Mootorsaed - referaat (1)

Järvamaa Kutsehariduskeskus
Mootorsaed
Referaat
Koostas:
Juhendaja:
2011
Mootorsaagide hooldamine ja korrashoid
Filtri kontroll
Tuleb aegajalt filtrit kontrollida. Korras filter on valget värvi, kui filter on muutunud kollaseks siis peaksime muretsema endale tagavara filtri. Pruunikaks muutunud filter tuleb välja vahetada. Viltfiltreid saab puhastada ainult suruõhuga, kapronfiltreid puhastatakse pintsliga, suruõhuga ja aegajalt peaks nad läbi pesema , soovitavalt nõudepesuvahendiga.
Karburaatori reguleerimine
Kõige täpsema reguleerimise saame tahhomeetri kasutamisel . Normaalsed tühikäigu pöörded reguleeritakse 2400 -2800p/min. Töökäigu pöörded on 12000p/min. Reguleerimiseks on sael kolm kruvi:
L - väntvõlli väikeste pöörete reguleerimine.
H - väntvõlli suurte pöörete reguleerimine
T – tühikäigu reguleerimine (segusiibri tugikruvi)
Süüteküünla kontroll
Peame aegajalt kontrollima (kord nädalas) süüteküünla elektroodide seisu ja ja vajaduse korral reguleerima elektrootide vahe 0,5mm. Normaalne süüteküünla isolaatori ja elektrootide värv peaks olema hallikas-pruunikas. Elektroodid peaksid olema puhtad ja põlemata. Kui elektroodile on tekkinud tagikiht, tuleks see eemaldada kraapides (mitte kasutada terasharja). Kui küünlaelektroodid on põlenud ebaühtlaselt, isolaator tumepruun siis tuleb küünal vahetada uue vastu – võime rikkuda süüteseadme. Kui küünal on kaetud tahmaga – õhufilter on ummistinud ja/või liiga rikas küttesegu, töötamine pikka aega kas liiga madalatel või kõrgetel temperatuuridel. Kui isolaator on valgeks põlenud ja on ka „higipiisad“ – liiga madal temperatuur. Isolaator on põlenud hambuliseks, elektroodid ebaühtlaselt põlenud, isegi korrudeerunud – vale bensiin, küünal ei ole korralikult kinnitatud, süütemoment on vale, bensiinis on väga palju õli, küünal on vale. Elektroodid on märjad – küttesegus on palju õli või vale õli, liiga nõrk säde.
Igapäevase hoolduse käigus tuleks läbi käiviti kaane avade suruõhuga puhastada süüteseadme ümbrus.
Jahutus
Mootori normaalne jahutus tagatakse vahelduvatel pööretel töötamisel. Külmaga töötades võib tekkida ülejahutamine. Selle vältimiseks oleks mõistlik osa õhuvõtuavast sulgeda. Suvel võib aga saag üle kuumeneda, sellel perioodil tuleb vältida saega töötamist. Aegajalt tuleb silindri ribide vahelt puhastada, samuti vajab puhastamist käiviti kaas õhuvõtuavadega. Puhastamiseks on kõige mõistlikum kasutada suruõhku. Talvisel ajal kasutada talvist reziimi – st, et kaitsekattes, silindri ja õhufiltri vahelises seinas peab olema luuk avatud.
Õlitussüsteem
Mootorsae õlitamissüsteem koosneb mootori detailide õlitamisest ja saeketi õlitamisest. Õlitust tahavad raamlaagrid (alumine ja ülemine), silindri sisepind. Mootori õlitus tagatakse küttesegusse lisatud õli abil. Õli lisatakse vahekorras 1:50. Keti õlituse toimimist kontrollitakse töötava sae korral, kui maksimaalsete pööretega kett suunatakse otsaga lumele või värskelt lõigatud kännule. Sinna peab lekkima must õlikestustega triip . Piisava koguse hindamiseks peab õlikulu ühe töödatud paagi kütuse kohale ümber kolmveerand õlipaaki. Kui õlitus ei toimi või on puudulik on kõige tõenäolisem põhjus plaadi õlitusava ummistumine või õlitussoone ummistumine. Järgmisena peaksime kontrollima õlipaagis kas filter pole ummistunud. Seda tuleks pesta. Järgmisena peaksime kontrollima pumbavõlli hammasratta korrasolekut.
Siduri hooldus ja rikked
Siduri võimalikud rikked:

• Kett jookseb kaasa – sidur ei lahuta . Viga – vedru katki.
  
• Vedrude tõmbetugevus on vähenenud.
  
• Siduri ümber on keerdunud rohukõrsi või nööri
  

Siduri laager vajab määrimist umbes kord nädalas. Suurematel saemarkidel toimub määrimine väntvõlli kanali kaudu spetsiaalse määrdepritsi abil kus määret lüüakse pritsiga mitte rohkem kui 2x. Ülemäärimine põhjustab siduri saastumise määrdega mis põhjustab siduri libisemise.

Igapäevane hooldus

·        Puhastada mootorsaag väljastpoolt
·        Puhastada õhufilter, vigastatud õhufilter vahetada.
·        Pöörata saeplaat nii, et selle alumine pool jääks ülemiseks.
·        Puhastada saeplaadi soon ja õlitusavad.
·        Puhastada starteri ja sidurikatte  alune ning ketipidur.
·        Puhastada silindri jahutusribid.
·        Teritada saekett ja kontrollida keti pingsust. NÜRI KETIGA SAAGIDA EI TOHI!
 

Iganädalane hooldus

·        Viilida maha saeketile tekkinud kidad.
·        Määrida siduri laagrit.
 

Igakuine hooldus

·        Pesta kütuse ja õlipaagid puhta bensiiniga.
·        Puhastada karburaator .
·        Puhastada süüteküünal.
Töötamisel soovitame kasutada pidevalt ja vaheldumisi kolme saeketti.

Saeketi ja –plaadi paigaldamine

 
1.      Enne saeketi ja –plaadi paigaldama asumist veenduge, et ketipidur oleks vabastatud asendis.
2.      Saeplaadi kohale asetamisel veenduda, et ketipingutustihvt satuks ettenähtud avasse saeplaadis.
3.     Asetada saekett vedavale tähikule ja saeplaadi pealpoolsesse juhtsoonde nii, et keti hamba lõikeservad oleksid suunatud plaadi välisotsa poole. Kontrollida, et kett hambuks vedava ja veetava tähikuga korralikult.
Teritamistehnikad
Et saagida efektiivselt, täpselt ja turvaliselt, peab kett olema terav ja täpselt teritatud.Siin on neli kohta, millele erilist tähelepanu pöörata: ülemise plaadi teritusnurk , lõikehamba serva nurk, ülemise plaadi lõikenurk ja sügavuspiirajaga seatav lõigatava laastu paksus.
Need näitajad võivad varieeruda sõltuvalt sae tüübist ning ka puu sordist ja välistemperatuurist.
• Pinguta saeketti enne teritama asumist. See tagab kindlama ja täpsema töö.
• Et viili mitte lõhkuda, tõmba viil iga kord rahulikult tagasi ja lükates vajuta õrnalt viilile peale.
• Jälgi, et viil oleks vastu lõikeplaadi tera kogu viiliga lükkamise aja.
• Et teritamiseks oleks saekett kuiv ja puhas, lase sael enne teritama asumist tühjalt joosta. See teeb teritamise efektiivsemaks.
1. Ülemise plaadi teritusnurk
See nurk on automaatselt õige, kui ülemise ja külgmise plaadi nurgad on teritatud õieti, kasutades õige suurusega viili. Et saavutada teritusnurk 35° aseta teritusabinõu nii, et märgitud laiend oleks paralleelselt ketiga.
Et saada 30°-ne teritusnurk, pane teritusabinõu teises asendis keti peale.
2. Lõikehamba serva nurk
Liigutades viili külgepidi, paralleelselt ülemise plaadi kõrgusega, saame lõikehamba serva nurgaks umbes 90°.
Viili kärpidet alla lastes suureneb nurk ja keti haakuvusvõime. Tõstes viili käepidet väheneb nurk ja keti haakuvusvõime.
Kasuta teritamiseks ümmargust viili, leides keti tüübile vastava viili paremal olevast tabelist:
Keti tüüp
Viil
.325
4,8 mm
4,5 mm " Super chisel"
3/8
5,5 mm
.404
5,5 mm
1/4
4,0 mm
Terav saag säästab aega ja kütust
Terav saag lõikab kergemini ja kiiremini ning on ohutum kasutada. Natukene harjutamist ja sa saad saagi ise teritada.
1. Lõikehammas
2. Sügavuspiiraja lõigatava laastu paksuse seadmiseks
Sae heas korras hoidmiseks on sul vaja järgmisi tööriistu. Lameviili, ümarviili ja universaalset teritusabinõud lõikehamba õigeks teritamiseks ning õige laastpaksuse seadmiseks.
Oma saemüüja käest saad sa alati õiged tööriistad sae teritamiseks.
Fikseeri saag kindlalt. On kergem töötada, kui saad kasutada mõlemat kätt.
Pane abinõu ketile nagu on pildil näidatud. Nooled abinõul peavad ühtima saeketi lõikesuunaga.
Toeta viil abinõu rullikutele ja lükka viil lõikehamba avasse. Tee ühe suuna hammastele viiliga sama arv lükkeid.
Keera abinõu ringi ja terita teise suunaga hambad. Lükka ketti teritamise ajal käega lõikesuunas.
Kui kett kipub teritamise ajal libisema, kasuta ketipidurit
Sügavuspiiraja viilimine .
Lõikehamba ja sügavuspiiraja kõrguste vahe tagab sae lõikavuse. Sügavuspiiraja kõrgust tuleb perioodiliselt maha viilida, tagamaks õiget vahet lõikehamba ja sügavuspiiraja kõrguste vahel.
Kui sügavuspiiraja kõrgus ja nurk on korrektselt viilitud, on saagimine lihtsam ja järelikult ka ohutum. Sügavuspiiraja peab kõvema puu saagimiseks olema kõrgem ja pehmema puu jaoks madalam.
Pane abinõu nagu on pildil näidatud.
Kasuta abinõu "S" (pehme) rezhiimi, kui sa tahad lõigata pehmet puud.
Kasuta "H" (kõva) rezhiimi kõva puu lõikamiseks.
Viili kõrgusepiiraja abinõud kasutades lameviiliga õigele kõrgusele.
See kett on töö teinud. Ära kunagi viili hammast lühemaks kui 3 mm.
Langetustööde tehnoloogia ja ohutus
Puu langetamise suunda saab määrata kasutades puu langetamiseks kindlat süsteemi.
Põhiline langetuse juhtimise mehhanism koosneb kolmest lõikest, mis suunavad puu langemist.
1. Juhtsälk - Juhtsälk peab olema avatud vähemalt 45° nurga all ja selle sügavus peaks olema 1/4 kuni 1/5 puutüve läbimõõdust.
2. Langetuslõige
3. Toetuskiht
4. Langetussuund
Esimese kahe lõikega tuleb lõigata puutüve langemise suunda juhtsälk. Pärast juhtsälgu tegemist saab asuda langetuslõike tegemisele puutüve langetamise suunale vastassuunast.
Langetuslõige peab olema tehtud veidi kõrgemalt, kui oli tehtud juhtsälgu alumine lõige. Igal juhul ei tohi need lõiked kohtuda. Sõltuvalt puutüve kujust ja jämedusest, tuleb jätta toetuskiht langetuslõike ja juhtsälgu vahele.
Toetuskihi paksus peaks olema 1/10 kuni 1/6 puutüve läbimõõdust. Selles toetuskihis tekib pöörlemistelg, kui puutüvi hakkab langema . See on ka olulise tähtsusega puutüve langussuuna juhtimiseks .
1. Juhtsälk
2. Langetussuund ja langetuslõige
3. Toetuskiht
Puu langetamine:
Esimene samm - ülemine lõige.
Juhtsälk moodustub kahest eraldi lõikest. Kõigepealt tuleb teha ülemine lõige. Kui puutüve läbimõõt on suurem kui sae juhtplaadi pikkus, tuleb ülemine lõige vajaduse korral lõpetada teiselt poolt.
Teine samm - alumine lõige.
Tee alumine lõige nii, et see kohtuks täpselt ülemise lõikega. Kui see päris täpselt ei õnnestunud, saab neid lõikeid täiendavalt korrigeerida . Tähtis on, et juhtsälgu nurk oleks vähemalt 45°.
Alumise lõike sügavus peab olema 1/5 kuni 1/4 puutüve läbimõõdust ja saetud diagonaalselt ülespoole, et juhtsälk oleks maksimaalselt avatud.
Kolmas samm - langetuslõige.
Kui juhtsälk on korrektselt tehtud, saab teha langetuslõike. Ära unusta jätta piisava paksusega toetuskihti! Langetuslõike teostamise meetod sõltub puutüve läbimõõdust ja sae juhtplaasi pikkusest.
Langetamisel saab kasutada mitmesuguseid abistavaid tööriistu nagu kangid, kiilud, langetuslabidad. Nende abil saab vältida juhtplaadi kinnikiilumist lõikesoonde. Ka puu langetamine on lisavahendite abil lihtsam.
Kontrolli enne langetuslõike tegemist, et paagis on piisavalt kütust. Kütuse lõppemine poole langetuslõike peal võib olla ohtlik.
Pärast langetuslõiget - astu tagasi
Pärast langetuslõike lõpetamist peab puu langema sinu poolt valitud suunda.
Selle kindlustamiseks tuleks kasutada vastavaid lisavahendeid. Kui puu hakkab langema tuleb ohutuse tagamiseks astuda mõned meetrid diagonaalselt tahapoole.
Eriti pikkade puude korral peab ohutusdistants olema veelgi suurem. Põhjus on selles, et puu võib langedes ka veidi suunda muuta ning hüpata või libiseda tahapoole.
Laasimistööde tehnoloogia ja ohutus
Töötamiskõrgus
Tööta normaalsel kõrgusel, et sa ei peaks liigselt kummarduma. Seda võib saavutada õige planeerimisega ja korrektse langetusega. Sa võid kasutada juba langetatud puid, kive või pinnasevorme.
Stabiilne tööasend:
Esimene reegel.
Leia endale kindel jalgealune ja tööta saega keha lähedal.
Teine reegel.
Painuta oma põlvi, mitte selga.
Siin on mõned soovitused laasimiseks erinevates situatsioonides.
Tegelikult on üsna tihti vaja mitmeid laasimistehnikaid omavahel kombineerida.
Ükskõik millise meetodi sa valid ,pea meeles neid põhireegleid:
Esimene reegel.
ÄRA LIIGUTA OMA JALGA, kui sa lõikad palki samast küljest, kus sa seisad.
Teine reegel.
Sae raskus peab olema suunatud vastu palki, mitte vastu jalga.
Kolmas reegel.
Juhi oma vasaku jalaga. Sellel joonisel on näidatud õiget asendit, kui sa alustad kangimeetodiga.
Kangimeetod
Selle meetodiga kasutatakse saagi sarnaselt kangiga, kus sae korpus toetub nii palju kui vōimalik vastu puutüve vōi jalga.
Seda meetodit on eriti hea kasutada kui oksad paiknevad laasitaval puul enam-vähem sümmeetriliselt.
Sae tōmbamist ja tōukamist käsitletakse ka töötamise tehnikate osas.
Tōmbamise all mōistetakse töötamist sae juhtplaadi alumise servaga ja tōukamise all mōistetakse töötamist juhtplaadi ülemise servaga.
Sae juhtplaadi otsa kasutamist tuleb vältida, kuna see vōib tekitada tagasilöögi ohu.
Kangimeetodi alustamispositsioon.
Jälgi tööasendit, jalad peavad olema piisavalt harki.
Toeta saag vastu puutüve. Nōtkuta oma pōlvi!
Jälgi, et sama tööasendit kasutataks kōigi laasimise kuue etapi korral.
1.oks
Esimest oksa tuleb saagida altpoolt vajutades saele . Mōnikord on sōltuvalt oksa jämedusest vajalik alustada saega ka ülevalt poolt. Vastasel korral kiilutakse saag oksa raskusega kinni. Pärast esimese oksa lōikamist kalluta saagi vastu puutüve.
2. oks
Juhtplaat toetub puutüvele. Vajuta saele, kallutades samaaegselt oma jalgu veidi tahpoole nii, et jääks parajasti ruumi sael.
3. oks
Toeta sae korpus vastu oma paremat jalga. Kasuta tōmbavat saagi.
4. oks
Liiguta saagi edasi kasuatades oma paremat reit, aga jättes jalatalla paigale. Saag toetub vastu jalga ning kasuta lōikamiseks vajutatavat saagi. Ainult tōesti väga jämeda oksa korral on vaja kasutada tōmmatavat saagi.
5. oks
Toeta saag vastu palki. Kasuta oma pöialt gaasihoovale surumiseks ja sae vajutamiseks.
6. oks
Toeta saagi vastu puutüve ja kasuta tōmmatavat saagi.
Kui sul on sobilik töökōrgus, et lōigata ära ka puutüve all olevad oksad, siis tee seda.
Vastasel korral jätka laasimist,
jälle alustades nii nagu oksaga 1. Kui sa hoiad juhtplaati teisel pool puutüve,
sel ajal kui sa ise muudad oma asendit, siis on puutüvi ka täiendavaks kaitseks.
Kui okste vaheline kaugus on liiga suur, et saaks laasimiseks kasutada kogu eespool kirjeldatud tsüklit, siis peatu pärast 3. etappi. Liigu edasi ning alusta jälle esimesest etapist.
Ära unusta, et kōigepealt tuleb liigutada juhtplaati ja alles siis liikuda ise.
Pühkimismeetod
Seda laasimismeetodit on hea kasutada, kui puutüvel on palju peeneid oksi vōi paiknevad oksad väga ebaühtlaselt. Kuigi selle meetodiga on töö kiire ja efektiivne, pole sae raskus ometigi nii edukalt üle kantud kui kangimeetodit kasutades.
Tööetapid.
1. Laasi puutüve vasak külg.
2. Laasi puutüve ülemine külg ning osaliselt ka paremat külge.
3. Laasi parem külg ning osaliselt ka puutüve alt.
4. Liiguta saagi edasi, tuues see samaegselt paremalt küljelt vasakule.
Kōigi tööetappide 1, 2, 3, 4 jooksul jääb jalgade asend samaks. Stardipositioon: stabiilne asend,
kus parem jalg on 10 - 15 cm puutüvest eemal.
Esimene samm
Vajutades saagimine.
Lōike pikkus 60 - 90 cm.
Teine samm
Tōmmates saagimine.
Saag toetub puutüvele.
Sae korpus on keha lähedal.
Keha raskus on pōhiliselt vasakul jalal.
Kolmas samm
Vajutadesaagimine.
Keha raskus liigub laasimislōike jooksul paremalt jalalt vasakule jalale.
Neljas samm
Saag jääb puutüve paremale poole. Parem jalg liigub kōigepealt edasi. Toeta saag sel ajal puutüvele.
See liikumise meetod vōimaldab jalgade positsiooni muutmise ajal kasutada puutüve nii kaitsekilbina kui ka sae toetamiseks. Kui uus positsioon on sisse vōetud, tōmba saag ühe liigutusega tüve vasakule poolele ja alusta uut kolmeetpilist laasimist. Puutüve alakülge laasitakse mōlema meetodiga ühte moodi.
Jämedate okste laasimine
Mōnikord on raske kasutada laasimiseks tavalisi meetodeid. Seda juhtub tihti lehtpuudega ja teiste haralise vōraga puudega. Et välistada sae kinnikiilumist oksa raskusega, tuleb okste lōikamist alustada väljast poolt.
See tähendab, et suurem osa oksa raskusest on eemaldatud enne kui alustad oksa lōikamist vahetult puutüve lähedalt. Jämedate okste eemaldamise meetod on üldiselt küllaltki lihtne, tuleb kasutada tavalist puude langetuslōiget.
Pea meeles - Mõtle enne kui saed !
Juhtplaadi kinnikiilumist saab vältida, kui laasid allpool toodud järjekorras:
Esimene samm
Eemalda kōigepealt oksad, mis takistavad edasist tööd.
Teine samm
Järgmisena eemalda suure sisepingega oksaharud. Tugevama painde all olevaid oksi tuleb tihti mitmes järgus lōigata.
Kolmas samm
Lōpeta laasimine pōhiharu läbilōikamisega.
Kasuta ōigeid meetodeid.
Pea meeles, et oksad vōivad olla tugeva pinge all. Seda vōib näha, jälgides kuidas puutüvi vōi oksad liiguvad.
Hoia juhtplaati vertikaalselt, see vähendab kinnikiilumise ohtu. Kui oksad on väga suured, vōib osutuda vajalikuks teha kummaltki poolt oksa vastastikku kohtuv lōige. See väldib nii kinnikiilumist kui ka oksa lōhenemist. Kui oks on suur ja samal ajal ka pinge all, on üldjuhul alati vaja teha mitu lōiget.
Järkaistööde tehnoloogia ja ohutus
Nii nagu kõigi kettsae tüüpide kasutamisega, mõtle alati põhjalikult enne puutüve tükeldamisele asumist. See on eriti tähtis, kui on vaja tükeldada pikki palke. Vale tükeldamistehnika kasutamine võib põhjustada õnnetusi või pitsitada juhtplaadi palgi sisse kinni ning vigastada plaati ja ketti. Kõigepealt tuleb otsustada, kuidas jaotuvad palgi sisemised pinged. Tee endale harjumuseks jälgida, kuidas puit reageerib lõikamise alustamisele. Kuna sa võib-olla esimese hetkega hindasid valesti palgi sisepingeid.
NB! Jälgi väga tähelepanelikult kus sa seisad, kui asud puutüve tükeldama.
Palk võib lõigates tagasi lüüa. Seisa saest ühel pool nii, et lõige jääb sinust paremale.
Kui sa lõikad ülevalt poolt, siis saag surub ennast ise vastu puud. See on ohutum ja lihtsam, kui lõigata altpoolt.
• Lõigates puutüve altpoolt liigub saag sinu poole.
• Hoia esikäepidemest tugevalt kinni, nii et pöial oleks ümber pideme.
• Oma ohutuse tagamiseks hoia saagi nii lähedal puutüvele, kui vähegi võimalik.
Ülespoole pingul puutüvi
Esimene samm
Alusta puutüve lõikamist altpoolt üles kuni lõikesügavus ulatub 1/3 diameetrist ning puu hakkab pitsitama juhtplaati.
Teine samm
Jätka lõikamist puutüve ülemiselt poolelt. Ürita viia kaks lõiget kokku.
Kui palk on jämedam kui juhtplaadi pikkus:
Alusta lõikamist sinust teisele poole jäävast puutüve küljest.
Tõmba saagi enda poole ja jätka lõikamist ülalt alla.
Siis lõika alt poolt. Kui palk on vastu maad, suru saag läbi palgi alumise külje ning lõpeta lõige pealtpoolt.
Palk pingega küljelt
Seda tuleb harva ette, et langetatud puu jääks paindega küljele.
On VÄGA tähtis, et taolise palgi järkamisel ollakse kaardunud palgi siseküljel, kuna puu võib pärast läbi saagimist kergesti liikuda.
Arvatavasti on parim meetod palgi pinge alt vabastamist alustada saagimisega ülevalt poolt.
Spetsiaalsed lõikemeetodid VÄGA tugevalt paindunud palkide, nagu näiteks tormi murtud puude, tükeldamiseks.
Avatud lõige:
Kui palk on väga tugevalt külje peale painutatud, on avatud lõike meetod väga hea alternatiiv .
Soovitatav meetod:
Kõigepealt tuleb teha juhtsälk kaardunud palgi sisekülge. Seejärel sae järk-järgult teisest küljest või ka ülalt poolt kuni palk murdub. Seisa alati kaardunud palgi siseküljes.
V-lõige
Soovitatav meetod:
Sae kaks kiilu kujulist juhtsälku 1 ja 2, nii nagu on näidatud pildil nii, et nende kokkupuute punkt jääks veidi puu sisse. Seejärel sae järk-järgult teisest küljest (3). Seisa alati kaardunud palgi siseküljel.
Muud juhtumid pinge all olevate palkidega.
Kui on oht, et saag kiilutakse langeva palgi poolt kinni.
Pildi peal toodud palk on pingega allapoole.
1. näide
Tee lõige kaldu. Kui palk vajub alla, vabastab see sae.
2. näide
Lõiked tuleb teha selliselt , et need oleksid üksteisest veidi eemal. Kui palk vajub alla, vabastab see sae.
Teritamistehnikad
Et saagida efektiivselt, täpselt ja turvaliselt, peab kett olema terav ja täpselt teritatud.Siin on neli kohta, millele erilist tähelepanu pöörata: ülemise plaadi teritusnurk, lõikehamba serva nurk, ülemise plaadi lõikenurk ja sügavuspiirajaga seatav lõigatava laastu paksus.
Need näitajad võivad varieeruda sõltuvalt sae tüübist ning ka puu sordist ja välistemperatuurist.
• Pinguta saeketti enne teritama asumist. See tagab kindlama ja täpsema töö.
• Et viili mitte lõhkuda, tõmba viil iga kord rahulikult tagasi ja lükates vajuta õrnalt viilile peale.
• Jälgi, et viil oleks vastu lõikeplaadi tera kogu viiliga lükkamise aja.
• Et teritamiseks oleks saekett kuiv ja puhas, lase sael enne teritama asumist tühjalt joosta. See teeb teritamise efektiivsemaks.
1. Ülemise plaadi teritusnurk
See nurk on automaatselt õige, kui ülemise ja külgmise plaadi nurgad on teritatud õieti, kasutades õige suurusega viili. Et saavutada teritusnurk 35° aseta teritusabinõu nii, et märgitud laiend oleks paralleelselt ketiga.
Et saada 30°-ne teritusnurk, pane teritusabinõu teises asendis keti peale.
2. Lõikehamba serva nurk
Liigutades viili külgepidi, paralleelselt ülemise plaadi kõrgusega, saame lõikehamba serva nurgaks umbes 90°.
Viili kärpidet alla lastes suureneb nurk ja keti haakuvusvõime. Tõstes viili käepidet väheneb nurk ja keti haakuvusvõime. Kasuta teritamiseks ümmargust viili, leides keti tüübile vastava viili paremal olevast tabelist:
Koondamistööde tehnoloogia ja ohutus
Koondamistööde puhul on oluline, et töö käiks võimalikult kiiresti ja kulutaks vähest resurssi . Koondamistööd saavad alguse puu langetamise suuna valikul . Langetamise suund tuleks valida selline, et pärast oleks võimalik puit ühte hunnikusse panna ning okste vedu oleks kerge. Nii on parem pärast puit metsast välja trasnportida. Palgid tuleks jätta nii, et masinad saaksid puidu hõlpsalt kätte.
Koondamistöödel tuleb tõsta puid sirge seljaga ja põhitöö jalgadega ära teha. Palk tuleks hoida võimalikult vastu keha. Vastavalt olukorrale lohistada ning veeretada palke - säästes nii energiat.
Kasutatud kirjandus
http://weborder.husqvarna.com/order_static/doc/HOEE/HOEE2002/HOEE2002_5300881-84.pdf
http://saed.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=19&Itemid=30
http://saed.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=20&Itemid=29
http://www.saestuudio.ee/home.php?id=18
http://www.saestuudio.ee/home.php?id=31
http://www.saestuudio.ee/home.php?id=32
http://www.saestuudio.ee/home.php?id=33
http://www.saestuudio.ee/home.php?id=34
http://www.saestuudio.ee/home.php?id=35
http://www.saestuudio.ee/home.php?id=36
http://www.saestuudio.ee/home.php?id=21
http://www.saestuudio.ee/home.php?id=37
Tunnis kirjutatud materjal