Preisimaal nn Väike-Leedus tegutsenud haritlased. Eksamil ärge ajage segi Väike-Leedut ja Suwalkiat. Lutvikas Reza avaldas 1818 a leedukeelse teose Aastaajad koos saksakeelse tõlkega. Väike-Leedus ilmus ka esimene leedukeelne perioodiline väljaanne Sündmusi jumalariigis. Oluline sündmus 1830 a ülestõus, mis mõjutas Venemaa suhtumist Leedu kubermangu. Sai
kaasnes infosulg Lääne vaimsetest arengutest ja suundumustest. See tähendas aga sundorienteeritust vene kultuurile, mis oli eriti tugev 40ndate teisel ja 50ndate esimesel poolel. NSV kultuuripoliitika üheks osaks oli eelnevate põlvkondade poolt loodud vaimupärandi valikuline hävitamine. Siis toimus raamatukogude puhastamine ,,kodanliku ühiskonna pärandist", mil hävitati suur osa iseseisvusaegsest perioodikast ja ilukirjandusest. *Teise maailmasõja lõpuaastatel põgenesid eesti haritlaskonna paljud esindajad (kirjanikud, kunstnikud, ajakirjanikud, teadlased, arstid, insenerid ja tehnikud) Läände, kartes NSV võimu. Nende poolt paguluses loodud vaimupärand on väga mahukas. *Kodumaale jäänud ,,vana kooli" haritlaskond langes ideoloogilise terrori ohvriks. *,,Kodanlike mõjude" kandjateks, seega NSV kultuuri vaenasteks olid peamiselt iseseisvusajal tegutsenud haritlased. Nendelt nõuti oma varasema loomingu ümberehitamist ja kinnipidamist sotsialistlikust realismist.
Noore rahvuse eneseteostust ja tulevikulootust väljendasid Koidula, M. Veske, A. Reinvald, J. Kunder, J. Bergmann sügavatundelistes ja pateetilistes värssides. 22. Milles seisneb „Noor-Eesti” liikumise uuenduslikkus? Millised on „Noor-Eesti” kultuuriideoloogiline platvorm, esteetilised tõekspidamised ja suhtumine keele arendamisse? Noor Eesti. Kirjanduslik rühmitus, esitab 20. saj kirjanduse murrangut. Tekib Tartus noore haritlaskonna eneseotsingute tulemusena. Tekib salajastest üliõpilasringidest. Vene riik oli keelanud kõiksugused kogunemised. Diskuteeriti uute ideede üle, mis levisid Euroopas või Venemaal. Nad koondusid mingite sotsiaalsete, majanduse teemade üle. Sotsiaaldemokraatlikud mõtted. Räägiti riigivastast juttu, arutleti poliitika üle. 1905. a ilmub album pealkirjaga Noor Eesti ja selle ümber kogunenud inimesi hakati nimetama nooreestlasteks
Inimene on ekspressionistide töödes sageli sünge ja karikatuurse ilmega. Sellega tahavad eskpressionistlikud kunstnikud iseloomustada inimeste hingeelu ja ühiskonna seisundit, ka inimesi ümbritsev loodus on esitatud äreva ja pingestatuna. Ekspressionistlikku graafikat nagu maalikunstigi iseloomustab kirglik tunneteväljendus. 6) EESTI KUNST 20. SAJANDI ALGUSES 20 sajandi alguses hoogustus eesti rahvuskultuuriareng. Majanduslik edenemine eestimeelse haritlaskonna kasv lõid eelduse rahvusliku kunstielu kujunemisele kodumaal. Kümmekonna aastaga loodi kõik kunstielu hädavajalikud valdkonnad, pandi alus näitusetegevusele, kunstiharidusele, kunstnike organisatsioonidele, tõsteti professionaalsele tasemele kunstikriitika ja hakati kavadama kunstimuuseumi rajamist. Esimene eesti kunsti ülevaatenäitus toimus 1906.a. Tartus põllumajandusnäituse osakonna, iseseisvad ülevaatenäitused toimusid 1909.a. Tartus ja Tallinnas. Kunstielu
I maailmasõja mõjud. 1917.a. sündmused – autonoomiaseadus ja selle kehtestamine. Enamlaste tegevus – populaarsuse kasv, võimuhaaramine, poliitilised ja majanduslikud ümberkorraldused. Eesti iseseisvumise ettevalmistamine ja elluviimine. Saksa okupatsioon. 19. Iseseisvuise põhjused 20. Kultuurilised Kirjakeele ühtlustumine Eestikeelse ajakirjanduse levik Oma haritlaskonna kujunemine Rahvuslikud suurüritused Aktiivne seltsitegevus 21. Majanduslikud Talude päriseksostmine Tööstusliku pöörde lõpule viimine Urbaniseerumine, linnaelanikkonna eestistumine 22. Poliitilised 1905.a. revolutsioon oli äratanud rahva poliitilisele elule
........................................................................................................... Eestikeelne kirjasõna: 1) ................................................................................................................................................ 2) ................................................................................................................................................ 3. Uusajal on rahvusliku liikumise arengus eristatud järgmisi etappe: haritlaskonna liikumine, seltsiliikumine, rahvuslik poliitiline liikumine. Leidke iga etapi kohta näide eesti rahvuslikust liikumisest. (3 p) 1) haritlaste liikumine: ............................................................................................................... 2) seltsiliikumine:....................................................................................................................... 3) poliitiline liikumine:..............................................................
Eestlastest intelligentsi kujunemisprotsessis oli oluline perioodiliste väljaannete liberaalne hoiak põlisrahvasse, reformide vajaduse motiveerimine, radikaalsed hoiakud konservatiivide vastu. Algul stiihiliselt kulgenud rahvaliikumine saavutas 1860-ndateks sihiteadlikuma iseloomu, talupojast oli saanud rahvusliku liikumise kandev jõud, toimus rahvuse ärkamine, mis tugines majandusliku iseseisvumise tunnetamisele, rahvuse eneseleidmisele, oma rahvusest haritlaskonna kujunemisele, ühise kirjakeele olemasolule ja eestikeelse trükisõna laiemale levikule. Rahvusliku liikumise keskseteks ja tähenduslikemaks üritusteks kujunesid palvekirjade aktsioon, laia avalikkuse kaasahaaramine Eesti Alksandrikooli asutamiseks, et rajada alus kõrgemale emakeelsele üldhariduskoolile, eestlaste laulu-, mängu- ja põllumeeste seltside asutamine, esimene üldlaulupidu, rahvusliku teatri sünd, Eesti Kirjameeste Seltsi loomine, hariduspropaganda,
pearahast, nekrutikohustusest ja ihunuhtlusest "aukodanike seisus". Haritlaskond oli uuendusmeelne. Tugevaimaks ja autoriteetseimaks haritlaste rühmaks jäi pastorkond, ülikooli ja gümnaasiumi õppejõud. Kasvas arstide, farmatseutide ja juristide hulk. Mõned literaadid unistasid aadlitiitlist. Kõrgharitlaste sekka pääses ka üksikuid talupojaseisusest noormehi, kellel oli õnnestunud jõuda Tartu ülikooli; enamasti pärinesid nad mõisaametnike peredest. Sai võimalikuks eesti haritlaskonna tekke. Ärkamisajal hakkas eesti haritlaskond kujunema sotsiaalkultuuriliseks jõuks. Selle eelduseks olid tekkinud uued töökohad ja sotsiaalse tõusu võimalused. Eesti keskkihid, mis koosnesid jõukamatest talurentnikest ja pärisperemeestest, möldritest, kõrtsmikest, käsitöölistest ja linnade väikeettevõtjatest. Nad hakkasid oma lastele andma parimat haridust, kuna haridus lubas tõusta sotsiaalsel redelil. Oma nooremaid
väga soodsad. Loodi omakeelne haridussüsteem, ajakirjandus ja palju muudki. Ühtset komi autonoomiat siiski ei moodustatud, hoolimata rahvuslikult meelestatud komi eliidi soovidest. 1921 loodi Komi Autonoomne Oblast (aastast 1936 ANSV, aastast 1992 Vabariik) ning 1925 Permikomi rahvusringkond (autonoomne ringkond). 1920.-1930. aastate vahetusel viidi läbi põllumajanduse kollektiviseerimine, järgnesid rahvusliku haritlaskonna vastu suunatud repressioonid. 1930. aastate lõpust alates hakati Komi ANSV-d jõuliselt industrialiseerima. Põhjaaladel rajati suuresti sunnitöö abil kivisöe-, nafta- ja gaasitööstus ning vastav infrastruktuur. Industrialiseerimine tähendas võõrtööjõu ulatuslikku sissevoolu. Komid, kes olid enne II maailmasõda moodustanud absoluutse enamuse oma autonoomia elanikest, jäid kiiresti vähemusse. Permikomisid puudutasid need protsessid vähem, ringkond oli eelkõige Uurali
selle tagamise kohustus on igal demokraatlikul riigil. kui aga riigist ei piisa siis rahvusvahelisel tasandil on põhiline organ euroopas Euroopa Nõukogu ja selle juures tegutsev Inimõiguste kohus.Maailmas ÜRO ja tema allstruktuurid. ÜRO rahvusvaheline tribunal mis asub Hollandis Haagis. See tegeleb peamiselt sõjakuritegudega ja inimõiguste rikkumisega. Genotsiid teatud inimrühma sihipärane ja teadlik hävitamine.või vägivalla kasutamine tema suhtes. demotsiid mingi rahva haritlaskonna hävitamine. holokaust juutide hävitamine teise maailmasõja ajal(viisid läbi natsid); mingi rahvuse totaalne hävitamine NGO valitsusvälised organisatsioonid. Tegelevad inimõiguste kaitsmisega. *Amnesty International 60. alguses Londonis tekkinud inimõiguste kaitsmise organisatsioon. *Human Rights Watch *Helsinki Grupid 1975 kirjutati alla Euroopa julgeoleku ja koostöö lõppdokumendile. KOHALIKUD OMAVALITSUSED
· EESTI ISESEISVUMISE EELDUSED: 1. Majanduslikud eesldused Talude päriseksostmine, mis andis rahvale majanduslikku iseseisvust Tööstuse kiire areng, Eesti oli üks arenenumaid piirkondi Venemaal Tööstuse ja põllumajandussaaduste saatmine Vene laiemale siseturule Linnastumine, Eestlaste osakaal linnades kasvas 2. Kultuurialased Eeldused Kirjakeele ühtlustumine Eestikeelsete raamatute ja ajakirjanduse levik Rahvusliku haritlaskonna väljakujunemine Rahva eneseteadvust tugevdanud suurürituste korraldamine Aktiivne seltsielu (organiseerituse kasv) 3. Poliitilised eeldused 1866. aastal uue vallaseaduse vastuvõtmine 1905. aasta revolutsioon Esimeste erakondade teke (Eesti Rahvameelsete Eduerakond) · AUTONOOMIA SAAVUTAMINE: 1917. aasta veebruaris algasid Venemaa linnades rahvarahutused 2. märtsil 1917
või siis vähemalt ükskõikset suhtumist kirikusse ja religiooni. Selle saavutamiseks elavdati ateistlikku selgitustööd ning püüti juurutada kiriklike tavade asemel ilmalikke tavasid. 1960. aastate optimism ühiskonna vaimuelus asendus järgmisel kümnendil sotsiaalse pessimismi ja ükskõiksusega. Ühiskonnas aset leidnud tagurlikku murrangut näitasid kultuurielu ideoloogilise juhtimise süvenemine, kakskeelsuse ülistamine ja tsensuuriolude karmistumine. See tekitas protesti haritlaskonna erinevates ringkondades. Selle tunnistuseks on 1980. aastal kirjanduses ilmunud ,,40 kiri", milles osundati paljudele lahendamata probleemidele. Katkend ,,40 kirjast" Avalik kiri Eesti NSV-st [-] Eestlaste ebakindlust oma tuleviku suhtes on põhjustanud järgmised asjaolud: -eesti elanikkonna osatähtsuse kiire vähenemine, eriti Tallinnas, kus eestlased on muutumas vähemusrahvaks; -eesti keele kasutamise piiramine asjaajamises, olmes, teaduses ja mujal
saksakeelset loomingut Friedrich Gustav Arveliusel, kellelt lisaks artiklitele ilmus luuletusi ning kolm näidendit. 14.VAIMUELU 18. JA 19. SAJANDI VAHETUSEL 19. sajandi algus oli aeg, mil Balti kubermangudes tekkisid esimesed ühingud, millel olid teaduslikud ja kirjanduslikud sihid. 19. sajandi algul oli eestis kaks trükikoda, Tartus Grenzius ja Tallinnas Minuth, endine Lindfors. 18. sajandi teisel poolel loodi Eestis kohaliku saksa haritlaskonna tarbeks nn. lugemisseltse ja laenuraamatukogusid. Aastal 1783 tuli Tallinna magistraadi (raekohtu) teenistusse August von Kotzebue, kes oli juba noorest peale ka näidendeid kirjutanud ja ise näidelnud. Tallinna amatöörteater (1784-95), mille direktoriks sai v. Rosen ja sekretärina tegutses Kotzebue, jäigi neil aastatel teatrikultuuri peamiseks kandjaks Eestis. Sajandivahetusel püüti teatri tegevust seada uuele alusele ja sõlmida lepinguid
või siis vähemalt ükskõikset suhtumist kirikusse ja religiooni. Selle saavutamiseks elavdati ateistlikku selgitustööd ning püüti juurutada kiriklike tavade asemel ilmalikke tavasid. 1960. aastate optimism ühiskonna vaimuelus asendus järgmisel kümnendil sotsiaalse pessimismi ja ükskõiksusega. Ühiskonnas aset leidnud tagurlikku murrangut näitasid kultuurielu ideoloogilise juhtimise süvenemine, kakskeelsuse ülistamine ja tsensuuriolude karmistumine. See tekitas protesti haritlaskonna erinevates ringkondades. Selle tunnistuseks on 1980. aastal kirjanduses ilmunud ,,40 kiri", milles osundati paljudele lahendamata probleemidele. Katkend ,,40 kirjast" Avalik kiri Eesti NSV-st [-] Eestlaste ebakindlust oma tuleviku suhtes on põhjustanud järgmised asjaolud: -eesti elanikkonna osatähtsuse kiire vähenemine, eriti Tallinnas, kus eestlased on muutumas vähemusrahvaks; -eesti keele kasutamise piiramine asjaajamises, olmes, teaduses ja mujal
või siis vähemalt ükskõikset suhtumist kirikusse ja religiooni. Selle saavutamiseks elavdati ateistlikku selgitustööd ning püüti juurutada kiriklike tavade asemel ilmalikke tavasid. 1960. aastate optimism ühiskonna vaimuelus asendus järgmisel kümnendil sotsiaalse pessimismi ja ükskõiksusega. Ühiskonnas aset leidnud tagurlikku murrangut näitasid kultuurielu ideoloogilise juhtimise süvenemine, kakskeelsuse ülistamine ja tsensuuriolude karmistumine. See tekitas protesti haritlaskonna erinevates ringkondades. Selle tunnistuseks on 1980. aastal kirjanduses ilmunud „40 kiri“, milles osundati paljudele lahendamata probleemidele. Katkend „40 kirjast“ Avalik kiri Eesti NSV-st [-] Eestlaste ebakindlust oma tuleviku suhtes on põhjustanud järgmised asjaolud: -eesti elanikkonna osatähtsuse kiire vähenemine, eriti Tallinnas, kus eestlased on muutumas vähemusrahvaks; -eesti keele kasutamise piiramine asjaajamises, olmes, teaduses ja mujal
või siis vähemalt ükskõikset suhtumist kirikusse ja religiooni. Selle saavutamiseks elavdati ateistlikku selgitustööd ning püüti juurutada kiriklike tavade asemel ilmalikke tavasid. 1960. aastate optimism ühiskonna vaimuelus asendus järgmisel kümnendil sotsiaalse pessimismi ja ükskõiksusega. Ühiskonnas aset leidnud tagurlikku murrangut näitasid kultuurielu ideoloogilise juhtimise süvenemine, kakskeelsuse ülistamine ja tsensuuriolude karmistumine. See tekitas protesti haritlaskonna erinevates ringkondades. Selle tunnistuseks on 1980. aastal kirjanduses ilmunud ,,40 kiri", milles osundati paljudele lahendamata probleemidele. Katkend ,,40 kirjast" Avalik kiri Eesti NSV-st [-] Eestlaste ebakindlust oma tuleviku suhtes on põhjustanud järgmised asjaolud: -eesti elanikkonna osatähtsuse kiire vähenemine, eriti Tallinnas, kus eestlased on muutumas vähemusrahvaks; -eesti keele kasutamise piiramine asjaajamises, olmes, teaduses ja mujal
kuigi muistne iseseisvus oli maarahva poolt ammu unustatud, oli ometi läbi raskete aastasadade alles jäänud üht-teist väga väärtuslikku. Selle hulka kuulus keel, rahvaluule, rahvamuusika, kunstipärane kodukäsitöö ning tugev külaühiskond. Rahvuslik ärkamine. Venestamine. J. Tõnisson ja K. Päts Mis eestlasi ärkamisaja künnisele tõi? Tänu paremale haridusele osa eestlasi saksastus, kuid teine osa ei unustanud oma rahvust ning pani aluse rahvusliku haritlaskonna tekkele. Sinna aega kuulub ka esimene rahvuslik poeet, noorelt surnud Kristjan Jaak Peterson (1801-1822). Oma isamaalüürikas ülistab ta eesti keele ilu ning usub selle tulevikku. Samaaegselt algas ka tegevus vallavalitsustes, laulukoorides ja orkestrites, mis andis usku, et ollakse millekski võimelised. Iseteadvuse tõusu soodustas veel talude päriseksostmine. Rahvas oli muutunud haritumaks, kerkis esile külaharitlaste kiht (köstrid, kooliõpetajad, vallakirjutajad), kes
hiljem 1880. aastate lõpul asus toetama venestamist. Pidas kõike tähtsamaks eesti rahva lähenemist Venemaale. Tema ajaleht ,,Olevik" püüdis selgeks teha ainelist ja kultuurilist kasu, mis ootavat eestlasi venestudes. Karl August Hermann - ,,Postimehe" toimetaja, mis 1891 muutus esimeseks eestikeelseks päevaleheks. See oli ainsaks rahvuslikku vaimu ärkvel hoida püüdvaks ajaleheks. Hermanni teeneks oli eeskätt kultuurilise edenemise õhutamine. Hugo Treffner - Eesti soost haritlaskonna kujunemisel omas suurt tähtsust 1883 Tartus tööd alustanud Hugo Treffneri Eragümnaasium. Just sealt sai ettevalmistusi suurem osa Tartu ülikooli õppima asunud eestlastest. VILLEM REIMAN - Venestuse vastu võitleva noore põlvkonna eesotsas. Töötas pärast Tartu ülikooli usuteaduskonna lõpetamist Kolga-Jaanis kirikuõpetajana. Pani aluse eesti ajaloo ja kultuuriloo teaduslikule uurimisele. Iseloomulikuks range õiglus ja ausus, talupoeglike iseaalide järgimine, tõsine usk ja aatelisus
et kuni valimisteni on tema ainsaks seadusandlikuks võimuks. Selle peale ajasid enamlased Maapäeva laiali (15.nov.1917), kuid saadikud jätkasid illegaalseid kokkusaamisi. 26. EESTI ISESEISVUMINE Iseseisvumise eeldused I Maailmasõja eel ja käigus kujunesid välja kultuurilised, majanduslikud ja poliitilised eeldused Eesti iseseisvumiseks: I KULTUURILISED EELDUSED: · Ühtne kirjakeel, raamatute ja ajakirjanduse lai levik · Kõrge kirjaoskuse tase (97%) ja rahvusliku haritlaskonna olemasolu · Rahvuse eneseteadvuse tugevnemine ja kõrge organiseerituse tase (seltsid, ühistud jms) II MAJANDUSLIKUD EELDUSED · Talude päriseksostmine tegi talupojast maa peremehe · Eesti oli üks arenenumaid Vene riigi piirkondi peale 1905.a rev majandustõusu · Toimus kiire linnade eestistumine, linnades tekkis eestlastest majaomanike, kaupmeeste, haritlaste, tööliste kihid III POLIITILISED EELDUSED · 1905
voolud nagu näiteks panafrikanism. 1919. a. tuli Pariisis kokku I Panaafrika kongress 57 delegaadi osavõtul. Kongress töötas välja aafriklaste vabadusliikumise põhimõtted. Pooldati rahumeelseid võitlusmeetodeid. Hoopis radikaalsema iseloomuga oli garveism (liikumise juhi Garvey nime järgi), mis propageeris eurooplaste väljaajamist Aafrikast. 1920. aastatel algas mitmetes Aafrika riikides haritlaskonna organiseerumine poliitilisteks ja ametialasteks ühendusteks. Kuid legaalsete organisatsioonide kõrval tekkisid ka mitmesugused salaühingud, mis terroriseerisid rahvast ja organiseerisid mitmesuguseid vägivallaakte. 1930. aastatel leidis Aafrikas laialdast kõlapinda etiooplaste võitlus maale tunginud (1935-1936) itaallaste vastu. Partisanisõjas osales tuhandeid etiooplasi. Neid innustas kogu Aafrikat haaranud solidaarsusliikumine. Etiooplaste jaoks koguti raha, hangiti relvi ja
Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhoslovakkia. Mõlemale, juba enne maailmasõda nõrgenenud riigile, sai maailmasõda saatuslikuks. Venemaa ebaõnn sõjas tõi kaasa protestiliikumise kasvu, mille kulminatsiooniks oli tsaarivõimu kukutamine 1917.a. veebruarirevolutsiooniga. Sellele järgnes segadus, enamlaste võimuhaaramine ja kodusõda lõid soodsa pinnase Eesti eraldumiseks Vene riigist. Eesti iseseisvumise eeldused kujunesid tegelikult välja juba varem. Loetleda võiks rahvusliku haritlaskonna teket, eestlaste majandusliku jõukuse kasvu, rahvuslike liidrite(K.Päts, J.Tõnisson) esiletõusu ning ka osalemist omavalitsuste juhtimises. 11. 1) Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Õigusriigis mõistab õigust ainult kohus. Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline. Kohus saab määrata karistusi üksnes seaduse piirides, ükski teine võim karistuse määramist või selle ulatust mõjutada ei saa. Siiski kuulub Eesti presidendile õigus anda karistuse kandjale armu. I aste
juhuslikumas plaanis, kusjuures uued ideed ja sihiseaded ulatusid siiski vaid üksikute niigi väikesearvulise eestlastest intelligentsi esindajateni. Sajandi kolmandal veerandil toimunud rahvuse väljakujunemisprotsessis sai talupojast rahvusliku liikumise kandev jõud, kelle tegevust tiivustas soov vabaneda igasugusest orjusest ja viha alistajate vastu. Toimus rahvuse ärkamine, mis tugines majandusliku iseseisvumise tunnetamisele, rahvuse eneseleidmisele, oma rahvusest haritlaskonna kujunemisele, ühise kirjakeele olemasolule ja eestikeelse trükisõna laiemale levikule. Suur tähtsus oli eestluse propagandal. Rahvusliku liikumise keskseteks ja tähendusrikasteks üritusteks kujunesid palvekirjade aktsioon, laia avalikkuse kaasahaaramaine Eesti Aleksandrikooli asutamiseks, et rajada alus kõrgemale emakeelsele üldhariduskoolile, eestlaste laulu-, mängu- ja põllumeeste seltside asutamine, esimene üldlaulupidu, rahvusliku teatri sünd, EkmS loomine,
Ajalugu Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/12 Sisukord Eesti muinasaeg......................................................................................................................... 4 Pronksiaeg..................................................................................................................................6 Rauaaeg......................................................................................................................................7 Muistne vabadusvõitlus............................................................................................................. 9 Keskaeg (1227-1558)................................................................................................................12 Jüriöö ülestõus...................................................................................
Tema ajaleht ,,Olevik" püüdis selgeks teha ainelist ja kultuurilist kasu, mis ootavat eestlasi venestudes. Kiitis igal pool venestamist takka. *Karl August Hermann- ,,Postimees" toimetaja, mis aastal 1891 muutus esimeseks eestikeelseks päevaleheks. See oli ainsaks rahvuslikku vaimu ärkvel hoida püüdvaks ajaleheks. Hermanni teeneks oli eeskätt kultuurilise edenemise õhutamine. *Hugo Treffner-Eesti soost haritlaskonna kujunemisel omas suurt tähtsust 1883 aastal Tartus tööd alustanud Hugo Treffneri eragümnaasium. Just sealt sai ettevalmistusi suurem osa Tartu ülikooli õppima asunud eestlastest. *Villem Reiman- Venestuse vastu võitleva noore põlvkonna eesotsas. Töötas pärast Tartu ülikooli usuteaduskonna lõpetamist Kolga-Jaanis kirikuõpetajana. Pani aluse eesti ajaloo ja kultuuriloo teaduslikule uurimisele. Iseloomulikuks range õiglus ja ausus, talupoeglike
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
