TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Õpetajahariduse osakond Kadri Mekk SILMLASED Referaat Juhendaja: prof Henn Kukk Tallinn 2012 2 SISUKORD SISUKORD..............................................................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................................................4 SUGUKOND: SILMLASED, Petromyzonidae.......................................................................5 Merisutt (Petromyzon marinus)........................................................................................... 5 Jõesilm (Lampetra fluviatilis).............................................................................................. 6 Ojasilm (Lampetra planeri).......................................................................
Antant? - Antant: *Venemaa *Prantsusmaa *Inglismaa *1894 sõlmiti Venemaa ja Prantsusmaa liiduleping. Prantsusmaa vajas liitlast Saksamaa vastu, sundimaks võimalikus sõjas Saksamaale peale sõja kahel rindel. Venemaad hirmutas Saksamaa ühendamine ning naabri võimalikud taotlused Poola ja Baltikumi aladele. Samuti lähendas Venemaad Prantsusmaale asjaolu, et Venemaal oli soov laiendada oma mõju Balkani poolsaarel, millele ihus hammast ka Saksamaa liitlane Austria-Ungari. *1904 Prantsusmaa ja Inglismaa leping (Entente cordinale e "südamlik kokkulepe"). Tegemist ei olnud otseselt liidulepinguga. Sellega jagati ära mõjupiirkonnad ja koloniaalvaldused Aafrika põhjaosas (Maroko allutamine Prantsusmaale ja Egiptuse allutamine Inglismaale), millega vähenesid pinged vanade rivaalide vahel. Leppe sõlmimisele aitas kaasa mõlema kartus Saksamaa võimsuse kasvu pärast maailmas.
*Neandertaallased ja Homo sapiens arenesid Homo antecessor´ist, kes arenes koos Heidelbergi inimesega välja Homo erectusest. *Homo sapiens kuulub primaatide(esikloomade) seltsi, hominiidide(inimlaste) sugukonda, homo ehk inimese perekonda. Muinasaja inimeste uskumused : Animism Eluta asjadele elu andmine. Kivid, puud. Totenism Esivanemaks peeti mõnda suursugust looma. Karu. Fetisism Tootemlooma austamine. Kanti kaelas kihva, sarve, hammast, karva. Muinasaja arenguetapid : Kiviaeg 1. Vanem kiviaeg / paleoliitikum (3 milj a tagasi) 2. Keskmine kiviaeg / mesoliitikum (12 000-7000 eKr): · Anastav majandus · Rändav eluviis · Vibu ja nool, koera kodustamine 3. Noorem kiviaeg / neoliitikum (al 7000 eKr): · Neoliitiline revolutsioon üleminek põllumajandusele, inimesed jäid paikseks, kindel toit, eluaea pikenemine, rahvaarvu kasv.
saada vajalikke rasvhappeid. 4) Joo vett, täiskasvanu vajab päevas 2-3 liitrit vett. 5) Püüa vältida rasvaseid toite, mis ummistavad veresooni. 6) Söö vähem suhkrut, sest suhkur on üks peamisi põhjuseid liigse rasva tekkimises (kehas). 7) Ära liialda alkoholiga, sest alkoholil on organismile pigem negatiivne kui positiivne mõju. 8) Söö liha ja kiudainete rikast toitu, sest neist saab omale vajalikud toitained. 22. Täiskasvanud inimesel on 32 hammast. Esita hammaste liigitus ja arv alalõualuu näitel. Tagapurihambaid-6; Eespurihambaid-4; Lõikehambaid-4; Silmahambaid-2 23. Miks on kasulik hingata läbi ninaõõne?( 4) Õhk on puhtam; Õhk muutub soojemaks; Õhk on niiskem; Külma ilmaga läbi suu hingates võib haigeks jääda(nt. Angiin), kuid nina kaudu hingates ei ole sellist probleemi. 24. Millises ajus asub hingamiskeskus? Millised tegurid mõjutavad hingamislihaste tööd?
(kaksteistsõrmikusse eritavad oma nõresid maks ja kõhunääre. Maksanõre abil lagundatakse rasvu ja kõhunäärme nõre abil viiakse toidu lagundamine lõpule. Peensooles toimub toitainete imendumine verre.) jämesool (siia kogutakse seedimata toiduosakesed) pärasool pärak (päraku kaudu eemaldatakse organismist seedimata toiduosakesed) väljutamine. · 32 hammast ülesandeks toidu füüsilise struktuuri purustamine · Sülg 2 ensüümi ülesandeks toidu keemiline purustamine · Maonäärmed eritavad soolhapet, mille toimel algab valkude seedimine (pepsiin lagundab), hävitab ka toidus olevaid kahjulikke baktereid; mao rütmilised kokkutõmbed segavad toidu täielikult maonõrega; toit seguneb limaga ja muutub libedamaks, see hõlbustab toidu liikumist soolestikus.
Hai järglane kasvab seal sees ja toitub oma keha külge kinnituvas rebukotist. Mõne kuu pärast ta koorub. Hai ja inimene Haisid on ligi 100 liiki. Ainult mõned neist (valge-, tiiger-, vasar-, liiv-, sini- ja makohai) võivad saada inimesele ohtlikuks. Näiteks võib hai paadiservalt vees sulistavat kätt või jalga pidada kalaks ja selle ära krahmata. Inimesele ohtlikke haisid elab kõige rohkem troopilistes meredes. Hai suus on mitmes reas kuni 400 nõelteravat hammast. Mõne hai hambad on kolm- või kuusnurksed, mille servad lõikavad nagu habemenuga. Kui hai hambad ära kuluvad, kasvavad nende asemele uued. Heeringhai on 3 - 4 m pikk. Ta esineb peaaegu kõikides meredes. Mustas meres eluneb meetripikkune kahjutu ogahai. 5 - 8 m pikkune on polaarhai. Neid haisid püütakse, sest liha kõlbab süüa, maksast saab vitamiinirikast rasva ja nahka kasutatakse mitmesuguste esemete valmistamiseks. Haide
REFERAAT Sahhalini saar VARSTU Sisukord 1. Asend lk 3 2. Pinnamood lk 4 3. Kliima lk 5 4. Veestik lk 6 5. Mullastik lk 7 6. Taimestik lk 8 7. Loomastik lk 11 8. Inimtegevus lk 15 9. Kasutatud kirjandus lk 16 2 1.Asend 1.1 Mandri kaart (12) 1.2 Sahhalini saar asub Euraasia mandril, Aasia maailmajaos. Sahhalin on Venemaale kuuluv saar Kaug-Idas. (18) Saar on eraldatud lääne pool asuvast Euraasia mandrist Tatari väinaga (viimase kitsaim osa on Nevelskoi väin). Kirdes piirneb Ohhoota merega, lõunas eraldatud Hokkaid saarest La Pérouse'i väinaga, edelas piirneb Jaapani merega. (4) 1.3 Euraasia mandril asub parasvöötme okasmets laiuskraadidel 55-70° pl ja 10-135° ip. (18) 1.4 Kaugus minu kodukohast: ...
saada vajalikke rasvhappeid. 4) Joo vett, täiskasvanu vajab päevas 2-3 liitrit vett. 5) Püüa vältida rasvaseid toite, mis ummistavad veresooni. 6) Söö vähem suhkrut, sest suhkur on üks peamisi põhjuseid liigse rasva tekkimises (kehas). 7) Ära liialda alkoholiga, sest alkoholil on organismile pigem negatiivne kui positiivne mõju. 8) Söö liha ja kiudainete rikast toitu, sest neist saab omale vajalikud toitained. 22. Täiskasvanud inimesel on 32 hammast. Esita hammaste liigitus ja arv alalõualuu näitel. Tagapurihambaid-6; Eespurihambaid-4; Lõikehambaid-4; Silmahambaid-2 23. Miks on kasulik hingata läbi ninaõõne?( 4) Õhk on puhtam; Õhk muutub soojemaks; Õhk on niiskem; Külma ilmaga läbi suu hingates võib haigeks jääda(nt. Angiin), kuid nina kaudu hingates ei ole sellist probleemi. 24. Millises ajus asub hingamiskeskus? Millised tegurid mõjutavad hingamislihaste tööd?
· seedimine algab suuõõnes, lõhustuvad süsivesikud · erinevaid toitaineid lagundavad erinevad ensüümid · maos seedivad soolhape ja pepsiin · maks ja kõhunääre erituvad kaksteistsõrmiksoolde · peensooles lõppeb seedimine · maksas sünteesitakse sappi, rasvade seedimine lihtsam · väiksemateks koostisosadeks lõhustunud toitained imenduvad verre või lümfi 9. HAMMASTE KORRASHOID · täiskasvanul on 32 hammast · jagunevad: lõike-, silma- ja purihammasteks · kinnituvad juurtega lõualuu sompudesse · suuõõnde ulatub hambakroon · hambaid katab ja kaitseb hambaemail · keskosas õõs närvide ja veresoontega KORRASHOID · regulaarne hammaste kontroll · igapäevane hammaste harjamine · hambaniidi kasutamine · vältida suitsetamist ja muid kahjulikke tegevusi 10. ERITUSELUNDKOND. URIINI TEKE ERITUSELUNDKOND
kaladel. Ta on levinud eelkõige põhja poolkeral. Euroopas on teda valdavalt Põhjamere- Läänemere- ja Põhja-Atlandi regioonis. (Moravec, 1994) Kalad toimivad kui vaheperemehed, nendes leidub kolmanda staadiumi larve, mis asuvad kas kohe maksa memraani all vôi sügavamal parenhüümis. (Fagerholm, 1982) Kolmanda staadiumi larvid on 3,18-22,00 mm pikad (Moravec, 1994). Ekskretoorne ava asub kôhtmiselt kahe subventraalse huule aluse vahel, kohe peale vastse hammast (puurivat hammast). Môlemal subventraalsel huulel on üks selgestinähtav papill, selgmisel huulel on kolm papilli (lisa 6). Ventrikulaarjätke on tavaliselt sama pikk kui söögitoru ja kaks korda pikem kui pimesool. Saba on koonusjas ja tömbi otsaga. (Fagerholm, 1979) Contracaecum osculatum`i elutsüklit ei ole piisavalt uuritud. Munad mis satuvad ekskrementidega vette, kooruvad 15-16 ° C juures 13-25 päevaga. Munast vabanedes on 26
Kui sügavuspiiraja kõrgus ja nurk on korrektselt viilitud, on saagimine lihtsam ja järelikult ka ohutum. Sügavuspiiraja peab kõvema puu saagimiseks olema kõrgem ja pehmema puu jaoks madalam. Pane abinõu nagu on pildil näidatud. Kasuta abinõu "S" (pehme) rezhiimi, kui sa tahad lõigata pehmet puud. Kasuta "H" (kõva) rezhiimi kõva puu lõikamiseks. Viili kõrgusepiiraja abinõud kasutades lameviiliga õigele kõrgusele. See kett on töö teinud. Ära kunagi viili hammast lühemaks kui 3 mm. Langetustööde tehnoloogia ja ohutus Puu langetamise suunda saab määrata kasutades puu langetamiseks kindlat süsteemi. Põhiline langetuse juhtimise mehhanism koosneb kolmest lõikest, mis suunavad puu langemist. 1. Juhtsälk - Juhtsälk peab olema avatud vähemalt 45° nurga all ja selle sügavus peaks olema 1/4 kuni 1/5 puutüve läbimõõdust. 2. Langetuslõige 3. Toetuskiht 4. Langetussuund
vähem, pärast piisas kas või süljest, et see närvi vastu puutudest valu tekitaks.” lk 129 Plomm oli hommikusöögi ajal välja tulnud. Läks hambaarsti juurde (ei tahtnud selle puurija pärast liiga uhkeid riideid panna, sest ei tahtnud aukartust välja näidata). “Kui ta kummardus kingapaelu siduma, valgus veri pähe ja ühtlasi hambajuure ümbrusesse ning uus äkiline valu ……..” lk 130 Hambaarst pani ora suhu, täpselt närvi peale ja mees kiljatas. Hammast ei ravitud, pandi ravim sisse sest hammas oli liiga valus. 7 lk 135 (Maurer) Ta oli telekas koos naisega. Naine tahtis tähistamiseks minna restorani (kus töötas Theo). Theo hakkas flirtima Maureri naisega. Vihast tellis Maurer pudeli konjakit (Maurer võttis kaks pitsi järjest). Ta tahtis restorani lammutada. Naine läks vetsu. Maurer hakkas salaarmukesest mõtlema (igas suuremas linnas). Kui naine tükk aega tagasi ei tulnud, läks mees teda otsima ja leidis naise ja Theo flirtimast
1. kude- ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. 3. Kudede põhirühmad ja iseloomustus- epiteelkude- katab keha v elundi välispinda vooderdab kehaõõsi seestpoolt koosneb rakkudest, rakuvaheainet minimaalselt kiire regeneratsioonivõime(haavade parandamine) side- e tugikude- suur rakuvaheaine sisaldus 1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- ...
1. kude- ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. 3. Kudede põhirühmad ja iseloomustus- epiteelkude- katab keha v elundi välispinda vooderdab kehaõõsi seestpoolt koosneb rakkudest, rakuvaheainet minimaalselt kiire regeneratsioonivõime(haavade parandamine) side- e tugikude- suur rakuvaheaine sisaldus 1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- ...
liit (selleks muutus Antant vahetult I maailmasõja eel ). · 1893.a.- Venemaa- Prantsusmaa liidulepingu sõlmimine. · Prantsusmaa vajas liitlast Saksamaa vastu, sundimaks võimalikus sõjas Saksamaale peale sõja kahel rindel. · Venemaad hirmutas Saksamaa ühendamine ning naabri võimalikud taotlused Poola ja Baltikumi aladele. Samuti lähendas Venemaad Prantsusmaale asjaolu, et Venemaal oli soov laiendada oma mõju Balkani poolsaarel, millele ihus hammast ka Saksamaa liitlane Austria-Ungari. · 1904.a.- Prantsusmaa- Inglismaa leping (entente cordinale ehk "südamlik kokkulepe"). · Tegemist ei olnud otseselt liidulepinguga. Sellega jagati ära mõjupiirkonnad ja koloniaalvaldused Aafrika põhjaosas ning Maroko allutamine Prantsusmaale ja Egiptuse allutamine Inglismaale. · Leping vähendas pingeid vanade rivaalide vahel. Leppe sõlmimisele aitas kaasa mõlema kartus Saksamaa võimsuse kasvu pärast maailmas.
Sisukord LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID...............................................................................................2 4.Aatomi jõuseade........................................................................................................................3 LAEVA DIISELJÕUSEADMED.....................................................................................................3 SPM klassifikatsioon.......................................................................................................................5 SPM Geomeetrilised suhted.............................................................................................................7 SPM TÖÖTSÜKLID JA NENDE VÕRDLUSED...........................................................................8 NELJATAKTILISE SPM TÖÖTSÜKLID..................................................................................9 KAHETAKTILISE SPM TÖÖTSÜKLID.......................
pikale silbile, mis muutus seetõttu ülipikaks Asepikendusega pikenenud silbid on praegu III v, pikenemata jäänud silbid II v ja lühikesed silbid I v Martin Ehala, "Eesti keele väldete probleemi üks lahendusi", Keel ja Kirjandus 1999/7, lk 453. Eesti keele morfofonoloogiast Algselt kõik sõnad kujuvahelduseta (KV) Siis kaks muutkonda: KV ja KV 1. *kala-2n > kalade, *m-ta > maad 2. *hampa-ha-n > hamba,*hamas-ta > hammast *kli : *kle-n : *kl-tä > keel : keele : keelt *surnu-2-ksi > surnuks, *kast2-2-n > kaste (sg gen) Keeleajalooliselt kujuvahelduslikud noomenitüübid on meri-, kõne-, õnnetu-, kuningas-, ase-, kolmas-, kuningas-, mõte- ja hammas-tüüp KV pole kõigis tüüpides säilinud Morfoloogilised ja kategooriad Morfoloogiline kategooria e grammatiline kategooria e muutekategooria on morfoloogiliste tunnuste kujul vormistuvate üksteist välistavate
Süljeensüümid ajavad neutraalse lähedast pH'd. 6,7-7,2. Aktivaatorite juuresolek aktivaatoriteks võivad olla mineraalsoolade ioonid (nt kaltsiumiioonid või klooriioonid) ja spetsiaalsed ensüümid. 2. Seedimine suuõõnes: hammaste ja süljenäärmete funktsioon. Sülje hulk, koostis ja omadused. Sülje eritumise regulatsioon. SÜLG ERALDI LEHEL Hambad täiskasvanul on 32 hammast. Eestpoolt piimahambad (20, esimesed piimahambad, mida on 8, silmahambad, neid on 4) esimesed piimahambad ilmuvad u .. elukuul, hakkavad vahetuma u 6-7 aastaselt. Silmahammaste järel tulevad eesmisel purihambad, neid on 8, kõige taga on suured purihambad. Kõige viimast purihammast kutsutakse tarkusehambaks. Teine purihammas vahetub üldiselt kuni 16.ndal eluaastal. Tarkusehammas moodustab erandi, tema 18-30 eluaastal või jääb hoopis igeme sisse.
Olen sinust nõnda võimsaks neetud, et mus eluks saab su tappev tukse. Seitse etüüdi 1. Ütle, kas süda ei ole siis meri, täis tunnete uppuvaid laevu; kas ei ole ta põld, kuhu rõõmude teri külvame, lõigates vaevu? Tärkas lilli seal, kuhu su pisaraid nõrgus. Tuul julgustav juukseid sul silus. Kaardub öö kohal tähtede helendav kõrgus. Elada siiski on ilus! 2. Su südame sädemesammast ligipääsmatul saarel nägin otsekui nälgiva murdja hammast all tõtakalt tühjuva taevakaare. Kuidas ma sattusin randa, isegi enam ei taipa. Lained võinuksid kanda praegu mu laipa... Sosinal vestlevaid kive kohtan kesk juurdlevat rohtu. Õhtust, mis vihaselt pime, kõiksugu ohtusid johtub. Aga sinuveetluses keedes heidan eemale hirmu ja halina. Kõige raskema rahutuist teedest tahan minekuks valida. 3. Näen kalureid mereseljal. Neid on seal küll tuhandeid koos, kuid ainult ehk kolmel või neljal on lootsikus tilluke noos.
Surmavaks doosiks loetakse 150 mg kuni 300 mg elavhõbedat. 5.3 Hõbeamalgaamplomm Viimastel aastakümnetel on diskuteeritud hõbeda ja elavhõbeda sulamist (amalgaamist) hambaplommide kahjulikkuse üle. Hõbeamalgaamplomme (hõbeplomme) kasutatakse üle 150 aasta. Näiteks veel 1985. aastal kulutas USA-s iga hambaarst aastas 0,5-0,7 kg elavhõbedat. Plommi massist umbes 50% (s.o. 1g) on elavhõbe. Keskmiselt on igal inglasel 9 plommitud hammast, neist 5 hõbeamalgaamiga, s.t. iga inglase hammastes on 3-5g elavhõbedat. Lahustunult või auruna piisaks 10-20 korda väiksemastki kogusest, et inimene teise ilma saata. Õnneks omastatakse aga elavhõbedat organismis aeglaselt. Kasutades hambaplommis elavhõbeda radioisotoopi, selgitati elavhõbeda liikumistee organismis ja jõudmist hammastest uriini koostisesse. Elavhõbeda sisaldus uriinis suureneb pärast plommimist 5 päeva vältel ja jääb siis püsima. Suus kasvab
mõõgameistrite, vöötegijate, seppade ja veskimeistrite igat liigutust. Teinekord heitis ta vähemalt silmanurgastki pilgu haavaarstide ja rändkirurgide kambritesse või vahtis lummatuna, kuidas velsker lõikab ägaval linnakodanikul lõhki paiset või tõmbab välja tema hammast. Leonardo käis tihti kirikutes, kabelites ja baptisteeriumites, kus ta jäi kauaks seisma maalide ette. Aru ta neist ei saanud ja kõndis nende ümber kikivarvul. Ser Piero teadis meest, kes valdab kõiki käsitöid, selle mehe nimi oli
neandertallane. Saksamaal Drachenlochi koopa käikudest leiti seinaorvadesse asetatud karupäid. Viitab religiooni olemasolule. Homo florensis - inimliik, kes elas u. 100k-13k a. tagasi. Homo florensis elas Homo sapiens sapiensiga samal ajal. Surid välja u. 13k. a. tagasi vulkaanipurske tagajärjel. Avastati Indoneesiast, Florese saarelt. Homo florensise pikkus oli alla 1m, keskmine koljumaht u. 360cm3. Denisova inimene 2010. aastal leiti Venemaalt Altai mäestikust Densiova koopast kaks hammast, sõrmeluu fragment ning varbaluu. Arvatakse, et Denisova inimene eemaldus tänapäeva inimese eellasest u. milj. a. eest. Denisova inimene on tänapäeva inimesele kaugem sugulane kui neandertallane. 1988 arvestati molekulaarbioloogide poolt mitokondriaalse DNA uurimise abil (naisliini pidi) välja, et kõigi tänapäeva inimeste esiema elas Aafrikas ca 200k a. tagasi. Svante Pääbo - Eesti juurtega Rootsi teadlane. Leidis, et tänapäeva Euroopa eelkäijatel oli kokkupuude neandertallastega
tekib uus laine, mille kuju on erinev liituvate lainete kujust. 15.4. Mis on difraktsioon? Difraktsiooniks nimetatakse nähtust, kus lained painduvad tõkete taha. 15.5. Milles seisneb Huygensi printsiip? Huygensi printsiip on meetod, mille järgi saab määrata lainefrondi kuju mingil järgneval hetkel, kui on teada laine levimiskiirus ning selle kuju antud hetkel. 15.6. Ketassael on 50 hammast ja ta pöörleb sagedusega 2400p/min. Millise sagedusega võngub saetav detail? 16. P 16.1. Millest võivad olla põhjustatud mõõtemääramatused? 1) Etalonide ebatäpsus 2) Mõõteriista ebatäpsused 3) Mõõtja põhjustatud subjektiivsed ebatäpsused 4) Ümbritseva keskkonna mõjust tingitud ebatäpsused 5) Mõõtmise aluseks oleva teooria ebatäpsused 6) Kasutatavate konstantide ebatäpsused
käituvad, et hoiavad justkui eemale. et ta oli samuti varem tähele pannud, et mehe suust tuleb vastikut haisu, nüüd olid aga ka juba teised jälil. Arvasid et ehk on vigane hammas ja mees tahtis kutsuda arsti, kuid naine ütles, et eiei ta teeb seda ise, et see on hea, kuna kui mehel valus on, sisi naine lõpetab iga hetk, kui aga arst tuleks, siis valu puhul ta ei lõpetaks. Naien kinnitas, et saab selle ka ise välja. Tõmbaski välja, mehele näitas mingit teist katkist hammast. Kõik tõendid saatis ta Pyrrhosele, kes nüüd oli Lydia armastuses täielikult veendunud. Naine tahtis aga oma kiindumust veel enam näidata ja tahtis väga Pyrrhosega aega veeta. Ta tegi nimelt ennast haigeks ja palus Nikostratosel ja Pyrrhosel end aeda pirnipuude juurde viia. Rääkis ruttu Pyrrhosele ära, mida ta täpselt tegema peab. Asi läks nii: Naine ütles P.-le et ta pirnipuu otsa läheks ja pirne alla viskaks.
HAMBAD DENTES - Hamba hoideaparaadi (parodontium) desmodont, alveooli sein, tsement ja - piima- ja jäävhambad ige Jäävhambad - Hammaste oklusioon - hambumus - ühe kaarepoolel 8 hammast: - Artikulatsioon ehk dünaamiline oklusioon dens incisivus (2) toidu läbilõikamiseks üksikhambad teevad koostööd kahe vastashambaga ehk antagonistiga dens caninus (1) toidu haaramiseks, murdmiseks ülemised hambad samanimelise hamba ja distaalsema hambaga
kogupikkusest. Ajukolju laius peab ligikaudu vastama selle pikkusele. Kolju kitseneb ülalt vaadates krvade juurest ninapeegli suunas vähehaaval ja ühtlaselt ning liitub kaldu, kuid mitte järsu otsmikuvalliga, minnes üle kiilukujuliseks, pikaks ja kuivaks koonuosaks. Üla- ja alalug on tugevalt arenenud. Koonuselg on sirge, lohud vi kumerused ei ole soovitavad. Mokad on pingul, hästi liibuvad ja tumedad. Nina peab olema must. Hammastik peab olema terve, tugev ja täielik (42 hammast vastavalt tavapärasele hambaskeemile). Saksa lambakoeral on käärhambumus, s.t. likehambad peavad kääritaoliselt vastastikku haakuma, kusjuures alalua esihambad likuvad ülalua esihammastega. Tang-, üle- ja alahambumus on vead nagu ka suured vahed hammaste vahel. Veaks loetakse ka otsehambumus, kus likehambad sulguvad sirgjoonel. Lualuud peavad olema tugevalt arenenud, et hambad saaksid sügavale hambaliistule kinnituda. Silmad on keskmise suurusega, mandlikujulised, veidi kaldu
100b), kuid nurkadel on erinevad väärtused. Teritusnurk peab tagama hamba küllaldase tugevuse, et ületada materjali vastupanu lõikamisele ja seejuures ise mitte puruneda. Tavaliselt võetakse see nurk võrdseks 600, kõvemate materjalide korral on teritusnurga väärtus natukene suurem. Esinurk avaldab mõju laastu tekkele. Kõvade materjalide lõikamiseks võetakse esi- nurga väärtuseks 00, sitkete materjalide korral 120. Käsisaelehtedel tuleb 25 mm kohta 17...20 hammast, mis annab hamba sammuks 1,3...1,6 mm. Mida paksem on lõigatav toorik, seda suuremad peavad olema hambad, ja vastupidi, mida õhem on materjal, seda väiksemad peavad olema hambad. Tööst peab osavõtma vähemalt 2...3 hammast. Et vähendada saelehe hõõrdumist tükeldatava metalli seinte vastu, painutatakse tema hambad kahele poole. Olenevalt sammust painutatakse hambad erinevalt. Suure sammuga hambad painutatakse ühekaupa vaheldumisi paremale ja vasakule (joon. 100c), keskmise sam-
Ka teised molluskite klassid olid Kambriumis tavalised, kuid nad olid väikesed ning võrreldes hilisemate Paleosoikumi ajastusse kuuluvate järeltulijatega vähelevinud ja üsna tähtsusetud. Okasnahksed olid Kambriumi ajastul esindatud rohkearvuliste variatsioonidega, aga ükski neid polnud sarnane tänapäeval elavate okasnahksete- meritähtede, merisiilikute ja meripuradega. Kambriumi lademest on kivististena leitud vähesel hulgal konodonte - need on hammast meenutavad struktuurid, mis kuulusid ujuvale konodondiloomale. Samuti on leitud ostrakoode, kes kuuluvad lülijalgsete hõimkonda. Kambriumi ajastul esines tõenäoliselt palju pehmekehalisi loomi, kes aga ei säilinud fossiilsetena. Üheks selliste eluvormide tõestuseks on hästi säilinud jäljendid Kesk-Kambriumi vanusega Burgessi kiltadest. See kuulus leiukoht asub Briti-Kolumbia kaljumägedes. Burgessi must savikilt kuhjus sügavaveelistes tingimustes, mis oli peaaegu hapnikuvaba
Maha sai ainult munaga lahustades. Hea värv püsis kaua ja ei lahustunud vees. Ühesõnaga päris kõva keemia oli. Nagu meie poodides müüdud Värnitsa värvid. Brrr. Ilus oli kui otsaesine oli 1/3 näost. Kel vähem raseeris otsaesise paljamaks. Nina pikk ja kitsas, suu pisike ja korallpunane, rääkides paistab vaid 4-5 hammast, rüht sirge, paks ei tohi olla, liig peen ka mitte. Et pikkus oleks sobiv kanti puidust kombasid Veneetsias. Esimene versioon kontsakingadest siis. Itaalias oli palju linnriike ja valitsejateks olid kaupmehed. Seega ka mood oli rikka kaupmehe ja
· mees: mehe: meest: mehesse: meeste: mehi: meestesse e mehisse · laps: lapse: last: lapsesse: laste: lapsi: lastesse e lapsisse · uks: ukse: ust: uksesse: uste: uksi: ustesse e uksisse VII KÄÄNDKOND · Tugevneva AV-ga sõnad, s.o sõnad, mille nom ja part on nõrgas, gen tugevas astmes PÕHITÜÜP HAMMAS · Hamba, hammast, hambasse, hammaste, hambaid, hammastesse e hambaisse · Ains nom lõpul s, mis gen kaob (ablas, ahas, ehmes, habras, haljas, harras, hernes, juudas, kallas, koobas, kubjas, lammas, lõugas, meelas, mätas, narmas, oinas, puhas, ratas, reibas, sammas, teivas, tüügas, urgas, varas, vilgas, üllas VORMISTIKUST: · Ains part konsonanttüveline t-lõpuline, nõrgas astmes (aldist, haugast, helvest, kitsast, kännast, lammast)
Pihkvas ka ning tõenäoliselt Eestiski, kuid tuleb veel leida ;) Iseloomulikud on tulekivist korralikud nooleotsad (eriti Swidryle) Swidry kultuuri mõju a) Suomusjärvi, b) Veretje, c) Butovo, d) Kunda (Eesti 100, Leedu, Lõuna-Soome, Läti, Peipsi tagune ala) KUULSAMAID LEIDE ja ASULAID Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) Mammuti hammas Põltsamaal (2000) Puurmanni asulas. Kokku Sindi-Lodja asula; Eestist leitud 26 hammast või kihvatükki (kõik ERALDI!). Proovidest samal ajal avastaud selgus, et enamik 40-50 000 a tagusest ajast. 2,7 kg Põltsamaa oma aga 11 (7000 eKr). Täheldada 600 a tagasi elanud (9600 eKr) mammuti oma. Üks ajakiri väitis seepeale, on merel käimise et eestlased lõid maha viimase mammuti. Tegelikult on tunduvalt paremini kasvu (viigerhüljeste säilinud Siberis, seal kõige nooremad 6000 a vanad (e 4000 eKr) küttimine)
· 1893.a. VenemaaPrantsusmaa liidulepingu sõlmimine · Prantsusmaa vajas liitlast Saksamaa vastu, sundimaks võimalikus sõjas Saksamaale peale sõja rindel · Venemaad hirmutas Saksamaa ühendamine ning naabri võimalikud taotlused Poola ja Baltikumi aladele. Samuti lähendas Venemaad Prantsusmaale asjaolu, et Venemaal oli soov laiendada oma mõju Balkani poolsaarel, millele ihus hammast ka Saksamaa liitlane AustriaUngari · 1904.a. PrantsusmaaInglismaa leping (Entante cordinale ehk ,,Südamlik kokkulepe") · Tegemist ei olnud otseselt liidulepinguga. Sellega jagati ära mõjupiirkonnad ja koloniaalvaldused Aafrika põhjaosas ning Maroko allutamine Prantsusmaale ja Egiptuse allutamine Inglismaale. · Leping vähendas pingeid vanade rivaalide vahel. Leppe sõlmimisel aitas kaasa mõlema kartus Saksamaa võimsuse
Euroopa muinaskultuurid I loeng 3. sept-13 Arheoloogia mõiste archaios vana, muistne logos sõna, kõne, mõiste, mõistus, käsitlus, teadus Sõna ,,arheoloogia" asemel on kasutatud ka sõna ,,muinasteadus". Sõna ,,arheoloogia" kasutas esmaskordselt Platon 4. Sajandil e.Kr. dialoogis ,,Hippius". Platon on sõna tähendust väga laiahaardeliselt võtnud. Ta hõlmab ajalugu, pärimusi, maateadust jne. Arheoloogid olid antiikkunsti eksperdid. 19.saj. esimesel poolel hakati paljudes Euroopa maades huvi tundma rahva ajaloo vastu. Hakati tegelema arheoloogilise uurimistööga. Kirjalikke allikaid oli vähe ja laialdaste rahvaste elu kohta infot oli vähe. Arheoloogia oli pikka aega ajaloo abiteadus. Arheoloogia uurib peamiselt asju, mis on ära visatu(katki läinud). Tänapäeval võib öelda, et viimased 30 aastat on olnud arheoloogia omaette teadusharu, mis uurib kaugemat minevikku ainuoma...
Arengu uuringud 1.Sissejuhatus. Areng kui konstrukt Areng kui vaatepunkt ja mõõdupuu Areng – tänase maailma keskne vaatepunkt elule + mõõdupuu toimuva hindamiseks -Erinevad kontekstid - arengueesmärgid, arengumaad, arenguabi, firma arengu kavandamine, arenenud isiksus, alaarenenud, arengupeetusega, arengu mõõdikud, arengufond ... -Areng - vaatepunkt, mis tähtsustab muutust, annab sellele suuna ning väärtustab selles “suunas” liikumist. Kasutusel nii argielus (alaarenenud naaber), poliitikas (arenguabi, arengufond), äris (strateegiline arengukavandamine), uurimistöös (arengumõõdikud) -Interdistsiplinaarsus - arengut uuritakse sotsioloogias (social change), psühholoogias (arengupsühholoogia), ajaloos (ideede ajalugu), poliitikateadustes (global development), välja on kujunenud omaette uurimisvaldkond “arengu-uuringud” (development studies) -“Arengu” alusel kujunevad hoiakud ja otsused – arenguhindamise tööstus! Lähenemine – sotsiaalteadu...
Leh- 9. Õõnes puude hooldamisel ära vigasta õõn- tedeta või okasteta tüükal puudub toitja (sün- suse sisemust! Ära tee puuõõnsusega midagi! teesiv lehepind) ning ta kuivab. Kuivanud oksa Kui õõnsuses on risu ja prahti, võid need et- kaudu tungivad mädanikutekitajad puutüve tevaatlikult eemaldada. Ära ürita puuõõnsust sisemusse. plombeerida nagu haiget hammast – plommi varjus leiavad mädanikutekitajad soodsa tegut- 3. Lõika oksi alati nende harunemiskohast! Kui semiskeskkonna ning plombeerimisel võid vi- lõikad harunemiskohtade vahelt, tekivad tüü- gastada puu kaitsebarjääri, mis ei taastu! kad, mis hiljem kuivavad. 10. Jälgi turvalisust! Puu ei tohi ohustada ei ini- 4
vahetult I maailmasõja eel ). 14* 1893.a.- Venemaa- Prantsusmaa liidulepingu sõlmimine. 15* Prantsusmaa vajas liitlast Saksamaa vastu, sundimaks võimalikus sõjas Saksamaale peale sõja kahel rindel. 16* Venemaad hirmutas Saksamaa ühendamine ning naabri võimalikud taotlused Poola ja Baltikumi aladele. Samuti lähendas Venemaad Prantsusmaale asjaolu, et Venemaal oli soov laiendada oma mõju Balkani poolsaarel, millele ihus hammast ka Saksamaa liitlane Austria- Ungari. 17* 1904.a.- Prantsusmaa- Inglismaa leping (entente cordinale ehk "südamlik kokkulepe"). 18* Tegemist ei olnud otseselt liidulepinguga. Sellega jagati ära mõjupiirkonnad ja koloniaalvaldused Aafrika põhjaosas ning Maroko allutamine Prantsusmaale ja Egiptuse allutamine Inglismaale. 19* Leping vähendas pingeid vanade rivaalide vahel. Leppe sõlmimisele aitas kaasa
- 97% anorgaanilistest sooladest, orgaanilist ainet ei ole pea üldse - uuenemisvõime praktiliselt puudub - kõige paksem on hammaste mälumispinnal, kus moodustab köbrukesi. 3. TSEMENTkatab hambakaela ja hambajuurt - suhteliselt pehme, kõige õhem hambakaela osas Hambajuures kinnitab hambaalveooli sidekude, milles on rohkesti hambast lõualuuni ulatuvaid kollageenkiude. - nende eraldamiseks tuleb hamba eemaldamisel hammast eelnevalt pöörata/lõngutada, et see ei murduks ja juur ei jääks hambasompu. GINGIVA - hambakaela ümbritsev suu limaskest. Moodustab hamba ümber kaela. Ige Igemetasku- igeme ja hambakaela vahel - põhjas olev epiteel on kasvanud hambasse - igemetaskusse kogunenud toiduosakesed ja bakterid tekitavad põletikku, mille tõttu võivad hambad lõnkuma hakata ja välja langeda.
Ketas väljast lubikilbiga kaetud, kiviplaat suuküljel, hingamiseks ja heitainete eritamiseks 10 hingamispauna. Soolt ega pärakut pole 75. Merisiilik kiirteta, ümarat kha katvad lubikilbid on kokku kasvanud rüüks, millele kinnituvad liikuvad okkad, katmata suu ja päraku ümbrus. Kilbid paiknevad 20 meridiaanse reana, millest 5 augukesed hiljusejalgade jaoks.suuvastsel küljel kiviplaat ja pärak. Suus Aristotelese latern- mälumisaparaat, 5 hammast. Okaste vahel haarlad, okkad ja haarlad mürgised. Jaguneb - korrassiilikud ja ebakorrassiilikud . Meripura pehme usja või kurgikujulise keha ühes otsas suu, teises kloaak. Alumine külg ("kõhupool") võib olla teiseselt lamedam ja hiljusejalad suuremad. Toeseplaadid on mitmekesise kujuga, kuid pisikesed ja kehaseinas peidus. Suud ümbritseb 10-30 hargnevat, sissetõmmatavat kombitsat. Kloaaki avanevad pärak, kaks hargnevat vesikopsu ja torujad Cuvier' elundid, mida loom
ÜLESANDED: valmistab toidukämpu, soodustab rääkimist, süljel on antibakteriaalne toime ja ka raviv toime. Suus niisutatakse toitu süljega, mida eritavad süljenäärmed. Süljel on ka pesev toime. Sülg sisaldab ensüümi, mille toimel algab suuõõnes suhkrute seedimine. Neutraliseerib happeid/puhastab hambaid. 74) Hammaste arv, liigid? Inimesel on 4 liiki hambaid: 1) LÕIKEHAMBAD (8tk) 2) SILMHAMBAD (4tk) 3) EESPURIHAMBAD (8tk) 4) TAGAPURIHAMBAD (12tk) Täiskasvanul on 32 hammast /_2123 Lapsel kuni 5-6 a. 20 piimhammast /_212 75) Hamba ehitus Hambal on kroon, kael ja juur. Juurekanalis asub pehme kude – säsi ehk pulp, mille moodustavad sidekude, närvid ja veresooned. Hamba peamise massi moodustab eriline luukude dentiin, milles puuduvad luurakud ja veresooned. 20
on ka mingi seletus. 7-le annab Nommo teistsuguse keele, see pole umbmäärane vaid peene keel, kõikide olendite, inimeste jaoks mõeldud keel. 3 (mees) + 4 (naine) = 7 (androgüünsus). 8 on juba täius. tekib küsimus, et kuidas uut keelt inimestele õpetada. Amma arvab, et otse seda teha ei tohi, seal peab olema mingi vahendaja. Leitakse, et vahendaja peab olema sipelgas. Toimub suur maagiline kosmoloogiline metamorfoos. Sipelgapesale kasvab suu, kus on 80 hammast. Hambad on nagu soad (suga, midagi kangategemisega seotud). Hammastest tõmmatakse läbi kangad, millest tekib teine kõne. Peenem riie, kaks tõmbamist... Inimliku kommunikatsiooni esimene sümbol. Selline kommunikatsioon on omane kõigile olenditele, ainult saakal ei saa sellest osa. Amma annab esivanematele taevas kaheksa vilja, maa on rüütatud, inimesed on maa peal juba. Need viljad on hirsisordid põhiliselt, mingid teraviljad ka. Esimene esivanem teeb otsuse, et ei saa üles taevasse
V KONTROLLTÖÖ (SISEELUNDID) 67) Nimeta seedekanali osad? Suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool, kaksteistsõrmiksool, tühisool, niudesool, iliotsekaalklapp, pimesool, jämesool, pärasool, pärak 40 68) Hammaste arv, liigid? Inimesel on 4 liiki hambaid: 1) LÕIKEHAMBAD (8tk) 2) SILMHAMBAD (4tk) 3) EESPURIHAMBAD (8tk) 4) TAGAPURIHAMBAD (12tk) Täiskasvanul on 32 hammast /_2123 Lapsel kuni 5-6 a. 20 piimhammast /_212 69) Hamba ehitus? Hambal on kroon, kael ja juur. Juurekanalis asub pehme kude säsi ehk pulp, mille moodustavad sidekude, närvid ja veresooned. Hamba peamise massi moodustab eriline luukude dentiin, milles puuduvad luurakud ja veresooned. Hambakroon on kaetud emailiga, mis on inimese organismi kõige kõvem kude. Juur ja kael on kaetud jämedakiulise luukoe hambatsemendiga. 70) Suured süljenäärmed, sülje ülesanded organismis?
*Neandertaallased ja Homo sapiens arenesid Homo antecessor´ist, kes arenes koos Heidelbergi inimesega välja Homo erectusest. *Homo sapiens kuulub primaatide(esikloomade) seltsi, hominiidide(inimlaste) sugukonda, homo ehk inimese perekonda. Muinasaja inimeste uskumused : Animism Eluta asjadele elu andmine. Kivid, puud. Totenism Esivanemaks peeti mõnda suursugust looma. Karu. Fetisism Tootemlooma austamine. Kanti kaelas kihva, sarve, hammast, karva. Muinasaja arenguetapid : Kiviaeg 1. Vanem kiviaeg / paleoliitikum (3 milj a tagasi) 2. Keskmine kiviaeg / mesoliitikum (12 000-7000 eKr): · Anastav majandus · Rändav eluviis · Vibu ja nool, koera kodustamine 3. Noorem kiviaeg / neoliitikum (al 7000 eKr): · Neoliitiline revolutsioon üleminek põllumajandusele, inimesed jäid paikseks, kindel toit, eluaea pikenemine, rahvaarvu kasv.
39 V KONTROLLTÖÖ (SISEELUNDID) 67) Nimeta seedekanali osad? Suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool, kaksteistsõrmiksool, tühisool, niudesool, iliotsekaalklapp, pimesool, jämesool, pärasool, pärak 68) Hammaste arv, liigid? Inimesel on 4 liiki hambaid: 1) LÕIKEHAMBAD (8tk) 2) SILMHAMBAD (4tk) 3) EESPURIHAMBAD (8tk) 4) TAGAPURIHAMBAD (12tk) Täiskasvanul on 32 hammast /_2123 Lapsel kuni 5-6 a. 20 piimhammast /_212 40 69) Hamba ehitus? Hambal on kroon, kael ja juur. Juurekanalis asub pehme kude – säsi ehk pulp, mille moodustavad sidekude, närvid ja veresooned. Hamba peamise massi moodustab eriline luukude dentiin, milles puuduvad luurakud ja veresooned. Hambakroon on kaetud emailiga, mis on inimese organismi kõige kõvem kude. Juur ja kael on kaetud
V KONTROLLTÖÖ (SISEELUNDID) 67) Nimeta seedekanali osad? Suuõõs, neel, sõõgitoru, magu, peensool, kaksteistsõrmiksool, tühisool, niudesool, iliotsekaalklapp, pimesool, jämesool, pärasool, pärak 40 68) Hammaste arv, liigid? Inimesel on 4 liiki hambaid: 1) LÕIKEHAMBAD (8tk) 2) SILMHAMBAD (4tk) 3) EESPURIHAMBAD (8tk) 4) TAGAPURIHAMBAD (12tk) Täiskasvanul on 32 hammast /_2123 Lapsel kuni 5-6 a. 20 piimhammast /_212 69) Hamba ehitus? Hambal on kroon, kael ja juur. Juurekanalis asub pehme kude säsi ehk pulp, mille moodustavad sidekude, närvid ja veresooned. Hamba peamise massi moodustab eriline luukude dentiin, milles puuduvad luurakud ja veresooned. Hambakroon on kaetud emailiga, mis on inimese organismi kõige kõvem kude. Juur ja kael on kaetud jämedakiulise luukoe hambatsemendiga. 70) Suured süljenäärmed, sülje ülesanded organismis?
5. Sigade seedesüsteem, seedesüsteemi talitlus. SIGADE SEEDESÜSTEEM SUU JA SÜLJENÄÄRMED Sigadel on pikk suuõõs, ülemine huul on lühike ja tugev, kokkukasvanud kärsaga. Keel on pikk ja kitsas. SÜLG moodustab 3 põhilisest süljenäärmest: Parotiid e kõrvalsüljenäärmed Sublingvaal e keelealused süljenäärmed Submandibulaar e alalõuaalsued süljenäärmed. Lisaks leidub suus mitmeid väiksemaid süljenäärmeid. Seal on 44 hammast, täiskomplekt moodustab umbes 1,5 aasta vanuses. NEEL JA SÖÖGITORU Sigadel on pikk ja kitsas neel, söögitoru lühike ja sirge. MAGU Magu on ühekambriline. 1 Mao limaskesta rakkudes toodetakse lima, proteaase ja lipaase. Mao limaskest jaguneb kardia,-funduse,- ja püloorusenäärmete regiooniks Mao fundusenäärmetes on 3 tüüpi sekretoorseid rakke (mukoosarakud toodavad lima ja
omadused. Kaks materjali keevitatakse kokku vaakumis, käiatakse kiirlõiketerase sisse saehambad ja korrosiooni vältimiseks värvitakse. Firma Sandflex lehel on pikem tööiga ning 40...60% parem lõikejõudluse säilimine. Saelehe omadused ja hambasamm peavad vastama saetavale materjalile. Üldreegel mida pehmem ja /või paksem on töödeldav materjal, seda suurem peab olema hamba samm. Vähemalt kolm järjestikust hammast peavad samaaegselt lõikama kogu saagimise jooksul. Valida on võimalik saelehtede vahel, millel on 14, 18, 24 või 32 hammast tolli kohta. 44) Pinnase kobestustegur on.... Tihendusastme hindamisel kasutatakse mõistet tihendustegur. See on tihendamise protsessis saavutatud mahumassi suhe antud pinnase jaoks suurima standardsesse mahumassi. : K= s/s max 45) Plaatvibraatori skeem ja seda selgitav tekst.
Sagedamini on kohatav hamba nurga murdumine Fn ülekoormamise ja materjali väsimuse tõttu. hambumissirge w Ft Fr Kontrollitakse tugevustingimuse rahuldatust. Fn l Arvutusel eeldataklse, et hambumisel on üks ohtlik lõike hammastepaar. Hammast vadeldakse konsoolse talana s pikkusega l, mis on koormatud jõuga Fn. Selle mõjul bw p hammast surutakse ja painutatakse. Arvutusel vaadeldakse summarset pinget hamba F s tõmmatud poolel . Sele 17.8. Jõudude ja pingete
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus ...
Karga välja lapse seest! Laps ei taha olla paha, naeratab ja kalli teeb Peresalm Minu emme ja minu issi, minu õeke ja vennake, Minu vanaisa ja memm ja muidugi mina ka! Tere-tere, see ongi me pere, kus hommikul kalli ja õhtul musi, Koos jagame tralli ja viperusi. Siilimäng Kuula, kuidas lõõtsutab tuul, tuul, tuul, Oksakesi õõtsutab puul, puul, puul. Vihmapiisku rabistab seal ja siin, Soojas pesas nahistab väike siil. LIISUSALMID vanamees, vanamees 66 poolteist hammast oli suus kartis hiirt ja kartis rotti kartis nurgas jahukotti *** himpel, pimel piila paala saksad sõivad ümber laua kokk oli keskel maitses praadi mamsel valas shokolaadi. mina praadi maitsema mamma lõi mind kulbiga mina ahjuroobiga mamma kukkus maha mina ahju taha leidsin rubla raha matsin mamma maha *** sinder-vinder ninaprill meil oli kodus krokodill krokodill tegi palju nalja ajas lapsed toast välja tahtis toas tantsu lüüa meie koogid ära süüa ema haaras raagus viha
helerohelisi ja sügavsiniseid salle. 19 Jumestus ja hügieen: Etruskid rõhutasid laujoont ja arvatavisti ka kulme. Naiste hauakambritest on leitud karbikesi ja peegleid, põsepuna, huule ja näovärve. Arvatakse, et nägu toonitasid mõned mehedki. Oma tervise eest kandsid etruskid hoolt. Koljude uurimisel on avastatud jälgi hammaste parandamisest õhukeste kuldkroonide ja sildadega; puuduvat hammast asendas mõnikord loomahammas. Naised võimlesid. Ihukarvade eemaldamiseks kasutati vaha, ise samal ajal alasti olles. Soengud: Juukseid kandsid etrusklannad väga erinevates soengutes, mis muutusid sagedasti. Kaskelt lahku kammitud juuksed langesid seljale palmikute või lokkidena, vahel aga raamisid juuksed nägu lainelise tuulesoenguna. Populaarne oli kähardatud tukk, ülejäänud juuksed põimiti seljale langevateks palmikuteks või pisteti juuksevõrgust kotti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
