Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus (2)

Tartu Ülikool - Õigus - Õiguse entsüklopeedia

2 HALB

TARTU ÜLIKOOL
Õigusteaduskond
Avaliku õiguse instituut
Võrldeva õigusteaduse õppetool
Avatud Ülikool
VÄLISMAALASELE RAHVUSVAHELISE KAITSE ANDMISE SEADUS
Bakalaureuseõppe uurimistöö
Tartu
2008
Sisukord:

Sissejuhatus

Seaduse rakendamiseks välja töötatud Vabariigi Valitsuse määrused

Seaduse rakendamiseks välja töötatud siseministri määrused

Teised mõjutavad seadused

Illuka Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskuse põhimäärus

Vastavus Euroopa Liidu õigusele

Kokkuvõte

Kasutatud kirjandus

Lisad

Sissejuhatus
Eesti kohalike õigusaktide, mis on seotud rahvusvahelise kaitse andmisega välismaalastele esimene ja tähtsaim akt on Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus, mis oli vastu võetud 14.12.2005 Riigikogu poolt ja jõustus Eestis 01.07.2006. aastal. Antud seadus asendas peaaegu 9 aastat Eestis kasutuses olnud Pagulaste seaduse ja selle väljatöötamine oli tingitud kohustusest harmoneseerida Euroopa Liidu Nõukogu direktiivid ning sätestada välismaalase ajutist kaitset puudutav regulatsioon. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse rakendamiseks on välja töötatud järgmised Vabariigi Valitsuse määrused:

Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse rakendamiseks on välja töötatud järgmised Vabariigi Valitsuse määrused:
Pagulase ja täiendava kaitse saaja ning tema perekonnaliikme elamisloa taotlemise , andmise ja pikendamise ning kehtetuks tunnistamise kord, elamisloa taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu ning elamisloa andmete isikutunnistusele kandmise kord, kinnitatud 14.07.2006.a. määrusega nr 162;
Ajutise kaitse saaja ja tema perekonnaliikme elamisloa taotlemise, andmise ja pikendamise ning kehtetuks tunnistamise kord, elamisloa taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu ning elamisloa andmete isikutunnistusele kandmise kord, kinnitatud 28.09.2006.a. määrusega nr 211;
Riikliku rahvusvahelise kaitse andmise registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus, kinnitatud 03.08.2006.a. määrusega nr 180;
Kodakondsus - ja Migratsiooniameti ametiruumides majutatavale varjupaigataotlejale toiduraha maksmise kord ja määrad, kinnitatud 03.08.2006.a. määrusega nr 181
Dokumendi väljaandmise taotlemisel fotole esitatavad nõuded ja nendega seonduvate Vabariigi Valitsuse määruste muutmine, kinnitatud 22.09.2006.a. määrusega nr 209.
Lisaks sellele, välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse eelnõuga olid ettenähtud ka järgmiste määruste vastu võtmist:
Rahvusvahelise kaitse saaja kohalikku omavalitsusüksusesse elama asumisel tekkivate kulude katmise tingimused ja kord, (seaduse § 73 lg 6);
Eestist alaliselt lahkuvale rahvusvahelise kaitse saajale toetuse maksmise tingimused ja kord (seaduse § 75 lg 4).
Nimetatud määrused pole aga käesoleva töö tegemise ajal veel kehtestatud ja seda võib selgitada sellega, et hetkel pole Eestis välismaalasi, kellele oleks antud rahvusvahelist kaitset uue seaduse alusel ning samuti neid, kes sooviksid pöörduda tagasi oma päritoluriiki. Ilmselege, et siiski nimetatud määrused tuleks vastu võtta lähemal ajal ja vältida võimalikke ootamatuid olukordi kui vastav taotlus esitatakse.
2.2 Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse rakendamiseks olid välja töötatud ka mitu siseministri määrust:
Varjupaiga ja elamisloa taotluse, ajutise kaitse alusel esitatava elamisloa taotluse ning elamisloa pikendamise taotluse vormid, kehtestatud 21.12.2006 määrusega nr 67;
Varjupaigataotleja tunnistuse vorm ja sellele kantavate andmete loetelu, kehtestatud 04.08.2006 määrusega nr 52;
Reisiloa vorm ja sellele kantavate andmete loetelu, kehtestatud 14.07.2006 määrusega nr 48;
Kodakondsus- ja Migratsiooniameti ametiruumide sisekorra eeskiri , kehtestatud 07.07.2006 määrusega nr 47.
2.3 Lisaks ülaltoodud õigusaktidele, rahvusvahelise kaitse saanud isikute õiguslikku staatust ning sissepääs erinevate teenuste juurde mõjutavad ka teised seadused:
Välismaalaste seadus, vastu võetud 08.07.1993.a., mis reguleerib välismaalaste Eestisse saabumise, Eestis viibimise, elamise ja töötamise ning välismaalaste õigusliku vastutuse aluseid;
Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus, vastu võetud 21.10.1998.a., kus on sätestatud välismaalase Eestist väljasõidukohustuse ning Eestisse sissesõidukeelu kohaldamise alused ja korra ning välismaalase Eestist läbisõidu korra;
Riigi õigusabi seadus, vastu võetud 28.06.2004.a., mis näeb ette riigi poolt tagatava õigusabi liigid ning sellise õigusabi saamise tingimused ja korra;
Ohvriabi seadus, vastu võetud 17.12.2003.a. ja mis sätestab riikliku ohvriabi korralduse alused, lepitusteenuse korralduse, ohvriabiteenuse osutamise raames makstava psühholoogilise abi kulu hüvitise ning kuriteoohvritele riikliku hüvitise maksmise korra.
2.4 IllukaVarjupaigataotlejate Vastuvõtukeskuse põhimäärus
Õigusakt, mida tuleks mainida käesolevas töös on Illuka Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskuse põhimäärus, mis on kehtestatud Sotsiaalministri 10.05.2007.a. määrusega nr 45 ja mille eesmärgiks on korraldada Välismaalasele rahvusvahelise kaitse seaduse § 12 lõikes 2 nimetatud teenuste osutamine:
1) varjupaigataotlejale varjupaigamenetluse ajal;
2) ajutise kaitse alusel elamisloa taotlejale ajutise kaitse menetluse ajal;
3) välismaalasele, kes vaidlustab varjupaigataotluse suhtes tehtud otsuse kohtus, kaebamistähtajal;
4) välismaalasele, kelle suhtes tehtud lahkumisettekirjutuse sundtäitmise on kohus peatanud, kohtumenetluse ajal;
5) välismaalasele kaaluka avaliku huvi korral kuriteo tõendamiseseme asjaolude selgitamisele kaasaaitamiseks antava elamisloa taotluse läbivaatamise ja elamisloa kehtivuse ajal.

Vastavus Euroopa Liidu õigusele
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadusega ning selle alusel vastu võetud määrustega oli Eesti seadusandlus viidud kooskõlla järgmiste Euroopa Liidu direktiividega:
1) Nõukogu direktiiv 2001/55/EÜ miinimumnõuete kohta ajutise kaitse andmiseks ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral ning meetmete kohta liikmesriikide jõupingutuste tasakaalustamiseks nende isikute vastuvõtmisel ning selle tagajärgede kandmisel (EÜT L 212, 07.08.2001, lk 12 - 23);
2) Nõukogu direktiiv 2003/9/EÜ miinimumnõuded varjupaigataotlejate vastuvõtmisele (ELT L 031, 06.02.2003, lk 18 - 25);
3) Nõukogu direktiiv 2003/86/EÜ perekonna taasühinemise õiguse kohta (ELT L 251, 03.10.2003, lk 12 - 18);
4) Nõukogu direktiiv 2004/83/EÜ, mis käsitleb kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute pagulasteks või muidu rahvusvahelist kaitset vajavateks isikuteks kvalifitseerimise ja vastava seisundi miinimumnõudeid ning antud kaitse sisu (ELT L 304, 30.09.2004, lk 12 - 23);
5) Nõukogu direktiiv 2005/85/EÜ liikmesriikides pagulasseisundi omistamise ja äravõtmise menetluse miinimumnõuete kohta, (ELT L 326, 13.12.2005, lk 13-34);
6) Nõukogu 18.02.2003 määrus nr 343/2003, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest (EÜT L 050, 25.02.2003, lk 1 - 10).
Uue seaduse vastuvõtmine aitas tagada ühe Euroopa Liidu eesmärgi saavutamist - Euroopa ühine varjupaigapoliitika. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse kohaselt on Eestis esmakordselt reguleeritud ajutise kaitsega seonduv. Ajutise kaitse puhul on tegemist erandliku menetlusega, mille eesmärgiks on anda massilise sissevoolu või eeldatava massilise sissevoolu korral viivitamatut ja ajutist kaitset välismaalasele juhul, kui isik ei saa päritoluriiki tagasi pöörduda. Seaduse vastuvõtmisega kaasnesid sotsiaalsed tagajärjed, kuna tulenevalt Euroopa Liidu õigusest antakse nii pagulastele ja täiendava kaitse saajatele, kui ka ajutise kaitse saajatele juurdepääsuõigus Eesti tööturule alates elamisloa saamisest. Samuti tagatakse juurdepääs tööturule, lisaks ka varjupaigataotlejatele, kellel tekib vastav õigus, kui KMA ei ole ühe aasta jooksul arvates varjupaigataotluse esitamisest varjupaigataotlejast olenematul põhjusel varjupaigataotluse suhtes otsust teinud või kui varjupaigataotleja on keelduva otsuse vaidlustanud kohtus, tingimusel, et töötamine ei takista tema varjupaigataotluse menetlemist, kohtumenetlust ega otsuse täideviimist.
Samuti seadus avaldab mõju Eesti riigi julgeolekule ja ühiskondlikule turvalisusele. Nii, seaduses nähakse ette varjupaigataotlejate daktüloskopeerimine ning nendelt bioloogiliste proovide võtmine juhtudel, mil isikut ei ole võimalik muudmoodi tuvastada või tema põlvnemist kindlaks teha, mis aitab riigile tuvastada inimkaubanduse juhtumeid ning võidelda illegaalse immigratsiooniga. Seaduse vastuvõtmisega täpsustati ka Piirivalveameti pädevust, sätestades, et piirivalveasutuse poolt ebaseaduslikult piiriületamiselt vahetult tabatud välismaalane, kes soovib varjupaika või ajutise kaitse alusel elamisluba taotleda, esitab vastava taotluse piirivalveasutusele.
Esmakordselt on sätestatud varjupaigataotluse kaudne tagasivõtmine või varjupaigataotlusest loobumine ning korduvate varjupaigataotluste läbivaatamise erisused . Nimetatud sätete eesmärgiks on vältida KMA koormamist juhul, kui on selge, et varjupaigataotleja ei ole ise enam huvitatud kaitse saamisest Eestis, või juhul, kui välismaalane esitab korduva varjupaigataotluse ilma täiendavate selgituste, uute asjaolude või uute tõendite esitamiseta.

Kokkuvõte
Võib öelda, et Eesti seadusandluses varjupaika puudutavasse paranduste tegemise protsess areneb õiges suunas. Uute rahvusvahelist kaitset puudutavate EL direktiivide ülevõtmine on oluline samm Eesti rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks õiglase ja harmoonilise süsteemi rajamisel 1951. aasta Genfi konventsiooni raames. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse sätete analüüsides võib jõuda järeldusele, et seadusandja on teinud märkimisväärset tööd EL varjupaigastandartide ülevõtmisel kohalikku õigussüsteemi. Üldiselt võib öelda, et Eesti varjupaiga noor seadusandlus vastab enamikele EL õigusnormidele, mis puutub õigust rahvusvahelise kaitse saamisele.
On aga märkimisväärne, et paraku on enamikel juhtudel Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse autorid kasutanud nn miinimumstandardeid, kitsendades vahel isegi rahvusvahelise kaitse käsitlusala, mis on niigi välja kujunenud juba vana Pagulase seaduse rakendamise käigus. Veel enam, vahel tekitab suure osa EL varjupaiga direktiivide klauslite sõnasõnaline kordamine olukorra, kus asjakohaste normide kõrval jäid Eesti seadusandlusse ka direktiivide lüngad.
Samuti tuleb meeles pidada, et ELi varjupaigastandardid ei saa pidada Eesti seaduse jaoks parimaks mudeliks. Selle järelduse tegemiseks on mitu põhjust. Esimene, ülevõetud ELi direktiivid olid loodud eesmärgiga kooskõlastada olemasolevad kaitsekontseptsioonid ja meetodid EL-s, st plaan ei olnud luua uus kaitsesüsteem per se, vaid pigem parendada EL liikmesriikide praktikat, võttes üle liikmete parimaid riikliku süsteemi elemente. Seetõttu ei olnud ELi varjupaiganormid ette nähtud kaitse radikaalse ümbertegemisena vaid juba olemasolevate liikmesriikide praktika ühtlustamiseks. Direktiivid, eriti nn Kvalifitseerimise Direktiiv ei olnud süstemaatiline ja laiahaardeline rahvusvahelise õiguse pagulastest raames kehtivate kaitse võimaluste analüüs ning loomulikult ei olnud vastuvõetud direktiivide eesmärk võimaldada kaitset nii paljudele inimestele kui võimalik. Nendel tingimustel võib kokkuvõttes öelda, et Eesti seadusandluse harmoneseerimine EL normidega on toonud positiivne mõju, kuid samas alandas teatud valdkondades Eesti standardid rahvusvahelise kaitse kohta.
Enne Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse jõustumist, said varjupaigataotlejad tugineda Pagulase seaduse § 8¹³ lõike 3 teisele lausele, mille kohaselt lahkumisettekirjutus ei kuulunud sundtäitmisele enne vastava kohtuotsuse jõustumist ja seega varjupaiga andmisest keeldumise otsuse juhul võisid taotlejad viibida Eestis kohtumentluse ajal, loomulikult juhul kui nad vaidlustasid keeldumise otsus kohtus. Erinevalt Pagulase seadusest uus seadus ei näe ette sarnaseid kaitse abinõusid tagasilükatud varjupaigataotlejate suhtes.
Vt EU Council Outcome of Proceedings of CIREA Meeting with Representatives of the Courts and Other Review Bodies Dealing with Asylum on 28 November 2001, Summary of Discussions, Doc 5585/02 CIREA 7, Brussels , 22.03.2002, nr 4.
Vt. Explanatory Memorandum to the Proposal for Council Directive of the EC Commission, COM 2001 510 final , 12.09.2001
J. McAdam, “The European Union Qualification Directive: The Creation of a Subsidiary Protection Regime”, International Journal of Refugee Law, Vol. 17, No 3, 2005, p 465.
T. Spijkerboer, “Subsidiarity in Asylum Law: The Personal Scope of International Protection”, in Bouteillet-Paquet “Subsidiary Protection of Refugees in the European Union: Complementing the Geneva Convention?”, Brussels 2002.

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk · .docx · 67 allalaadimist

Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus #1

Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus #2

Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus #3

Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus #4

Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus #5

Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus #6

Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus #7

Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus #8

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-05-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

67 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

sandraq Õppematerjali autor

2008 aasta töö.

välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus bakalaureuseõppe uurimistöö

uurimistöö bakalaureus

Sarnased õppematerjalid

188

ppt

Inimõigused

1950) Genfi Pagulaste Konventsioon1954.a. New Yorgi konventsioon,1954 EL inimõiguste harta, 2000 Ksenofoobia ja rassism, selle põhjused Rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid Rahvusvahelised varjupaigamenetluse põhimõtted Valik kirjandust Kohustuslik kirjandus: 1. C. De Rover. Teenida ja kaitsta, lk.337350. 2. H. Uibopuu. Inimõiguste rahvusvaheline kaitse, lk 122127. 3. ÜRO pagulasseisundi konventsioon (RT II 1997, 6, 26). 4. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus (2006,01,07); http://www.mig.ee/est/rahvusvaheline_kaitse/Varjup_taotl emine/ Rahvusvahelise kaitse taotlemine Kontaktinfo Kodakondsus ja Migratsiooniameti pagulaste osakond Vilmsi 59, 10147 Tallinn Tel: (+372) 605 69 87 Faks: (+372) 605 69 90 Epost: [email protected] http://www.mig

Inimõigused

docx

Riigiõiguse eksami küsimused ja vastused

hakkamasaamise põhimõttele 8. Õigusriigi põhimõtet elemendid. Põhiseaduse preambuli kohaselt on Eesti riik rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele. 1). võimude lahusus ja tasakaalustatus: a). institutsionaalne ja personaalne; b). horisontaalne ja vertikaalne eesmärk: panna institutsioonid ja isikud üksteist kontrollima, tasakaalustama ja piirama. Absoluutset võimude tasakaalu pole. Nt kohtul on õigus tunnistada seadus kehtetuks, parlament (valitsust toetav koalitsioon) määrab valitsuse ettepanekul riigieelarve kaudu kohtu, presidendi, õiguskantsleri, riigikontrolli jt rahastamise. 2). avaliku võimu tegevuse ettearvatavus: a). eaduslikkus (seaduse ülimuslikkus, põhiõiguste piiramine ainult seaduse alusel ja täitmiseks, halduse seaduslikkus; õigussegus; salajase õiguse keeld); b). ebasoodsa

Õiguse alused

pdf

Riigiõigus - kordamisküsimused

3. Riigi määratlus (riik kui juriidiline isik) ja riigi funktsioonid (vrd Platoni käsitlus riigist ja selle ülesannetest) Riik on juriidiline isik (abstraktne moodustis, millele õiguskord annab õigusvõime (võime kanda õigusi ja kohustusi, võib olla osaline või täielik)), millel on pädevuse määratlemise pädevus (õigusfilosoofilises tähenduses- õigus luua õigust). Riigi funktsioonid (ülesanded, mida riik PEAB kaitsma): ● füüsiline kaitse (omade kaitse teiste vastu) ○ riigikaitse (välisfunktsioon - sõjaväge kasutatakse välisvaenlase vastu) ○ avaliku korra kaitse ● õiguskaitse (tüliküsimuste lahendamine) ○ õigust mõistab ainult riik (kohus), ja seda ei saa kellelegi teisele edasi kanda ● sotsiaalne kaitse ○ kõikidele võrdsete võimaluste tagamine ○ poliitiliste, sots.majanduslike jne.. kõikide õiguste ja võimaluste tagamine

Õigus

docx

Õigus taotleda asüüli

Liidu liikmesriigis, kuhu ta saabub. 1 Rahvusvahelise kaitse saaja – välismaalane, kelle suhtes on tuvastatud pagulasseisund või täiendava kaitse seisund või kelle suhtes on tuvastatud, et ta kuulub Euroopa Liidu Nõukogu otsusega määratletud ajutist kaitset vajavate isikute kategooriasse. Täiendava kaitse saaja on välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks, kuid kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine kodumaale võib teda tõsiselt ohustada, sealhulgas: (1) talle surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise; (2) tema piinamise või teiste tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise; (3) konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute

Ühiskond

doc

Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus.

3.1 Geograafilise tähise ja kaubamärgi erinevus üldiselt 33-34 2 3.2 Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguskaitse saamise erinevus 34 3.2.1 Registreerimine Eesti õiguses 34-35 3.2.2 Registreerimine Euroopa Liidus 35-36 3.2.3 Registreerimine rahvusvahelise õiguses 36-37 3.3 Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguste erinevus 37 3.3.1 Territoorium 37 3.3.2 Tähtaeg 38 3.3.3 Spetsifikatsiooni esitamise nõue 38-39 3.3.4 Päritolu rõhutamine 39-41 3

Sekretäritöö

docx

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus Vastu võetud 16.06.1999 RT I 1999, 60, 616 jõustumine 26.07.1999 Muudetud järgmiste aktidega (näita) 1. peatükkÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest.

Õiguskaitseasutuste süsteem

docx

Grupitöö „Euroopa Liidu direktiivid“

Karoline Reinhold 12. juuni 1989. aasta direktiiv 89/391 – tööohutuse ja töötervishoiu raamdirektiiv meetmete kohta, millega soovitakse parandada töötajate tööohutust ja töötervishoidu – nn raamdirektiiv. 1989. aasta raamdirektiivi mõned sätted olid väga uuenduslikud, muuhulgas järgmises. Mõiste „töökeskkond" määratleti nüüdisaegses võtmes kooskõlas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsiooniga nr 155, võttes arvesse tehnilist ohutust ning üldist haiguste ennetamist. Direktiivi eesmärk on saavutada kõikide töötajate jaoks sama ohutuse ja tervishoiu tase (ainukeseks erandiks on kodus töötajad ja teatud avalik- õiguslikud ning sõjaväeteenused). Direktiiv kohustab tööandjaid võtma vastavaid ennetavaid meetmeid, et muuta töö ohutumaks ja tervislikumaks.

Ergonoomika

docx

SOTS MÄÄRUSE KODUTÖÖ

( RT I, 26.03.2013, 6) Oma ülesannete täitmiseks on KOV-l õigus anda üldakte ja üksikakte. Seejuures on KOV iseseisvus piiratud mitmete tingimustega. Esiteks peab tegemist olema kohaliku elu küsimusega. Teiseks ei tohi KOV ilma seadusega kehtestatud volitusnormita sekkuda põhiõigustesse, kuna põhiõiguste piiramiseks on alati vaja seadusega kehtestatud alust. 1.3 KOV õigustloovate aktide järelevalve PS § 160 kohaselt KOV korralduse ja järelevalve nende tegevuse üle sätestab seadus. PS nimetatud sätte sisustamisel tuleb lähtuda selle koostoimest hartaga. Harta ja PS annavad riigile õiguse teostada riiklikku järelevalvet KOV tegevuse üle, mis tähendab, et riiklikku järelevalvet on lubatud teostada kõigi eelpoolnimetatud ülesannete täitmise üle. KOV autonoomia piirangu kehtestamisel on lähtutud avalikest huvidest. Hartast tuleneb järelevalve teostamise õigus üldjuhul üksnes KOV tegevuse õiguspärasuse üle, s.t

Õigus

Rohkem sarnaseid