Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

bioloogia-ii-kursus-kodune-kontrolltoo-nr-2 (0)

1 Hindamata
Punktid

KODUNE KONTROLLTÖÖ NR



KODUNE KONTROLLTÖÖ NR.2. TEEMA - INIMENE 1. Vii kokku süstemaatika ühik ja inimese kuuluvus õigesse süsteemiühikusse. Alusta 
süsteemi väikseimast ühikust

a) Riik loomad
b) Hõimkond keelikloomad
c) Klass imetajad
d) Selts esikloomalised
e) Sugukond inimlased
f) Perekond inimene
g) Liik tark inimene
2.Vali õige!Homöostaas on:a) regulaarne soolade vahetus organismi ja keskkkonna vahel 
b) stabiilne keskkonna temperatuur  c) stabiilne sisekeskkond d) stabiilne organismi sisene
temperatuur  
3. Kas esitatud väited on õiged või väärad? Vale väite korral lisa õige lause eitust 
kasutamata!
a) Täiskasvanud inimese kolju sarnaneb rohkem vastsündinud kui täiskasvanud inimahvi 
kolju proportsioonidega. Õige
b) Inimese aeglast individuaalset arengut saab kiirendada hea toitumisega. Vale; Inimese 
individuaalset arengut ei saa mõjutada.
c) Ahvide aju on inimese ajust ligikaudu 1,6 x väiksem. Vale; Ahvide aju on inimese 
ajust ligi 3x väiksem.
d) Inimene on ainus olend imetajate seas, kellele on iseloomulik sotsiaalsus. Vale; Paljutel 
imetajatel on sotsiaalne eluviis üsna tavaline.
e) Kui toidust on kõrvaldatud teatud allergiat põhjustavad valgud( näiteks riisist) saadakse 
transgeenne toit Õige
4. Nimeta  3 olulisimat bioloogilist erinevust inimese ja teiste loomade vahel:  
4.1. Kahel jalal liikumine
4.2. oskus valmistada tööriistu ja kasutada tehnoloogiaid
4.3 Segatoiduline ehk omnivoor.
5. Mis ülesanded on verel Sinu kehas?  
a) Transpordib aineid
b) Immuunsuse tagamine
c) Täidab kaitsefunktsiooni
6. Kasutades järgmisi mõisteid, iseloomusta keemilise sünapsi töö põhimõtet: 
neuron,neuriit, mediaator, sünaptiline pilu, närviimpuls, retseptorvalk,dendriit 
Keemilised sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise 
neurroni dendriitidega ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule.
 Närvirakkude 
jätkete vahel on väike sünaptiline pilu ja elektrisignaal ei levi otse ühelt rakult teisele. 
Kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu, siis eristatakse kokkupuutekohas keemilist 
ülekandeainet mediaatorit. Mediaator vabaneb sünaptilisse pilusse ning seostub 
vastuvõtva neuroni retseptorvalguga.
7.Võrdle omavahel lihaskudede hulka kuuluvaid vööt-,sile- ja südamelihaskudet! 
Tunnus 
1. Millised on 
rakud?
2. asukoht kehas
3. Kokkutõmbe 
iseloom
4. Kokkutõmbe  vöötlihaskude 
1. lihaskiududest, 
mis kujutavad 
endast pikki 
paljutuumseid 
rakke.
2. skeleti lihastes
südamelihaskude 
1. rakud on 
väiksemad, 
harunenud ning 
ühenduvad omavahel
võrgustikuks.
2. südames
Silelihaskude 
1. koosneb 
ühetuumsalistest 
käävjatest rakkudest.
2. siseelundites
3. aeglasem ja 
pikaajalisem



alluvus inimese 
tahtele
3. Tugev ja 
lühiajaline
4. allub inimese 
tahtele
3. rütmiline
4. ei allu
4. ei allu 7.Veri kuulub sidekudede hulka.Millise tunnuse alusel? Verel on rakuvaheaineks vedel 
vereplasma.
 
8.Milline osa nahast (  marrasknahk, sarvkiht, pärisnahk, alusnahk)on seotud 
a) temperatuuri säilitamisega - alusnahk
b) uute rakkude tekitamisega – marrasnahk
c) jääkainete väljutamisega – sarvkiht
d) kaitsega liigse ultraviolettkirguse eest - pärisnahk
9. Nimeta inimesele iseloomulikud tunnused ( min 8)  Suhteliselt suur aju, millel eriti 
hästi on arenenud ajukoor; Kahel jalal liikumine; Aeglane individuaalne areng; Nii 
loomse kui taimse toidu söömine; Keerukas sotsiaalne käitumine ja keelekasutus; 
elamine perekonniti; Oskus valmistada tööriistu; Elusviis lagedal maal, metsast 
väljas.
10. Paiguta mõisted õiges loogilises järjekorras alustades väikseimast ja paiguta juurde ka 
õiged näited: 
1. Rakk- munarakk, lihasrakk
2. Kude- sidekude, närvikude
3. Elund- magu, neerud
4. Elundkond- hingamiselundkond, ringeelundkond
11.Nimeta õhu liikumise teed sissehingamisel.( õiges järjekorras) Ninaõõs-neel-kõri-
hingetoru-kopsutoru-kopsutorukesed-kopsud
12.Selgita mõistet eritamine, mille poolest erineb defekatsioonist? Eritamine on 
ainevahetuse jääkide eemaldamine, aga defekatsioon on seedimatute toidujääkide 
eemaldamine.
13.Mis vahe on mõistetel toiduaine ja toitaine. Too kummagi kohta 3 näidet 
Toitaineteks on energiat andvad eluks vajalikud valgud, rasvad, süsivesikud ning 
mittevajalik alkohol, lisaks ka energiat mitteandvad vesi, vitamiinid ja 
mineraalained.Toiduaineteks
 seevastu on näiteks porgand, jahu, piim, liha, kartul, 
õun, suhkur ja muu, mida me kas sööme kohe või millest me hakkame rooga 
valmistama.
14.Millisel 4 viisil saab Sinu keha glükoosi( millest, millal)  
1.süsivesikute seedimisel 
2. glükogeeni kui loomse varusahhariidi lagundamisel maksast või lihastest 
3. keha rasvavarude lagundamisel( näiteks nahaalusest rasvkoest või kollases luuüdis 
olevast   rasvkoest) 
4. kehavalkude lagundamisel( see on viimases järjekorras keha pikaaegsel nälgimisel) 
15.Milliste elundite kaudu väljutatakse Sinu kehast jääkaineid? Kopsud, nahk, pärasool ja
neerud.
16.Otsusta, kas väide on õige või väär.Väära väite puhul esita lause õigel kujul eitust 
kasutamata 
16.1. Südames on omavahel ühendatud vasak ja parem koda Õige
16.2. Maos hävitatakse mikroobe, soojendatakse toitu ja lõhustatakse rasvu Vale; Maos 
hävitatakse mikroobe, soojendatakse toitu ja lõhustatakse valke.
16.3. Ajuripats on sisenõrenääre, mis reguleerib suhkru sisaldust veres Vale; Insuliin on 
sisenõrenääre, mis reguleerib suhkru sisaldust veres.
16.4. Sugunäärmed on nii sise-kui välisnõrenäärmed. Vale; Sugunäärmed on nii muna- ja
seemnesarjad.
 


16.5. Pikim seedekulgla osa on kusejuha Vale; Pikim seedekulgla osa on peensool.
16.6 Adrenaliin on hormoon, mille põhitoime on glükoosi muutmine glükogeeniks Vale; 
Adrenaliin on hormoon, mis valmistab organismi ette suuremaks aktiivsuseks.
16.7. Seedekulglas hävitatakse mikroobe sülje, maomahla ning selle ensüümi pepsiini 
toimel ja ka sapi toimel Õige
16.8. Südametegevuse keskus asub väikeajus Vale; Südametegevuse keskus asub 
piklikajus.
16.9. Ülalõualuus on inimesel 8 tagapurihammast, neist viimane paar on silmahambad 
Vale; Ülalõualuus on inimesel 6 tagapurihammast, neist viimane paar on 
tarkusehambad.
16.10 Inimese kasvu mõjutavad hormoonid nõristuvad kilpnäärmest, 
ajuripatsist,sugunäärmetest kui kõhunäärmest Vale; Inimese ainevahetust mõjutavad 
hormoonid nõristuvad kilpnäärmest, ajuripatsist,sugunäärmetest kui kõhunäärmest.
16.11.Pankreas on sisenõrenääre, mis nõristab ensüümi lipaas Õige
16.12. Inimese lämmastikuainevahetuse jääkprodukt on UUREA Õige
16.13 Naha ja kopsude kaudu väljub umbes 350 cm3( s.t enam-vähem sama kogus )  
           vedelikku Õige
16.14. Seedekulgla pikim osa on pimesool Vale; Seedekulgla pikim osa on peensool.
16.15 Jämesoole bakterid on kasulikud, sest valmistavad B- vitamiini ja aitavad läbi viia  
            seedeprotsesse Õige
16.16. Aort on Sinu keha suurim nääre Vale; Aort on Sinu keha suurim arter.
16.17. Lüsotsüüm on seedenõre, mis toimib ainult sahhariididele Õige
16.18. Südametegevuse keskus asub piklikus ajus Õige
16.19.Naha ja kopsude kaudu väljub sama kogus vett Õige
16.20. Seedekulglas hävitatakse baktereid ainult maos Vale; Seedekulglas hävitatakse 
mikroobe ainult maos.
17. Mis on antud loetelus hormoonid ja mis ensüümid? Millega on tegemist ülejäänud 
mõistete puhul? 
Hormoonid: türoksiin, testosteroon, adrenaliin, östrogeen
Ensüümid: DNA-polümeraas, amülaas, pepsiin, lipaas, proteaas, glükagoon
Elundid: munasari, neer, kusepõis 
18. Nimeta 6 elundkonda , mille töö tagab Sinu keha homöostaasi? Seede-, hingamis-, 
ringe-, eritus-, närvi- ja tugielunkond.
19. Milles seisneb kõhunäärme kui sisenõrenäärme ja kõhunäärme kui välisnõrenäärme 
erinev talitlus?  20. Vali õige ( õiged) vastused: 
20.1 Varusahhariidid asuvad Sinu kehas a) glükagoonina b) glükoosina c) tärklisena d) 
glükogeenina
 e) insuliinina 
20.2 Maks toodab a) fibrinogeeni(verevalk hüübimiseks) b) sappi c) D-vitamiini 
d) K- vitamiini 
20.3 Varurasvad on Sinu kehas a) maksas b) nahas c) veresoonte seintes d) toruluudes e) 
toruluude kollasesluuüdis
 
20.4 Rudimentidena on Sinu kehas a)äärmised lõikehambad b) silmahambad 
c) piimahambad d) tarkusehambad 
20.5 Maks lagundab Sinu kehas a) paljusid veres ringlevaid hormoone b)B- vitamiine 
c)üle jäävad d)aminohapped e) rasvu f)kolesterooli 
20.6. Valkude lõhustust viivad läbi a) maomahl b) sapp c) pepsiin d) soolenõre e) lipaas 
f) lüsotsüüm 
20.7. Diabeetik peab endale süstima a) pepsiini b) glükogeeni c) glükagooni d) insuliini 


e)adrenaliini 
20.8 Hingamiskeskuses asuvad retsptorid on tundlikud a) vereringe intensiivsusele b) vere 
pH sisaldusele c) vere hapnikusisalduse suhtes d) vere pH ja süsihappegaasi sisalduse 
suhtes
 
20.9 Varusahhariidid asuvad Sinu kehas a) neerudes b) naha aluskihis c) maksas 
d) toruluudes 
20.10. Valkude varu hoitakse a) maksas b) valguvaru puudub kehas c) kõhunäärmes 
d) neerudes 
20.11 Suhkruhaige peab endale süstima a) pepsiini b) insuliini c)vitamiini A d) amülaasi 
e) proteaasi 
20.12. Esmasuriinist imetakse neerudes tagasi a) 25% b) 100% c) 99% veest 
21.Pane kirja Sinu jaoks 8 olulisemat tervisliku toitumise nõuet( et oleks tagatud vajalikud 
toitained, vitamiinid, et ei saaks toiduga soolenakkusi, et toit ise tekitaks hea isu,et ei tekiks
kõhukinnisust,et oleks tagatud haiguskindlus.....) 1) Hommikusöök on kõige tähtsam, sest
organism saab sellest oma energia päevaks. 2) Söö puu- ja juurvilju, et saada 
vajalikud vitamiinid ja mineraalained. 3) Paar korda nädalas tuleks kala süüa, et 
saada vajalikke rasvhappeid. 4) Joo vett, täiskasvanu vajab päevas 2-3 liitrit vett. 5) 
Püüa vältida rasvaseid toite, mis ummistavad veresooni. 6) Söö vähem suhkrut, sest 
suhkur on üks peamisi põhjuseid liigse rasva tekkimises (kehas). 7) Ära liialda 
alkoholiga, sest alkoholil on organismile pigem negatiivne kui positiivne mõju. 8) Söö 
liha ja kiudainete rikast toitu, sest neist saab omale vajalikud toitained.
22. Täiskasvanud inimesel on 32 hammast. Esita hammaste liigitus ja arv alalõualuu näitel. 
Tagapurihambaid-6; Eespurihambaid-4; Lõikehambaid-4; Silmahambaid-2
23. Miks on kasulik hingata läbi ninaõõne?( 4) Õhk on puhtam; Õhk muutub soojemaks;
Õhk on niiskem; Külma ilmaga läbi suu hingates võib haigeks jääda(nt. Angiin), kuid 
nina kaudu hingates ei ole sellist probleemi.
24. Millises ajus asub hingamiskeskus? Millised tegurid mõjutavad hingamislihaste tööd?  
Piklikusajus; Hingamislihaste tööd mõjutavad tegurid on näiteks füüsiline töö või 
šokki seisundis olek.
25. Selgita insuliini ja glükagooni toimet glükoosi sisalduse regulatsioonis? Glükagooni, 
samamoodi nagu insuliinigi, toodetakse ning hoitakse organismi poolt kõhunäärmes. 
Glükagoonil on insuliinile vastupidine funktsioon. Kui insuliin alandab veresuhkrut 
ning töötleb suhkurt glükogeeniks, siis glükagoon tõstab veresuhkurt, töödeldes 
glükogeeni veresuhkruks. Samas kui insuliin soodustab rasvade talletamist kudedesse,
siis glükagoon soodustab rasvade põlemist
.
26.1.Nimeta seedekulgla osad, kus lõhustatakse sahhariide? Suuõõnes- kaksteistsõrmik-
maks-kõhunääre.
26.2. Milliste nõrede toimel lõhustatakse sahhariide? Maksanõre abil lagundatakse 
sahhariide.
26.3. Mis on sahhariidide lõhustamise lõppsaadused ning kus ja millena nad imenduvad, 
kuhu? Lõppsaaduseks on glükoos, mis imendub verre.
27.Nimeta õiges järjekorras seedekulgla osad, mida toit läbib(lõpetades jääkide 
väljutuskohaga, 8 nimetust) Söögitoru-magu-maks-kõhunääre-peensool-jämesool-
pärasool-pärak
28. Nimeta erituselundkonna elundid. Neer, kusejuha, kusepõis, kusiti.
29.Nimeta 3 hingamise faasi ja selgita mis igas faasis toimub. Gaasivahetus kopsudes - 
hapnik kpsualveoolist kopsu verekapillaaridesse, süsinikdioksiid verekapillaaridest 
alveooli s.t veri rikastub hapnikuga kopsualveoolides.
Gaasivahetus kudedes  hapnik antakse kudede rakkudele, süsinikdioksiid tuleb koe 
rakkudest verekapillaaridesse s.t. veri rikastub süsinikdioksiidiga rakkudes.



Rakusisene hingamine s.t glükoosi  lagundamine  raku tsütoplasma  võrgustikul  ja 
mitokondris 
30.Millised 2 elundit kontrollivad veresuhkru sisaldust? Kõhunääre ja maks.
31.Millises ajuosas asub südametegevust kontrolliv keskus?Milliste tegurite mõjul 
südametöö intensiivistub või aeglustub? Piklikusajus; südametöö aeglustub või 
intensiivistub näiteks kui vererõhk tõuseb; jäsemete liigutamine; adrenaliin.
32.Milliseid ülesandeid täidab Sinu kehas maks?( vähemalt 8) Toodab sappi, mis 
hõlbustab rasvade lõhustamist; on  varusüsivesikute ladestuspaik (  glükogeeni  
varude  ladestuskoht); vanade punaliblede  lagundamine; kahjulike ainete ja mürkide
lagundamine; vitamiinide talletus; vedelike talletuspaik; kolesterooli süntees; 
verevalkude süntees.
33.Millistes kohtades Sinu seedekulglas lõhustatakse RASVU, milliste nõrede toimel, 
millised on rasvade lõhustamise lõppsaadused ning millena , kus ja kuhu need imenduvad? 
Rasvu lõhustatakse suuõõnes, kaksteistsõrmikus, maksas, kõhunääres. Maksanõre 
abil lagundatakse rasvu. Lõppsaaduseks on glükoos, mis imendub verre. Varurasvad 
lähevad nahaalus kihti ja kollasesse luuüdisse.
34Nimeta neerude 2 põhiülesannet Sinu kehas? Neerud eritavad või hoiavad kokku vett 
ja soolasid; neerud tagavad selle, et ainevahetuse jäägid ei koguneks organismi.
35.Nimeta 5 sisenõrenääret iga puhul,millist hormooni ta nõristab ning mis toime on 
vastavatel hormoonidel? Käbikehas on melatoniin hormoon, mis reguleerib inimese 
bioloogilist ööpäevarütmi. Kilpnäärmes on türoksiin, mis reguleerib ainevahetuse 
kiirust. Ajuripatsis on kasvuhormoone, mis soodustab kasvu ja rakkude paljunemist 
ning taastumist. Kõhunäärmes on insuliin, mis reguleerib vere glükoosisisaldust. 
Munandis on testosteroon, mis soodustab seemnerakkude tootmist.
36.Milliseid ülesandeid täidab sülg Sinu suus? soodustab seedimist; soodustab rääkimist;
omab bakteriotsiidset toimet (baktereid surmavat toimet); omab suuõõne 
pesemisfunktsiooni.
37.Kirjuta, millise elundiga on seotud antud haigus 
diabeet-kõhunääre, bronhiit-kopsutorudes, ateroskleroos- arterid, tsirroos- maks
38. Nimeta jämesoole 3 ülesannet! Organismile vajaliku vee tagasiimendumine 
veresoontesse; Jääkide ladustuskoht , toimub ka käärimine ja roiskumine bakterite 
abil ning väljaheite moodustamine; Teatud bakteriliikide abil K- vitamiini 
valmistamine
 
39. Mis on hingamine ja mis tähtsus on hingamisel? Hingamine tagab gaasivahetuse; 
kudede pideva varustamise hapnikuga ja ühtlasi oksüdeerumisel tekkiva 
süsihappegaasi kehast eemaldamise.
40.1. Millistes seedekulgla osades lõhustatakse valke? Valke lõhustatakse peamiselt 
maos, lisaks veel kõhunäärmes ja peensooles.
40.2. Millised seedenõred lõhustavad valke? Maoseedenõred ja kõhunäärmenõre 
lõhustavad valke.
40.3. Mis on valkude lõhustuse lõppsaadused ning kuhu nad imenduvad, kus? 
Lõppsaaduseks on aminohappe ning see imendub verre. 41.  Liigita  antud loomorganismide elundid v. kehaosad õigetesse  elundkondadesse
 3 nimetust  sobivad  kahte  elundkonda!
Katteelund
kond Seedeelund
kond Hingamis-
elundkond Erituselund
kond Vereringe-
elundkond Sigimis-
elundkond Sisenõrenäärme
d rasunääre magu kopsud kusepõis veenid seemnesari kilpnääre nahk jämesool kopsukapillaa neerud aort munajuhad munasari


r higinääre Peensool hingetoru kusejuha süda emakas kõhunääre Kaksteist-
sõrmiksool
kopsutorud kusiti arterid seemnejuhad käbikeha suu kopsuveen kapillaarid seemnepõiek
e
neerupealised maks kopsuveen kõrvalkilpnäär
e
pärasool kopsukapillaa
r
higinääre        
             42. Vii vastavusse peaaju osa ja tema tähtsaim ülesanne.Kirjuta 1.tulba kõrvale sobiv täht 2.tulbast!    
                  1. väikeaju   C                          a) reguleerib hingamise ja südame tegevust
                  2. piklik aju   A                        b) reguleerib ainevahetust, temperatuuri, sigimist ja eritamist
                  3. keskaju  D                           c)  reguleerib lihaste koostööd ja täpsust, hoiab tasakaalutunnet
                  4. vaheaju  B                           d)   vastutab lihaste toonuse ehk pingeseisundi eest
               43. Vii  kokku  sobivad  paarid! Kirjuta 1.tulba kõrvale sobiv täht 2.tulbast!           1.  kilpnääre  B                                        a)  insuliin
      2. neerupealis E                                       b) türoksiin
      3. kõhunääre  A                                       c)  melatoniin
      4) käbinääre C                                         d)kasvuhormoon
      5) munasari F                                          e)adrenaliin
      6. ajuripats  D                                          f)  östrogeen
      7. kõhunääre H                                        g)  parathormoon
      8. kõrvalkilpnääre G                                 h) glükagoon
44. Võrdle  tingitud  ja  tingimatul refleksil? (2)
Tunnus Tingitud refleksid Tingimatud refleksid Millise aju kaudu kujunevad suuraju Selja- ja piklikaju Sünnipärane või  elu jooksul 
kujunev Elu jooksul kujunev sünnipärane Refleksi ilmnemise kiirus,aeg aeglane kiire Näited (2) Kirjutamis ja laulmis oskus Oksendamine ja köhimine. 45. Mis erinevused  on 2 mõistel: vaktsineerimine ja raviseerum? ( mida süstitakse, mis 
toimub kehas, tagajärjed, aeg) VAKTSINEERIMISEL  SÜSTITAKSE   
NÕRGESTATUD  VÕI SURMATUD HAIGUSTEKITAJAID.
a)   organism põeb haiguse kergel kujul läbi
b)  organismis   alagab antikehade teke  ja kehasse jäävad mäluga lümfotsüüdid
RAVISEERUMITE SÜSTIMINE-  valmis antikehade  viimine  organismi.See on 
passiivne immuunsuse liik, organism ei osale ja antikehad püsivad lühemat aega.
46. Missugused muudatused toimuvad organismis pideva treeningu  tulemusel? ( 4) 
Tugevnevad hingamiselihased, mis võimaldab tõmmata kopsudesse rohkem õhku; 
suureneb südamekambrite maht ja vastavalt ka südame löögimaht; paraneb lihaste 
toonus ja vastupidavus; lihased suurenevad.
47. Millised muutused toimuvad  organismis lühiajalise    füüsilise  pingutuse korral?(4) 
Südame löögisagedus ja hingamise intensiicsus suurenevad; vereringe nahas 
intensiivistub; suureneb higistamine; suureneb glükogeeni lagundamine.
48. Kirjelda  vananemisel organismis  toimuvaid  muutusi?(4) Lihasjõu vähenemine; 
seedehäired; luude hõrenemine; naha elastsuse vähenemine.



49. Kummut –eritamine, sisenõrenäärmed. Kirjuta mõiste seletusele vastav mõiste! 1. elund, mille 
kaudu  
väljutatakse enim 
vett, sooli ja 
kusisainet
Neerud 2.aine, mis 
mõjutab 
organismi 
ainevahetust ja 
tekib 
sisenõrenäärmetes
Türoksiin 3. hormoon, mis   on 
seotud  kaltsiumi verest 
luudesse viimisega
Kaltsitoniin 4. hormoon, mis on 
seotud  veresuhkru 
kasutusega lihastes 
pingutusel
Adrenaliin 5. elund, mis seob
neerusid ja 
kusepõit
kusejuha 6. uriinis sisalduv
aine, mis tekib 
eriti valkude 
lõhustamisel
UUREA 7. 10-15 cm pikkune 
elund,mis paikneb 
kõhuõõne tagaosas
Neerud 8.  vedelik, mis 
sisaldab vett, soola,
kusiainet
Uriin 9.  kõhunäärme 
hormoon, mis 
viib läbi glükoosi 
muutumist 
glükogeeniks
Insuliin 10.  joodi sisaldav
kilpnäärme 
hormoon
Türoksiin 11.hormoon, mis on 
seotud  glükogeeni  
muutmumisega glükoosiks
Glükagoon 12. hormoon, mis 
on seotud  naise 
teiseste 
sugutunnustega 
Östrogeen 13. nääre, mis 
paneb  
suguküpsuse 
saabudes tööle  
sugunäärmed
Seemnesarjad 14.Hormoon, mis 
paneb organismi 
valmis 
pingutusteks
Adrenaliin 15.peaajus asuv 
sisenõrenääre
Ajuripats ehk.
hüpofüüs 16. nääre, mille 
hormoonid viivad 
luudest kaltsiumi 
verre s.t  
vastupidine 
kaltsitoniinile
Parathormoon 50. Kirjuta  tabelisse hormooni mõju järgi õiged hormoonid ja õiged näärmete 
nimetused!
Hormooni mõju Hormooni nimi  Sisenõrenääre Ainevahetuse regulatsioon Türoksiin kilpnääre Inimese kasvu mõjutamine               
kasvuhormoon Ajuripats Mehele iseloomulike sootunnuste 
arengut testosteroon Seemnesari Naisele iseloomulike sootunnuste 
arengut Östrogeenid Munasari Juhib teiste sisenõrenäärmete tööd       -  Ajuripats Kaltsiumi ja fosfori  aineahetuse 
regulatsioon
Ca  verest luudesse Parathormoon kõrvalkilpnääre Vererõhu tõstmine Antidiureetilin
e hormoon
Ajuripats Ööpäevaste rütmide reguleerimine melatoniin käbikeha Ergutab südame tegevust Adrenaliin Neerupealised Veresuhkru kasutamine lihasrakkudes Adrenaliin neerupealised Reguleerib veres  glükoosi muutmist  Insuliin Kõhunääre


glükogeeniks
Mille liignõristumisel tekib hiigelkasv Kasvuhormoon Ajuripats
Vasakule Paremale
bioloogia-ii-kursus-kodune-kontrolltoo-nr-2 #1 bioloogia-ii-kursus-kodune-kontrolltoo-nr-2 #2 bioloogia-ii-kursus-kodune-kontrolltoo-nr-2 #3 bioloogia-ii-kursus-kodune-kontrolltoo-nr-2 #4 bioloogia-ii-kursus-kodune-kontrolltoo-nr-2 #5 bioloogia-ii-kursus-kodune-kontrolltoo-nr-2 #6 bioloogia-ii-kursus-kodune-kontrolltoo-nr-2 #7 bioloogia-ii-kursus-kodune-kontrolltoo-nr-2 #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-02-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 396956 Õppematerjali autor


Sarnased õppematerjalid

Bioloogia II kursus-KODUNE KONTROLLTÖÖ NR 2-TEEMA - INIMENE
7
doc

Bioloogia II kursus: KODUNE KONTROLLTÖÖ NR.2. TEEMA - INIMENE

KODUNE KONTROLLTÖÖ NR.2. TEEMA - INIMENE 1. Vii kokku süstemaatika ühik ja inimese kuuluvus õigesse süsteemiühikusse. Alusta süsteemi väikseimast ühikust. a) Riik loomad b) Hõimkond keelikloomad c) Klass imetajad d) Selts esikloomalised e) Sugukond inimlased f) Perekond inimene g) Liik tark inimene 2.Vali õige!Homöostaas on:a) regulaarne soolade vahetus organismi ja keskkkonna vahel b) stabiilne keskkonna temperatuur c) stabiilne sisekeskkond d) stabiilne organismi sisene temperatuur 3. Kas esitatud väited on õiged või väärad? Vale väite korral lisa õige lause eitust kasutamata! a) Täiskasvanud inimese kolju sarnaneb rohkem vastsündinud kui täiskasvanud inimahvi kolju proportsioonidega. Õige b) Inimese aeglast individuaalset arengut saab kiirendada hea toitumisega. Vale; Inimese individuaalset arengut ei saa mõjutada. c) Ahvide aju on inimese ajust ligikaudu 1,6 x väiksem. Vale; Ahvide aju on inimese ajust ligi 3x väiksem. d) Inimene on ainus olend imetajate

Bioloogia
Elundkonnad
5
doc

Elundkonnad

KATTEELUNDKOND Katteelundkonna moodustab inimesel nahk. 1. katab ja kaitseb inimkeha väljastpoolt keemiliste ainete sissepääsu eest,tõkestab bakterite sissepääsu, hoiab organismi veekao eest, tõkestab ka vee sissepääsu 2. on meeleelund s.t. temas paiknevad tunderakud võtavad vastu ärritusi 3. valmistab meile D- vitamiini, mis on vajalik normaalseks luustumiseks 4. paiknevad pigmenti,mis melaniin kaitseb liigse ultraviolettkiirguse eest. 5. on erituselund s.t tema kaudu antakse ära vedelaid jääkaineid higi ja rasuna 6. Nahaalune rasvkude on tähtis mehaaniliste löökide ja põrutuste pehmendaja 7. oluline temperatuuri regulatsioonis Termoregulatsiooni keskuseks on ajus hüpotalamus . Hüpotalamusele antakse pidevaltnaha termoretseptoritelt( tunderakkudelt) infot keskkonna temperatuuri muutuste kohta. · Temperatuurivahemikus 25-30 C ei kulu püsiva temperatuuri hoidmiseks energiat s.o TERMONEUTRAALNE TSOON · Alumine kriitili

Bioloogia
Bioloogia - inimene
4
docx

Bioloogia - inimene

Bioloogia ­ INIMENE I. Inimesele iseloomulikud tunnused 1. Riik ­ loomad * 3 tüüpi hambaid 2. Hõimkond ­ keelikloomad * Karvkate 3. Klass ­ imetajad *Sugurakud küpsevad aastaringselt, Loode areneb emakas 4. Selts ­ primaadid * Imetamine 5. Sugukond ­ inimlased * Liikumine kahel jalal, pöial vastandub teistele sõrmedele 6. Perekond ­ inimene *On olemas elundkonnad, suur peaaju maht 7. Liik ­ arukas inimene * Regulatsioon närvisüsteemi kaudu NEOTEENIA ­ Somaatilise arengu pidurdus (aeglane individuaalne areng) II. Epiteelkude ­ katab ja kaitseb, selle koe rakkudest moodustuvad näärmed, vooderdab õõnes elundeid, võõrkehade väljutamine (ripsepiteel ninas) Sidekude ­ kõhr-ja luukude: tugiülesanne, Veri ­ transpordi ül, rasvkude, kõhr-ja luukude, veri: k

Bioloogia
Inimese elundkonnad KT
4
docx

Inimese elundkonnad KT

II Nimeta 1. Naha ül : välisärrituste vastuvõtmine,organismi kaitsmine väliste mõjude eest, osaleb termoregulatsioonis ja eritamises 2. Nahas paiknevad retseptorid: taktiilsed retseptorid ( venitus,surve) ,termoretseptorid(külm,kuum) 3. Võimalusi, mil viisil kaotab organism soojust: naha ja hingamisteede kaudu 4. Tugi- ja liikumiselundkonna funk.: on kehale toeseks,annab kehale kuju, lihased ja luud kaitsevad siseelundeid 5. Seedekulgla osad,mida läbib toit: suuõõs- söögitoru- magu- kaksteistsõrmik- maks ja kõhunääre. Maksanõre abil lagundatakse rasvu ja kõhunäärme abil viiakse toidu lagundamine lõpuni . ­ peensool (toitainete imendumine verre) ­ jämesool( seedimata toiduosakesed) ­pärak 6. Inimese seedenäärmed- süljenäärmed, maks ja kõhunääre, mao- ja soolenäärmed, sapipõis ning neerupealsed 7. Maksa funktsioonid: veresuhkru sisalduse kontroll, aminohapete sisalduse kontroll, vereplasm

Inimene
Sisenõrenäärmed
3
docx

Sisenõrenäärmed

Sisenõrenäärmed Sisenõrenäärmed on organismis olevad näärmed, mis toodavad hormoone. Hormoonid nõristatakse verre ilma spetsiaalsete viimajuhadeta. Hormoonid reguleerivad ainevahetust Organismi kudede ja elundite talitlust reguleerivad lisaks närvisüsteemile erilised keemilised ained ­ hormoonid. Hormoone toodavad sisenõrenäärmedVeri kannab näärmetes toodetud hormoonid kudede ja elunditeni, mille talitlust nad mõjutavad. Hormoonid kannavad infot edasi aeglasemalt kui närvid ja ka nende mõju on pikaajalisem, Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust, muutes ensüümide aktiivsust või hulka. Hormoonid on väga aktiivsed, juba väga väikesed kogused mõjutavad organismi mõne elundi ja elundkonna talitlust Igal hormoonil on oma kindel ülesanne, st nad mõjutavad ainult kindlat kude või elundit. . On hormoone, mis reageerivad hetkelistele muutustele, nagu ehmatus või hirm. Osa hormoone aga reguleerib pikemaajaliste protsessid

Bioloogia
Hormoonide tabel klassifikatsioon ja nende mõju organismile
7
pdf

Hormoonide tabel klassifikatsioon ja nende mõju organismile

Sisenõrenääre Klass Hormoon Toime organismile Hüpofüüsi -mitte- eessagar glando- troopsed Kasvuhormoon -Kasvuhormooni sekretsioon on hüpotalamuse kontrolli all: 1) kasvuhormooni riliisihormoon 2) kasvuhormooni inhibiitorhormoon -Glükoosi madal kontsentratsioon veres stimuleerib kasvuhormooni vabanemist verre, glükoosi kõrge tase aga pidurdab seda - Kasvuhormooni vabanemine verre on puhanguline: 1) Lapseeas 3-4päevased

Füsioloogia
Elundkonnad ja hormoonid
8
docx

Elundkonnad ja hormoonid

Elundkonnad ja hormoonid Inimese tegevuse eelduseks on pidev aine-, energia- ja informatsioonivahetus elukeskkonnaga. Erinevaid kehatalitlusi tagavad elundid ja elundkonnad. Elund on kehaosa, mis koosneb kudedest ja täidab mõnd kindlat funktsiooni, mida ükski kude eraldi ei suudaks. Ühise funktsiooniga elundid koonduvad elundkondadeks. Elundkonnad Ülesanne/funktsioo Kirjeldus n Katteelundkond  Välisärrituste Inimese väliskatteks on nahk, mis on üks suurimaid vastuvõtmine elundeid (moodustab 15-25% keha kogumassist).  Organismi Nahk koosneb põhiliselt epiteel- ja sidekoest koos kaitsmine närvirakkudega. väliskeskkonnad Nahk kaitseb alumisi kudesid vigastuste, ebasoodsate võõrkehade sissetungimise ja veekao eest.

Bioloogia
Hormoonid
17
pdf

Hormoonid

Hormoonid Hormoondi on bioaktiivsed endogeensed ained, mis primaarse signaalmolekulina edastavad signaali vajaliku muutuse tekitamiseks märklaudraku tasandil ja mille sidmiseks on märklaudrakul spetsiifilised retseptorid. Hormooni loomus · Ülikõrge aktiivsus, lühike eluiga (kilpnäärme hormoonid mõned sekundid, osad mõned minutid, tunnid (nt. steroidsed hormoonid), kilpnäärme hormoonidel nädal), väga spetsiifiline toime · Vaid hormooni vaba vorm on bioaktiivne · Sünteesi kontrollib negatiivne tagasisidestus (hormooni taseme tõus veres mõjutab KNS ja süntees pärssub) · Erinev toimespetsiifilisus (kilpnäärme hormoonid toimivad kõikidele rakkudele, FSH vaid sugunäärmetele) · Hormoonregulatsioon on vahendatud, st toimub ensüümide aktiivsuse ja/või sünteesi mõjutamise teel (hormoon on regulaator, mitte inhibiitor ega aktivaator) · Hormonaalregulatsiooni summaarne efekt on organismi homeostaasi säilitamine

Biokeemia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun