Keskne heaolu eest Riik Tööandja ja töövõtja, Igaüks ise vastutaja pere näidisriigid Rootsi, Taani, Soome Saksamaa, USA, Suurbritannia Prantsusmaa Õp.lk. 55 tabel. Sotsiaalse tõrjutuse põhjused: · Töötus · Erivajadus või kuulumine vähemusrühma · Piirkondlikud tulu- ning infrastruktuuri erisused. Suur sotsiaalse tõjutuse probleem on Hiinas ja Venemaal. Vältimise võimalused: Kuigi moodsad sidevahendid, eeskätt Internet, aitavad kaasa piirkondliku tõrjutuse vähenemisele, nõuab olukorra põhjalik parandamine ka riiklikke toetusprogramme äärealade arendamiseks. Sotsiaalne kodakondsus- Õigus sotsiaalturvale peab automaatsel kuuluma igale kodanikule. Positiivne heaolu - Heaolu pole mitte ainult majanduslik, vaid ka psühholoogiline mõiste.Nt võib
Aleksander Suur Makedoonia kuningas; sõjakäik idamaadesse; vallutas suurriigi alad (Väike-Aasia ps;Lähis-Ida;Egiptus;Mesopotaamia) 3. Millist mõju avaldas Kreeka loodus inimeste eluolule? Soe kliima; õhemad riided, savist ehitised; kasvatati karja ja vilja-oliivid ja viinamarjad; ümbritsev meri-head meresõitjad, hästi arenenud kaubandus 4. Võrrelge Sparta ja Ateena ühiskonda ja riigikorraldust, leidke sarnasused ja erisused. Erinevused: Sparta aristokraatlik; Ateena - demokraatlik Sparta teistele kultuuridele suletud, kauplemine välismaailmaga ja reisid välismaale keelatud Ateena hinnati välissuhteid, tegi Ateena kaubanduse suhtes rikkamaks Sparta sõjaline haridus Ateena mitmekülgne haridus Sarnasused: Naistel puudusid kodanikuõigused, meeste eestkoste all
Autonoomne meetod, kuid pole tsiviilõiguse instituut. Peamisteks tööõiguslikeks aktideks on töölepingusedus, puhkuseseadus, töö- ja puhkeaja sedus, palgaseadus, töötajate distsiplinaarvastutuse seadus. 10) Rahvusvaheline õigus reguleerib suhteid riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel, mis tekkivad poliitilise, majandusliku ja kultuurilise, aga ka sõjalise suhtlemise pinnal. Rahvusvahelise õiguse erisused, võrreldes siseriikliku õigusega seisnevad selles, et a) Suhte subjektideks on riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid; b) Rahvusvahelise õiguse normide jaoks ei ole ühtset seadusandjat, selle norme loovad suhetest osavõtjad ise kokkulepete (lepingute, paktide, konventsioonide jms) sõlmimise teel; c) Põhiliseks õigusallikaks on lepingud (paktid, konventsioonid) ja tavad;
3.1 määratud võib olla maksimaalselt 5 aastat. Edasi muutub tähtajatuks. 4) ameti- või kutsenimetus 5) lühidalt tööülesande kirjeldus 6) töötegemise koht 7) palgatingimus 8) tööajanorm 9) puhkus 10) töölepingu lõpetamise kord ja tähtajad 11) töölepingu vorm sõlmitakse kirjalikult 2-s eksemplaris. Suuliselt võib teha kuni 2ks näda Kohustuslikud tingimused: kirjalikult, 2 ekspemplaris, isikuliselt allakirjutatud, suuliselt võib t 2. töölevõtulepingu erisused Töövõtuleping: 1.tellimustöö ettevõte teeb töö ära enda vahendite ja meetoditega 2.kui midagi valesti tehakse, tuleb oma kulude ja kirjadega ära parandada 3.tasu saab, kui töö valmis 3. töösisekorraeeskirjade koostamine ja nende sisu Töösisekorras peavad olema: 1) tööaeg 2) puhkeajad 3) palga maksmise aeg ja koht 4) tööalaste korralduste andmine (kes/kus/kuna) 5) üldised tuleohutuseeskirjad 6) üldised käitumisreeglid töökohal 7) töökohal viibimine pärast tööaega
põhjusest, mis raskendab hariduse omandamist statsionaarses õppes õppides. § 23. Koduõpe vanema taotlusel (1) Põhiharidust omandavat õpilast võib õpetada vanema taotlusel koduõppes. Vanema taotlusel koduõppe rakendamisel korraldab ja rahastab väljaspool kooli toimuva õppe osa vanem. (2) Koduõppe tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister. Haridusliku erivajadusega õpilase õppekorralduse erisused § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane (1) Haridusliku erivajadusega õpilane on õpilane, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel,
Riigi territoorium on ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu. 5. Riigi mõiste Riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. 6. Riigi funktsioonid Riigi funktsioon on riigi tegevuse põhisuund, mis vastab riigi ees seisvatele ülesannetele ja annab riigile sotsiaalmajandusliku ja poliitilise iseloomustuse. Erinevate riikide funktsioonides ilmnevad riigi arengu erisused ja seaduspärasused. Riigi funktsioonid liigitatakse sise- ja välisfunktsioonideks. Riigi sisefunktsioonideks loetakse: riigivõimu säilitamist ja kindlustamist õiguskorra tagamise funktsiooni sotsiaalmajanduslikku ehk majanduslik-organisatoorset funktsiooni kultuurilis-kasvusuutlikku funktsiooni Riigi välisfunktsioonidest on kõige olulisemaks riigi kaitsefunktsioon. Tänapäevases
klassis, kus õppetöö toimub põhikooli riikliku õppekava järgi, ning kõigile toimetuleku- või hooldusõppel olevatele õpilastele. (3) Toimetuleku- või hooldusõppel olevale õpilasele ning tavaklassis õppivale lihtsustatud õppel olevale õpilasele koostatakse igaks aastaks individuaalne õppekava, kus esitatakse: 1) üldised andmed õpilase kohta; 2) õpilase pedagoogilis-psühholoogiline kirjeldus ja õpilase tervisliku seisundi kirjeldus; 3) erisused õppesisus ja õpitulemustes; 4) õpilasele rakendatavad meetmed või õppe läbiviimise eritingimused, sealhulgas õppevara kohta; 5) õpitulemuste ja arengu hindamise kord, sealhulgas hindamisviisid ja vahendid, õpilase arengule tagasiside andmise viisid ja vahendid; 6) individuaalse õppekava rakendamise aeg; 7) individuaalse õppekava koostamise ja täitmisega seotud isikud ja nende kohustused. § 6. Rakendussätted
kui ka mittetulundussektor sotsiaalkindlustus riigi sotsiaalse suunitlusega maksed, mille suurus sõltub tööandja ja töövõtja tehtud sissemaksetest sotsiaalliberalism liberalismi suund, mis käsitleb vabadust kui isiksuse arengu tingimust, kuid riik peab pakkuma samas ühishüviseid ja muid võimalusi sotsiaalne kihistus rahvastiku astmeline järjestus, mille aluseks on ressursside jagunemine sotsiaalne lõhe inimgruppide erisused teatud tunnuste alusel sotsiaalne mobiilsus inimeste ja inimgruppide ümberpaiknemine sotsiaalse kihistumise süsteemis sotsiaalne tõrjutus olukord, mil inimene ei osale ühiskonna kultuurielus, võimusuhetes ega ressursside jagamises sotsiaalne sidusus - ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu sotsialiseerumine ühiskonnaga kohanemine
PSÜHHOPATOLOOGIA selgitav -> psühhodünaamiline, käitumuslik kirjeldav -> vaatlus, fenomenoloogia (kui sügavalt on inimese taju, mõttekäik häiritud ja millised on mälu probleemid) - WHO: tervis on täieliku füüsilise, psüühilise ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte pelgalt haiguste ja vigastuste puudumine - Taylor 1980: kui inimene ise või teda ümbritsev keskkond tajub, et inimene vajaks ravi - haigustunnetus (tajume sümptomeid HÄIRETE ERISUSED STAATILINE VS DÜNAAMILINE (enamus lähevad dünaamilise faasi – mingil hetkel võib olla teatud häiretunnused täidetud, kuid siis on need jälle leevenenud – psühhootilised episoodid nt) PRIMAARNE VS SEKUNDAARNE (kas ilmnevad tunnused on omased konkreetsele häirele või see, mis inimesega juhtub, on sekundaarne ehk „lihtsalt ei oska veel“) KUTSESTANDARDID *kliiniline psühholoog VII, VIII *koolipsühholoog III, IV, V *psühholoogi kutsetegevus on eestis hetkel reguleerimata
2.3 Kaalutlusõiguse põhimõte Selleks, et teha õiglast otsust, peab seadust järgima. Seadusest tulenevad haldusametnikule volitus, piirid ja tööülesanded. Haldusametnik täidab oma haldusülesandeid haldusmenetluse seadustikust tulenevate piiride raames. Seaduste täitmise korraldus võib olla väga erisugune nagu on näha kolmikjaotusest. See sõltub oludest ja õiguse piiramise võimalikkusest. Erisused on väljendatud õigusliku regulatsiooni täpsuses. Haldusorganil ei ole aga võimalik alati ise oma käitumisvõimaluste vahel valida. Mõnikord annab seadusandja haldusorganile kindlad juhised tegutsemaks teatavas olukorras. Neid nimetatakse jäikadeks normideks, mida järgides lasub asutusel kohustus anda haldusakt või teha haldustoimin. Jäikadel normidel on kaks sõnastust: kohustav ja kirjeldav. Kohustava normi puhul on kasutatud sõnu nagu näiteks ,,peab", ,,on kohustatud" vms.
1.REGISTREERIMINE Soovides ettevõtlusega tegelemiseks asutada osaühingut, on järgmised võimalused: · Notaris registreerimine - saata notarile firma registreerimiseks vajalikud andmed (2-3 nädalat), notar koostab dokumendid ise; · Elektrooniliselt registreerimine - koostada firma asutamiseks vajalikud dokumendid ise ning registreerida elektroonselt ettevõtjaportaalis, kas kiirmenetluse (24 h) või tavamenetluse (kuni 5 tööpäeva) kaudu · Osta juba registreeritud ettevõte (2-3 tööpäeva) 1.1 Notaris registreerimine Paljudel notaribüroodel on olemas asutamiseks vajalike dokumentide variandid ning seega piisab, kui äriühingu asutajad mõtlevad punktidele, mis on nendes dokumentides vajalikud (vt OÜ asutamiseks vajalikud dokumendid) Notarite kohta leiad vajalikku infot ja kontaktid Eesti Vabariigi Notarite Koja kodulehelt www.notar.ee. 1.2. Elektroonselt registreerimine Kui on soov kasutada...
möödumist, on kohustatud maksma töötajale hüvisena keskmise päevapalga etteteatamistähtajast puudu jääva iga tööpäeva eest. Tööandjal on õigus nõuda enne etteteatamistähtaja möödumist omavoliliselt lahkunud töötajalt hüvitisena keskmist päevapalka etteteatamistähtajast puudu jääva iga tööpäeva eest. 94. Töölepingu ülesütlemine. Ülesütlemise viisid. Ülesütlemise piirangud ja erisused. 1)Töölepingu korraline ülesütlemine (töötaja tähtajatu võib, tähtaegset ei; tööandja ei või korraliselt) 2)Töölepingu ülesütlemine katseajal 3)Töölepingu erakorraline ülesütlemine (mõjuval põhjusel, järgides etteteatamistähtaegu) 4)Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel 5)Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt majanduslikel põhjustel (nt koondamine) 6)Töölepingu kollektiivne ülesütlemine
tasaarvestamiseks. Nendel juhtudel võib võtta töötajalt ühekordse nõusoleku (nt töölepingu sõlmimisel). Tasaarvestamisel tuleb lähtuda täitemenetluse seadustiku § 132 sätestatud piirangutest (vt selgitust töötasu alandamise kohta). KOLLEKTIIVSEL KOONDAMISEL ÜLESÜTLEMISE KORD JA HÜVITUSE MÄÄRAD https://www.juridica.ee/juridica_et.php?document=et/articles/2003/8/62144.PRN.pub.php Vt Oskari töö Kollektiivne koondamine 1. Võõrandamislepingud, nende üldiseloomustus ja erisused (müük, vahetus, kinge, faktooring) Võõrandamislepinguid sõlmivad inimesed igapäevaselt, tihti nende sõlmimisele mõtlemata. Näiteks poest toiduainete ostmisel sõlmitakse äriühingu ja tarbija vahel müügileping, mille olemasolule aga enamikel juhtudel ei mõelda. Võõrandamislepingutena on VÕSis reguleeritud ennekõike müügi-, kinke-, vahetus- ja faktooringlepingut. Samas antud loetelu on näitlik ja võõrandamislepingud võivad tuleneda lisaks
illegaalse immigratsiooniga. Seaduse vastuvõtmisega täpsustati ka Piirivalveameti pädevust, sätestades, et piirivalveasutuse poolt ebaseaduslikult piiriületamiselt vahetult tabatud välismaalane, kes soovib varjupaika või ajutise kaitse alusel elamisluba taotleda, esitab vastava taotluse piirivalveasutusele. Esmakordselt on sätestatud varjupaigataotluse kaudne tagasivõtmine või varjupaigataotlusest loobumine ning korduvate varjupaigataotluste läbivaatamise erisused. Nimetatud sätete eesmärgiks on vältida KMA koormamist juhul, kui on selge, et varjupaigataotleja ei ole ise enam huvitatud kaitse saamisest Eestis, või juhul, kui välismaalane esitab korduva varjupaigataotluse ilma täiendavate selgituste, uute asjaolude või uute tõendite esitamiseta. 4. Kokkuvõte Võib öelda, et Eesti seadusandluses varjupaika puudutavasse paranduste tegemise protsess areneb õiges suunas. Uute rahvusvahelist kaitset puudutavate EL direktiivide ülevõtmine on
ISIKUTAJU Referaat Sissejuhatus Isikutaju erineb teiste nähtuste ja objektide tajust, sest inimene on tunduvalt keerukam ning tajumisel hakatakse käitumist interpreteerima. Inimene pole teise suhtes ükskõikne ning tajumisel kujuneb inimeste vastastikune mõju. Inimeste vastastikune taju ja tunnetamine on üks keerukamaid ja ulatuslikumaid valdkondi suhtlemispsühholoogias. Et selles valdkonnas paremini orienteeruma õppida, on kasulik teada mõningaid tajupsühholoogias kasutatavaid mõisteid: · Tajumine on psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma, so inimesi, nähtusi, sündmusi ja olukordi. · Taju kui tegelikkuse meelelise peegelduse peamised vormid on aisting, taju ja kujutlus. Aistingu ja taju puhul on tegemist väliste stiimulite (esemed, objektid, stseenid, mitmesugused ärrita...
1.3 Kui tihti Downi sündroomi esineb? Downi sündroom on üks kõige levinumatest kaasasündinud sündroomidest. Tegemist on kõige sagedamini esineva kromosoomide arvulise kõrvalkaldega, mis on ka veel kõige levinum intellektuaalsete puuete põhjustaja. Iga 700 vastsündinu kohta sünnib üks Downi sündroomiga laps- ja see kehtib kõigi etniliste rühmade kohta. Poistel esineb Downi sündroomi veidi sagedamini kui tüdrukutel, aga ka need erisused on tegelikult väheolulised. Põhjused, miks sündroom meessoost isikute puhul õige pisut prevaleerib, pole teada. 4 2 Millest on Downi sündroom tingitud Downi sündroomi tekkepõhjuste mõistmiseks peame kõigepealt uurima väiksemaid osi, millest inimkeha koosneb: rakud, geenid ja kromosoomid. Inimese keha koosneb paljale silma nähtamatutest tibatillukestest rakkudest, mida on
margins should your distributors expect, if applicable?). • Criteria for evalua.ng your distributors. • Locations. • Logistics and Supply Chain, Promotion • Adver.sing (what types? how much of each type? what type of adver.sing channels — TV, print, internet, etc. – do you plan to use?). • Public Relations. • Promotional programs. • Budget. • Projected results of this promotional program (impact to customer loyalty, new customer acquisition, etc.) 14)Toote ja teenuse erisused – Toode - Tootja pakub tarbijale oma tootmise esemelist tulemust. Tootmisse ei kaasata tarbija kaudu ühtegi välistegurit. Protsessi lõpptulemuseks on aineline toode. Teenus - Teenuse osutaja pakub tarbijale oma potentsiaali (immateriaalset võimet ja valmisolekut midagi teha). Teenuse osutamisprotsessi kaasatakse kliendi kaudu ka välistegur, kelleks võib olla nii klient ise kui tema mingi objekt. Teenuse osutamise tulemusena luuakse immateriaalne või materiaalne väärtus
Käesolevaga analüüsitud Tartu Ülikooli seaduses RTI 1995, 23, 333 sisalduvad järgmised õigusnormide liigid: deklaratiivsed, seletavad, definitiivsed ja viitavad. Toon siinkohal nimetatud liikide alla ka näiteid: Deklaratiivsed õigusnormid § 1. Seaduse ülesanne Käesolev seadus määrab Tartu Ülikooli õigusliku seisundi suhetes riiklike institutsioonidega. Seadus sätestab ülikooli autonoomia, tegevuse aluste ja korralduse erisused teiste avalik-õiguslike ülikoolidega võrreldes. Seletavad õigusnormid § 2. Tartu Ülikooli eesmärk ja õiguslik seisund (2) Ülikool on avalik-õiguslik juriidiline isik, kes tegutseb käesoleva seaduse, ülikooliseaduse, oma põhikirja ja muude õigusaktide alusel. (3) Ülikool on universaalne integreeritud teadus-, arendus-, õppe- ja kultuuriasutus. Ülikooli eesmärk on edendada teadusi ja kultuuri, pakkuda teaduse ja tehnoloogia
(4) Kui kinke väärtus kinke lepingutingimustele mittevastavuse tõttu ei kata koormise täitmiseks vajalikke kulutusi, võib kingisaaja keelduda kinke väärtust ületavas osas koormise täitmisest, kuni kinke väärtust ületavad kulutused talle hüvitatakse. Kui kingisaaja koormise siiski täidab, võib ta nõuda, et kinkija hüvitaks talle koormise täitmisel tehtud kulutused, mis ületavad kinke väärtust. § 266. Kinkelepingu lõppemise erisused (1) Kinkija poolt veel täitmata kinkeleping lõpeb kinkija vastu algatatud täitemenetluse peatamisega vara puudumise tõttu või kinkija pankroti väljakuulutamisega. (2) Kui kinkelepinguga on ette nähtud perioodilistes maksetes seisneva toetuse maksmine füüsilisest isikust kingisaajale, lõpeb leping füüsilisest isikust kinkija või kingisaaja surma või juriidilisest isikust kinkija lõppemisega. § 267. Kinkelepingust taganemine enne selle täitmist
teatud liiki juiidilise isiku kohta käiva seaduse alusel otse selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel ERAÕIGUSLIK JURIIDILINE ISIK · loodud erahuvides · asutatakse juriidilise isiku vastava liigi kohta käiva seaduse alusel · peale tulundusühistu reguleerib kõigi teiste äriühingute loomise, juhtimise ja likvideerimise korda ning tegevuse põhimõtted äriseadustik, mis näitab ära ka äriühingute erisused. · tulundusühistu asutamist ja tegevust reguleerib tulundusühistuseadus · eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekid seaduses ettenähtud registrisse kandimsest - äriregistrisse, mittetulnudusühingute ja sihtasutuste register. · eraõiguslikul juriidilisel isikul on põhikiri või ühinguleping · juriidilise isiku seaduslik esindaja on juhatus või seda asendav organ · juriidilit iskut saab tehingu tegemisel esindada iga juhatuse või seda asnedava
Ilmub palju ajalehti, erinevad meedia allikad. Tsensuuri ei ole o Paljusus, mitmekesisus ühiskond kus on lubatud erinevad vaated ja seisukohad mitmeparteilisus, demokraatlik ühiskond, avatud ühiskond 8 Ühiskond koosnbeb erinevatest gruppidest ehk kihistus 9 Inimesi saab gruppideks jagada mitmete tunnuste järgi stratifikatsioon 10 Oluline on, et erisused inimgruppide vahel ei lõhuks ühiskonda vaid koondaks, 11 lõimiks seda. 12 Tähtis on juhtida ühiskonna kõiki valdkondi harmooniliset 13 Avalik sektor 2.2 14 Avaliku sektori moodustab riik, poliitika(riigi või linna juhtimise kunst) 15 Riigi tunnused o Võimu teostamine o Seadused ja õigusnormid o Territoorium(10500 aastat on elanud eestlased Eesti aladel)
andmises. Tulemuseks on organisatsiooni struktuur. Eestvedamine kujutab endast töötajate motiveerimist koostöös organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks pingutusi tegema. Kontrollimine on standardite kehtestamine, tulemuste hindamine vastavalt kehtestatud standarditele ning organisatsiooni eesmärkidele mittevastavate tegevuste korrigeerimine. 5. Juhi omadused hea juht vs halb juht. Mis on erisused? Hea juhi oskused suhtlusoskus, konteptuaalsed oskused (visoon, strateegiline mõtlemine, laia pildi haaramise võime), spetsiifilised oskused (delegeerimine, kontrollimine, õpiku tarkus), erialased oskused (koosolekud, esinemine, läbirääkimised, arvuti kasutamine, am. Kirja kirj.), tingimislikud (org. olenevad), kuuuulamis oskus Halb juht neid ei oska. 6. Mida tähendab tippjuhtimine, keskjuhtimine, esmasjuhtimine?
Õigusõpetus III Õigussüsteem Poliitika on riigi tegevus ühiskonnaelu korraldamisel Poliitika onkorra jõustamine jõu jõustamise või rakendamise teel. Õiguspoliitik akaudu määrtaletakse milliseid sotsiaalseid eesmärke ja milliste õiguslike vahenditega neid taotletakse. Õigupoliitikat teostatakse tavaliselt kahel viisil: Õigusloome Õiguse realiseerimise/rakendamise kaudu Igas riigis one rinevad õigusnormid, kusjuures neil on erinev sisu ja väljendusvorm, vaatamata sellele nad ie kujuta endats mehhaanilist summat vaid valitatiivselt määratletud ühtsust või igussüsteemi. Filosoofid väidavad, et süsteem tähendab hulka, omavahel seotud elemente, mis kujutab endast terviklikku moodustist. Õigusnormide ja õigussüsteemi ühtsus on tingitud iga ühiskonna sotsiaalsete suhete ühtsusest. Ja see ühiskondlike suhete ühtsus määrab ära õigusnormide süsteemi. Samal ajal selle ühtsuse raamides moodustavad ...
1. Töösuhet iseloomustavad tunnused Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. 2. Tööettevõtulepingu erisused 3. Töölepingu kohustuslikud tingimused ja töölepingu sõlmimine Töölepingu kohtustulikud tingimused (1) Töölepingu kohustuslikeks tingimusteks on järgnevad kokkulepped: 1) tehtava töö, selle keerukusastme, ameti- või kutsenimetuse ja kvalifikatsiooninõuete kohta; [14.06.2000] 2) tööaja kohta; 3) töötasu kohta; 4) töö tegemise asukoha kohta;
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel (TsMS § 218 lg 3). Eesti Vabariigi vastu esitatud hagis või tema menetlusse kaasamise korral kolmanda isikuna esindab Eesti Vabariiki ministeerium, kelle valitsemisalasse kuulub menet- lusese2. Esindusõiguse erisused sätestab TsMS. Menetlusosaline võib menetluses nõustajana kasutada tsiviilkohtumenetlusteovõi- melist isikut (TsMS § 228 lg 1. Nõustaja võib esineda kohtus koos menetlusosalisega ja anda selgitusi. Nõustaja ei saa teha menetlustoiminguid ega esitada taotlusi (TsMS § 228 lg 8). Nõustaja poolt kohtuistungil esitatu loetakse menetlusosalise poolt esitatuks, kui menetlusosaline seda kohe tagasi ei võta või ei paranda (TsMS § 228 lg 3).
18 Keskkonnanormatiivid 21 19 Keskkonnaload 22 20 Keskkonnamõju hindamine 23 21 Keskkonnaalane vastutus 24 22 Bioloogilise mitmekesisuse kaitse; Natura alade reºiimi erisused 25 23 Veekeskkonna kaitse põhistruktuurid 26 1 24 Välisõhu kaitse põhistruktuurid 28 25 Jäätmete alase regulatsiooni põhistruktuurid 29 2 1 Keskkonnaõiguse üldiseloomustus Materjal: Loeng, Õpik1 lk. 13 - 26
asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. (2) Tarbijalemüügi puhul loetakse müüja oluliseks lepingurikkumiseks ka asja parandamise või asendamisega ostjale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist. Kahju hüvitamise erisused Ostja võib nõuda müüjalt ka sellise kahju hüvitamist, mis tekkis asja selle otstarbele mittevastava kasutamise tõttu, kui see tulenes ostja ebapiisavast teavitamisest müüja poolt, samuti kahju hüvitamist, mis tekkis asjale selle lepingutingimustele mittevastavuse tõttu. 5. Müügilepingu eriliigid Energia müük - Tähtajaline elektri- ja soojusenergiaga ühendusvõrgu kaudu varustamise leping loetakse
tarbimisühiskonna mõjusid Toetajad Ka senise arengutee siirdumine veelgi liberaalsemale rajale koos tarbijalikkuse kasvuga võib vastureaktsioonina kujundada soodsa pinnase isolatsionismi ja traditsionalismi tugevnemisele ühiskonnas, mis toetab konservatiivse stsenaariumi käivitumist. Positiivne mõju Positiivne on stsenaariumi mõju mitmete alaeesmärkide osas sotsiaalne sidusus suureneb, kultuuriruumi hoidmine saab erilise tähelepanu osaliseks, regionaalsed erisused vähenevad, loodusseisund paraneb. Oluliselt paraneb inimeste turvalisus. Ohud Vastupidiselt ootustele demograafilist kriisi stsenaarium ei lahenda, mõju on pigem vastupidine. Emigratsioonisurve, eriti noorema põlvkonna hulgas, on tuntav. Konservatiivne ja järelevalvest huvituv riik tekitab teisitimõtlejate rühmitusi, kes panevad valitseva mõtteviisi kahtluse alla. Tarbimisvajaduste allasurumine loob aluse salakaubanduse suurenemiseks ja korruptsiooniks. Sotsiaalne partnerlus
seega osa õigussüsteemist. töölepingu seaduses ette nähtud. VÕSi üldosa laieneb kõigile lepingutele, sh töösuhteid reguleerivatele lepingutele. Sellest sättest tuleneb töötaja kui Töölepingu seadus on erinormide kogum ainult töösuhete reguleerimiseks nõrgema poole kaitse! sätestab töölepingu puhul kohaldatavad erisused Koostas: A. Juurikas 2010-2011 15 Koostas: A. Juurikas 2010-2011 16 Töölepingu "kohustuslikud tingimused" 1. Lepingupoolte andmed (§5 lg1 p1): Töötaja tööleasumise aeg tööandja ja töötaja nimi kuupäev, millal töötaja asub täitma töölepingus isiku- või registrikood kokkulepitud kohustusi
OÜ JA OSANIKU VAHELISED SUHTED Osa · Igal osanikul on üks osa (ÄS § 148 lg 4) erisus AS. · Osa väikseim nimiväärtus on üks euro. Kui osa nimiväärtus on suurem kui üks euro, peab see olema ühe euro täiskordne. (ÄS § 148 lg 1-2) · Osa annab osanikule osaniku õigused (õigus kasumile, hääleõigus, jne). Õiguse saab siduda nii osaniku kui ka osaga (ÄS § 139 lg 1 p 5). ... Erisused tuleb sätestada põhikirjas ... Häälte jaotust ei saa jagada nimiväärtusele mittevastavalt (ÄS § 169 lg 1) · Kui osa on registreeritud EVK-s, peab osanike nimekirja EVK (ÄS § 182 lg 3); · Muul juhul pea nimekirja juhatus (ÄS § 182 lg 2) · Kui osa pole EVK-s, toimub võõrandamine notariaalselt (ÄS § 149 lg 4) · Kui võrreldes eelmise majandusaasta aruande kinnitamise ajaga on osanike andmed muutunud,
tegevuse tulemusena. Teatud erisused- erinevad reeglid tulenevalt §-st 46. § 49- omandireservatsioob. Kui võ müüs omandireservatsioon, vu läheb panktrotti, haldur ei saa öelda, et lõpetame lepingu. Halduril on õigus nõuda ostjalt oma kohustuse täitnud. Kui teine pool ei täida, võib taganeda. Kui võ on ostja ja on ostnud o,mandires-ga, halduril on õigus lep-st taganemine, kuid erisus on selles, et tal on rohkem aega. Tuleb lugeda- erisused võrreldes §-ga 46 üles leida. Massvu, p vu. Massvu suhtes kohustused täidetakse enne kui p vu-tele. Haldur peab olema ettevaatlik masskohustuste tekitamisel. Kas selle kaudu suurendad vara või mitte. Massvu-tega tehingute tegemine peab andma pos efekti vara suhtes. II Pankrotimenetluse organid Need, kes viivad p men läbi. -p haldur -p toimkond -võlausaldajate üldkoosolek -kohus 2.1 P haldur 2.1.1 P haldurile esitatavad nõuded võiks saada kahel viisil. 1
Piiranguna on sätestatud, et ka välisriigi eradetektiiviühingu või selle filiaali osanikeks või aktsionärideks võivad olla üksnes isikud, kellel on õigus tegutseda Euroopa Liidu liikmesriigis eradetektiivina. Eradetektiiviühing on ettevõte äriseadustiku tähenduses. Eradetektiiv ja eradetektiiviühing on seega ettevõtjad. Paragrahvis 6 ja 7 on eradetektiiviühingute tegevust reguleerivad sätted. Eelnõu sätestab eradetektiivinduse kui ettevõtluse eriliigiga tegelemise erisused, milleks on eelkõige erisused eradetektiivindusega tegelevate äriühingute asutamisel ning aktsiate ja osade võõrandamisel ja pärimisel. Eradetektiiviühingu aktsionäriks või osanikuks võib olla vaid eradetektiiv. Piirang, mille kohaselt saab eradetektiiviühingu aktsionär või osanik olla üksnes eradetektiiv, on tingitud vajadusest siduda eradetektiiviühingu osaniku või aktsionäri tegevus ühingu juhtimisel seaduse nõuetega. Kui piirangut ei kohaldata, võib juhtuda, et
jätkumist. Märgatavad vanuselised lahknevused tekivad juba pärast seitsmendat eluaastat. Erisusi on täheldatud psühholoogilistes kogemustes nagu inimeste käitumise seletamises, sotsiaalne looderdamine (social loafing) ja soodumuses keskenduda enda positiivsetele omadustele. Kogemused varases lapsepõlves Imikute isiklik ruum. Füüsiline vs näost-näkku kontakt emaga, võimalus kogeda ümbritsevat ruumi (mähkimise eripärad), kõndimiseelse perioodi kultuurilised erisused → mõjutavad laste füüsilist arengut. Kus lapsed magavad? Õige-vale käitumisviis, vanemate otsused on ühiskonnaliikmete hinnangu all (klt kasvatamine nt ajalehe nõuanderubriigid), st vanemate otsuseid nähakse peegeldavat nende moraalseid väärtusi. o Ruumi küsimus. India vs USA. Samad ressursid – erinevad tulemused. India: 1. „incest avoidance“ – murdeealised erisoost lapsed eri tubades. 2
allpool sotsiaalses klassis töötavat ja elavat inimest, et üle saada sellest, kuidas temast klass kõrgemal olevad inimesed seda temasuhtes teevad. Ühiskonda tekib mittesallivus ja enesekriitika, see toob inimestevahelistesse suhetesse palju negatiivset helki, ebameeldivat sõimu. 31. Seleta mõisted : Suhteline vaesus Mõõdab tarbimisühikute ja sissetulekute jaotuse kuju ja väheneb siis ,kui sissetulekute erisused vähenevad. Leibkondade vaesuspiir sõltub oluliselt kasutatavatest tarbimiskaaludest. Absoluutne vaesus - 32. Mis on elatusmiinimum ja kui suur see Eestis on? Elatusmiinimum on ühe kuu eest ettenähtud palga alammäär. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a. Määrusega nr.254 on kuupalga alammääraks täistööaja korral kehtestatud 4359 krooni. 33. Mis on sotsiaalne tõrjutus ning selle põhjused?
vaidlustamise võimalus muudaks haldusmenetluse põhjendamatult kulukaks. 9 3.1 Kaalutlusõigus ja selle rakendamine Kvaliteetse ja õiglase otsuse tegemiseks peab ametnik järgima seadust. Seadusest tulenevad volitus, tööülesanne ja piirid, mille ulatuses ametnik haldusülesandeid täidab. Kolmikjaotusest nähtub, et seaduste täitmise korraldus võib oludest ning õiguste piiramise võimalikkusest sõltuvalt olla väga erisugune. Erisused väljenduvad õigusliku regulatsiooni täpsuses.Mõnikord on seadusandjal võimalik anda haldusele teatavas olukorras tegutsemiseks kindlad juhised ja siis ei ole haldusorganil võimalik käitumisvõimaluste vahel valida. Sellisel juhul on tegemist jäikade normidega, mida järgides peab asutus andma haldusakti või tegema haldustoimingu. Jäigad normid võivad olla sõnastatud kohustavalt, näiteks peab ja on kohustatud vms, või kirjeldavalt, nagu tehakse ettekirjutus või antakse luba
- maismaatransport (mitmiktelghaagis) - mere- ja siseveetransport (erilaev, pargas, sisevee liikurpraam) - raudteetransport (universaalne platvormvagun) - lennutransport (laiakereline kaubalennuk, Eriveo hinnapakkumise menetlus Hinnapäring - Lähteandmed (laadimiskoht, mahalaadimiskoht, kauba andmed (kogus, pikkus x laius x kõrgus, kaal, joonis või foto), veo aeg, erisused (laadimis viis jne)) Hinnapakkumise ettevalmistus - Veoviisi valik (kõige soodsam, kiirem ja optimaalsem veoskeem) - Transpordivahendite valik (kauba omapärale vastav veovahend (veose optimaalse mõõdud, teljekoormuste jaotus, turvaline kinnitamine), käsitlemise skeem (ümberlaadimine sadamates)) - Veokulude arvestamine (laadimine/mahalaadimine, autovedu, treileri
muutuste suhtes, kui need, kes olid passiivsed kuulajad. Iseäranis meeldisid lastele klaveripalad, mis püsisd ühes helistikus. Seevastu lastel, kes tegelesid lihtsalt muusika taustaks kuulamisega, niisuguseid eelistusi ei tekkinud. Ka nende aju reageeris muusikale erinevalt. Interaktiivsetes tundides osalejate aju näitas muusika suhtes üles tugevamaid ja varasemaid reaktsioone. Iseäranis üllatasid teadlasi aga muusikasse otseselt mitte puutuvad erisused, mis kahe grupi laste vahel ilmnesid. Interaktiivsetes tundides osalejate suhtlusoskused olid võrdlusgrupi omadest oluliselt paremad. Näiteks osutasid nad ihaldusväärsetele asjadele, mis olid nende käeulatusest väljas ja lehvitasid hüvastijätuks. Samuti naeratasid nad rohkem, olid ärritudes kergemini lohutatavad ja pahandasid vähem, kui kõik ei läinud nii, nagu nemad seda soovinuks. Kuna mõlema grupi liikmed kuulsid tunnis ja kodus võrdsel määral muusikat, siis on
korrigeerimine. Need tegevused peavad tagama organisatsiooni käsutuses olevate ressursside sellise juhtimise, et eesmärgid saavutataks kõige efektiivsemal moel. Ressursid jagunevad inimressursiks, rahalisteks vahenditeks, füüsilisteks vahenditeks ja inforessursiks. 5. Juhi omadused – hea juht vs halb juht. Mis on erisused? Hea juht peab saavutama, et inimesed tuleksid tema ideedega kaasa, järgneksid talle. Sisuliselt on tegemist mõjutamisega. Juht peab tagama selle, et inimesed hakkaksid tegema seda, mida neile tegelikult võibolla ei meeldigi teha, ja et see tegevus hakkaks neile meeldima. Hea juht on orienteeritud inimestele ja suhtlemisele. Hea juht pöörab tähelepanu nii tootmisele, kui ka inimestele.
Kindlustusõigus Kirjaliku arvestuse küsimused 1. Millised on eraõigusliku ja avalik-õigusliku kindlustuse erisused? Iseloomustada. Erakindlustusõigus reguleerib eraõiguslikku kindlustust ning avalik kindlustusõigus reguleerib avalik-õiguslikku kindlustust. Kui eraõiguslik kindlustus võib esineda nii vabatahtliku kui ka kohustusliku kindlustuse vormis, siis avalik-õiguslik kindlustus on reeglina sundkindlustus. Avalik-õigusliku kindlustuse peamine haru on sotsiaalkindlustus. Sotsiaalkindlustus ja eraõiguslik kindlustus on kaks iseseisvat
möödumist, on kohustatud maksma töötajale hüvisena keskmise päevapalga etteteatamistähtajast puudu jääva iga tööpäeva eest. Tööandjal on õigus nõuda enne etteteatamistähtaja möödumist omavoliliselt lahkunud töötajalt hüvitisena keskmist päevapalka etteteatamistähtajast puudu jääva iga tööpäeva eest. 94. Töölepingu ülesütlemine. Ülesütlemise viisid. Ülesütlemise piirangud ja erisused 1. Töölepingu korraline ülesütlemine (töötaja tähtajatu võib, tähtaegset ei; tööandja ei või korraliselt) 2. Töölepingu ülesütlemine katseajal 3. Töölepingu erakorraline ülesütlemine (mõjuval põhjusel, järgides etteteatamistähtaegu) 4. Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel 5. Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt majanduslikel põhjustel (nt koondamine) 6
vaadata näiteks kolme viimase aasta VC/S suhteid: Kui need suhted on viimasel kolmel aastal enam-vähem samad ja ei ole uut infot, siis võib julgelt kasutada saadud kordajat. Kui kordajates on aastatega suuri erinevusi, tuleb uurida põhjuseid. Võibolla sobib kõige paremini viimase aasta kordaja, keskmine või kui on hästi teada konkreetsed VC summad, siis kasutada hoopis neid. Täpsemaks määramiseks võib kasutada järgmist protseduuri. Kui erisused on väikesed: · Aritmeetiline keskmine. · Asendikeskmine. · Viimase aasta tulemus, kui kõige usaldusväärsem. Kui erisused on suured, siis tuleb kindlasti uurida kõigepealt selle põhjust. Tõenäoliselt on sobivaks tulemuseks viimase aasta koefitsient või tuleb leida hoopiski täiesti uus koefitsient. 21. Turunduskulude prognoosimine Skeemis 2 tuuakse eraldi välja turustus- ja üldhalduskulud. Nende hulgas on samuti see osa
tegemisel rikkunud või missuguse asjaolu on esimese astme kohus ebaõigesti või ebapiisavalt tuvastanud; millest tuleneb õigusnormi rikkumine või asjaolu ebaõige või ebapiisav tuvastamine; viide tõenditele, millega apellant soovib iga faktiväidet tõendada; - kaevatava otsuse kättetoimetamise aega. Üldine apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 20 päeva kohtuotsuse avaldamisest. 34. apellatsioonikaebuse ja määruskaebuse menetlemise erisused (kaebuste esitamise kord, tähtajad, läbivaatamine, tõendite esitamine) Vastavalt TsMS §-le 630 võivad pool ja iseseisva nõudega kolmas isik esitada esimese astme kohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, kui esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või kui apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus. Apellatsioonkaebust ei või
mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Töö lepingutingimustele mittevastavusele tuginemise erisused (VÕS § 645) Tellija võib lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, sõltumata sellest, et ta tööd üle ei vaadanud ja selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui: 1) lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud töövõtja tahtluse või raske hooletuse tõttu;
parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. (2) Tarbijalemüügi puhul loetakse müüja oluliseks lepingurikkumiseks ka asja parandamise või asendamisega ostjale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist. Kahju hüvitamise erisused Ostja võib nõuda müüjalt ka sellise kahju hüvitamist, mis tekkis asja selle otstarbele mittevastava kasutamise tõttu, kui see tulenes ostja ebapiisavast teavitamisest müüja poolt, samuti kahju hüvitamist, mis tekkis asjale selle lepingutingimustele mittevastavuse tõttu. Müügilepingu eriliigid Energia müük - Tähtajaline elektri- ja soojusenergiaga ühendusvõrgu kaudu varustamise leping loetakse pikenenuks samaks tähtajaks ja samadel tingimustel, kui
on keskmiselt 300 mm. Kõige sademeterohkem kuu on mai, kõige kuivem aga august. Antitauruse mäestiku regiooni kliima Ida-Türgis võib olla üpriski karm. Suved kalduvad olema väga kuivad ning ülimalt kuumad, talved aga karedalt ning püsivalt külmad ning tiheda lumesajuga. Nende alade inimesed evakueeritakse tihti kevadtormide ajaks. Aasta keskmine temperatuur Türgis · Türgi reljeefilised erisused ning kliima muutlikkus on põhjuseks, miks sise- ja ääremaal on mullastik niivõrd erinev. Detailne pinnastik on väga keerukas. Vöötmelised mullad on tihti ,,ära lõigatud" suurte reljeefsete erinevuste tõttu. Välja võib tuua seitse põhilist mullastiku gruppi, kus juures igaüks neist sisaldab mitmeid mullastikutüüpe. Punased ning hallikaspruunid leetmullad koos pruunide metsamuldadega esindavad kõige laiaulatuslikumat gruppi, kattes ligi 1/3 kogu riigi pindalast
järgmist: niiske kliima, tihe vetevõrk, ulatuslik soostumine. Rannajoone suure liigestatuse tõttu on tunda iseloomuliku maastiku. mere mõju. Eestis valitseb üleminekukliima. 36. Nimeta vähemalt 2 poollooduslikku elupaigatüüpi. Kirjelda lühidalt nende tekke- ja säilimise 27. Milles avalduvad kõrgustike klimaatilised erisused? (temperatuur, sademed, lumikate, tuul jne) tingimusi. Pärand- ehk poollooduslike kooslustena mõistetakse eelkõige puudeta lagedaid, Too näiteid. Pilvede hulk ja sademed kasvavad kõrgustiku tuulepealsetel nõlvadel ja väheneb tuulealustel traditsiooniliselt majandatavaid niite või puude-põõsastega puisniite. Poollooduslikud kooslused püsivad nõlvadel. Samuti on kõrgustikel vähe päikesekiirgust
kannavad Igapäevane praktiline tegevus (mõtteviisi elluviimiseks): · Vestlused · Treeningud ja koolitused · Kohtumised · Igapäevane äripraktika · Tööülesanded · Teenusepakkumine · Tootmistegevus, etc. · Sotsiaalsed suhted konventsionaalsus · Võimusuhted Korporatiivne subkultuur, aitab edasikanda korporatsiooni eesmärke globaliseerumisel korporatsiooni identiteet. 6. Lineaar-, multi- ja reaktiivsed ärikultuurid, nende erisused ja geograafia. Kultuurierisuste mõõted ajale orienteeritus: · Pikaajalisusele orienteeritus (Long-Term Orientation (LTO)) · Lühiajalisele kasumile orienteeritus (Short-term orientation) · Lineaaraktiivsed kultuurid o Andmelembesed o Tsükliline aeg ja planeeritud ajakasutus: o sakslased, svetslased, skandinaavlased, ameeriklased, inglased · Multiaktiivsed o dialoogilembesed o Ajavad mitut asja samal ajal
Lepingulised suhted väikeettevõtluses Õiguse allikad • Lepingulisi suhteid reguleerivad muuhulgas: • Tsiviilseadustiku üldosa seadus (RT I 2002, 35, 216) Seadus sätestab tsiviilõiguse üldpõhimõtted • Võlaõigusseadus (RT I 2001, 41, 487) Seaduse eesmärgiks on reguleerida lepingulis suhteid isikute vahel • Tarbijakaitseseadus (RT I 2004, 13, 86) Seaduse eesmärgiks on tagada tarbijale tema õigused ja selle kaitse. Võlaõigusseaduse ülesehitus • Võlaõigusseadust (VÕS), saab jagada kaheks: • Üldosaks (sisaldab üldisi norme, mis on kohaldatavad kõikide lepingute suhtes); • Eriosaks (sisaldab erinorme ehk konkreetseid õigusi ja kohustusi, mida pooled peavad täitma); • VÕSi eriosa jaguneb omakorda kaheks: • Lepingud; • Lepinguvälised võlasuhted. Võlasuhte olemus • Võlaõigus, mida reguleerib võlaõigusseadus (edaspidi VÕS), on võlasuhteid käsitlev õigus. • Vastavalt VÕS § 2 on võlasuhe õigussuhe, ...
vabaneda oma kohustustest käesolevas seaduses ettenähtud korras. Pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. Menetlusosalised on võlgnik ja võlausaldaja. Pankrotimenetluse õiguslik tähendus on rahuldada võlausaldaja nõuded võlgniku vara arvel võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. 2. Pankrotiavalduse esitamine:võlgniku ja võlausaldaja pankrotiavaldused, neile esitatavad nõuded ja erisused VÕLGNIK Peab pankrotiavalduses põhistama oma maksejõuetuse: -Maksejõuetuse põhistamiseks lisab võlgnik: a)pankrotiavaldusele seletuse maksejõuetuse põhjuse kohta; b)võlanimekirja. -Võlanimekirjas märgitakse: a)võlgniku võlausaldajate nimed ja nende elu- või asukohad; b)nende nõuded; c) andmed võlgniku vara kohta. -Seletusele ja võlanimekirjale kirjutab võlgnik alla. -Seaduses võib sätestada võlgniku kohustuse esitada pankrotiavaldus.
Prokurist kirjutab alla selliselt, et lisab oma allkirjale sõna «prokurist» või lühendi «p.p.» (per procura). ÄS §18 Prokurist ei või prokuurat üle anda. ÄS § 20 Prokuura piirangud: 1) kinnisasja võõrandamise ja koormamise õigus on prokuristil siis, kui selle kohta on tehtud kanne äriregistrisse (ÄS § 16 lg 2); 2) ühisprokuura kanne (ÄS § 21 lg 2). Tsiviilseadustik § 121. Majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku esindamise erisused (1) Kui isikul on volitus teha teise isiku majandus- või kutsetegevuses kõiki tehinguid, mis on sellises majandus- või kutsetegevuses tavalised, ei või ta siiski eraldi volituseta kinnisasja võõrandada või koormata ega sõlmida laenulepingut. (2) Teise isiku ülesandel tema majandus- või kutsetegevuses kaupu müüv või teenuseid osutav isik loetakse volitatuks tegema kõiki tehinguid, mis on tavaliselt vajalikud selliste kaupade müümiseks või teenuste osutamiseks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
