Picasso on sünteetilise ja analüütilise kubismi looja ja tugevaim esindaja. Suurema osa ajast elas ja töötas Pranstusmaal. Pranstusmaal: Georges Braque kasutas maalis esimesena kirjatähti, viljeles analüütilist ja sünteetilist kubismi. Hollandis: Piet Mondrian hakkas kubismi vastu huvi tundma Pariisis olles. Tema huvi analüütilise kubismi vastu arenes täisnurkadest moodustunud abstraktsionismiks. Futurism Tekkis Itaalias, eestvedaja oli kirjanik ja maalikunstnik Filippo Tomasso Marinetti, kes kuulutas muuseumid surnuaedadeks ja hävitamisele kuuluvaks ning sillutas teed agressiivsele ja liikuvale suunale. Futurism arenes 1909. aastast samaaegselt kirjanduses, teatri- ja kinokunstis, muusikas, arhitektuuris, skulptuuris ja maalikunstis. Tunnusjooneks on rütmika, liikumise mulje tekitamine motiive korrates, vormide ja värvide üksteise sisse sulandumine, värelus. Hilisemad futuristid püüdsid kõike edastada lenduri positsioonilt
Kõigepealt vormistati seisukohad ja suundumused ning alles siis asuti looma neile vastavaid kunstiteoseid. Oma seisukohti väljendasid futuristid nn. manifestides, mida levitati ajakirjanduses ja rahvakogunemistel. Futuristide tegevusega kaasnes kärarikas ja skandaalimaiguline enesereklaam, mis sai paljudele hilisematele kunstivooludele eeskujuks. Futuristide eestvedaja ja manifestide tähtsaim autor oli luuletaja ja maalikunstnik Filippo Tommaso Marinetti (1876-1944). Teatraalses ja tundeküllases stiilis ülistas ta moodsa tsivilisatsiooni saavutusi ja väitis, et vana kunst on surnud ning kõlbmatu. Kunst pidi väljendama kaasaegse elu dünaamikat ja jõulisust. Ta väitis näiteks: "Kihutav võidusõiduauto, mis sarnaneb suurtükikuuliga, on kaunim Samotraakia Nikest!" Teine võimalus oli kasutada kubismi kogemust, lammutada nähtav maailm kildudeks ja panna sellest kokku pilt,
laadid moodustavad nn ,,verrocchioliku" stiili. Kui õpiaeg 1472. aastal lõppes, jäi Leonardo siiski vähemalt neljaks aastaks oma õpetaja juurde. Kuna ta aga kuulus juba Firenze kunstnike gildi Püha Luukase scuola`sse, siis võis ta juba omaenese tellimusi vastu võtta. Sellegi poolest töötas noormees peamiselt meistriga, tutvudes siis ka Santa Maria del Fiore toomkiriku kupliga, kuna pärast arhitekt Filippo Brunelleschi surma anti kupli viimistluste lõpuleviimine Verrocchiole. Leonardole tähendas see aga võimalust tutvuda lähemalt erinevate ehituskunsti puutuvate küsimustega. Brunelleschi poolt kavandatud tehnilised lahendused aga äratasid noores kunstnikus nii suurt huvi, et ta tegi nende järele hulganisti joonistusi. Lisaks toomkiriku kupli projekti lõpuleviimise aitamist, osales Leonardo ka paljude maalide loomisel, kuid enamik nendest on
2 Perioodid 13. ja 14. sajand: eelrenessanss (14. sajand Itaalias trecento) 15. sajand: vararenessanss (Itaalias quattrocento) 16. sajand: kõrgrenessanss (Itaalias cinquecento) Renessansi suurkujusid Giovanni Boccaccio (13131375) Alessandro Botticelli (14441510) Dante Alighieri (12651321) Leonardo da Vinci (14521519) Filippo Brunelleschi (13771446) Michelangelo (14751564) Raffael (Raffaello Santi; 14831520) Niccolò Machiavelli (14691527) William Shakespeare (15641616) Josquin Desprez (u 14401521) Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525 või 15261594) Mikolaj Kopernik (14731543) Andreas Vesalius (15141564) Titian ,, taevane ja maine armastus" 3 Mis toimus ?
kirikuehitised. Neis ei võta ta mitte ainult üle arhitektuurseid osasid, vaid püüab ehitist tervikuna antiikses vaimus kujundada. ● Santa Maria Novella kirik Firenzes (fassaad) – hele-tume marmortahveldis. ● San Andrea kirik Mantovas - fassaad meenutab antiiktemplite fronti. Ühelööviline pikihoone, külglöövid on asendatud kabelitega, avar silindervõlv. Nelitise kohal kuppel. Majesteetlik ühtne ruum, mis on eeskujuks hilisematele arhitektidele. ● FILIPPO BRUNELLESCHI (1377-1446) ● Firenze toomkiriku nelitise kuppel (1420-1436). Kuppelehitis oli eelkõige puhtehitustehniline saavutus ja renessanss-stiili arengut see otseselt ei mõjutanud. Samas oli harmooniline ja täiuslik kuppel kõigi renessanssarhitektide ideaal ja Brunelleschi teostas selle ideaali esimesena. Kuppel oli oma aja suurim tellinguteta ehitatud tarind. Väliskest toetub paksemale sisekestale, mis moodustab selle tugiplatvormi
aastal. Kui G. Guarini 1666. a sinna läks, sai Torinost Itaalia moodsaim ja tähtsaim arhitektuurikeskus. Guarini projekteerimispõhimõte oli, et pearõhk läheb kuplile. Tema tehtud kuplid andsis muidu täisnurksele Torino linnaruumile värskust. Alates Palazzo Carignanost muutus Guarini matemaatilis-fantastiline looming absoluutse monarhia ametlikuks esindusarhitektuuriks ja Torinost levis see üle kuningriigi. Pärast Guarini surma lõpetas arhitektuurielu seisaku Filippo Juvarra tulek 1714. aastal. Torinosse tulles oli ta eelkõige lavakujundajana tuntud. Teatrist oli ta õppinud trikke valguse ja perspektiiviga. Ei näinud probleemi erinevate stiilide ühendamises. Kuninga esimese arhitekti ametis kujudas kirikuid, kuningalosse ja terveid linnakvartaleid. Al 1729. a oli Juvarra teinud ka Torino katedraali kavandeid, mis jäid aga realiseerimata. Järgmine oli Bernardo Vittone. Ta ühendas oma loomingus Guarini ja Juvarra saavutused.
1 Impressionism Iseseisev töö õpiku Kunstikultuuri ajalugu 11. klassile § 34 põhjal 1) Vaata Claude Monet` maali Palazzo Mula Veneetsias lk 225 ja too selle näitel välja kolm impressionismile omast tunnust! *Kujutatakse objekti valguse ja õhu kaudu. *Peamine motiiv on maastik. *Nähtavat pilti maailmast on antud edasi väikeste erivärviliste pintslitõmmetega. 2) Iseloomusta Auguste Renoiri maalimislaadi lk 227 toodud näidete põhjal! Ta võttis omaks impressionistliku vaatlusviisi ja tehnika ning osalt ka impressionistliku värvipaleti, kuid impressionism oli talle siiski vaid abinõu. Renoiri huvitas peale maastiku ka inimese, eriti alasti inimkeha kujutamine. Tema maalides on inimesi nähtud osana värviküllasest loodusest. Renoiri suhtumine maailma on soe, südamlik ja imetlev. 3) Va...
Gooti maalikunst Klaasimaali õitseaeg, skulptuur on arhitektuuri teenistuses. Renessanss 14.saj Itaaliast ja tähendab humanismi taassündi. Inimene muutub taas oluliseks. Jaguneb: (lk 130) 1. 14.saj tereccento e eelrenessanss 2. 15.saj quatrocento e vararenessanss 3. 16.saj cinquecento e kõrgrenessanss Arhitektuur. Kunsti keskuseks Firenze. Hakatakse ehitama palazzosid(lossid). Esimene palazzo Palazzo di Medici. Oluline kunstnik Filippo Brunelleschi(1377-1446). Kujundas Firenze toomkiriku kohale kupli- tema olulisim töö. Oluline kunstikeskus Firenze. Firenze Leidlaste Kodu (lk 132) Palazzod kolmekorrusselised, nelinurkse siseõuega, katused madalad ja näevad välja nagu kindlused . Ümarkaared + kaunistused katuseservades. Nendega näidati jõukust vastupidiselt gooti ajale. Skulptuur Skulptorid: Lorenzo Ghiberti 1378-1455 Donatello 1386-1466 (kujutas Taavetit, esimene ratsamonument Gattamelata lk 137),
Kirjandus Sissejuhatus 20. Sajandi kirjandusse Rahvakirjanikud Eestis 20.saj algus – Oskar Luts 20. saj lõpp – Andrus Kivirähk Oskar Lutsu Palamuse-lood Tegelased kannavad endas kindlat elutunnetust ja esindavad mingit inimtüüpi: Oskar Luts: Ta on pärit Palamuse kihelkonnast Ta on kirjutanud „Kevade“ „Suve“ „Talve“ Tal on Tartus majamuuseum Tema raamatutest on tehtud filme Tal ei ole ühegi kooli lõputunnistust Kirjanike liidu auliige Rühmitused ja isiksused Eesti kirjanduses Noor-Eesti ja Gustav Suits Huvi maailma vastu Sümbolism (Charles Baudelaire) ja kunst kunsti pärast Noor-Eesti (1905 ilmus I album) Gustav Suits „Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks!“ Sümbolistlik luulekogu „Tuulemaa“ (luuletus „Tuulehaud“) Noor-Eesti ja Friedebert Tuglas „Väike Illimar“ „Siil“ „Hunt“ „Hinge...
Itaalia vararenessanssi arhidektuur Murrangulised muutused toimusid arhitektuuris. Kuigi arhitektid said nüüd üha enam tellimusi ka ilmalike hoonete loomiseks, jäid siiski selle ala kõige suuremad saavutused endiselt seotuks ristiusu kirikuga. Nii hoonete ülesehituses kui ka kaunistamisel loobuti kõigest gootilikust. Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi; eeskujuks oli siin Rooma Panteon. Teerajajaks võib pidada Filippo Brunelleschit (1377-1446), kelle loodud ehitised Firenzes (eriti Firenze toomkiriku kuppel) ning antiikehitiste uuringud palju imetlejaid ja järgijaid leidsid. Renessansiajastul loodud hooneid kaunistasid sambad, pilastrid, lõvipead, putod (alasti lapsukesed), kipsist lille- ja puuviljavanikud, akantuselehed ja paljud muud roomaaegsete ehitiste varemetelt õpitud üksikasjad. Suur osa neist jäi tarvitusele kuni meie sajandini. Jälle tuli käsutusele ümarkaar.
Madalmaad. Muusikaajaloos räägitaksegi sageli mitte renessansist, vaid Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. Perioodid * 13. ja 14. sajand: eelrenessanss (14. sajand Itaalias trecento) * 15. sajand: vararenessanss (Itaalias quattrocento) * 16. sajand: kõrgrenessanss (Itaalias cinquecento) Renessansi suurkujusid * Giovanni Boccaccio (13131375) * Alessandro Botticelli (14441510) * Dante Alighieri (12651321) * Leonardo da Vinci (14521519) * Filippo Brunelleschi (13771446) * Michelangelo Buonarroti (14751564) * Raffael (Raffaello Santi; 14831520) * Niccolò Machiavelli (14691527) * William Shakespeare (15641616) * Josquin Desprez (u 14401521) * Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525 või 15261594) * Mikolaj Kopernik (1473-1543) * Andreas Vesalius (1514-1564) Arhitektuur (Eesti) Ca 1520-30ndatel aastatel hakkasid siinses arhitektuuris levinud gooti teravkaarmotiivid
Põlva Ühisgümnaasium Aigar Piirisild 10a Galileo Galilei Referatiivne uurimistöö Juhendaja: õp. I. Kõima Põlva 2008 Sisukord SISSEJUHATUS......................................................................................................3 1. GALILEO NOORUSAASTAD...........................................................................4 2. KONFLIKTID FILOSOOFIDEGA.....................................................................7 3. KONFLIKTID ASTRONOOMIDEGA JA TEOLOOGIDEGA.........................9 4. LÜHIDALT GALILEO GALILEI ELULUGU..................................................11 5.GALILEI PÄRANDID FÜÜSIKASSE................................................................12 5.1. Ühtlane sirgjooneline liikumine....................
ligia aeglane. Sellepärast muutubki noorte jaoks uudsus kultusobjektiks. Nad tahavad luua sellist kunsti, mis võimaldab katkestda igasugused sidemed minevikukunstika. Mineviku asemel on tähtis tulevik, sellepärast nimetati nende looming futurismiks (it.keeles tulevik). Futurism programmina sündis palju ennem kui kunst. Esitasid nad oma plaane manifestidena. Levitasid ka ajakirjanduses. Tegid endale reklaami esimesed. Manifestide autoriks, eluheakorraldajaks oli Filippo Tommaso Marinetti. Teda peetakse futurismi isaks ajakirjanik. Tegelikult tema ideeks oli see, et ta ei tahtnud luua traditsioonilist luulet, püüdis leida sellist poeesiat, mis oleks õige uues maailmas (muutuvas). Ülistas oma luules tsivilisatsiooni, väitis, et vana kunst on surnud ja kõlbmatu. Andis välja rahvusvahelist ajakirja Poeesia, kus propageeris vabavärssi ja kunsti universaalsust. Esimese manifesti avaldas Prantsuse leht Le Figaro
Romaani stiili arhitektuuri süsteem ja ehitusmälestised 11. saj. kiviehitiste rajamine, võeti üle rooma ehitustehnika võtteid (ümarkaar, silindervõlv) Kirikud peamiselt basiilika stiilis: · Idapoolses osas püham · Transept ja pikihoone, nende ristumiskohal nelitis · Apsiidi ja transepti vahel kooriruum · Kooriruumi põrand kõrgemal ja selle all kabel ehk krüpt matmispaik · Basiilika peatunnus valgmik Ka teised tüübid: 1. ühelööviline 2. kodakirik · 3-lööviline · Aknad kesklöövi ülaosas puudusid · Portaal nii idapoolses osas kui ka pikiküljel · Lööve eraldasid ümarkaarelised arkaadid · Arkaadid toetusid piilaritele · Arkaadide ülaosas empoorid · Empooride puudumisel trifoorium, käigu puudumisel pseudotrifoorium · Laed esialgu puust, madalad...
Dionysosele. Müüdid tekkisid rituaali sõnalise saatjana. Dionysosle olemuseks ümberkehastumine, ühendas tõe ja väljamõeldise jumala kultus (teatri sünd nö) 1960ndatel kriitika. 14. Millised silmapaistvamad arhitektuurimälestised Euroopas on loodud antiikaja eeskujudel? Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi; eeskujuks oli siin Rooma Panteon. Teerajajaks võib pidada Filippo Brunelleschit (1377-1446), kelle loodud ehitised Firenzes (eriti Firenze toomkiriku kuppel) ning antiikehitiste uuringud palju imetlejaid ja järgijaid leidsid. http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/renessanss/it_vara_arhitektuur.htm 15. Millised keeled on välja kasvanud ladina keelest? Romaani keeled on ladina keelest arenenud indoeuroopa keelte rühm. Romaani keelte hulka kuuluvad: itaalia keel, prantsuse keel,hispaania keel, portugali keel, rumeenia keel, katalaani keel,
vokaalpolüfoonia ajastust. Perioodid 13. ja 14. sajand: eelrenessanss (14. sajand Itaalias trecento) 15. sajand: vararenessanss (Itaalias quattrocento) 16. sajand: kõrgrenessanss (Itaalias cinquecento) Renessansi suurkujusid Giovanni Boccaccio (1313–1375) Alessandro Botticelli (1444–1510) Dante Alighieri (1265–1321) Leonardo da Vinci (1452–1519) Filippo Brunelleschi (1377–1446) Michelangelo Buonarroti (1475–1564) Raffael (Raffaello Santi; 1483–1520) Niccolò Machiavelli (1469–1527) William Shakespeare (1564–1616) Josquin Desprez (u 1440–1521) Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525 või 1526–1594) Mikołaj Kopernik (1473-1543) Andreas Vesalius (1514-1564) Arhitektuur (Eesti) Ca 1520-30ndatel aastatel hakkasid siinses arhitektuuris levinud gooti teravkaarmotiivid
Picasso on sünteetilise ja analüütilise kubismi looja ja tugevaim esindaja. Suurema osa ajast elas ja töötas Pranstusmaal. Pranstusmaal: Georges Braque kasutas maalis esimesena kirjatähti, viljeles analüütilist ja sünteetilist kubismi. Hollandis: Piet Mondrian hakkas kubismi vastu huvi tundma Pariisis olles. Tema huvi analüütilise kubismi vastu arenes täisnurkadest moodustunud abstraktsionismiks. Futurism Tekkis Itaalias, eestvedaja oli kirjanik ja maalikunstnik Filippo Tomasso Marinetti, kes kuulutas muuseumid surnuaedadeks ja hävitamisele kuuluvaks ning sillutas teed agressiivsele ja liikuvale suunale. Futurism arenes 1909. aastast samaaegselt kirjanduses, teatri- ja kinokunstis, muusikas, arhitektuuris, skulptuuris ja maalikunstis. Tunnusjooneks on rütmika, liikumise mulje tekitamine motiive korrates, vormide ja värvide üksteise sisse sulandumine, värelus. Hilisemad futuristid püüdsid kõike edastada lenduri positsioonilt
1.INDIA KUNST 1.Millise piirkonna haaras enda alla india kunsti levikuala? India, Indoneesia ja Indohiina 2.Millal kujunes Induse jõe orus välja üks inimkonna vanemaid kultuure? Milline riik asub sellel territooriumil praegu? Al III at eKr. Praegu asub seal Pakistan. 3. Millised olid sealsed linnad? Harappa ja Mohenjo-Daro 4. Millised olid minevikus peamised usundid Indias? Hinduism, Dzainism, Budism 5. Nimeta hinduismi kolm peajumalat. Brahma(looja), Visnu(säilitaja), Siva(hävitaja) 6. Mis on stuupa? Tipus 4-nurkne aedik, millest kõrgub maailmatelge sümboliseeriv varras, päevavarju kujuga. Nt. Lk.9 Sanchi stuupa Indias. 7. Millised olid tavaliselt India templid? Kuidas olid nad seotud skulptuurikunstiga? Hindusistlikud templid 8. Mis oli india skulptuuri valitsevaks vormiks? India skulptuuri valitsevaks vormiks oli reljeef. 9. Miks ei rõhutata india kunstis erinevust inimese, looma või jumala vahel? Sest hinge rändamise kaudu võib in...
järjest teravamalt Balti erikorda ning välispoliitiliselt peeti ohtlikuks baltisakslaste sidemeid ühinenud Saksamaaga. Vene armees teenivate baltisaksa ohvitseride kõige silmapaistvam esindaja oli Michael Andreas Barclay de Tolly. Balti provintsiaalseadustik – esimesed osad 1845, kolmas osa 1864 1881 – Aleksander II valitsemisaja lõpp 1801.a – Balti kubermangud liidetud üheks kindralkubermanguks 1808-1819 – Eestimaa kubermang oli eraldi kindralkubermangu staatuses 1812 – 1829 Filippo Paulucci Kuberner, kubermanguvalitsus, kroonupalat, hoolekandevalitsused, sisekaitseüksused 1801 – Tallinna alla tungis Briti admiral Horatio Nelson 1809 – blokeerisid Inglise sõjalaevad rootslastega Paldiski sadamas Vene laevastiku 1812 – Napoleoni väed tungisid Kuramaale. 21. Talurahva omavalitsus 19. sajandi talurahva seadused Eestis Põhjused: 1.Majanduslikud põhjused -mõisnike tarbimisvajaduste suurenemine
Vararenessanssi iseloomustab dekoratiivsete vormide rikkus. Kasutatakse palju poolsambaid ja pilastreid. Seinapindu liigendatakse horisontaalsete simsside, petikakende ja nissidega. Tihti dekoreeritakse seinapindu ka antiigist üle võetud väänlevate taimedega. Uue joonena kujuneb välja horisontaalsete ja vertikaalsetejoonte tasakaalu taotlus ehitiste juures. Lagedest eelistatakse suurte palkidega reljeefseid lagesid või kassettlagesid. Üks kuulsamaid renessansiajastu arhitekte oli Filippo Brunelleschi (1377-1446), kelle kavandatud on kuppel Firenze toomkiriku nelitisele. Brunelleschi oli veendunud, et hea arhitektuur peab kasutama õigeid proportsioone ja numbrites väljenduvaid mooduleid, mida ta antiikarhitektuurist tuletada püüdis. Renessanssarhitektuuris võeti kasutusele antiigis kehtinud proportsioonireeglid, esmajoones kuldlõike reegel. 15. sajandil oli Firenze suurimaks kunstikeksuseks. Kõige vanem ja levinum lossitüüp
kividest. Rustika tahutud kiviplokid(jämedalt töödeldud kiviladu). Kasutusele võeti paljud antiiksed detailid: dooria, joonia, korintose sambad, seinast eenduvad poolsambad ja pilastrid, lõvipead, 3-nurksed viilud e. frontoonid, mis asusid katuseservades, uste ja akende kohal. Kirikuehituses oli tsentraalehitis. Vararenessanssi keskuseks sai Firenze. Suurimaks kunsti tellijaks oli Medicite perekond. Metseen, metseenus rikas kirjanduse ja kunsti toetaja. Filippo Brunelleschi(1377-1446). Oli arhitekt ja skulptor. Leon Battista Alberti(1404 - 1472). Teostanud palazzosid, kirikuid. Palju kasutas antiikelemente. Donato Bramante(1444 - 1514). Planeerib Peetri kirikut Roomas. Nurgakivi pandi talle 1506. a. Töö katkeb ja seda jätkab 1547. a. Michelangelo, kes lihtsustab projekti, teeb uue kupli mudeli. Kirik valmib 17. saj. alguses. Andrea Palladio(1518 - 1580) palazzod, kirikud. Skulptuur On tunda antiigi mõju
· Haridusel oli humanistlik sisu (kultuuriusund, haridust said ka tüdrukud) · Kombeõpetus 16 saj, kahvel, 15. saj. taskurätt. · suureneb ilmalike hoonete osakaal · Signeeritakse oma teoseid · muusikas ilmalikke laule rohkem VARARENESSANSI ARHIDEKTUUR · Rooma eeskujul võetakse kasutusele ümarkaar, silindervõre, sambad jne. · Rustika - tahumata kiviplokid (jämedalt töödeldud) Palazzodel rõhutati horisontaalselt joont. · Filippo Brunelleschi (1377-1446) "Hüljatud laste kodu" (Ospedale degli Innocenti) · Firenze toomkiriku kuppel · Kunstikeskuseks Firenze, suurimad kunsti tellijad Medicite perekond (tähtsad positsioonid) · Pazzi kabel, Santa Croce kiriku juures · Leon Battiste Alberti (1404-1472) · Santa Andrea kirik · Donato Bramante Tempietto (1444-1514) · Planeerib peetri kirikut Roomas, nurgakivi 1506, tema tööd jätkab
vararenessanss, Cinquecento e. kõrgrenessanss. Trecento tähistab 14. sajandi, Quattrocento 15. sajandi ja Cinquecento e. kõrgrenessanss. 2. RENESSANSI KESKUSED 6 2.1. Renessansiaegne Firenze Renessansiaja kultuuri häll ja vararenessansi tähtsaim kunstikeskus oli Firenze. Siin valitses 1434. aastal rahva kaasabil võimule tõusnud Medicite suguvõsa, kelle esindajad on ajaloos tuntud kunsti soosijaina. Firenzes töötasid paljud kuulsad kunstnikud, nende hulgas arhitekt ja skulptor Filippo Brunelleschi, kelle kavandatud kuppel Firenze toomkiriku nelitisele oli eeskujuks kõigile renessansiaja arhitektidele. Jõukas Firenze linnriik sünnitas mitmed renessansi säravaimad saavutused. Hoolimata poole elanikkonna hukkumisest 1340. ja 1348. aasta katkupuhangutes ning sõdade, rahvamässude ja vandenõude tormidest oli 15. sajandil Firenze õitseaeg. Linn, mida rikkad kaupmeheperekonnad ja tsunftid valitsesid sõltumatu kommuunina, oli
RENESSANSS Gootika ja renessansi kultuuride vahel pole siiski teravat piiri. Paljud nähtused, mida mõnikord ainult renessansiga seostatud - nt looduse teaduslik uurimine või meelelist maailma jäljendav kunst- tärkasid tegelikult varem. Renessansiajastu kultuuril on aga üks kindel tunnus- eneseteadvus. Siis levis veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev äsjamöödunust. Keskajal peeti antiik- kultuuri kristliku ajastuga võrreldes madalamaks. 15. saj. hakati aga kreeka ja rooma kultuuri pidama olu- liselt väärtuslikumaks. Selle langusele järgnenud 1000 aasta pikkust ajajärku hakati just nüüd nimetama keskajaks ning seda iseloomustati tihti ülekohtuselt kui ainult barbaarset ja pimedat seisakuaega. Ennast usuti elavat ärkamise ja uue tõusu ajastul, mis toetub antiikaja pärandile. Suure õhinaga õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja i...
ideaalne vabariik. Vormilt on see reisikirjeldus. Ta oli ka tolleaegne filosoof. 29. Renessansskunst: Kunstnik püüdis kujutada maailma loodustruult, realistlikult, uuriti loodusobjekte ja anatoomiat, katsetati illusioonidega, toetuti antiikkunstile, arendati seda edasi, hakati teoseid signeerima. Arhitektuur: tornile eelistati kuplit, esimene uudne kuppel Firenze toomkirikul. Hakati ehitama avaraid palazzosid, kuulsaim arhitekt Filippo Brunelleschi. Maalikunst: renessanssmaali alused rajas Giotto, tema teoste kohta öeldi, et need on nagu "päris", üks mõjusamaid teoseid aga Sandro Botticelli "Venuse sünd", maal pidi vastama võiomalikult täpselt tegelikkusele, olema aken loodusesse. Hakati kujurama alasti keha. Leonardo da Vinci, 1452-1519, seinamaal "Püha õhtusöömaaeg", püütud luua muljet, nagu söömaaeg oleks seal samas ruumis (seinamaal). "Mona Lisa" kogu kunstiajaloo kauneim naiseportree
Ajaloo suulise eksami konspekt 1. Pilet 1 Liivi sõda. Sõja põhjused, käik ja tagajärjed. Liivi sõda 1558-1583 16.saj keskpaiku oli Vana-Liivimaa küllastunud 5ks väikeriigiks: Saksa ordu Liivimaa haru territoorium, Riia peapiiskopkond ning Saare-Lääne,Tartu & Kuramaa piirkopkond. Sõja põhjused: Baltikum oli jätkuvaks vahendajaks Lääne-ja Ida-Euroopa vahel,(soodne geograafiline asend) mistõttu Liivimaa naabruses tugevnenud Moskva suurvürstiriik ja Poola-Leedu huvitusid üha enam mõju tugevdamisest Baltikumis, et haarata kaubandustulud endale. Liivi sõja vallandas Moskva suurvürstiriik. 1558.aastal alustati Lõuna-Eesti külade rüüstamisega ning rünnakuga alustati Tartu piiskopkonda. Sama aasta toimus ka Narva ordulinnuse piiramine. Narvast sai mõn...
jäädvustada. Teoseid hakati signeerima. Ahitektuuris eelistati tornile kuplit, esimene selline oli Firenze toomkirik. Sellise kupli sai veel Nichelangelo projekteeritud Rooma Peetri kirik. 1) Teravkaare asemele tuli ümarkaar 2) Jämedaid piilareid asendasid antiiksed sambad 3) Ruumid kaeti lameda puust laega või silindervõlviga. Hakati ehitama avaraid, laiade treppidega ruudukujulisi losse(palazzosid), mille keskel oli sammastega siseõu. Kuulasaimad arhitektid olid Filippo Brunelleschi ja Michelangelo. Veneetsias tegutsenud Andrea Palladio looming mõjutas kogu Euroopa arhitektuuri. Renessanssliku maalikunsti alused lõi itaalia kunstnik Giotto. Paolo Ucello. Limbourgid kujutasid esimest korda Lääne-Euroopa kunstis talve. Sandro Boticelli ,,Venuse sünd". 1) Maal pidi vastama tegelikkusele 2) Figuure hakati modelleerima valguse ja varju abil 3) Pühakute peade ümbert kadus kuldne pühapaiste(oreool) 4) Õpiti kujutama keerulisi poose
impressionismi rafineeritud nüansirikkusele, ebamäärasusele ja pehmusele, püüd suurema vormikindluse ja ilmekuse poole. Seda taotlesid osalt juba neoimpressionistid, kuid järjekindlalt kehastuvad uued tendentsid CÉZANNE´i, GAUGUIN`i ja VAN GOGH´i loomingus. Nende kolme meistri kunsti nimetatakse POSTIMPRESSIONISMIKS. 2. Võitlev avangard - futurism Mineviku kultuuritraditsioone eitava futuristliku liikumise ametlikuks sünniks võib pidada luuletaja ja maalikunstniku FILIPPO TOMMASO MARINETTI (1876-1944) artiklit ajalehes Le Figaro 1909. aastal: ,,Hävitagem muuseumid, mis katavad me maad nagu surnuaiad... kunstiteos peab olema agressiivne... kihutav võidusõiduauto on kaunim kui Samothrake Nike." Futurismi õitseaeg kestis Itaalias 1916. aastani ning ta arenes samaaegselt nii kirjanduses, teatri- ja kinokunstis, muusikas, arhitektuuris, skulptuuris kui ka maalikunstis. Liikumise teoreetilised seisukohad ühinesid osalt võimuletuleva
kultuuri objektiks ja nad tahtsid luua kunsti, mis võimalikult selgelt katksestaks sidemed minevikuga. 2) Millisest sõnast tuleb nimetus futurism? Miks valiti see nimetus kunstivoolule? Sõna futurism tuleb itaalia keelsest sõnast fututo. See valiti sellepärast, et futuro tõlge on ,,tulevik", sest mineviku asemel oli neile tähtis tulevik ja sellepärast nimetasid nad oma kavatsetava loomingu futurismiks. 3) Kes, kus ja millal avaldas futurismi esimese manifesti? Poeet Filippo Tommaso Marinetti avaldas 1909.aastal maailma kunstipealinnas Pariisis esimese futurismi manifesti (ajalehes ,,Le Figaro"). 4) Milliseid seisukohti kuulutas futurismi esimene manifest? * et tsivilisatsiooni saavutused on imepärased ning nõuavad uut tüüpi kunsti. Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad. * eriti vaimustab futuriste tehnika areng ja selle kajastamist peavad nad väärtuslikumaks kui inimhinge probleeme. Tehnika on loonud ka täiesti uue ja kõrgema ilu.
Halduskorraldus jäi samaks(Eesimaa (eelnevad + Paldiski mk) ja Liivimaa (eelnevad + Viljandi ja Võrumaa), kubermang). Valitsemine(keskvõim): 1783/1801 ühendati Eestimaa ja Liivimaa kubermangud üheks kindralkubermanguks, mille kõrgema võimu esindajaks sai kindralkuberner(tavaliselt kõrgemad sõjaväelased). Tal oli kõrgeim administratiivvõim ja järelevalve tsiviil-, politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle. Esimene kindralkuberner oli Georg Browne, kuid kõige markantsem oli Filippo Paulucci. Kubermangus oli kõge olulisem kuberner, kes allus seantile, kui tegelikult pidi ta asju ajama siseministriga ja kindralkuberneriga. Tema kõrvale võis ka eraldi amtisse panne sõjakuberneri. Kuberner juhtis kubermanguvalitsust, mis tegeles kubermangu igapäevase juhtimisega. Kroonupalat tegeles majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega ja seda juhtis viitsekuberner e asekuberner(maksude kogumine). Hoolekandevalitsused tegelesi rahvahariduse, arstiabi heategevusega
Tallinna Polütehnikum Kunstiõpetuse konspekt Õpilane: **** Õpetaja: **** Tallinn 2008 Mis on kunst? Üks paljudest definitsioonidest ütleb, et kunst on inimtegevuse eriline loom, milles maailma kunstiline tunnetamine on orgaaniliselt seotud loomisega ilu seaduste järgi. Kunst jäädvustab elu selle esteetilises mitmekesisuses. Kunsti vaimne ja peegeldav iseloom on tema tähtis erijoon, mis eristab kunstiloomingut materjaltootlikust tegevusest. Ilma subjektiivse esteedilishinnagulise maailmasuhtumise väljendamiseta, ei saa olla täisväärtuslikku kunstiteost. Näiteks mis teeb fotograafia kunstiks? See et fotograaf mitte ainult ei peegelda nähtusi ja nende väärtusi, vaid väljendab ka oma suhtumist sellesse mida ta fotografeerib. Erinevates kunstiliikides on oma konkreetne meeleline ilme, mis on tingitud antud k...
Jõukuse aluseks on töö, töö, töö. Eraomandiõigus puudub. 29. RENESASSKUNST · Lähtusid antiikkunstist · Inimene moodustab loodusega harmoonilise terviku ARHITEKTUUR · Ei pürgitud kõrgustesse. Vertikaal- ja horisontaaljoones olid tasakaalus. Sümeetriataotlus- uksed paigutati täpselt fassaadi keskele. · Eelistati kuplit. Firenzes 42m diameetriga kuppel gooti toomkirikule Filippo Brunelleschi. Rooma Peetri kiriku kupli projekteeris Michelanglo. o Teravkaarümerkaar. o Jämedad piilaridantiigipärased sambad. o Ruumis kaeti lameda puust laega või silindervõlviga. · Lihtsus: vähene dekoorpilastrid, poolsambad, nisid. 16.saja Iipoolel tekkis uus sitil. LOSS · Raamatukogud, reakojad, haiglad, kauba-ja kohtukodad · Avarad, laiade treppidega ruudukujulised lossid, it.k
põrandast on samuti 43,4 m. Ehitise hingemattev ilu tuleneb tema proportsioonidest ja valgusest. Kupli tipus on 8,7 m laiune ümmargune avaus nn. oculus (silm), millest hoovab ruumi imetlusväärset rahulikku valgust. Seinas on 7 nissi, nende vahel olev seinapind on kaunistatud baldahhiine meenutavate sambakonstruktsioonidega. Rooma Panteon interjöör tänapäeval. Rooma Panteon oli oma ilu ja harmooniaga ideaaliks renessansimeistritele. Firenze toomkiriku kupli autor Filippo Brunelleschi [bruneleski] käis just siin uurimas, kuidas saab hoonet katta kupliga, sest u. 1000 aastaga oli inimkond selle tarkuse unustanud. Sama tegi ka Michelangelo Peetri kiriku kupli kavandamisel. Talle järgnes prantsuse arhitekt G. Soufflot Pariisi Panteoni kupliga kattes. Rooma Panteoni on maetud kõrgrenessansi silmapaistev kunstnik Raffael, ühendatud Itaalia esimene kuningas Vittorio Emanuele II ja tema poeg Umberto I jmt. kuulsused. NB! Suurenda pilte!
Itaalias ehitatakse paleesid (hiljem Prantsusmaal losse). Arhitektuuris loobuti gooti ülesehitusest ja kaunistustest. Rakendati proportsioonireegleid, mis olid gootikale vastandlikud, vertikaalse suuna asemel kehtis horisontaalne. Hooneid kaunistati sammaste, pilastrite, lõvipeade ja paljude teiste antiikkaunistustega. Varareness takerdumine detailidesse, kõrgreness ajal iseloomulik püüdlus suurejoonelise terviku poole. TÄHTSAMAD ARHITEKTID: Vararenessanss: Filippo Brunelleschi (kuppel Firenzes. Leidlaste Kodu), Leon Batista Alberti (Sant Andrea kirik meenutas triumfikaart). Kõrgrenessanssi arhitektidest tuntuim on Donato Bramante (Tempieto Roomas). Andrea Palladio (Veneetsias, antiikarhit.matkimine, üle mitmekorruse ulatuvad sambad) Skulptuur eraldus arhitektuurist, eelistati ümarplastikat. Kujutati kangelasi nagu antiikajal. Tehti monumentaalskulptuuri. Kunstnike huvitas looduslähedus ja kujud olid toretsevad ning rõõmsameelsed.
Väljaku ääres asub 1920 -ndatel avatud Museo Cerralbo, mis eksponeerib tähtsaimaid El Greco, Zurbarani, Alonso Cano, Valdés Leal'i, Tiepolo, Tintoretto ja paljude teiste kunstnike töid. Palacio Real - Euroopa uhkeim kuninglik palee. Kuninga residents al 1931 aastast, tänapäeval peetakse seal vaid riiklikke vastuvõtte. Pärast vana Alczari hävimist 1734. a. tulekahjus lasi kuningas Felipe V projekteerida uue palee. Sellega alustas 1735. a. Itaalia arhitekt Filippo Juvara. Pärast tema surma jätkas 1736. a. töid teine Itaalia arhitekt Giovanni Battista Sacchetti. Ehitused kestsid aastakümneid ja Felipe V suri enne palee valmimist. Esimesena kolis palee lõunatiiba 1764.aastal kuningas Carlos III. Palee valmimist toetasid ka paljud teised itaalia arhitektid. 19. saj. lõpetati tööd paleed ümbritsevate marmorkujude ja taimestikuga. Publikule avati 1950-ndal aastal mitte enam kuningliku residentsina. Kuniglik perekond elab praegu 16. saj
pildile enne vormid ja värvid ning alles seejärel viis sisse kujutatava motiivi. Teise kümnendi keskel maalis Gris ja ka Picasso puhaste värvidega kubistlikke maale, mille tõttu nimetatakse viimast kubismi varianti ka kristalseks perioodiks. Teoseid: ,,Pudelid ja nuga" (1912), ,,Picasso portree" (1912), ,,Arlekiin laua juures" (1919). FUTURISM Mineviku kultuuritraditsioone eitava futuristliku liikumise ametlikuks sünniks võib pidada luuletaja ja maalikunstniku FILIPPO TOMMASO MARINETTI (1876-1944) artiklit ajalehes Le Figaro 1909. aastal: ,,Hävitagem muuseumid, mis katavad me maad nagu surnuaiad... kunstiteos peab olema agressiivne... kihutav võidusõiduauto on kaunim kui Samothrake Nike." Futurismi õitseaeg kestis Itaalias 1916. aastani ning ta arenes samaaegselt nii kirjanduses, teatri- ja kinokunstis, muusikas, arhitektuuris, skulptuuris kui ka maalikunstis. Liikumise teoreetilised seisukohad ühinesid osalt võimuletuleva fasismi omadega (futurismi
Uusaeg II (Marten Seppel) Märksõnad ja teemad Kevad 2015 Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. globaliseerumine, kolonialiseerumine, läänestumine, euroopastamine, ameerikaniseerumine, anonüümsuse kasv, liikumapanev jõud- printsipiaalsed muutused „Moderniseerumise“ mõiste ja erinevus „traditsioonilisest“ ühiskonnast. Pikk 19. sajand (1789-1914). töötuse ja kaubandus jõuliselt kasvav, kihistumine on horisontaalne, mitmetahuline ja mobiilne; kadunud hierarhilisu; elama- ja tööleasumine on vaba, linnaelanike osakaalu kasv; asjaajamine riigiga toimub otse; raharent, majanduskriisid, tuumikpered, töö- ja eraelu on lahus, tehniline innovatsioo, kirjalik asjaajamine ja kultuur, põllumajandusega tegelevad suur- ja väikefarmid, inimesed aktiivsed poliitikas, maailmaasjades; uudiseid saadakse meedia vahendusel, institustioonid, reisimine, protestiavaldused ja streikimine on lubatu...
eesõiguste kogu. · Kindlakuberneri institutsioon: kõrgemat võimu valitsuse nimel esindas kindralkuberner, kelle võimu piirid olid üsna ulatuslikud. Kindralkuberneri toeks valitsemisel oli kantselei, mille kaudu suheldi nii kohalike seisulike organisatsioonidega kui ka keskvalitsuse institutsioonidega. Kindralkubernerile allusid politseiasutused ja kindralkubermangu territooriumil paiknevad väeosad. 1818-1829 oli ametis Filippo Paulucci, kelle juhtimisstiil oli aristokraatlik. · Kubermangude valitsemine: kubermangus oli oluliseim võimuesindaja kuberner, kes allus otse senatile. Ühtlasi võidi ka tema kõrval ametisse nimetada sõjakuberner, kes allus otse sõjaministrile. Kõige olulisemad asutused kubermangudes: kubermanguvalitsus(tegeles kubermangu igapäevase juhtimisega), kroonupalat(majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus),
1. mai on töölisrahva püha (seotud ühe terroriaktiga). 1914 hakati tähistama naistepäeva rahvusvaheliselt 8. märtsil (algselt 19.märts), päeva, mil naistöölised välja astusid. Sealt edasi arutati juba naiste hääleõigust. Sotsialistliku parteide juhid Euroopas (Jules Guesde, Jean Jaurès, Karl Liebknecht, A. Bebel, Filippo Turati). Keskklassid püüdsid tööliseid oma tegevusse kaasata. Kuulsamad juhid Jules Guesde ning Jean Jaures. Saksamaal Karl Liebknecht ja A.Bebel, Itaalias Filippo Turati. Kõik olid kõrgema haridusega. Sotsialistlik liikumine Saksamaal (Ferdinand Lassalle, lassaliaanid, Üldine Saksa Töölisühing). Saksa Sotsiaaldemokraatliku Partei moodustamine ja Gotha programm (Marxi kriitika), Erfurti programm. Lassaliaanid- (Lassalle)- Üldise Saksa töölisühingu looja, et kukutada kapitalistid. Tema lahknevus Marxist- Lassalle meelest tuli demokr kasvatada, Marx tahtis revol ja ei näinud riigil kohta. Eesmärk luua
Third level Fourth level Fifth level Beheading of Saint Cosmas and Saint Damian 1438-40 Tempera on wood, 36 x 46 cm Musée du Louvre, Paris Click to edit Master text styles Second level Third level Fra Filippo Lippi Fourth level Fifth level Madonna with the Child and two Angels 1465 Tempera on wood 95 x 62 cm Galleria degli Uffizi, Florence Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Max Ernst/Joan Miro (sürrealism)
Paul Gauguin (pi)
Gerhard Richter
/raamatuid: Haftmann; Lucie-Smith; Peusner; Arnason; Art since 1900
1889 teine katse arendada rahvusvahelist koostööd. Pariisis tuli kokku asutamiskongress, millest võtsid osa 20 riiki 1. mai sai rahvuspühaks. Hakkasid koos käima iga 2-4 a tagant. Koos käidi kuni 1. MSini. 1916 läks teine internatsinaal laiali. 1910 toimus selle raames sots naiste konverents, kus võeti vastu otsus rahvusvahelisest naistepäevast. Keskklassid püüdsid tööliseid oma tegevusse kaasata. Kuulsamad juhid Jules Guesde ning Jean Jaures. Saksamaal Karl Liebknecht, Itaalias Filippo Turati. Kõik olid kõrgema haridusega. Fabiaanlaste ühing?? Saksamaal ja Prm-l sots parteid lähtusid marksismist. Oli raskus töölisklassi kaasa tõmmata. Õhutati nende revolutsioonimeelsust jne. La Saille'i liikumine Saksamaal??? Marksismi kehtestamine polnud nii lihtne. Sotsliikumine segunes anarhistidega. Anarhistid nägid terrorit ja kaost oma pol võimurelvana. Olles väga mitmes puntkis ühistel arusaamadel sotsialistidega. Nende nägemuseks oli, et inimeste valitsemine
KULTUURITEOORIA liikumine kolmes suunas friedrich nietzsche 18441900 karl marx sigmund freud friedrich nietzsche siin me teeme vahet varase ja hilise nietzsche vahel on põhjust neid eraldada varane nietzsche on seotud kahe keskse mõistega, ja need on seotud kahe antiikkreeka jumalaga, kelle ümber need mõisted on paigutatud apollo ja dionysos tekst, milles ta seda tegi, on eesti keeles olemas «tragöödia ... vaimust» nietzsche oli 27 kui see tekst ilmus epp annuse raamat «20. sajandi mõttevoolud» apollo oli kreekas korra hoidmise jumal, valguse ja riigipiiride jumal, seaduse looja ja korrastaja, korrastav alge. dionysos on täpselt vastupidine, ekstaasi, joobumuse, viljakuse, tumeduse sümbol. need peegeldavad ka romantismi ja valgustuse suhet : apollooniline printsiip ja dionüüsiline printsiip nietzsche jaoks on need kaks printsiipi tasakaaluliselt olulised inimese arengus apollooniline üldises plaanis tähendab kõigi analüütiliste ...
aastal avati Toulouse-Lautreci muuseum. Teoseid: „Moulin-Rouge“ 1891, „Aristide Bruant“ 1892, „Salong Rue des Moulin’il“ 1894, „Eksam Pariisi meditsiinifakulteedis“ 1901. 2. võitlev avangard – futurism Mineviku kultuuritraditsioone eitava futuristliku liikumise ametlikuks sünniks võib pidada luuletaja ja maalikunstniku FILIPPO TOMMASO MARINETTI (1876-1944) artiklit ajalehes Le Figaro 1909. aastal: „Hävitagem muuseumid, mis katavad me maad nagu surnuaiad... kunstiteos peab olema agressiivne... kihutav võidusõiduauto on kaunim kui Samothrake Nike.“ Futurismi õitseaeg kestis Itaalias 1916. aastani ning ta arenes samaaegselt nii kirjanduses, teatri- ja kinokunstis, muusikas, arhitektuuris, skulptuuris kui ka maalikunstis.
Keiser võttis vastu otsuse, mis kohustas Eestimaa rüütelkonda astuma samme talurahva olukorra parandamiseks. Eestimaa rüütelkond otsustas teha rohkem, kui oli nõutud. Otsustati anda talurahvale isiklik vabadus, aga mitte anda maad. 1811.aastal võeti otsus vastu, väga oluline osa keskvõimu survel, 1812 kiitis Maapäev seaduse heaks, kinnitamine keisri poolt lükkus edasi seoses Vene-Prantsuse sõdadega. Balti kindralkuberneri Filippo Paulucci järelvaatamisel koostati lõplik redaktsioon, 1816 andis keiser oma allkirja ja Eestimaa kubermangu talupojad vabastati pärisorjusest. Kuramaal 1817, 1819 Liivimaal. Aastaarvud viitavad, millal keiser seaduseteksti kinnitas, tegelik vabastamine toimus pikema aja vältel, Eestimaal 1817 väljakuulutamine, Liivimaal 1820 aasta alguses, väljakuulutamine toimus erakordselt pidulikult. Kõigepealt toimus pidulik väljakuulutamine kubermangu keskuses, seejärel kihelkonnakirikutes.
Algul nekruti püüdmisega hiljem liisu heitmisega. Koostati balti provitsiaal seadustik (1845-1864) mis kinnistas veelgi balti erikorda. Nii venemaal kui eestlaste hulgas hakkas baltisakslaste privileegide vastane kampaania. Sooviti õigluste ühtlustamist ja baltikumi tihedamat liitumist venega. Kiser ignoreeris seda. Eesti valitsemine kindralkuberneri all säilis. Kõrgeimaks riigivõimu esindajaks jäi kindral kuberner. 1812-29a oli selles ametis Filippo paulucci. Kes viis läbi uuendusi ja soovis vähendada privileege. Aitas kaasa uute talurahva seaduste kehtestamisele. Tähtsamad asutused kubermangus olid 1. kubermangu valitsus mida juhtis kuberner. Igapäeva asjade korraldamine. Kroonu palat- mida juhtis viitse kuberner. Majandus alaste ja rahandus funktsioonidega asutus. Tähtsaim ül maksude kogumine. Hoolekande valitsused. Tegelesid hariduse ja arsti abi korraldamisega. Haldasid ka nn töö majasid. Pool vanglad kerjustele või
Välispoliitilised tegurid- Ajajärk, mil toimis Napoleoni ekspansioon. Venemaa keskvõim oli huvitatud talurahva olukorrast ning, et tegutseks Eestimaa rüütelkond. Eestimaa talurahva olukord tuleks parandada Liivimaa aegse oludeni. Peterburgis moodustati eraldi komitee Eestimaa talurahva olukorra parandamiseks keisri korraldusel. Kui Prantsusmaa oht oli eemaldatud siis Aleksandr I andis käsu jätkata tegelemist Eestimaa talurahva olukorraga. Balti kindralkuberner Filippo Paulucci (1812-1829)- Kindralkuberner Liivimaal, Kuramaal ja Eestimaal. Pärit on Itaaliast, teenis sõjaväelasena Vahemere regioonis. Napoleoni sõdade käigus astus Vene teenistusse. Talupojad omandasid senisest ulatuslikuma õiguse ja teo võime. Talupojad kuulutati õigussuhete objektiks, kuid varem on talupojad olnud juba õigussuhtes (Abiellumine). Talupojad said maa ostmise õiguse. Mõisnikud ei olnud maa müümisest huvitatud ning turul polnud maad müügiks
Esimene korrus, mis pidi kandma kaht pealmist, võis olla massiivsem, raskepärasem, teine korrus oli kergema ilmega, kuna ülemise, millel midagi kanda ei olnud, mõjus vastavalt. Nt Palazzo Medici juures kasutati erinevalt töödeldud kire ja erineva faktuuriga ladu. 15, sajandil muutus palazzode stiil siiski peenemaks ja kergemaks. Kindlustus taandus rõõmsailmelise loosi ees. Aknad muutusid suuremaks, järjest rohkem võeti kasutusele antiikarhitektuurist laenatud detaile. Filippo Brunelleschi oli veendunud, et hea arhitektuur peab kasutama ,,õigeid" proportsioone ja numbrites väljenduvaid mooduleid, mida ta püüdis tuletada antiikarhitektuurist. Teda peetakse ka tsentraalperspektiivi leiutajaks. Vaadatava pinnaga risti olevad vaatesuunda 18 tähistavad jooned näivad koonduvat ühte punkti (nn tuumpunkti), mis asub vaataja silmade kõrgusel
Isiksus ei ole terviklik, vaid vastuoluline ja fragmentaarne. Kõrvuti unistamine ja ärkvelolek, tõelisus ja fantaasia; mehelikkus-naiselikkus; teadvus- alateadvus. Vastandumine. Oluline keele poeetiline musikaliseerimine. Prantsuse sümbolistidele ühine Richard Wagneri teoste kultuslik kaustamine. Nägid Wagneri teostes sümbolistliku liikumise alget. Teine inspiratsiooniallikas Nietzsche teosed. 6) Futurism Alguse sai Itaaliast. Manifestide kaudu; esimene 1909 ja selle kirjutas Filippo Tommaso Marinetti. Ta on itaallane, kirjutab nii itaalia kui prantsuse keeles. Kirjanik, luuletaja, aktivist. Peetakse futurismi isaks. Rohkem kunstnik kui luuletaja. Suur organisaator, kunsti patroon. Ta manifesteeris kümmet punkti: hädaoht, kiirus, masinlikkus, jultumus, võitlus, vallutamine, sõda, lammutamine jne said märksõnadeks. Tuleb välja, et futurism on suunatud tulevikku; futuristid hindasid tööstust, masinaid. Esialgne nimetus voolule oli dünamism. Nad
Eesmärgiks on riigi kodanike heaolu, mille saavutamiseks kasutatakse teadust, maagiat ja astroloogiat. Renessansiajastu otsingud: Itaalias loodusejumaldamine, Saksamaal teosoofilisse müstikasse, Prantsusmaal elutarka ja vaimukasse skepsisesse. Skolastika vastu. Renessansiaegsetest taotlustest kasvas välja uusaja filosoofia: Inglismaal empirism ja mandril ratsionalism. GIORDANO BRUNO (1548-1600) Sünnib Nola linnakeses Napoli lähedal. Tegelik eesnimi on Filippo, Giordano on munganimi. 15-aastasena astub dominikaanlaste ordusse; pärst ordust väljaastumist läheb ta rändama - Genf, Pariis, Oxford, Marburg, Wittenberg, Praha, Helmstedt, Frankfurt. Pärast 15 aastast rännakut kutsub üks Veneetsia aadlik ta tagasi kodumaale, kuid annab siis kohe inkvisitsioonivõimudele üle. Pärast 7 aastat vanglat mõistetakse Bruno tulesurma. On mõjutatud uusplatonismist, Nicolaus Kusanusest ja Kopernikusest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
