Decameron VII päev (2)

DEKAMERON VII päev
Jutustamine pidi kuninga käsu kohaselt toimuma Naisteorus. Õuemeister sättiski juba varavalgel sinna poole. Sinna mindi ..see tundus nüüd palju ilusam koht. Linnud laulsid ja panid ka inimesed laulma. Söödi ja siis oli võimalus puhata. Pärast seda tuli kõigil koguneda vaiba peale, et kuulata Emilia jutustusi.
I novell
KOON
Oli ilus naine Tessa, mehest villakraasija Gianni , kes oli loll ( mungad petsid temalt välja nii mõnegi kapuutsi / õlakatte, aga tasusid talle selle eest palvete õpetamisega, seega tuli ka neile ju kasuks see. ) Giannil oli palju pisiameteid, ta oli ka Santa Maria Novella lauljate vennaskonna ülem, kus tal tuli harjutusi juhtida.
Tessal oli armuke , kuna tema oma mees oli väga lihtsameelne , siis eelistas ta nüüd salaja kohtuda Federigoga- ilus priske noormees .
Nad kohtusid Gianni maamajas- mõisas, ise elasid nad tavaliselt Firenzes. Kuna aga Gianni ka vahel mõisasse etteplaneerimata tuli, siis oli tarvis Tessal ja Federigol leppida kokku mingi salamärk, et Federigo saaks aru, et õhk on puhas. Lepiti kokku, et ki Federigo oma (mõisa juures) mäeharjal paiknevast kodust näeb, et viigipuu toe otsas olev eesli koon on suunatud Firenze poole- ÕHK PUHAS. Kui aga Fiesole poole, siis on Gianni kodus.
Nii said nad mitmeid kordi kohtuda, koos süüa ja ööd veeta.
Kuid ükskord, kui nad pidi kohtuma, söök oli juba valmis Tessal, tuli Gianni...Tessa lasi spetsiaalselt uue roa valmistada. Ja nad sõid õhtust ja läksid voodisse. Tessa oli varemalt oma ümmardajale selle esimese roa andnud- kaks kukke jne.., et ta viiks need virsikupuu alla, kuid oli unustanud öelda, et ümmardaja Federigot ootama jääks
Nii kõlasidki kolm koputust, mis oli ka üks nende märguannetest. Tessa teeskles, et magab . Kuid koputati veel, ja Gianni ajas naise üles. Naine ütles et: aa jah, see on mingi tont, kes viimasel ajal pidevalt ringi luusinud. Gianni oli kohkunud , ütles, et praegu ei tohiks kellelgagi midagi juthuda, kuna tema on oma palveid lugenud jne.
Naine otsustas seepeale väita, et ta teab, kuidas tondist lahti saada, et talle oli seda palvet õpetanud naiseremiit, kui ta arg oli tundunud. Ja et nüüd oli palju parem, kui ta oli Gianniga koos.
Nõidus: Gianni peab sülitama siis, kui Tessa ütleb. Tessa alustas oma palvega : tont mine ära, mine virsikupuu alla ja võta sealt ära midagi rasvast ( kukk, ) , Jäta mind ja Giannit rahule.
Nii sõnas ta veel, kokku kolm korda. Federigo oli juba aru saanud, ja isegi naeris selle üle. Aga ta läks ja võttis toidumoona, et süüa. Tessa läks mehega tagasi voodisse. Armukesega kohtusid nad ka edaspidi.
/ teadakse ka rääkida, et tegelikult olevat Tessa selle eeslikoonu Fieso poole pööranud, aga kogemata oli sellele pihta läinud üks töömees oma kepiga, ja see oli pöörelnud ja seisma jäänud suunaga Firenze poole.
II novell
VAAT
Algusjutt sellest, et kui naised petavad, siis nad peaksid seda juttu levitama, et mehed taipaksid, et ka naised on selleks võimelised, mitte ainult nemad. See paneks neid mõtlema, et ka naised võivad petta, mitte et mehed võivad ainult teiste tunnetega mängida.
räägib Filostrato. Oli vaene mees ja vaene neiu . Neiu- Peronalla- oli väga kena. Ta oli kuduja, mees müürsepp. Sissetulekud olid neil seega väga väikesed. Kord nägi ilusat neiut aga keigar - Giannello, kes armus temasse. Tunne oli vastastikune. Et nad kohtuda saaks, lepiti kokku, et keigar luusib hommikul nende maja juures nii kaua, kuni näeb, et Peronella mees on taas ( nagu igal hommikul ) läinud tööle või siis tööd otsima . Kui mees läinud, saaks Giannello tuppa vupsata, kuna tänavad olid seal peaaegu alati inimtühjad. Nii kohtusid armukesed korduvalt.
Ühel päeval aga läks mees tööle...Giannello vupsas ka juba tuppa sisse, kuid ühel hetkel tuli Peronella mees kodu poole tagasi. ( kuna oli püha ). Naine oli aga juba ka ukse lukustanud, mees aga arvas , et tubli naine ju, et ei lase kellelgi sisse tulla, lukustab kodu kohe kui oma mees lahkub . . Peronella kuuleb koputust ja ehmub, et mis nüüd on siis juhtunud et mees raegu koju tuleb, et äkki ta nägi Giannellot siia tulems !?
Giannello puges aga ühte vaati. Peronella lasi mehe sisse ja hakkas temaga kohemaid õiendama...et mis mõttes ta nüüd koju tuli, on vaja tööd otsida ja teha, et tema ainukesena siin koob näpud villis, aga näed, mees ei tee midagi., tuleb tööriistadega koju tagasi.. et see ei lähe kohe mitte.
Räägib ka sellest, kuidas ta on ikka nii truu oma abikaasale, et tal oleks igakell võimalus minna mõne keigari juurde, ja saada rikkamaks...ja teha nagu teised naised teevad. Aga ei , tema on ju truu oma abikaasale. ( tegelt ju mitte)
Mees aga lohutas ja ütles, et ära nüüd kurvasta, täna on lihtsalt püha- San Galeone päev- mil tööd ei tehta . Aga et ta oli just teinud hea tehingu seoses selle vaadiga, mis neil kodus kogu aeg ees oli- oli leppinud kokku, et müüb selle 5 küldfloriini eest maha.
Peronella aga seepeale, et tema müüs selle 7 kuldfloriini eest juba maha. Ja et ostja on praegu seal vaadi sees, ja testib selle vastupidavust . Mees oli õnnelik, et saavad nüüd rohkem raha. Giannello kuulatas kogu aeg kikkis kõrvadega pealt, et äkki ta siiski reedetakse koguemata. Kuid tõusis püsti nagu poleks midagi kuulnud ja hüüdis: Kus sa perenaine oled ? Ja siis hakkasid nad mehega rääkima, ja G. andis vihje et oi seal vaadis ikka pärmi vist hoitud, et tuleb ikka puhtaks küürida. Nii mees tegigi...aeg-ajalt vaatas vaati ka Peronella, kes ütles, kust veel kraapida on vaja. Ja et Giannello saaks, mida ta tegeikult tahtis, siis samal ajal kui Peronella vaati upitas, siis G. rahuldas oma nooruslikku iha ( samal viisil, nagu seda avarais steppides teevad ohjeldamatud indlevad täkud Partia märade kallale tormates :D ).
Lõpuks läks ta oma vaadiga minema.
III novell
Elisa räägib.
Oli üks lugupeetud meesterahvas- Rinaldo . Ta oli armunud ühe rikka mehe ilusasse naisesse- Agnesasse. Ta ei saanud teda vallutada, kuna naine ootas ka last. Nii hakkas ta vaderiks ehk ristivanemaks ja läks end pakkuma sellele perele, esmalt mehele. Mees oli nõus. Nii oli Rinaldol vähemalt võimalus naisea lähemalt kohtuda. Rinaldo asus aga miskipärast kloostrisse mungaks ja unustas mõneks ajaks Agnesa ja ilmalikud tavad. Ajapikku tulid aga tunded tagasi. Siinkohal näidatakse munki halvast küljest, et pole nad nii vagad midagi kui väidavad, muidu neil poleks podagrat( ainevahetushäire, kus kusihape satub verre alkoholi liigtarbimisest). Et tegelikult on mungad täielikud edvistajad ja neile lubatakse liiga palju.
Nii ajaski Rinaldo Agnesale ligi, ta ihkas teda. Agnesa siiski kahtles algul , imestades, et mungad selliseid asju teevad. Rinaldo kinnitas, et jah, kui see rüü ära võtta, olen nagu iga teine mees.
Probleemiks sai korraks ka see, et Rinaldo Agnesa poja vader oli- sugulussidemed. Rinaldo aga kinnitas taaskord , et ei ole siin midagi. Agnesa veidi lihtsameelsena uskuski kõike, ja nad vallatlesid mitmeid kordi.
Ükskord aga tuli Agnesa mees järsku koju ja otsis naist. Naine ja Rinaldo aga vallatlesid samal ajal, olid paljad . Vahele ei tahetud aga jääda. agnesa käskis Rinaldol riided selga panna. Ise vingerdas ta end sellest olukorrast järgmiselt välja: et nende poeg olevat järsult süles nõrgaks jäänud, siis oli vend Rinaldo siia tulnud. Ütles et, pojakesel on ussid sees ja need tuleb palvetega ära saada. ainult ema võis olla lapse juures, palvus pidi toimuma täiesti segamatult, seega pandigi uks lukku.
Seega Rinaldo nagu päästis nende poja. Agnesa mees ala oli nii kohkunud ja õnnelik, et lapsega sisiki kõik korras oli. Ta uskus kõike, arvates, et Agnesa talle eal ei valetaks . Nüüd käskis Rinaldo püstitada vajakuju issanda auks Ambrosiuse kuju ette. Nii tehti.
Nii ta lõppes.
IV novell
KAEV
Lauretta räägib. / Usuti , et Amoril, armastusjumalal, on piiramatu võim. Elas rikas mees- Tofano ja tal oli kaunis naine Ghita . Mees aga läks miskipärast naise peale armukadedaks, naine sai aru ja hakas küsima, et mis on selle kadeduse põhjuseks, sest tegelikult põhjust ei olnud. Kuid naisel tuligi mõte, et ta võiks päriselt oma meest petta, edasi ei saanud ju see jant kesta. Ta nägi üht kaunist noormeest ja lasi kohe oma võlud käiku. Tegudeni nad veel ei olnud jõudnud. Kuid nüüd tahtis seda ka naine ja nii leidis ta selleks ka võimaluse. Ta teadis, et tema mehel on kalduvus palju alkoholi juua ja seega tihti purjus olla. Nüüd ta hakkas aga mehele lausa peale käima, et too jooks . Ja nii kestiski päris pikalt..: mees joodeti purju , naine pani ta magama ja läks ise kodust ära, et oma armukesega nagistada.
Ajapikku aga mees märkas, et naine ise ei võta joomingute ajal tilkagi , hakkas nüüd kahtlustama, et äkki naine lõbutseb samal ajal, kui tema magab. Nii kavatses ta välja uurida tõe. Ta teeskles purjus olekut, naine uskus ja pani mehe magama. Naine läks majast välja armukese juurde. Kui nüüd Tofano kuulis , et naine läkski majast minema, keeras ta ukse lukku, et naine sisse ei saaks. Ta kavatses näidata, et ta teab, mida naine tegelikult teeb.
Naine jõudis koju, aga ei saanud ust lahti ükskõik kui kõvasti ta ka ei proovinud, uks ei tulnud lahti. Seepeale Tofano ütleski, et asjata proovid , mine sinna, kust Sa tulid. Naine aga hakkas rääkima, et tegelikult olnud ta hoopis naabrinaise juures, kuna too ei julge öösiti üksi olla jne. Palved ei aidanud aga naist. Ta nägi, et sellest pole mingit kasu ja talle tuli uus mõte- ähvardada. „Kui sa mind sisse ei lase, siis teen ma sind kõige õnnetumaks inimeseks maa peale“ Tofano mõtles, et mis too ikka teha saab.. Naine ei kavatsenud mitte mingi hinna eest jääda häbistatuks, vaid ähvardas et hüppab kaevust alla. Nii arvataks, et kuna Tofano on alatasa purjakil, et too tegi seda. Naine läkski pimedas kaevu juurde ja viskas sinna suure kivi, ise läks maja lähedale peitu . Mees kuulis seda ja jooksis kaevu juurde , ta ju ei uskunud, et naine nii teeb. Ja kui Tofano oli majast välja jooksnud, kiirustas naine majja, ja keeras ukse lukku. Nüüd olid siis pooled vahetunud. Nad sõimasis ja karjusid. Ja nüüd kuulutas naine akna peal kõigile naabritele, et tema mees on teda petmas käinud ( no pmst omaenda süü ajas nüüd mehe peale). Tolfant hakati vihkama , Ghita sugulased peksid ta vaese omaks.
Tolfano nüüd taipas, kuhu tema mõttetu armukadedus teda oli viinud. Ta siiski hoolis oma naisest ja lubas, et ei ole enam ealeski armukade . Nad said tagasi kokku.
V novell
Pragu seinas
Fiammetta räägib. Alguses jutt sellest, kuidas armukadedad mehed on ikka kõige hullemad. Et ei lase isegi puhkepäeval naistel rahus olla. Ja et naistel peakski olema õigus selliseid mehi karistada , selline asi tuleks heaks kiita, sest siis saab mees ka oma õppetunni.
Jälle seega üks lugu meeste mõttetust armukadedusest.
Oli rikas kaupmees , tal oli kaunis naine, kelle peale ta oli armukade, kuna arvas, et naise ilu tõttu meeldib ta ka teistele meestele ja tahabki meeldida. Nii pani mees oma naise koju sõna otseses mõttes luku taha, see oli hullem kui mõne surmamõistetu kinnihoidmine vangis. Ta ei lasnud naisel isegi mitte aknast välja vaadata. Naise jaoks oli see piin ja nii otsustas ta, et las olla siis mõni põhjuski, miks teda niiviisi karistatakse. Nimelt tuli talle meelde, et kõrvalmajas elab üks kena noormees. Ta lootis leida seinas kasvõi mõnd väikest praokest, et ta saaks tollele noormehele öelda, et on valmis enda südame talle kinkima. Ennäe, praoke oli olemas.
See oligi Filippo tuba. Ta küll ei näinud sealt suurt midagi, kuid vestelda oli läbi selle võimalik küll. Tähelepanu äratamiseks poetas ta praokesest sisse kivikesi ja puupulgakesi, kuni noormees asja uurima tuli. Noormees tegi omapoolse prao veel suuremaks . Nii nad vestlesid päevade kaupa, isegi said käsi puudutada, kuid ainult siis, kui naise enda meest kodus polnud. Naine aga tahtis nüüd jõulude ajal pihile minna. Mees aga muutus kahtlustavaks, et mida naisel nüüd siis pihtida on, kui ta päevad otsa luku taga istub. Nii ütles mees naisele, et jah, lähed pihid siin abikirikus. Tal oli aga plaan, et ta maskeerub ise preestriks. Naine sai mehe tagamõttest kohe aru, ning ütles: olgu.
Kirikus siis naine pihibki, et tal on üks armuke, kes on preester , ja kellega ta igal ööl magab.(Naine oli oma mehe preestri rõivais kohe ära tundnud , mees ise seda ei teadnud ja pani endale lausa kive suhu , et need ta häält võimalikult palju moonutaksid). Too preester pidavat avama kõik uksed seal majas vaid oma puudutusega, ja et mees ei tea sellest, kuna too preester lausub teatud sõnad ja siis mees jääb magama. See oli hoop mehe südamesse.
Ta otsustas naise paljastada. Koju jõudes rääkis ta naisele, et täna õhtul läheb ta kodust eemale, et naine paneks ise uksed lukku ja heidaks magama millal iganes soovib. Loomulikult läks mees tegelikult maja juurde peitu. Naine aga keeras ukse lukku ja rääkis Filippole läbi seinaprao kõik ära. Lepiti kokku ka öine kokkusaamine..Filippo pidi tulema läbi katuse. Nii veedeti koos üks öö ilma et pärismees midagi märkaks.
Hommikul lasi pärismees oma naise juurde saata ühe käskjala ( ta oli ju preestrit mängides rääkinud, et „preester“ nüüd saadab mõnikord oma käskjalga küsima et kas palvetest oli ka abi patu lunastamisel ja üleüldse rääkima). Naine rääkis käskjalale, et täna öösel ei käinud siin keegi. ja arvatavasti ei tulegi vist enam, et hakkab seda preestrit ära unustama , kuigi ei tahaks..Aga mees ei jätnud ikka, veel nii mõndagi aega toimis ta täpselt samamoodi, aga ka naisel käis armuke sama kaua. Kuni ükskord mees enam ei suutnud ning karjus , et naine talle ütleks kes see preestrist armuke on, et ta teab sellest kõike jne. Naine ütles, et jah, ta teab, et see võltspreester oli tema...ja sellepärast rääkiski sellise loo kokku. Et se on väga rumal, et ta sellist armukadedust tunneb. Et pihtides oli ta tegelikut tõtt rääkinud: armastan üht preestrit- ehk tol hetkel võltspreestrit ehk oma meest, ühtki ust majas ei saa tema eest lukku panna- ehk oma mehe ees pole ükski uks kunagi lukus; et too preester magab igal ööl inu juures- sa ju magad; ja kui sind minu juures polnud, siis ütlesingi ju käskjalale et tol ööl teda ei käinud.
Mees mõistis, et teda on alt veetud. Naine näitas talle koha kätte, ja mida too mõttetu armukadedus võib teha. Mees muutus ja hakkas nüüd naist uskuma...kuid just nüüd, mil naine tegelikult armukest omas, ei süüdistatud teda mitte milleski...nii läks elu edasi.
VI novell
2 armukest
Pampinea räägib. Olid rikas mees ja rikas naine( Isabella) - aadlikud . Neil oli kõik, mis eluks vaja. Kuid naine vajas mehest vaheldust, tema oma mees ei pakkunud talle ka piisavalt rahuldust. Nõnda armus ta hästikasvatatud, kuid mitte aadlisoost, noormehesse nimega Leonetto. Nii nad kohtusid ja rahuldasid oma ihasid. Ent Isabellasse armus ka üks teine mees, Lambertuccio nimeline rüütel. Isabellale ta aga üldse ei meeldinud, kuid mees ei jätnud teda rahule ja isegi ähvardas teda, et kui ta mehe soovidele vastu ei tule, siis ta teotab teda avalikult. Naine andis järele.
Oli suvi ja Isabella läks maale oma mõisasse. Üks päev pidi ta mees aga kodust ära minema. Daami juurde tuli kohe Leonetto. Kuid sellest, et ta pärismeest kodunt ära oli, sai teada ka Lambertuccio, kes samuti sinna oma hobusega tuli. Tal tuli nüüd kohe Leonetto ära peita-läks voodi eesriide taha. Lambertuccio surus end majja sisse ja suudles daami ja tahtis temaga nüüd aega veeta. Kuid ootamatult tuli kodu juurde Isabella mees. Isabella läks paanikasse, ja ütles et kui Lambertuccio teda tegelikult armastab , siis teeb ta täpselt nii nagu naine ütleb. : Tõmba välja oma pistoda ja mine maruvihasena välja, hüppa otsemaid sadulasse ja ütle et : „Küll ma ta mujalt kätte saan „ ja siis kohe minema. Nii tehtigi. Mees jooksis ruttu tuppa, küsis et mis siin toimub. Naine seletaski siis, et Issand , üks noormees jooksis siia majja ja ütles et Päästke mind surmast...kohe tuli järgi aga too teine mees ja karjus et kus sa oled reetur. Ma astusin uksele ette, et ta sisse ei saaks ja nüüd läkski ta alla nagu näha oli.
Mees jäi juttu uskuma ja isegi kiitis , et ta meest sisse ei laskud, sest see oleks täielik häbi olnud, kui nende majas mõni tapetud oleks. Nüüd öelda ka Leonettole et ta võib välja tulla. Tuli hirmust värisedes ( sest tegelikult kartis ta ju seda pärismeest) ja seletas et ta ei tea mis too teine mees temast tahtis, et ta lihtsalt põgenes tema eest. Nii läks Leonetto tagasi koju. Isabella abikaasal polnud õrna aimugi, mis tüki naine talle kokku oli mänginud. The end.
VII novell
Filomena räägib. On üks aadlikust isa, alguses oli ta olnud vaene kaupmees , kuid temast oli saanud rikas. Tal oli vaid üks poeg- Lodovico. Ta tahtis ka oma pojale parimat , ei tahtnud et ta kaupmehena peaks leiba teenima , vaid saatis ta Prantsuse kuninga teenistusse, kus ta õppis häid kombeid. Kord siis said rüütlid kokku ja jutuajamises osales ka Lodovico, kus nad rääkisid, et nemad küll pole ilusamat naist näinud kui Beatrice , kellel aga oli mees Egano dei Galuzzi. Lodovico polnud aga veel armunud olnud ja nüüd oli tal kirglk tahtmine näha toda naist. Ta asus Bolognasse ja muutis nime- Anichino. Ta nägi naist ja armus koheselt. Ta muutis end vaeseks, kõigile teenritele, kes temaga kaasa olid tulnud, ütles ta, et käitugu nad, nagu ei teaks nad teda. See kõik selle nimel, et naisega kohtuda. Nimelt plaan oli selles, et ta läheb Beatrice mehe teenriks, tal oli ju neid palju, ja A. nägi teenri kohta tegelikult väga kena välja. Nii oligi...ta töötas seal ustavalt teenrina, puutudes tihedalt kokku Beatricega. Nad mängisid koos malet, ja A. lasi kogu aeg Beatricel võita. Ta meeldis Beatricele. A. aga otsustas nüüd Beatricele oma tunnetest rääkida. Ta tegi seda. Keegi polnud aga Beatricele veel nii ilusasti oma tunnetest rääkinud, talle meeldis noormees. Nad leppisid kokku, et kohtuvad juba tol ööl ja avaldavad armastust, kuna A. peab oma valu saama kuidagi tasutud . Lepiti kokku, et A. tuleb öösel B. voodipoole juurde. Egano aga oli ka kodus, sõi ära ja läks magama, A. tuli kokkulepitud ajal B. juurde. Ta haaras kõvasti A. käsivarrest, liigutas end voodis kuni Egano ärkas. Naine hakkas rääkima, et ta olevat jba eile õhtul tahnud rääkida, et see kõige ustavam teener avaldas talle oma armastust, et see on sobimatu , seeg ategelikult pole ta nii ustav teener midagi. ( A. oli samal ajal juba paanikas, et kas tõesti naine ta reedab, kuidas ta nii loll oli olnud jne..) Naine rääkis et las mees läheb ja võtab nüüd oma teenri vahele ja näitab talle koha kätte. Räägib, et nad olevat A.-ga kokkuleppinud, et kohtuvad täna all, aga nüüd ajagu hoopis mees naise riided selga ja loor pähe ja mingu ise, et asjale tõendust saada. Nii ta läks. Nüüd aga naine ütles A.-le, et mingu ta nüüd alla ja võta pajukepp kaassa ja teeskle nagu oleksid sa palunud tegelikult mind proovile panna, et kas ma ka petan oma meest...et A. on ikka ustav teener. Ta läks ja hakkaski naiseriietes meest mõnitama ja peksma , et küll ta kõik homme Eganole ära räägib, nurjatu naine jne..Egano jooksis ära.
Nüüd sai ta tõendust kui hea naine tal oli, kes oma meest ei peta , ja kui hea ja usaldusväärne teener tal ikka on, kes teda ilmaski ei petaks, vaid pigem aitab. Edaspidi nad kolm küll naersid selle olukorra üle, kuid armukesteks jäid B. ja A. edasi.
VIII novell
Neifile räägib. Oli rikas kaupmees- Arriguccio, kes lootis naise kaudu aadliks saada. Leidis omale „sobiva“ kuigi ei meeldinud tegelikult, daami, kelleks oli Sismonda. Arriguccio rändas aga palju ringi ja naine pidi alatasa üksi olema. Aja jooksul tekkis tal uus armastus , armuke- Ruberto.
Kuid Arriguccio oli kusagilt kuulnud, et ta naisel pidavat armuke olema. Nüüd hakkas armukadedust tundma ja jäi naist valvama. Ei uinunud enne, kui naine voodis jne..Naine muutus aga kurvaks, kuna ei saanud enam Rubertoga kokku.
Kohtumiseks saadi aga siiski plaan kokkuleppida: Naine seob oma varba külge niidi, mis läheks mööda põrandat aknast välja nii, et ots ulatuks maani. Asi pidi välja nägema nii, et kui Ruberto on all tänaval, siis ta tõmbab niidist, kui Arriguccio magab, siis laseb nööri lahti ja läheb ise alla vastu; kui aga tõmbab nööri enda poole, siis tähendab, et A. on üleval ja las Ruberto läheb koju tagasi.
See toimiski nii õnelgi korral. Kuid ükspäev läks Arriguccio kogemata nööri pihta kui ta oma jalga sirutas . Ta sai kohe aru, et midagi on mäda. Lõikas nööri läbi ja sidus enda varba külge, et vaadata mis saama hakkab.
Tuligi Ruberto ja tõmbas, nagu plaanipäraselt oli, nöörist. Arriguccio ärkas kohe, sõlm aga polnud küllalt tugev ja nöör libises aknast alla. See oli märk Rubertole nagu oleks tal ja Sismondal sel korral taas võimalus kohtuda, kuid ei. Arriguccio tormas kohemaid välja koos relvaga, et tuvastada too isik. Ukse paugutamisest sai aga Ruberto juba aru, et tegemist ei ole Sismondaga ja pistis plehku . Toimus tagaajamine. Kuid Ruberto otsustas pärast pikka jooksmist samuti oma relva välja võtta.
Naine aga senikaua palus oma ümmardajat, et too tema voodisse heidaks ja et kui tema mees peaks koju tuema, et siis saaks ümmardaja oma hoobid...loomulikult lubas ta selle eest oma ümmardajale tasuda.
Tänaval kuuldi aga nende taplusest, Arriguccio kartiski, et äkki teda tuntakse ära ja läks koju, saamata teada, kes too isik oli.
Läks koju et oma „naist“ peksta. Peksis käte ja jalgadega, lõikas juukseid peast , sõimas. Ta ei saanud aru, et tegemist on ümmardajaga, kuna karjumist varjutas nutt .
Nüüd otsustas Arriguccio viha hoos minna naise vendade juurde ja asjast rääkida, et need siis ta ära viiksid, sest tema enam selle naisega koos ei tahtnud olla.
Mees läks, ja teisest toast tuli välja Sismonda, kes läks oma nutvat ümmardajat lohutama.
Samal ajal oli mees Sismonda kolme venna ja ema juures, vennad olid väga pettunud ja vihased oma õe peale. Ema aga pakkus, et kas see ikka tõsi on, mida Ariiguccio räägib, et äkki räägib seda vaid oma õigustuseks ja et tegelikult oli probleem hoopis muudes asjades jne. Otsustati minna sinna koju. Eest leidsid nad täiesti terve, juustega Sismonda.
Läks lahti jutt..Sismonda aga nüüd väitis, et tema pole mingi riivatu naisterahvas, et mees polnudki õhtul koju magama tulnud, tema ise oli ka terve ja....Et Arriguccio on see, kes valetab !
Nüüd väitis Sismonda veel ka, et tõesti, ta mees käib kõrtsides, kus aeleb erinevate tüdrukutega. Ka seekord olevat siis nii olnud...läks purjuspäi ühe nurgataguse tüdruku juurde, kellel oli juhuslikult armuke..pmst, valetab.
Loomulikult on tõetruum Sismonda räägitu, kuna ühtki vägivalla tunnusmärki tal kehal polnud. Seepeale sai aga sismonda ema pahaseks, ja süüdistas ja sõimas Arrigucciot. Vennad ( ja ka naine ise) andestasid mehele selle korra, kuna asi oli toimunud siiski ebakaines olekus, kuid ähvardati, et kui järgmine kord miskit sellist on, siis tasutakse topelt . Mees ja naine olid edasi koos, aga tänu naise nupukusele said Ruberto ja ta ise edasi kohtuda.
IX novell
Pamfilo räägib. Argoses elas üks lugupeetud vana mees nimega Nikostratos . Ometi sai ta endale naiseks julge ja ilusa Lydia. Mehel oli palju teenreid, nende seas osav nooruk Pyrrhos, keda ta kõige enam usaldas. Lydia armus tollesse noorukisse hullupööra. Nooruk polnud sellest huvitatud. See hakkas Lydiat häirima ja ta kavatses noormehele sellest märku anda. Võttis appi oma ümmardaja, Luska. Põhjendas, et too vanamees ei rahulda enam teda, vana ju ja ei jaksa. Ütles Luskale, et too räägiks Pyrrhosega.
Pyrrhos oli väga üllatunud, polnud seda märganud..kuid arvas ühel hetkel, et emand paneb teda praegu lihtsalt proovile. Pahandas Luskaga ja ütles et ei vea oma isandat alt, ja et ka tema ise poleks seda „au“ väärt, mis tol puhul kaasneks.
Tamm ei murdu esimesest hoobist, seega tuli anda uus..esimene oli muide emanda väga kurvaks teinud, kuid ei andnud alla. Käskis uuesti Luskal minna ja rääkida kui väga ta noormeest ikka ihaldab jne. muidu emand tapab enda. Luska rääkis nüüd pikalt, miks Pyrrhos peaks oma armastust emandale pakkuma, kui palju rahuldust see annaks. Pyrrhos mõistab, kuid kahtleb veel selle armastuse tõesuses. Esitab 3 tingimust, et ta saaks kindel olla: 1) Nikostratese juuresolekul tapma tema hea jahikulli ; 2) saatma P.-le Nikostratose habemest ühe tutikese; 3) terve hamba saatma.
Naine nõustus. Täitmine: oli söömaaeg ja sinna ilmus ka naine..sidus jahikulli seal samas lahti ja peksis ta vastu seina surnuks . Nikostratos hüüdis siis, et mida naine oma arust teeb ? Naisel oli hea põhjendus: et too lind röövis kogu aja, mida mehed peavad kulutama naiste lõbustamisele. Et mees oli kogu aeg selle pärast kodust ära. Ja et ta on korduvalt sellest mõelnud, kuid nüüd tegi ära.
Jääti uskuma, kuna arvati, t Lydia tõepoolest oma meest niivõrd armastas .
Teine: Lydia ja ta mees vallatlesid, mees sikutas naist naljapärast juustest, siis aga avanes Lydial võimalus ka teine tingimus täita- ehk tõmmata ära habemetutt. Seda ta tegi ja kuigi mees hakkas valu tõttu kurjustama, ütles naine vastu, et no nii valus see ei olnud kui siis kui Sina mind juustest sikutasid.
(Amor aitas ka alati kaasa)
Kolmas: nii, Nikostratosel oli kaks poissi, kelle vanemad olid jätnud selleks, et nood kasvaksid üles aadliperes. Need kaks poissi teenindasid söögi ajal..üks lõikas liha, teine andis jooki . Lydia ütles neile, et nende suust tuleb halba haisu ja et nad teenindades hoiaksid võimalikult Nikostratose peast eemale. Lydia aga nüüd rääkis oma mehele, et kas too pole tähele pannud , kuidas mõned inimesed tema ümber käituvad, et hoiavad justkui eemale. et ta oli samuti varem tähele pannud, et mehe suust tuleb vastikut haisu, nüüd olid aga ka juba teised jälil.
Arvasid et ehk on vigane hammas ja mees tahtis kutsuda arsti, kuid naine ütles, et eiei ta teeb seda ise, et see on hea, kuna kui mehel valus on, sisi naine lõpetab iga hetk, kui aga arst tuleks, siis valu puhul ta ei lõpetaks. Naien kinnitas, et saab selle ka ise välja. Tõmbaski välja, mehele näitas mingit teist katkist hammast .
Kõik tõendid saatis ta Pyrrhosele, kes nüüd oli Lydia armastuses täielikult veendunud. Naine tahtis aga oma kiindumust veel enam näidata ja tahtis väga Pyrrhosega aega veeta. Ta tegi nimelt ennast haigeks ja palus Nikostratosel ja Pyrrhosel end aeda pirnipuude juurde viia. Rääkis ruttu Pyrrhosele ära, mida ta täpselt tegema peab. Asi läks nii: Naine ütles P.-le et ta pirnipuu otsa läheks ja pirne alla viskaks. Puu otsas hakkas Pyrrhos aga väga imelikku juttu ajama , kus ta kirjeldas, et näeb küll, mida Nikostratos ja Lydia teevad, et mingu paar kuskile tuppa parem, et ta ei taha seda näha...( tegelikult ei toimunud midagi). Nikostratos ütles, et mida see mees sonib seal.. Tal kästi ise pirnipuu otsa ronida ja kontrollida, kas tegu on tõesti imepuuga. Nii kui ta oli üleval, hakkasid P. ja L. vallatlema, mees sai pahaseks...ronis alla...sele ajaga olid noored end istuma seadnud. Küsisid nüüd, et noh, oli ju täpselt samamoodi, et too pirnipuu on nõiutud. mees oli endiselt ärritautud, kuid talle kinnitati, et kui nad ka tahaks seda, siis mitte kunagi N.-i enda silme ees. Naine näitas samuti oma pahameelt, et mees teda ei usaldanud. Ka P. tõi välja, et ei reedaks eal. N. lasi nüüd puu maha raiuda, et kunagi enam ni ei juhtuks. Nii lks elu edasi.
X novell