bioloogia-ii-kursus-kodune-kontrolltoo-nr-2 (0)
KODUNE KONTROLLTÖÖ NR
KODUNE KONTROLLTÖÖ NR.2. TEEMA - INIMENE
1. Vii kokku süstemaatika ühik ja inimese kuuluvus õigesse süsteemiühikusse. Alusta
süsteemi väikseimast ühikust.
a) Riik loomad
b) Hõimkond keelikloomad
c) Klass imetajad
d) Selts esikloomalised
e) Sugukond inimlased
f) Perekond inimene
g) Liik tark inimene
2.Vali õige!Homöostaas on:a) regulaarne soolade vahetus organismi ja keskkkonna vahel
b) stabiilne keskkonna temperatuur c) stabiilne sisekeskkond d) stabiilne organismi sisene
temperatuur
3. Kas esitatud väited on õiged või väärad? Vale väite korral lisa õige lause eitust
kasutamata!
a) Täiskasvanud inimese kolju sarnaneb rohkem vastsündinud kui täiskasvanud inimahvi
kolju proportsioonidega. Õige
b) Inimese aeglast individuaalset arengut saab kiirendada hea toitumisega. Vale; Inimese
individuaalset arengut ei saa mõjutada.
c) Ahvide aju on inimese ajust ligikaudu 1,6 x väiksem. Vale; Ahvide aju on inimese
ajust ligi 3x väiksem.
d) Inimene on ainus olend imetajate seas, kellele on iseloomulik sotsiaalsus. Vale; Paljutel
imetajatel on sotsiaalne eluviis üsna tavaline.
e) Kui toidust on kõrvaldatud teatud allergiat põhjustavad valgud( näiteks riisist) saadakse
transgeenne toit Õige
4. Nimeta 3 olulisimat bioloogilist erinevust inimese ja teiste loomade vahel:
4.1. Kahel jalal liikumine
4.2. oskus valmistada tööriistu ja kasutada tehnoloogiaid
4.3 Segatoiduline ehk omnivoor.
5. Mis ülesanded on verel Sinu kehas?
a) Transpordib aineid
b) Immuunsuse tagamine
c) Täidab kaitsefunktsiooni
6. Kasutades järgmisi mõisteid, iseloomusta keemilise sünapsi töö põhimõtet:
neuron,neuriit, mediaator, sünaptiline pilu, närviimpuls, retseptorvalk,dendriit
Keemilised sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise
neurroni dendriitidega ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. Närvirakkude
jätkete vahel on väike sünaptiline pilu ja elektrisignaal ei levi otse ühelt rakult teisele.
Kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu, siis eristatakse kokkupuutekohas keemilist
ülekandeainet mediaatorit. Mediaator vabaneb sünaptilisse pilusse ning seostub
vastuvõtva neuroni retseptorvalguga.
7.Võrdle omavahel lihaskudede hulka kuuluvaid vööt-,sile- ja südamelihaskudet!
Tunnus
1. Millised on
rakud?
2. asukoht kehas
3. Kokkutõmbe
iseloom
4. Kokkutõmbe
vöötlihaskude
1. lihaskiududest,
mis kujutavad
endast pikki
paljutuumseid
rakke.
2. skeleti lihastes
südamelihaskude
1. rakud on
väiksemad,
harunenud ning
ühenduvad omavahel
võrgustikuks.
2. südames
Silelihaskude
1. koosneb
ühetuumsalistest
käävjatest rakkudest.
2. siseelundites
3. aeglasem ja
pikaajalisem
alluvus inimese
tahtele
3. Tugev ja
lühiajaline
4. allub inimese
tahtele
3. rütmiline
4. ei allu
4. ei allu
7.Veri kuulub sidekudede hulka.Millise tunnuse alusel? Verel on rakuvaheaineks vedel
vereplasma.
8.Milline osa nahast ( marrasknahk, sarvkiht, pärisnahk, alusnahk)on seotud
a) temperatuuri säilitamisega - alusnahk
b) uute rakkude tekitamisega – marrasnahk
c) jääkainete väljutamisega – sarvkiht
d) kaitsega liigse ultraviolettkirguse eest - pärisnahk
9. Nimeta inimesele iseloomulikud tunnused ( min 8) Suhteliselt suur aju, millel eriti
hästi on arenenud ajukoor; Kahel jalal liikumine; Aeglane individuaalne areng; Nii
loomse kui taimse toidu söömine; Keerukas sotsiaalne käitumine ja keelekasutus;
elamine perekonniti; Oskus valmistada tööriistu; Elusviis lagedal maal, metsast
väljas.
10. Paiguta mõisted õiges loogilises järjekorras alustades väikseimast ja paiguta juurde ka
õiged näited:
1. Rakk- munarakk, lihasrakk
2. Kude- sidekude, närvikude
3. Elund- magu, neerud
4. Elundkond- hingamiselundkond, ringeelundkond
11.Nimeta õhu liikumise teed sissehingamisel.( õiges järjekorras) Ninaõõs-neel-kõri-
hingetoru-kopsutoru-kopsutorukesed-kopsud
12.Selgita mõistet eritamine, mille poolest erineb defekatsioonist? Eritamine on
ainevahetuse jääkide eemaldamine, aga defekatsioon on seedimatute toidujääkide
eemaldamine.
13.Mis vahe on mõistetel toiduaine ja toitaine. Too kummagi kohta 3 näidet
Toitaineteks on energiat andvad eluks vajalikud valgud, rasvad, süsivesikud ning
mittevajalik alkohol, lisaks ka energiat mitteandvad vesi, vitamiinid ja
mineraalained.Toiduaineteks seevastu on näiteks porgand, jahu, piim, liha, kartul,
õun, suhkur ja muu, mida me kas sööme kohe või millest me hakkame rooga
valmistama.
14.Millisel 4 viisil saab Sinu keha glükoosi( millest, millal)
1.süsivesikute seedimisel
2. glükogeeni kui loomse varusahhariidi lagundamisel maksast või lihastest
3. keha rasvavarude lagundamisel( näiteks nahaalusest rasvkoest või kollases luuüdis
olevast rasvkoest)
4. kehavalkude lagundamisel( see on viimases järjekorras keha pikaaegsel nälgimisel)
15.Milliste elundite kaudu väljutatakse Sinu kehast jääkaineid? Kopsud, nahk, pärasool ja
neerud.
16.Otsusta, kas väide on õige või väär.Väära väite puhul esita lause õigel kujul eitust
kasutamata
16.1. Südames on omavahel ühendatud vasak ja parem koda Õige
16.2. Maos hävitatakse mikroobe, soojendatakse toitu ja lõhustatakse rasvu Vale; Maos
hävitatakse mikroobe, soojendatakse toitu ja lõhustatakse valke.
16.3. Ajuripats on sisenõrenääre, mis reguleerib suhkru sisaldust veres Vale; Insuliin on
sisenõrenääre, mis reguleerib suhkru sisaldust veres.
16.4. Sugunäärmed on nii sise-kui välisnõrenäärmed. Vale; Sugunäärmed on nii muna- ja
seemnesarjad.
16.5. Pikim seedekulgla osa on kusejuha Vale; Pikim seedekulgla osa on peensool.
16.6 Adrenaliin on hormoon, mille põhitoime on glükoosi muutmine glükogeeniks Vale;
Adrenaliin on hormoon, mis valmistab organismi ette suuremaks aktiivsuseks.
16.7. Seedekulglas hävitatakse mikroobe sülje, maomahla ning selle ensüümi pepsiini
toimel ja ka sapi toimel Õige
16.8. Südametegevuse keskus asub väikeajus Vale; Südametegevuse keskus asub
piklikajus.
16.9. Ülalõualuus on inimesel 8 tagapurihammast, neist viimane paar on silmahambad
Vale; Ülalõualuus on inimesel 6 tagapurihammast, neist viimane paar on
tarkusehambad.
16.10 Inimese kasvu mõjutavad hormoonid nõristuvad kilpnäärmest,
ajuripatsist,sugunäärmetest kui kõhunäärmest Vale; Inimese ainevahetust mõjutavad
hormoonid nõristuvad kilpnäärmest, ajuripatsist,sugunäärmetest kui kõhunäärmest.
16.11.Pankreas on sisenõrenääre, mis nõristab ensüümi lipaas Õige
16.12. Inimese lämmastikuainevahetuse jääkprodukt on UUREA Õige
16.13 Naha ja kopsude kaudu väljub umbes 350 cm3( s.t enam-vähem sama kogus )
vedelikku Õige
16.14. Seedekulgla pikim osa on pimesool Vale; Seedekulgla pikim osa on peensool.
16.15 Jämesoole bakterid on kasulikud, sest valmistavad B- vitamiini ja aitavad läbi viia
seedeprotsesse Õige
16.16. Aort on Sinu keha suurim nääre Vale; Aort on Sinu keha suurim arter.
16.17. Lüsotsüüm on seedenõre, mis toimib ainult sahhariididele Õige
16.18. Südametegevuse keskus asub piklikus ajus Õige
16.19.Naha ja kopsude kaudu väljub sama kogus vett Õige
16.20. Seedekulglas hävitatakse baktereid ainult maos Vale; Seedekulglas hävitatakse
mikroobe ainult maos.
17. Mis on antud loetelus hormoonid ja mis ensüümid? Millega on tegemist ülejäänud
mõistete puhul?
Hormoonid: türoksiin, testosteroon, adrenaliin, östrogeen
Ensüümid: DNA-polümeraas, amülaas, pepsiin, lipaas, proteaas, glükagoon
Elundid: munasari, neer, kusepõis
18. Nimeta 6 elundkonda , mille töö tagab Sinu keha homöostaasi? Seede-, hingamis-,
ringe-, eritus-, närvi- ja tugielunkond.
19. Milles seisneb kõhunäärme kui sisenõrenäärme ja kõhunäärme kui välisnõrenäärme
erinev talitlus?
20. Vali õige ( õiged) vastused:
20.1 Varusahhariidid asuvad Sinu kehas a) glükagoonina b) glükoosina c) tärklisena d)
glükogeenina e) insuliinina
20.2 Maks toodab a) fibrinogeeni(verevalk hüübimiseks) b) sappi c) D-vitamiini
d) K- vitamiini
20.3 Varurasvad on Sinu kehas a) maksas b) nahas c) veresoonte seintes d) toruluudes e)
toruluude kollasesluuüdis
20.4 Rudimentidena on Sinu kehas a)äärmised lõikehambad b) silmahambad
c) piimahambad d) tarkusehambad
20.5 Maks lagundab Sinu kehas a) paljusid veres ringlevaid hormoone b)B- vitamiine
c)üle jäävad d)aminohapped e) rasvu f)kolesterooli
20.6. Valkude lõhustust viivad läbi a) maomahl b) sapp c) pepsiin d) soolenõre e) lipaas
f) lüsotsüüm
20.7. Diabeetik peab endale süstima a) pepsiini b) glükogeeni c) glükagooni d) insuliini
e)adrenaliini
20.8 Hingamiskeskuses asuvad retsptorid on tundlikud a) vereringe intensiivsusele b) vere
pH sisaldusele c) vere hapnikusisalduse suhtes d) vere pH ja süsihappegaasi sisalduse
suhtes
20.9 Varusahhariidid asuvad Sinu kehas a) neerudes b) naha aluskihis c) maksas
d) toruluudes
20.10. Valkude varu hoitakse a) maksas b) valguvaru puudub kehas c) kõhunäärmes
d) neerudes
20.11 Suhkruhaige peab endale süstima a) pepsiini b) insuliini c)vitamiini A d) amülaasi
e) proteaasi
20.12. Esmasuriinist imetakse neerudes tagasi a) 25% b) 100% c) 99% veest
21.Pane kirja Sinu jaoks 8 olulisemat tervisliku toitumise nõuet( et oleks tagatud vajalikud
toitained, vitamiinid, et ei saaks toiduga soolenakkusi, et toit ise tekitaks hea isu,et ei tekiks
kõhukinnisust,et oleks tagatud haiguskindlus.....) 1) Hommikusöök on kõige tähtsam, sest
organism saab sellest oma energia päevaks. 2) Söö puu- ja juurvilju, et saada
vajalikud vitamiinid ja mineraalained. 3) Paar korda nädalas tuleks kala süüa, et
saada vajalikke rasvhappeid. 4) Joo vett, täiskasvanu vajab päevas 2-3 liitrit vett. 5)
Püüa vältida rasvaseid toite, mis ummistavad veresooni. 6) Söö vähem suhkrut, sest
suhkur on üks peamisi põhjuseid liigse rasva tekkimises (kehas). 7) Ära liialda
alkoholiga, sest alkoholil on organismile pigem negatiivne kui positiivne mõju. 8) Söö
liha ja kiudainete rikast toitu, sest neist saab omale vajalikud toitained.
22. Täiskasvanud inimesel on 32 hammast. Esita hammaste liigitus ja arv alalõualuu näitel.
Tagapurihambaid-6; Eespurihambaid-4; Lõikehambaid-4; Silmahambaid-2
23. Miks on kasulik hingata läbi ninaõõne?( 4) Õhk on puhtam; Õhk muutub soojemaks;
Õhk on niiskem; Külma ilmaga läbi suu hingates võib haigeks jääda(nt. Angiin), kuid
nina kaudu hingates ei ole sellist probleemi.
24. Millises ajus asub hingamiskeskus? Millised tegurid mõjutavad hingamislihaste tööd?
Piklikusajus; Hingamislihaste tööd mõjutavad tegurid on näiteks füüsiline töö või
šokki seisundis olek.
25. Selgita insuliini ja glükagooni toimet glükoosi sisalduse regulatsioonis? Glükagooni,
samamoodi nagu insuliinigi, toodetakse ning hoitakse organismi poolt kõhunäärmes.
Glükagoonil on insuliinile vastupidine funktsioon. Kui insuliin alandab veresuhkrut
ning töötleb suhkurt glükogeeniks, siis glükagoon tõstab veresuhkurt, töödeldes
glükogeeni veresuhkruks. Samas kui insuliin soodustab rasvade talletamist kudedesse,
siis glükagoon soodustab rasvade põlemist.
26.1.Nimeta seedekulgla osad, kus lõhustatakse sahhariide? Suuõõnes- kaksteistsõrmik-
maks-kõhunääre.
26.2. Milliste nõrede toimel lõhustatakse sahhariide? Maksanõre abil lagundatakse
sahhariide.
26.3. Mis on sahhariidide lõhustamise lõppsaadused ning kus ja millena nad imenduvad,
kuhu? Lõppsaaduseks on glükoos, mis imendub verre.
27.Nimeta õiges järjekorras seedekulgla osad, mida toit läbib(lõpetades jääkide
väljutuskohaga, 8 nimetust) Söögitoru-magu-maks-kõhunääre-peensool-jämesool-
pärasool-pärak
28. Nimeta erituselundkonna elundid. Neer, kusejuha, kusepõis, kusiti.
29.Nimeta 3 hingamise faasi ja selgita mis igas faasis toimub. Gaasivahetus kopsudes -
hapnik kpsualveoolist kopsu verekapillaaridesse, süsinikdioksiid verekapillaaridest
alveooli s.t veri rikastub hapnikuga kopsualveoolides.
Gaasivahetus kudedes hapnik antakse kudede rakkudele, süsinikdioksiid tuleb koe
rakkudest verekapillaaridesse s.t. veri rikastub süsinikdioksiidiga rakkudes.
Rakusisene hingamine s.t glükoosi lagundamine raku tsütoplasma võrgustikul ja
mitokondris
30.Millised 2 elundit kontrollivad veresuhkru sisaldust? Kõhunääre ja maks.
31.Millises ajuosas asub südametegevust kontrolliv keskus?Milliste tegurite mõjul
südametöö intensiivistub või aeglustub? Piklikusajus; südametöö aeglustub või
intensiivistub näiteks kui vererõhk tõuseb; jäsemete liigutamine; adrenaliin.
32.Milliseid ülesandeid täidab Sinu kehas maks?( vähemalt 8) Toodab sappi, mis
hõlbustab rasvade lõhustamist; on varusüsivesikute ladestuspaik ( glükogeeni
varude ladestuskoht); vanade punaliblede lagundamine; kahjulike ainete ja mürkide
lagundamine; vitamiinide talletus; vedelike talletuspaik; kolesterooli süntees;
verevalkude süntees.
33.Millistes kohtades Sinu seedekulglas lõhustatakse RASVU, milliste nõrede toimel,
millised on rasvade lõhustamise lõppsaadused ning millena , kus ja kuhu need imenduvad?
Rasvu lõhustatakse suuõõnes, kaksteistsõrmikus, maksas, kõhunääres. Maksanõre
abil lagundatakse rasvu. Lõppsaaduseks on glükoos, mis imendub verre. Varurasvad
lähevad nahaalus kihti ja kollasesse luuüdisse.
34Nimeta neerude 2 põhiülesannet Sinu kehas? Neerud eritavad või hoiavad kokku vett
ja soolasid; neerud tagavad selle, et ainevahetuse jäägid ei koguneks organismi.
35.Nimeta 5 sisenõrenääret iga puhul,millist hormooni ta nõristab ning mis toime on
vastavatel hormoonidel? Käbikehas on melatoniin hormoon, mis reguleerib inimese
bioloogilist ööpäevarütmi. Kilpnäärmes on türoksiin, mis reguleerib ainevahetuse
kiirust. Ajuripatsis on kasvuhormoone, mis soodustab kasvu ja rakkude paljunemist
ning taastumist. Kõhunäärmes on insuliin, mis reguleerib vere glükoosisisaldust.
Munandis on testosteroon, mis soodustab seemnerakkude tootmist.
36.Milliseid ülesandeid täidab sülg Sinu suus? soodustab seedimist; soodustab rääkimist;
omab bakteriotsiidset toimet (baktereid surmavat toimet); omab suuõõne
pesemisfunktsiooni.
37.Kirjuta, millise elundiga on seotud antud haigus
diabeet-kõhunääre, bronhiit-kopsutorudes, ateroskleroos- arterid, tsirroos- maks,
38. Nimeta jämesoole 3 ülesannet! Organismile vajaliku vee tagasiimendumine
veresoontesse; Jääkide ladustuskoht , toimub ka käärimine ja roiskumine bakterite
abil ning väljaheite moodustamine; Teatud bakteriliikide abil K- vitamiini
valmistamine
39. Mis on hingamine ja mis tähtsus on hingamisel? Hingamine tagab gaasivahetuse;
kudede pideva varustamise hapnikuga ja ühtlasi oksüdeerumisel tekkiva
süsihappegaasi kehast eemaldamise.
40.1. Millistes seedekulgla osades lõhustatakse valke? Valke lõhustatakse peamiselt
maos, lisaks veel kõhunäärmes ja peensooles.
40.2. Millised seedenõred lõhustavad valke? Maoseedenõred ja kõhunäärmenõre
lõhustavad valke.
40.3. Mis on valkude lõhustuse lõppsaadused ning kuhu nad imenduvad, kus?
Lõppsaaduseks on aminohappe ning see imendub verre.
41. Liigita antud loomorganismide elundid v. kehaosad õigetesse elundkondadesse
3 nimetust sobivad kahte elundkonda!
Katteelund
kond
Seedeelund
kond
Hingamis-
elundkond
Erituselund
kond
Vereringe-
elundkond
Sigimis-
elundkond
Sisenõrenäärme
d
rasunääre
magu
kopsud
kusepõis
veenid
seemnesari
kilpnääre
nahk
jämesool
kopsukapillaa
neerud
aort
munajuhad
munasari
r
higinääre
Peensool
hingetoru
kusejuha
süda
emakas
kõhunääre
Kaksteist-
sõrmiksool
kopsutorud
kusiti
arterid
seemnejuhad
käbikeha
suu
kopsuveen
kapillaarid
seemnepõiek
e
neerupealised
maks
kopsuveen
kõrvalkilpnäär
e
pärasool
kopsukapillaa
r
higinääre
42. Vii vastavusse peaaju osa ja tema tähtsaim ülesanne.Kirjuta 1.tulba kõrvale sobiv täht 2.tulbast!
1. väikeaju C a) reguleerib hingamise ja südame tegevust
2. piklik aju A b) reguleerib ainevahetust, temperatuuri, sigimist ja eritamist
3. keskaju D c) reguleerib lihaste koostööd ja täpsust, hoiab tasakaalutunnet
4. vaheaju B d) vastutab lihaste toonuse ehk pingeseisundi eest
43. Vii kokku sobivad paarid! Kirjuta 1.tulba kõrvale sobiv täht 2.tulbast!
1. kilpnääre B a) insuliin
2. neerupealis E b) türoksiin
3. kõhunääre A c) melatoniin
4) käbinääre C d)kasvuhormoon
5) munasari F e)adrenaliin
6. ajuripats D f) östrogeen
7. kõhunääre H g) parathormoon
8. kõrvalkilpnääre G h) glükagoon
44. Võrdle tingitud ja tingimatul refleksil? (2)
Tunnus
Tingitud refleksid
Tingimatud refleksid
Millise aju kaudu kujunevad
suuraju
Selja- ja piklikaju
Sünnipärane või elu jooksul
kujunev
Elu jooksul kujunev
sünnipärane
Refleksi ilmnemise kiirus,aeg
aeglane
kiire
Näited (2)
Kirjutamis ja laulmis oskus
Oksendamine ja köhimine.
45. Mis erinevused on 2 mõistel: vaktsineerimine ja raviseerum? ( mida süstitakse, mis
toimub kehas, tagajärjed, aeg) VAKTSINEERIMISEL SÜSTITAKSE
NÕRGESTATUD VÕI SURMATUD HAIGUSTEKITAJAID.
a) organism põeb haiguse kergel kujul läbi
b) organismis alagab antikehade teke ja kehasse jäävad mäluga lümfotsüüdid
RAVISEERUMITE SÜSTIMINE- valmis antikehade viimine organismi.See on
passiivne immuunsuse liik, organism ei osale ja antikehad püsivad lühemat aega.
46. Missugused muudatused toimuvad organismis pideva treeningu tulemusel? ( 4)
Tugevnevad hingamiselihased, mis võimaldab tõmmata kopsudesse rohkem õhku;
suureneb südamekambrite maht ja vastavalt ka südame löögimaht; paraneb lihaste
toonus ja vastupidavus; lihased suurenevad.
47. Millised muutused toimuvad organismis lühiajalise füüsilise pingutuse korral?(4)
Südame löögisagedus ja hingamise intensiicsus suurenevad; vereringe nahas
intensiivistub; suureneb higistamine; suureneb glükogeeni lagundamine.
48. Kirjelda vananemisel organismis toimuvaid muutusi?(4) Lihasjõu vähenemine;
seedehäired; luude hõrenemine; naha elastsuse vähenemine.
49. Kummut –eritamine, sisenõrenäärmed. Kirjuta mõiste seletusele vastav mõiste!
1. elund, mille
kaudu
väljutatakse enim
vett, sooli ja
kusisainet
Neerud
2.aine, mis
mõjutab
organismi
ainevahetust ja
tekib
sisenõrenäärmetes
Türoksiin
3. hormoon, mis on
seotud kaltsiumi verest
luudesse viimisega
Kaltsitoniin
4. hormoon, mis on
seotud veresuhkru
kasutusega lihastes
pingutusel
Adrenaliin
5. elund, mis seob
neerusid ja
kusepõit
kusejuha
6. uriinis sisalduv
aine, mis tekib
eriti valkude
lõhustamisel
UUREA
7. 10-15 cm pikkune
elund,mis paikneb
kõhuõõne tagaosas
Neerud
8. vedelik, mis
sisaldab vett, soola,
kusiainet
Uriin
9. kõhunäärme
hormoon, mis
viib läbi glükoosi
muutumist
glükogeeniks
Insuliin
10. joodi sisaldav
kilpnäärme
hormoon
Türoksiin
11.hormoon, mis on
seotud glükogeeni
muutmumisega glükoosiks
Glükagoon
12. hormoon, mis
on seotud naise
teiseste
sugutunnustega
Östrogeen
13. nääre, mis
paneb
suguküpsuse
saabudes tööle
sugunäärmed
Seemnesarjad
14.Hormoon, mis
paneb organismi
valmis
pingutusteks
Adrenaliin
15.peaajus asuv
sisenõrenääre
Ajuripats ehk.
hüpofüüs
16. nääre, mille
hormoonid viivad
luudest kaltsiumi
verre s.t
vastupidine
kaltsitoniinile
Parathormoon
50. Kirjuta tabelisse hormooni mõju järgi õiged hormoonid ja õiged näärmete
nimetused!
Hormooni mõju
Hormooni nimi
Sisenõrenääre
Ainevahetuse regulatsioon
Türoksiin
kilpnääre
Inimese kasvu mõjutamine
kasvuhormoon
Ajuripats
Mehele iseloomulike sootunnuste
arengut
testosteroon
Seemnesari
Naisele iseloomulike sootunnuste
arengut
Östrogeenid
Munasari
Juhib teiste sisenõrenäärmete tööd
-
Ajuripats
Kaltsiumi ja fosfori aineahetuse
regulatsioon
Ca verest luudesse
Parathormoon
kõrvalkilpnääre
Vererõhu tõstmine
Antidiureetilin
e hormoon
Ajuripats
Ööpäevaste rütmide reguleerimine
melatoniin
käbikeha
Ergutab südame tegevust
Adrenaliin
Neerupealised
Veresuhkru kasutamine lihasrakkudes
Adrenaliin
neerupealised
Reguleerib veres glükoosi muutmist
Insuliin
Kõhunääre
glükogeeniks
Mille liignõristumisel tekib hiigelkasv
Kasvuhormoon Ajuripats
Sarnased õppematerjalid
7
doc
Bioloogia II kursus: KODUNE KONTROLLTÖÖ NR.2. TEEMA - INIMENE
KODUNE KONTROLLTÖÖ NR.2. TEEMA - INIMENE
1. Vii kokku süstemaatika ühik ja inimese kuuluvus õigesse süsteemiühikusse. Alusta
süsteemi väikseimast ühikust.
a) Riik loomad
b) Hõimkond keelikloomad
c) Klass imetajad
d) Selts esikloomalised
e) Sugukond inimlased
f) Perekond inimene
g) Liik tark inimene
2.Vali õige!Homöostaas on:a) regulaarne soolade vahetus organismi ja keskkkonna vahel b)
stabiilne keskkonna temperatuur c) stabiilne sisekeskkond d) stabiilne organismi sisene
temperatuur
3. Kas esitatud väited on õiged või väärad? Vale väite korral lisa õige lause eitust
kasutamata!
a) Täiskasvanud inimese kolju sarnaneb rohkem vastsündinud kui täiskasvanud inimahvi
kolju proportsioonidega. Õige
b) Inimese aeglast individuaalset arengut saab kiirendada hea toitumisega. Vale; Inimese
individuaalset arengut ei saa mõjutada.
c) Ahvide aju on inimese ajust ligikaudu 1,6 x väiksem. Vale; Ahvide aju on inimese ajust
ligi 3x väiksem.
d) Inimene on ainus olend imetajate
5
doc
Elundkonnad
KATTEELUNDKOND Katteelundkonna moodustab inimesel nahk.
1. katab ja kaitseb inimkeha väljastpoolt keemiliste ainete sissepääsu eest,tõkestab
bakterite sissepääsu, hoiab organismi veekao eest, tõkestab ka vee sissepääsu
2. on meeleelund s.t. temas paiknevad tunderakud võtavad vastu ärritusi
3. valmistab meile D- vitamiini, mis on vajalik normaalseks luustumiseks
4. paiknevad pigmenti,mis melaniin kaitseb liigse ultraviolettkiirguse eest.
5. on erituselund s.t tema kaudu antakse ära vedelaid jääkaineid higi ja rasuna
6. Nahaalune rasvkude on tähtis mehaaniliste löökide ja põrutuste pehmendaja
7. oluline temperatuuri regulatsioonis
Termoregulatsiooni keskuseks on ajus hüpotalamus . Hüpotalamusele antakse pidevaltnaha
termoretseptoritelt( tunderakkudelt) infot keskkonna temperatuuri muutuste kohta.
· Temperatuurivahemikus 25-30 C ei kulu püsiva temperatuuri hoidmiseks energiat
s.o TERMONEUTRAALNE TSOON
· Alumine kriitili
4
docx
Bioloogia - inimene
Bioloogia INIMENE
I. Inimesele iseloomulikud tunnused
1. Riik loomad * 3 tüüpi hambaid
2. Hõimkond keelikloomad * Karvkate
3. Klass imetajad *Sugurakud küpsevad aastaringselt, Loode
areneb emakas
4. Selts primaadid * Imetamine
5. Sugukond inimlased * Liikumine kahel jalal, pöial vastandub teistele
sõrmedele
6. Perekond inimene *On olemas elundkonnad, suur peaaju maht
7. Liik arukas inimene * Regulatsioon närvisüsteemi kaudu
NEOTEENIA Somaatilise arengu pidurdus (aeglane individuaalne areng)
II. Epiteelkude katab ja kaitseb, selle koe rakkudest moodustuvad näärmed,
vooderdab õõnes elundeid, võõrkehade väljutamine (ripsepiteel ninas)
Sidekude kõhr-ja luukude: tugiülesanne, Veri transpordi ül, rasvkude, kõhr-ja
luukude, veri: k
4
docx
Inimese elundkonnad KT
II Nimeta
1. Naha ül : välisärrituste vastuvõtmine,organismi kaitsmine väliste mõjude eest, osaleb
termoregulatsioonis ja eritamises
2. Nahas paiknevad retseptorid: taktiilsed retseptorid ( venitus,surve)
,termoretseptorid(külm,kuum)
3. Võimalusi, mil viisil kaotab organism soojust: naha ja hingamisteede kaudu
4. Tugi- ja liikumiselundkonna funk.: on kehale toeseks,annab kehale kuju, lihased ja
luud kaitsevad siseelundeid
5. Seedekulgla osad,mida läbib toit: suuõõs- söögitoru- magu- kaksteistsõrmik- maks ja
kõhunääre. Maksanõre abil lagundatakse rasvu ja kõhunäärme abil viiakse toidu
lagundamine lõpuni . peensool (toitainete imendumine verre) jämesool( seedimata
toiduosakesed) pärak
6. Inimese seedenäärmed- süljenäärmed, maks ja kõhunääre, mao- ja soolenäärmed,
sapipõis ning neerupealsed
7. Maksa funktsioonid: veresuhkru sisalduse kontroll, aminohapete sisalduse kontroll,
vereplasm
3
docx
Sisenõrenäärmed
Sisenõrenäärmed
Sisenõrenäärmed on organismis olevad näärmed, mis toodavad hormoone. Hormoonid
nõristatakse verre ilma spetsiaalsete viimajuhadeta.
Hormoonid reguleerivad ainevahetust
Organismi kudede ja elundite talitlust reguleerivad lisaks närvisüsteemile erilised keemilised
ained hormoonid. Hormoone toodavad sisenõrenäärmedVeri kannab näärmetes toodetud
hormoonid kudede ja elunditeni, mille talitlust nad mõjutavad.
Hormoonid kannavad infot edasi aeglasemalt kui närvid ja ka nende mõju on pikaajalisem,
Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust, muutes ensüümide aktiivsust või hulka.
Hormoonid on väga aktiivsed, juba väga väikesed kogused mõjutavad organismi mõne elundi
ja elundkonna talitlust Igal hormoonil on oma kindel ülesanne, st nad mõjutavad ainult kindlat
kude või elundit. . On hormoone, mis reageerivad hetkelistele muutustele, nagu ehmatus või
hirm. Osa hormoone aga reguleerib pikemaajaliste protsessid
7
pdf
Hormoonide tabel klassifikatsioon ja nende mõju organismile
Sisenõrenääre Klass Hormoon Toime organismile
Hüpofüüsi -mitte-
eessagar glando-
troopsed
Kasvuhormoon -Kasvuhormooni sekretsioon on
hüpotalamuse kontrolli all:
1) kasvuhormooni riliisihormoon
2) kasvuhormooni
inhibiitorhormoon
-Glükoosi madal kontsentratsioon
veres stimuleerib kasvuhormooni
vabanemist verre, glükoosi kõrge tase
aga pidurdab seda
- Kasvuhormooni vabanemine verre
on puhanguline:
1) Lapseeas 3-4päevased
8
docx
Elundkonnad ja hormoonid
Elundkonnad ja hormoonid
Inimese tegevuse eelduseks on pidev aine-, energia- ja informatsioonivahetus
elukeskkonnaga. Erinevaid kehatalitlusi tagavad elundid ja elundkonnad. Elund on kehaosa,
mis koosneb kudedest ja täidab mõnd kindlat funktsiooni, mida ükski kude eraldi ei suudaks.
Ühise funktsiooniga elundid koonduvad elundkondadeks.
Elundkonnad Ülesanne/funktsioo Kirjeldus
n
Katteelundkond Välisärrituste Inimese väliskatteks on nahk, mis on üks suurimaid
vastuvõtmine elundeid (moodustab 15-25% keha kogumassist).
Organismi Nahk koosneb põhiliselt epiteel- ja sidekoest koos
kaitsmine närvirakkudega.
väliskeskkonnad Nahk kaitseb alumisi kudesid vigastuste,
ebasoodsate võõrkehade sissetungimise ja veekao eest.
17
pdf
Hormoonid
Hormoonid
Hormoondi on bioaktiivsed endogeensed ained, mis primaarse signaalmolekulina edastavad signaali
vajaliku muutuse tekitamiseks märklaudraku tasandil ja mille sidmiseks on märklaudrakul spetsiifilised
retseptorid.
Hormooni loomus
· Ülikõrge aktiivsus, lühike eluiga (kilpnäärme hormoonid mõned sekundid, osad mõned minutid, tunnid (nt.
steroidsed hormoonid), kilpnäärme hormoonidel nädal), väga spetsiifiline toime
· Vaid hormooni vaba vorm on bioaktiivne
· Sünteesi kontrollib negatiivne tagasisidestus (hormooni taseme tõus veres mõjutab KNS ja süntees pärssub)
· Erinev toimespetsiifilisus (kilpnäärme hormoonid toimivad kõikidele rakkudele, FSH vaid sugunäärmetele)
· Hormoonregulatsioon on vahendatud, st toimub ensüümide aktiivsuse ja/või sünteesi mõjutamise teel
(hormoon on regulaator, mitte inhibiitor ega aktivaator)
· Hormonaalregulatsiooni summaarne efekt on organismi homeostaasi säilitamine
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid